Nr 11

Laadi alla

Jaga

Prindi

Parlamentaarsed uudised

  • Piret Viljamaa

    Piret Viljamaa

    Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Uudiste kokkuvõte välisriikide parlamentides toimunust 2004. aasta novembrist 2005. aasta aprillini.

Uudistest valiku tegemisel on kasutatud elektroonilisi infoallikaid: uudisteagentuuride BNS ja BBC ning meediaväljaannete elektroonilisi andmebaase, täistekstandmebaasi EBSCO ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.

Gruusia

Veebruaris võttis Gruusia parlament vastu põhiseaduse parandused, mille kohaselt parlamendiliikmete arvu kärbitakse 235-lt 150-le. Parlamendi spiiker Nino Burdžanadze märkis istungil esinedes, et seadusandjate hulga piiramine on rahva tahe, mida väljendati 2003. aasta novembris toimunud referendumil. Seaduseparanduste kohaselt valitakse järgmine parlamendikoosseis 2008. aastal.

  • Interfax-BNS, 17.02.2005, “Gruusia parlament kärpis seadusandjate arvu”.

Rühm Gruusia parlamendi liikmeid asutas ühenduse “Tugev Armee – Ühtne Gruusia”, selle eesmärk on armee maine parandamine. Asutajate sõnul olevat ka Gruusia president Mihhail Saakašvili lubanud organisatsiooni lihtliikmeks astuda. Asutajad kavatsevad regulaarselt kohtuda sõjaväelastega, et nende probleemidega kursis olla ja võimaluse korral neid lahendada, ning külastada Iraaki, kus teenib ligikaudu 300 Gruusia rahuvalvajat.

  • Interfax-BNS, 12.02.2005, “Gruusias asutati armee mainet parandada sooviv ühendus”.

Märtsis tegi G ruusia parlament ühel häälel avalduse, mille kohaselt kuulutatakse riigis asuvad Vene sõjaväebaasid ebaseaduslikuks, kui pooltel ei õnnestu nende väljaviimise tähtaja suhtes 15. maiks kokku leppida. Pärast 15. maid peab Gruusia juhtkond nõudma Vene poolelt baaside likvideerimist 2006. aasta 1. jaanuariks. Kui kõnelused jäävad tagajärjetuks, volitab parlament täitevvõimuorganeid rakendama meetmeid Vene sõjaväelastele Gruusia viisade väljastamise lõpetamiseks.

Hispaania

Hispaania parlament lükkas ülekaaluka häälteenamusega tagasi Baskimaa peaministri esitatud suveräänsuskava. Hispaania parlamendi ees esinedes väitis Baskimaa peaminister Joan Jose Ibarretxe, et Baskimaale suurema iseseisvuse andmine on ainus võimalus lõpetada rohkem kui kolm aastakümmet kestnud vägivald. Baskimaa regionaalparlamendi heakskiidetud plaani kohaselt oleksid baskid saanud oma kohtusüsteemi ning õiguse määrata oma esindajaid rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, ka Euroopa Liitu. Et plaani kohaselt oleks Baskimaal olnud eraldi kodakondsus, pidas suur osa hispaanlastest seda arvamusküsitluse põhjal Baskimaa eraldumiseks Hispaaniast, mille aga Hispaania põhiseadus keelab. Nn Ibarretxe plaani vastu hääletas 313 saadikut, 29 oli poolt ja kaks jäi erapooletuks.

Hispaania 17 autonoomset piirkonda said praeguse omavalitsuse 1979. aasta nn Guernica statuudiga.

India

Märtsis võttis India parlament vastu seaduse, mis keelustab patenteeritud ravimite kopeerimise. Vaestes riikides muutsid geneerilised ravimid arstiabi kättesaadavaks, nüüd kardetakse, et näiteks aidsiravi muutub liialt kalliks. Indias toodetud geneeriliste ravimite eest maksis aidsihaige aastas 200 USA dollarit, originaalravimite eest maksab 15 000 dollarit. Parlament võttis vastu seaduse, et täita Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaitset reguleerivat intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide kokkulepet. Siiani Indias patentidega seotud piiranguid polnud. Uue seaduse kohaselt tuleb patenteeritud ravimi tootmiseks taotleda litsentsi, mille pealt patendi omanikule makstakse autoritasu.

Island

Märtsis arreteeriti Islandi parlamenti pildistanud ja visandeid joonistanud mees, keda politsei kahtlustas terrorismis. Kahtlusalust peeti kinni 12 tundi, kuni oli selgitatud, et tegemist oli Itaalia arhitektuuritudengist turisti Luigi Spositoga, kes tundis parlamendihoone vastu üksnes erialast huvi.

Islandi parlament otsustas anda m ale eksmaailmameistrile Robert Fischerile Islandi kodakondsuse, et takistada tema väljaandmist Ameerika Ühendriikidele. Fischer arreteeriti Jaapanis 2004. aasta juulis, kui ta proovis aegunud passiga maalt lahkuda. Ühendriigid on Fischeri kuulutanud tagaotsitavaks, sest ta mängis Ameerika Ühendriikide sanktsioone eirates 1992. aastal Jugoslaavias matši Boriss Spasskiga.

Islandil on Fischeriga erilised sidemed, sest just seal võitis ta 1972. aastal male maailmameistrivõistlused, alistades NSV Liidu maletaja Boriss Spasski ning lõpetades sellega 35 aastat väldanud NSV Liidu ülemvõimu males.

Jaapan

140 seadusandjat valmistavad ette seaduseelnõu nn suveajale ülemineku kohta. Seadus loodetakse vastu võtta kevadisel istungjärgul. Suveaja kehtestamist on ka varem mitmel korral kaalutud, kuid elanike vastuseisu tõttu on sellest seni loobutud. Suveaeg seostub jaapanlastel Teise maailmasõja järgse okupatsiooniga, sest 1948–1952 kehtestasid seal suveaja ameeriklased. Viimaste arvamusuuringute põhjal inimesed toetavad suveajale üleminekut. Seadusandjad loodavad valge aja pikenemisest miljonite USA dollarite suurust majanduslikku kasu ning positiivset mõju keskkonnale.

Leedu

Leedu seimi kantselei korraldusel on 2005. aasta jaanuarist parlamendi restoranis suitsetamine keelatud. Keelu algatasid seimi naisliikmed, kelle ettepanekut toetas mullu detsembris 80 saadikut 141-st. Eelmisel aastal jagati suitsetajate nurina tõttu restoran kaheks tsooniks – suitsetajatele ja mittesuitsetajatele. Nüüd on suitsuhimulistele eraldi ruum garderoobi juures.

  • BNS, 6.01.2005, “Leedu parlamendi restoranis kehtestati suitsetamiskeeld”.

Makedoonia

Pärast seda, kui Makedoonia parlament oli 2004. aasta augustis vastu võtnud seaduse, mis annab albaanlastest vähemusele suuremad õigused, kogusid seaduse vastased allkirju, et korraldada seaduse tühistamiseks rahvahääletus. Nii Makedoonia valitsus kui ka Euroopa Liit taunisid opositsiooni algatatud rahvahääletust ning kutsusid rahvast üles selles mitte osalema. 2004. aasta novembris rahvahääletus toimus, kuid hääletamas käis ainult 26,3% hääleõiguslikest kodanikest. Hääletuse oleks saanud lugeda toimunuks, kui osavõtuprotsent oleks olnud üle 50.

Moldova

Märtsis tunnistas Moldova konstitutsioonikohus 101 parlamenti valitud saadiku mandaadid kehtivaks, lükates tagasi kõik valimistulemuste kohta esitatud protestid. Kommunistlikul Parteil on parlamendi uues koosseisus 56, valimisliidul Demokraatlik Moldova 34 ja Kristlik-Demokraatlikul Rahvaparteil 11 esindajat.

Valimisliit Demokraatlik Moldova esitas kohtule kolm kaebust, nõudes valimistulemuste tühistamist nende väidetava võltsimise ning põhiseaduse, valimisseadustiku ja inimõiguste deklaratsiooni rikkumisega seoses. Valimisliidu hinnangul ei teinud võimud piisavalt jõupingutusi Transnistria elanike valimistel osalemise tagamiseks.

Lõplike valimistulemuste kohaselt sai Kommunistlik Partei 45,98%, tsentristlik valimisliit Demokraatlik Moldova 28,53% ning Kristlik-Demokraatlik Rahvapartei 9,07% häältest. Ülejäänud erakonnad ei ületanud kuueprotsendilist valimiskünnist. Valimistel osales 64,84% hääleõiguslikest kodanikest.

  • Interfax-BNS, 18.03.2005, “Moldova konstitutsioonikohus kinnitas uue parlamendikoosseisu”.

Pakistan

Pakistani president Pervez Musharraf sai parlamendi mõlemalt kojalt loa jääda riigi sõjaväe ülemjuhatajaks 2007. aastani, kuigi president oli varem teatanud, et ta astub vägede ülemjuhataja kohalt tagasi 2004. aasta lõpus. Vastav seadus võeti kiiresti vastu parlamendi alamkojas, kuid sai opositsiooni terava kriitika ja vastuseisu osaliseks ülemkojas. Debatid ülemkojas kestsid ligi nädal aega. Benazir Bhutto Pakistani Rahvapartei liikmed väitsid, et seadusemuudatus on põhiseadusega vastuolus. Valitsuspartei liikmete sõnul nõuavad seda riigi huvid, eriti Al-Qaeda-ohuga seoses.

Portugal

Veebruaris võitsid Portugali opositsioonilised sotsialistid ennetähtaegsetel valimistel parlamendis absoluutse enamuse. Selline sotsialistide edu oli esmakordne pärast Portugali demokraatia teele naasmist 1974. aastal. Endise keskkonnaministri Jose Socratese juhitud Sotsialistlik Partei võitis 230-kohalises parlamendis 121 kohta. Peaminister Pedro Santana Lopesi 2002. aastast võimul olevad paremtsentristlikud sotsiaaldemokraadid said parlamendis ainult 75 kohta. Valimiste osalusprotsent oli 65.

Novembris saatis riigi president Jorge Sampaio parlamendi laiali ning kuulutas välja erakorralised valimised, tuues põhjuseks valitsuse suutmatuse riigiasjade korraldamisel.

Prantsusmaa

Veebruaris hääletas Prantsusmaa parlamendi alamkoda 370 poolt- ja 180 vastuhäälega tööpäeva pikendamise poolt. Seadusemuudatus lubab erasektoris töötada kuni 48 tundi nädalas, s.o Euroopa Liidus kehtestatud piirini. Märtsis kiitis seaduse heaks ka Senat (350 poolt- ja 135 vastuhäält). Reformi toetajate sõnul kergendab uus kord ettevõtete olukorda ning võimaldab töötajail rohkem teenida. Vastased leiavad, et sellega kaotatakse uuesti lühem töönädal, mille 2002. aastal oli kehtestanud sotsialistide valitsus. Avalikku sektorit, kus töötab ligi neljandik Prantsusmaa töötajaist, seadusemuudatus ei puuduta.

Märtsis kiitis Prantsusmaa Senat heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt tõsteti naistel abiellumisea alampiir seniselt 15 eluaastalt 18-le. Seadusemuudatuse vajalikkust põhjendatakse laste õiguste kaitsega, peale selle soovitakse võidelda korraldatud abielude vastu, mis immigrantide seas on laialt levinud. Seni kehtinud vanuse alampiir on muutumatuna püsinud aastast 1804.

Prantsusmaa Senat kiitis heaks seaduse, mis annab lootusetult haigetele inimestele õiguse surra. Seaduse kohaselt võivad arstid lõpetada teadvusetus seisundis paranematute haigete kunstliku elushoidmise. Samuti lubab uus seadus patsientidel, kes soovivad oma ravi lõpetada, manustada valuvaigisteid, isegi kui see nende surma kiirendab. Mõned vasakpoolsed seadusandjad pooldasid eutanaasia seadustamist, kuid vastuvõetud seadus aktiivset sekkumist ei luba.

  • BBC News, 13.04.2005, “France adopts ‘end of life’ law”. –http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/4440027.stm

Rumeenia

28. novembril toimusid Rumeenias parlamendivalimised ja presidendivalimiste esimene voor. Valimised võitnud s otsiaaldemokraate toetas 37% hääletanuist, opositsioonilist liberaalide ja demokraatide valimisliitu ligikaudu 32%. Kolmanda tulemuse saavutas paremäärmuslik Suur-Rumeenia Partei (ligi 14%) ja neljanda Rumeenia Ungarlaste Demokraatlik Liit (6%). Opositsioonis oleva liberaalide ja demokraatide valimisliidu liider Traian Basescu nõudis üldvalimiste kordamist, viidates elektroonilisele pettusele häälte lugemisel. Keskvalimiskomisjon lükkas taotluse tagasi.

  • BNS, 30.11.2004, “Rumeenia opositsioon nõuab kordusvalimisi”.
  • BNS, 1.12.2004, “Rumeenia üldvalimised võitsid ekskommunistid”.

Saksamaa

Bundesrat kiitis heaks seadusemuudatused, mis karmistavad rahvakogunemiste korda. Uue seaduse kohaselt saab keelata rahvakogunemised ja demonstratsioonid, mis võivad solvata Hitleri režiimi ohvrite tundeid. Keelatakse paremäärmuslaste rongkäigud natsismiaja kuritegudega seotud ajaloolistes kohtades, näiteks koonduslaagrite läheduses. Seadus näeb natside kuritegude avaliku õigustamise ja ülistamise eest ette kriminaalkaristuse, mis võib ulatuda trahvist kuni kolme aasta pikkuse vangistuseni. Siiani on Saksamaa valitsus olnud sõnavabaduse piiramisel väga ettevaatlik, viimase aasta jooksul on aga neonatside tegevus hoogustunud ja nende arv 15% kasvanud, ulatudes praegu 30 000-ni.

Soome

2004. aasta novembris võttis Soome Eduskunta 128 poolt- ja 34 vastuhäälega vastu seaduse, mille kohaselt hakkavad aastail 1941–1947 sündinud töötud, kes on olnud peaaegu järjepanu tööta 1992. aasta 1. jaanuarist, saama töötu abiraha asemel pensioni, mis võrdub suuruselt rahvapensioni ja pensionitaotleja poolt 31. detsembriks 2004 väljateenitud pensionikindlustuse osaga. Sellist pensioni makstakse töötule 62-aastaseks saamiseni, pärast pensioniikka jõudmist on tal õigus saada vanaduspensioni. Seadusemuudatuse vajadust põhjendatakse sooviga aidata 1990. aastate majanduskriisi tõttu töötuks jäänud inimesi. Nende hulgas on palju üle 55-aastasi pensionieelikuid, kellel on väga raske tööd leida. Seadus jõustus 2005. aasta mais.

Märtsis võttis Soome Eduskunta vastu uue puhkuseseaduse, mis muudab tööaasta eest saadava põhipuhkuse kasutamise paindlikumaks. Tööandja ja töötaja kokkuleppel võib töötaja 18 päevast pikema puhkuseosa kasutada talle sobival ajal ning viienda puhkusenädala ära kasutada hoopis lühemaid tööpäevi tehes. Seadusemuudatuse toetajad rõhutasid, et puhkuse lühendamine on võimalik ainult töötaja soovi korral. Seadus jõustus 2005. aasta aprillis.

Suurbritannia

Lordide Koda lükkas tagasi kristlike erakoolide õpetajate ja lastevanemate taotluse taastada neis koolides laste füüsiline karistamine. Kristlike erakoolide õpilaste vanemad leidsid, et laste füüsilise karistamise keelustamine rikub nende inimõigusi, sest sellisel karistusmeetodil põhinev haridus on osa nende usust. Suurbritannia parlamendis leiti aga, et füüsilise karistamise institutsionaliseerimine ei ole kooskõlas laste õigustega. Varem on vastavasisulised taotlused tagasi lükanud ka kõrgemad kohtuinstantsid.

Suurbritannia parlamenti on jõudnud vaidlus mustlaste ning Wiltshire’ kohalike elanike vahel. Wiltshire’st valitud parlamendiliige James Gray tutvustas parlamendile 700 allkirjaga pöördumist, milles kohalikud elanikud protesteerivad mustlaste laagri vastu. 56 mustlast ostsid 2003. aastal umbes kolme aakri suuruse maatüki ning on rajanud sinna oma laagri, vedanud elektrijuhtmed ja paigaldanud veetorud. James Gray ja tema mõttekaaslaste sõnul tuleks mustlased minema ajada, sest nad ei järgi planeerimis- ja ehitusseadust.

Märtsis kiitis Lordide Koda heaks palju poleemikat tekitanud terrorismivastase võitluse seaduse. Peaminister Tony Blair mõjutas seaduse vastuvõtmist, lubades, et seadusandjail jääb õigus seadust aasta jooksul parandada. Vaidlused seaduse heakskiitmisel kestsid 30 tundi. Seaduseelnõu tekst liikus neli korda kahe koja vahel edasi-tagasi. Uue seaduse kohaselt võib terrorismis kahtlustatavaid välismaalasi ja Suurbritannia kodanikke pidada ilma kohtuotsuseta koduarestis, takistada neil teiste inimestega kokku saamast, jätta nad ilma kommunikatsioonivahendeist, nõuda passi loovutamist jms. Vajadust selliste meetmete järele põhjendatakse kõrgendatud terrorismiohu ja asjaoluga, et luureandmed (pealtkuulamine) pole kohtus asitõendeina sobivad. Seaduse kritiseerijad leiavad, et uus kord rikub kodanikuõigusi, sest õigus võtta inimeselt vabadus antakse poliitikute, mitte kohtuinstantsi kätte.

Šotimaa

Mõned Šotimaa parlamendi liikmed on võtnud südameasjaks 11. sajandil elanud Šoti kuninga Macbethi hea nime kaitsmise. Nende väitel polnud Macbeth mitte auahne ja külmavereline mõrvar, nagu teda on kujutanud William Shakespeare, vaid rahumeelse maa hinnatud kuningas. Šoti parlamendiliikme Alex Johnstone’i sõnul peeti Macbethi heaks kuningaks, kes sõjaajal ühendas kuningriigi ning toetas kristlust. 20 parlamendiliiget on alla kirjutanud ettepanekule tähistada 2005. aastal Macbethi 1000. sünniaastat. Nad soovivad luua Šotimaa kirdeossa Macbethile pühendatud turismikeskuse.

Taani

Taani ennetähtaegsed parlamendivalimised võitis senine paremtsentristlik valitsuskoalitsioon eesotsas peaminister Anders Fogh Rasmusseniga. 2001. aastal võimule tulnud Rasmusseni liberaal-konservatiivne koalitsioon võitis 54% häältest, vasaktsentristlik opositsioon 46%. Lühikese valimiskampaania peateema oli immigratsioon, mis on 2002. aastal vastuvõetud seaduste tõttu oluliselt vähenenud. Valimiskampaania ajal hoiatas Rasmussen, et opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide võit lõdvendaks Taani asüülipoliitikat ja tooks kaasa immigratsiooni suurenemise. Populaarseks osutusid ka Rasmusseni maksukärped.

Liberaalide, konservatiivide ja paremäärmusliku Taani Rahvapartei (DPP) koalitsioonil on pärast valimisi 179-kohalises Folketing’ is 95 kohta (seni 94). Taani neli vasakparteid – Sotsiaaldemokraatlik Partei, Radikaalne Partei, Sotsialistlik Rahvapartei ja Ühtsuse Nimekiri – said kokku 80 saadikukohta. Peaaegu kogu eelmise sajandi Taani poliitikas domineerinud sotsiaaldemokraadid kaotasid valimistel viis kohta.

Tšehhi

Novembris kiitis Tšehhi Senat heaks seaduse, mille kohaselt vahetavad Tšehhi Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik 3000 ruutmeetrit maad, mis on vajalik Rozvadovi maantee ehitamiseks. Piiriäärse silla ehitamisel nihkuvad veidi mõlema riigi piirid. Piiride nihkumine ei toonud kaasa kinnisvaravaidlusi ega elanike liikumist. Seadus jõustus d etsembris, kui selle oli allkirjastanud president Václav Klaus. 2003. ja 2004. aastal toimusid muutused ka Tšehhi-Austria piiril seoses piiri demarkeerivate jõesängide muutumisega.

Tšehhi peaminister Stanislav Gross võitis parlamendis toimunud usaldushääletuse. Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 78, vastu oli 76 ning hääletamises ei osalenud 44 parlamendiliiget. Umbusalduse avaldamiseks on Tšehhi seaduste kohaselt vaja parlamendiliikmete lihthäälteenamust, s.o 101 häält. Valitsuskriisi süvendas vasaktsentristlik koalitsioonipartner Kristlikud Demokraadid, mille liikmed lahkusid protestiks saalist. Peaministrit süüdistatakse ebaseaduslikes majandustehingutes, skandaal on kestnud juba mitu kuud. Opositsiooniliste kommunistide toel usaldushääletusest välja tulnud peaminister juhib edasi vähemusvalitsust, peaminister on avaldanud valmisolekut tagasi astuda.

Türgi

Märtsis andis Türgi parlament amnestia tuhandeile kõrgkoolist välja heidetud üliõpilastele, sealhulgas islami pearätiku kandmise keelu rikkumise eest eksmatrikuleeritud naisüliõpilastele. Amnestia lubab pärast 2000. aasta juunit välja heidetud üliõpilastel õpinguid jätkata. Amnestia kritiseerijate sõnul on tegemist valitsuspartei katsega konservatiivsetele valijatele järeleandmisi teha. Ametnike sõnul peavad pearäti kandmist jätkavad naisüliõpilased uuesti lahkuma.

Venemaa

Detsembris andis Venemaa Föderatsiooninõukogu spiiker Sergei Mironov parlamendiliikmetele riigihümni selgeksõppimiseks aega kolm päeva. Mironovi sõnul soovis ta, et parlamendiliikmed laulaksid hümni aasta viimasel istungil. Praeguse hümni sõnu aetakse tihti segi varasema, NSV Liidu hümni sõnadega, sest hümni viis on sama. Sõnade autor Sergei Mihhalkov muutis vana hümni sõnu vähe, enam ei mainita kommunistlikku parteid, Vladimir Leninit ega NSV Liitu. Hümn pole sellisel kujul kõigile vastuvõetav, näiteks on mõned liberaalsed parlamendiliikmed hümni mängimisel protestiks istuma jäänud.

Venemaa Riigiduuma ei toetanud Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei fraktsiooni liikme Aleksei Mitrofanovi terrorismivastase võitluse seaduse muutmise eelnõu, mis oleks terroristide perekondadele seadnud rahalise kompensatsiooni kohustuse. Seaduseelnõu vajanuks vastuvõtmiseks vähemalt 226 poolthäält, sai aga 64 poolt- ja 95 vastuhäält. Eelnõu autori arvates sunniks hirm, et terroristi purustused tuleb perekonnal kinni maksta, pereliikmeid tegema kõike, et terrorist kuritegelikust tegevusest loobuks. Venemaa valitsus ei toetanud eelnõu tsiviilkoodeksiga vastuolule viidates.

Veebruaris võttis Venemaa Riigiduuma esimesel lugemisel 325 häälega vastu seaduse, mille kohaselt võib Venemaa teha ennetavaid lööke terroristide baaside vastu. Märtsis kiitis seaduse heaks ka Föderatsiooninõukogu. Seadus annab Venemaa relvajõududele õiguse osaleda terroristidevastastes operatsioonides. Seadus kuulus kolmest seaduseelnõust koosnevasse nn terrorismivastasesse paketti, mida hakati koostama pärast Beslani pantvangidraamat. Venemaa välisministeeriumi teatel rakendatakse sõjalist jõudu ainult otsese ohu korral viimase vahendina.

Veebruaris kukkus Venemaa Riigiduumas läbi katse avaldada valitsusele umbusaldust. Umbusaldushääletuse algatasid kommunistid, kes pole rahul sotsiaalreformiga. Valitsusele umbusalduse avaldamise poolt oli 112 parlamendiliiget, vaja oleks olnud 226 häält. Umbusalduse avaldamise vastu hääletas ainult 20 parlamendiliiget, enamik jättis hääletamata. Peaminister Mihhail Fradkov lubas Riigiduumas esinedes, et valitsus püüab edaspidi vigu parandada.

Tagasiside