Eesti on Euroopa õigusriik, kuid mõnele olulisele aspektile tuleks õigusriigi kontekstis siiski tähelepanu pöörata.
*Artikkel põhineb Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel peetud kõnel 22. veebruaril 2013 Tartu Ülikooli aulas.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Eesti on Euroopa õigusriik, kuid mõnele olulisele aspektile tuleks õigusriigi kontekstis siiski tähelepanu pöörata.
*Artikkel põhineb Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel peetud kõnel 22. veebruaril 2013 Tartu Ülikooli aulas.
Lissaboni leping on vähemasti formaalses mõttes välisleping, mis kuulub ratifitseerimisele parlamendis, kuid sisaldab sätteid, mis on sisu poolest konstitutsioonilised.
Eesti kohtuasjade lahendamisel – eriti haldusasjades, kus kokkupuude Euroopa Liidu õigusega kõige tihedam – ei piisa Eesti seaduste kohaldamisest ja Riigikohtu lahendite tundmisest. Vaja on analüüsida, kas valdkonda reguleerib Euroopa Liidu õigus, ja kui, siis millisel kujul.
Ühe või mitme kohtuniku eriarvamus erineb enamuse otsusest põhjenduste või lõppjärelduse osas ning Eestis riigikohtu lahendi ja õigusteadusliku doktriini vahele paigutudes avaldab mõju tulevasele kohtupraktikale ja õigusloomele.
Eesti on teostanud eurointegratsioonialast korraldust sedavõrd läbimõeldult ja julgelt, et võib loota suhteliselt kerget üleminekut ning arvatavasti ei teki ka pärast Euroopa Liiduga ühinemist ületamatuid uusi funktsioone.
Euroopa Ülemkogu langetas 1999. aasta juunis Kölnis otsuse luua Euroopa Liidu (EL) põhiõiguste harta (edaspidi harta)1 . See otsus on ellu viidud ja harta 7. detsembril 2000 deklaratsiooni kujul Euroopa Liidu Nice'i tippkohtumisel heaks kiidetud.2