| Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
| Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
| Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
| Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
| Ants Käärma | Kommentaarid |
|
| Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
| Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
| Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
| Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
| Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
| Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Ajakirja vestlusringis osalenud sotsiaalminister Hanno Pevkur, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Ivi Proos, Tartu Ülikooli makroökonoomika õppetooli juhataja professor Raul Eamets ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CENTAR vanemanalüütik Sten Anspal analüüsid olukorda tööturul ja pakkusid lahendusi tööpuuduse tagajärgede leevendamiseks.
Ettevõtja ja Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare kirjutab essees Eesti ühiskonna edu pandist – inimvarast.
Eelretsenseeritud artiklis lahkavad Rainer Kattel, Tarmo Kalvet ja Erkki Karo Tallinna Tehnikaülikoolist avatud innovatsiooni ning selle tähendust Eesti ettevõtlusele ja innovatsioonipoliitikale.
Riigikohtu analüütik Gea Suumann vaatleb artiklis, kuidas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendid on mõjutanud parlamendi, ametiasutuste ja kohtute tegevust.
Numbrist leiab ka arutlused Eesti energiapoliitika tulevikust, tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamisest ning meetmetest, kuidas laste ja lastega perede vaesust vähendada. Kirjutatakse õigusest tasuta haridusele ja omavalitsuste majanduslikust efektiivsust. Käsitletakse Läänemere riikide koostööd ja võitlust tänapäeva piraatlusega.
Eestis on ligikaudu 130 000 inimest, kes otsivad tööd. Nende arv lähikuudel küll väheneb, aga vähenemist loeme tuhandetes, mitte kümnetes tuhandetes. Seega on suur hulk täies elu- ja tööjõus inimesi püsiva sissetulekuta ja, mis üksikisiku seisukohast veelgi halvem, ilma võimalusest vajalik olla.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 24. mail rääkisid neli majanduse ja sotsiaalpoliitika asjatundjat Eestis üleilmse majanduslanguse tõttu tekkinud suurest tööpuudusest.
Eesti ühiskonna edu pant on inimvara, selle tase ja areng. Inimvarast sõltub majandus, milleta pole mõeldav meie ühiskonna jätkusuutlik areng ja heaolu.
Kaasamisest räägitakse Eestis palju, kuid avalikkuse ja otsustetegijate sisulise koostööni enamasti ei jõuta.
Eesti-sugune väikeriik ei tohi energeetika arendamisel rongist maha jääda.
Peame ennast ise energiaga kindlustama, elektri tootmine ja jaotamine tuleb muuta võimalikult tõhusaks.
Teadlane kannab vastutust oma teadustulemuste eest ning väljaspool oma eriala esinedes peab ta märkima, et astub üles kodaniku, mitte teadlasena.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendid mõjutavad nii parlamendi kui ka ametiasutuste ja kohtute tegevust.
*Artikli aluseks on samanimeline analüüs, mis on avaldatud Riigikohtu kodulehel. Selles uuritakse seadusandja kõrval ka kohtute tegevust põhiseadusevastase õigusnormi tuvastamise tagajärjel.
Avatud innovatsioon on populaarsemaid kontseptsioone innovatsiooniteooria arengus. Üha enam on hakatud tähelepanu pöörama ka avatud innovatsioonil põhinevale poliitikakujundamisele ja selle ees seisvatele väljakutsetele.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Otsedemokraatia ei lahenda õigusloome küsimusi tingimata paremini kui esindusdemokraatia.
Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Komisjon annavad Euroopa Liidu õiguse rikkumise korral füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele kohtulikke ja kohtuväliseid õiguskaitsevahendeid.
Eestis väärib senisest laiemat arutelu, mida mõista tasuta hariduse andmise all ning millal on laste õigus tasuta haridusele ohustatud.
Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid.
Kuigi Läänemere riikide koostöö süvendamine oleks Eestile mitmes valdkonnas kasulik, ei saa seda veel pidada meie välispoliitika prioriteetseks eesmärgiks.
Kui Eesti Pank peaks taotlema, et tema ülesannete täitmiseks vajalikke määrusi annaks valitsus või rahandusminister, ei saaks enam rääkida sõltumatust keskpangast.
Omavalitsuste liitumisi ja reforme kavandades on otstarbekas rahalise kokkuhoiu asemel seada eesmärgiks efektiivsuse tõus.
Tervisesüsteemi rahaline jätkusuutlikkus on olnud alati Eesti tervisepoliitika keskmes. Äsjane finantskriis on tõstnud selle poliitiliselt esmatähtsaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.
Riigil ja omavalitsustel tuleb eelarve kärbetest hoolimata leida tõhusaid sotsiaalpoliitilisi meetmeid majandusraskustesse sattunud laste ja perede toetamiseks.
Valimisplatvormi koostamine ja selle tutvustamine erakondadele enne valimisi võimaldab ka kodanikuühendustel mõjutada poliitikakujundamist.
Avaliku võimu ja kolmanda sektori koostöö on valdkond, kus põimuvad mitmesugused huvid, arusaamad ja väärtused ning nendes orienteerumine nõuab selget poliitilist tahet.
Piraatlus on globaalne probleem, mis ei puuduta ainult piraatlusega vahetult seotud regioone, seetõttu tuleb sellega võidelda ühiste jõupingutustega.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2009. aasta novembrist 2010. aasta aprillini.
Ühe lugejana tuhandete hulgas haaran kinni võimalusest ja usaldan teile oma suhtumise raamatusse. Mu amet eeldab, et kohtlen teda, raamatut, kui isiksust, kes suunab minu isiklikku, kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Nii hea on olla raamatuusku, olla vaba oma interpreteerimises ja minna kaasa mängulustiga, mida sõna alati võimaldab.
Vladimir Šljapentohh (Shlapentokh, Владимир Эммануилович Шляпентох), vene sotsioloogia rajajaid, sündis 1926. aastal Ukrainas Kiievis. Ta on lõpetanud Kiievi Ülikooli ajalooteaduskonna ja Moskva Statistikainstituudi. 1966. aastal sai ta majandusteaduste doktori kraadi.
Piraatlus on globaalne probleem, mis ei puuduta ainult piraatlusega vahetult seotud regioone, seetõttu tuleb sellega võidelda ühiste jõupingutustega.
Siim-Tanel Annus sündis 1960. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Tõnis Vindi stuudios ja Tartu Ülikoolis. Viljelnud graafikat, performance’it ja maalikunsti.