Jüri Engelbrecht

Jüri Engelbrecht

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik

Jaga

Prindi

  • Teaduskorraldusest Eestis: minevik ja tulevik

    Eesti teaduse mitmesaja aasta jooksul loodud tugevale vundamendile toetudes edendavad teadlased alusteadusi ja loovad ühiskonnale vajalikke teadusrakendusi.

  • Teadmiste vajadusest

    Tugev ahel, kus kõrgetasemelised ülikoolid ja teadusasutused loovad kindla põhja teadusmõttele ning teadusmõte saab omakorda toitu alusuuringutest, tagab Eesti tuntuks saamise teadmiste keskmena rahvusvahelisel areenil.

  • Teadus, looming, vajadused

    Teadus- ja arendustegevuse olukord Eestis pole 21. sajandi esimesel aastal kiita, kuid on rida märke, mis lubavad tulevikku lootusega vaadata. Nimelt valmis möödunud aasta lõpus teadus- ja arendustegevuse strateegia projekt pealkirjaga "Teadmistepõhine Eesti"1 ja peaminister pidas Riigikogus ka selleteemalise ettekande.2 Nende ridade kirjutamise ajal on "Teadmistepõhine Eesti" avaliku arutluse objekt ning juba on kuulda huvitavaid täiendusi. Kuna allakirjutanu pidas Riigikogus kaasettekande3 (vt ka M. Meri kaasettekanne4) ja osales strateegia projekti ettevalmistamisel, siis on käesolevas lühiessees proovitud käsitleda meie teaduselu mitmeid probleeme veidi erinevalt. Eesmärk on üht-teist lahti seletada ning tähelepanu pöörata paarile tõsisele kitsaskohale, mis mõneti johtuvad Eesti väiksusest, mõneti aga meist endist.

Tagasiside