Riigikogu Toimetised Ühiskondlik-poliitiline ajakiri

Parlamentaarsed uudised

• 

  Tiina Tammiksalu

  Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Välisriikide parlamentide uudiseid 2010. aasta novembrist 2011. aasta maini.

Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNS-i (www.bns.ee), teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehtedel leiduvaid materjale.

Afganistan

2010. aasta septembris toimusid Afganistanis parlamendivalimised, kuid lõplike tulemuste avaldamine viibis ulatuslike pettuste uurimise tõttu. Lõplikud tulemused avaldati alles 1. detsembril. Afganistani parlamendi alamkoja Wolesi Jirga 249 kohale kandideeris enam kui 2500 inimest. 68 kohta parlamendis on reserveeritud naistele. Valimiskomisjon oli novembri lõpuks tühistanud 1,3 miljonit 5,6 miljonist häälest ja diskvalifitseerinud 19 esialgu võitjaks kuulutatud kandidaati. Kaotanud kandidaadid korraldasid meeleavaldusi ning pingeid lisasid teated, et riigi peaprokuratuur taotles valimistulemuste tühistamist. Afganistani erikohus esitas president Hamid Karzaile palve parlamendi ametissevannutamine edasi lükata, et saada võimalike valimisrikkumiste uurimiseks rohkem aega. Hamid Karzai andiski käsu lükata uue parlamendi kokkukutsumine kuu võrra edasi. Parlamenti valitud saadikuid aga presidendi otsus vihastas ja nad lubasid kokku tulla olenemata sellest, kas president istungil osaleb või mitte. Karzai taganes otsusest ja 26. jaanuaril, neli kuud pärast valimisi, toimus parlamendi esimene istung.

• Reuters-BNS, 20.12.2010, “Afganistani saadikud nõuavad Karzailt uue parlamendi moodustamist”;
• Reuters-BNS, 22.01.2011, “Karzai pakub parlamendi avaistungi päevaks 26. jaanuari”.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriikides toimusid novembris vahevalimised, valiti Kongressi 100-liikmelise ülemkoja 37 senaatorit ja kõik 435-liikmelise alamkoja liikmed. Võidu saavutasid vabariiklased, kes said Esindajatekojas juurde ligi 60 kohta ja on nüüd seal 242 kohaga enamuses. Senatis jäi võim endiselt demokraatidele, ehkki üsna napilt, sest vabariiklastel on 100-liikmelises Senatis 47 esindajat. Uueks spiikriks valis Esindajatekoda jaanuaris vabariiklase John Boehneri. USA demokraadist presidendi Barack Obama sõnul oli vabariiklaste edu põhjus ameeriklaste pettumine majanduse taastumise tempos ja rahulolematus 9,6-protsendise tööpuudusega.

• BBC News, 03.11.2010, “US Elections 2010: Congress splits between parties”. – http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-11671935
• AP-AFP-BNS, 04.11.2010, “Obama tunnistas vabariiklaste suurt edu vahevalimistel”.
• Rhode Islandi osariigi rahvasaadiku, USA kauaaegse senaatori Edward Kennedy poja Patrick Kennedy lahkumine parlamendi alamkojast 2011. aasta jaanuaris tähendas ühe ajastu lõppu. Esimest korda 64 aasta jooksul ei tööta ükski Kennedyte suguvõsa poliitik Washingtonis mõnes valitavas ametis. Kennedyte dünastiast ainsana on poliitilisel ametipostil John F. Kennedy õepoeg Bobby
• Shriver (Robert Sargent Shriver III), kes on Los Angelese eeslinna Santa Monica linnavolikogu liige.
• The Telegraph, 28.12.2010, “Last Kennedy to leave Washington”. – http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/us-politics/8228387/Last-Kennedy-to-leave-Washington.html

Andorra

Andorra vürstiriigi peaminister Jaume Bartumeu saatis veebruaris parlamendi laiali ja kuulutas välja ennetähtaegsed valimised, sest opositsioon blokeeris teist aastat järjest riigieelarve vastuvõtmist. 2009. aasta valimiste tulemusel võimule tulnud Sotsiaaldemokraatlik Partei ei suutnud absoluutse enamuseta parlamendis oma maksu- ja eelarveplaanidele heakskiitu saavutada. 2011. aasta aprillis toimunud valimised võitis paremtsentristlik koalitsioon Demokraadid Andorra Eest eesotsas Antoni Martiga, kes kogusid 55,2 protsenti häältest. Andorra seadusandlik organ on 28-liikmeline Orgude Peanõukogu, mille 14 liiget valitakse üleriigilisest valimisringkonnast ja 14 liiget valdadest. Orgude Peanõukogu määrab ametisse peaministri. Andorra on ainus riik, kus riigipea kohuseid täidavad kaks välismaa ametikandjat: episkopaalse kaasvalitsejana Hispaania (Kataloonia) linna La Seu d’Urgelli piiskop Joan Enric Vives i Sicilia ja Prantsuse kaasvalitsejana Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.

• The Australian, 04.04.2011, “Ruling party defeated in Andorra”. – http://www.theaustralian.com.au/news/breaking-news/ruling-party-defeated-in-andorra/story-fn3dxity-1226033146794
• AFP-BNS, 04.04.2011, “Andorra varajased valimised võitis paremtsentristlik opositsioon”.

Armeenia

Armeenia parlament ratifitseeris aprillis protokolli, mis pikendab Venemaa sõjaväebaasi paiknemist Armeenia territooriumil 2046. aastani. Vene baas asub Armeenia põhjaosas, seal teenib ligikaudu 5000 sõjaväelast. Armeenia asekaitseministri sõnul nähakse protokollis ette, et Vene pool abistab Armeeniat moodsa sõjatehnika hankimisel. Lepe on tekitanud ärevust naaberriigis Aserbaidžaanis, kellel on Armeeniaga konflikt Mägi-Karabahhi piirkonnas, ja Gruusias, kelle arvates seob Armeenia end liiga tihedalt Venemaaga.

• Interfax-AFP-BNS, 12.04.2011, “Armeenia parlament pikendas Vene armeebaasi lepingut 2046. aastani”;
• Macleans, 12.04.2011, “Armenian parliament ratifies deal on hosting Russian military base through 2046”. – http://www.macleans.ca/article.jsp?content=w6542268

Aserbaidžaan

Aserbaidžaanis toimusid 2010. aasta novembris parlamendivalimised, kus võimupartei Uus Aserbaidžaan saavutas suure enamuse, mis kindlustab veelgi president Ilham Alijevi võimu. Alijevi erakond võitis 125-kohalises parlamendis enam kui 70 kohta, peaaegu kõik ülejäänud kohad läksid Alijevit toetanud sõltumatutele kandidaatidele. Opositsiooni valimisblokk sai parlamendis kaks kohta.

• AFP-BNS, 08.11.2010, “Aserbaidžaani valimised võitis võimupartei”.

Bulgaaria

Bulgaaria parlament võttis 2010. aasta detsembris vastu ordenite ja medalite seaduse muudatused. Üks muudatustest puudutas kommunismiajal salateenistustega koostööd teinud inimeste riikliku autasustamise keelamist. Riiklikke autasusid ei tohi määrata 1944.–1989. aastal salateenistuse, sõjaväe- ja tsiviilluurega koostööd teinud isikutele. Bulgaaria parlamendi erikomisjon, kes tegeles julgeolekupolitsei Darzavna Sigurnost arhiivide avamisega, avalikustas detsembris 192 endise luureagendi nimed, kes töötasid diplomaatidena välismaal pärast kommunismi kokkuvarisemist. Bulgaaria välisministri sõnade kohaselt oli nimekirjas olevatest diplomaatidest 2010. aasta lõpus 88 endiselt välisministeeriumi teenistuses, neist 33 suursaadikud Londonis, Berliinis, Roomas, Moskvas, Pekingis, ÜRO-s jm. Nende suursaadikute tagasikutsumine loodetakse korraldada 2011. aasta jooksul.

• AFP-BNS, 01.12.2010, “Bulgaaria keelustab kommunismiaja agentide autasustamise”;
• The Telegraph, 15.12.2010, “Bulgarian row over diplomats with Soviet past”. – http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/bulgaria/8204976/Bulgarian-row-over-diplomats-with-Soviet-past.html
• SETimes.com, 16.12.2010, “Bulgaria to recall ambassadors with communist secret service records”. –
  http://www.setimes.com/cocoon/setimes/xhtml/en_GB/features/setimes/features/2010/12/16/feature-01

Bulgaaria parlament keelas veebruaris üle 15 000 leevi ehk 7670 euro suurused sularahamaksed, et vähendada ümbrikupalkade maksmist ja käibemaksupettusi. Algne ettepanek oli kehtestada limiidiks 5000 leevi, kuid sellest loobuti, sest see oleks põhjustanud probleeme inimestele, kes soovivad osta kasutatud sõidukeid või kodumasinaid. Kõik 15 000 leevi piiri ületavad maksed tuleb teha pangakontode või kassaterminalide kaudu, et riigil oleks võimalik maksete liikumist jälgida ja raha saamise seaduslikkust kontrollida. Varem pole Bulgaarias sularahamaksete ülempiiri olnud. Ka suurte kinnisvaratehingute eest võis maksta sularahas.

• Novinite, 09.02.2011, “Bulgaria restricts cash payments to BGN 15 000”. – http://www.novinite.com/view_news.php?id=125077
• AFP-BNS, 09.02.2011, “Bulgaaria keelas suured sularahamaksed”.

Iirimaa

Jaanuaris oli Iiri parlamendis lugemisel seaduseelnõu, mis oli vajalik Euroopa Liidu ja IMF-i päästeplaani realiseerimiseks. Peaminister Brian Cowen lubas pärast eelnõu vastuvõtmist parlamendi mõlemas kojas kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Veebruari alguses saatiski peaminister parlamendi laiali. Parlamendivalimised toimusid 25. veebruaril. Alamkoja 166 kohale oli 564 kandidaati. Seni võimul olnud, Iiri poliitikas 80 aastat domineerinud vabariiklik partei Fianna Fáil (Saatuse Sõdalased) kaotas ligi 60 parlamendikohta, eelmise koosseisu 78 kohast jäi järele vaid 20. Fianna Fáilile ja peaminister Brian Cowenile said saatuslikuks majanduskriis ning Euroopa Liidu ja IMF-iga sõlmitud päästepakett, mis oli paljude iirlaste meelest alandav. Valimised võitis kristlik-demokraatlik partei Fine Gael (Ühendatud Iirimaa), kes sai parlamendis 76 kohta. Peaministriks valisid Iiri seadusandjad Fine Gaeli juhi, 59-aastase endise õpetaja Enda Kenny. Kenny kinnitamine valitsusjuhiks järgnes koalitsioonileppe sõlmimisele valimised võitnud Fine Gaeli ja Leiboristliku Partei vahel (37 kohta parlamendis).

• New York Times, 28.01.2011, “Ireland, mired in crisis, will dissolve parliament”. – http://www.nytimes.com/2011/01/29/world/europe/29ireland.html?_r=1
• EPL, 28.02.2011, “Iirimaa parlamendivalimistel nähti seekord parajat maavärinat”. – http://www.epl.ee/artikkel/593402
• AFP-BNS, 09.03.2011, “Iiri parlament valis uueks peaministriks Enda Kenny”.

Indoneesia

Indoneesia parlamendi istungi ajal aprillis, kui arutati plaani ehitada uus parlamendihoone, vaatas konservatiivist parlamendiliige Arifinto oma pihuarvutist pornovideot, mis ei jäänud märkamata tähelepanelikule fotograafile. Järgmisel päeval olid fotod sellest kohalike ajalehtede esikülgedel. 50-aastane viie lapse isa, kes oli varem ise nõudnud pornograafiavastase seaduse vastuvõtmist, teatas seepeale, et lahkub parlamendist. 237 miljoni elanikuga Indoneesias on rohkem moslemeid kui üheski teises riigis ning äärmiselt ranged reeglid avalike õrnusavalduste osutamise suhtes, juba avalikus kohas suudlemise eest võib saada viieaastase vanglakaristuse.

• The Wall Street Journal, 11.04.2011, “Indonesian lawmaker resigns over explicit videos”. – http://online.wsj.com/article/SB10001424052748704662604576256401970728750.html

Itaalia

Itaalia Senat kiitis detsembris heaks üliõpilaste seas palju vastuseisu tekitanud ülikoolireformi. Itaalia peaministril Silvio Berlusconil ja tema poliitilistel liitlastel on Senatis suur enamus, nii et võit hääletusel ei olnud suureks üllatuseks. Reformiga vähendatakse ülikoolide rahastamist ligi 300 miljoni euro võrra ja suurendatakse erasektori rolli ülikooli juhtimises, samuti nähakse ette väiksemate ülikoolide ühendamist ning akadeemilise personali vähendamist. OECD andmetel kulutab Itaalia haridusele 4,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust; vähem kui mitmed teised Euroopa riigid.

• Euronews, 23.12.2010, “Italy’s Senate approves contested university reform”. – http://www.euronews.net/2010/12/23/italy-s-senate-approves-contested-university-reform/
• Reuters, 23.12.2010, “Italy approves hotly contested university reform”. – http://www.reuters.com/article/2010/12/23/us-italy-university-reform-idUSTRE6BM3UK20101223

Kanada

Märtsis avaldas Kanada parlament 156 häälega 145 vastu umbusaldust konservatiivist peaministri Stephen Harperi juhitud valitsusele. Opositsioonis olev Kanada Liberaalne Partei, kes esitas hääletuse aluseks oleva resolutsiooniprojekti, ei olnud rahul, et valitsus polnud andnud parlamendi ees aru kuritegevuse vastu suunatud programmide kulutustest ega informeerinud piisavalt riiklikest ostudest ja programmidest, ilmutades nii lugupidamatust parlamendi vastu. Rahul ei oldud Harperi kavaga vähendada ulatuslike kärbete kaudu eelarvepuudujääki, teda süüdistati ka valimisseaduse rikkumises. Järgmisel päeval pärast umbusaldushääletust teatas Kanada riigipea kindralkuberner David Lloyd Johnston parlamendi laialisaatmisest peaminister Stephen Harperi vastava palve peale. Mais toimuvad uued parlamendivalimised, mis on viimase seitsme aasta jooksul juba neljandad.

• Bloomberg, 25.03.2011, “Canada opposition topples Harper, triggers general election”. – http://www.bloomberg.com/news/2011-03-25/opposition-set-to-trigger-canadian-election-may-aim-at-tax-cut.html
• The Guardian, 26.03.2011, “Canadian government collapses in no-confidence vote”. – http://www.guardian.co.uk/world/2011/mar/26/canadian-government-no-confidence-vote

Kasahstan

Kasahstani parlamendis moodustati detsembris mõlema koja spiikrite osavõtul saadikute algatusrühm, et korraldada rahvahääletus president Nursultan Nazarbajevi ametiaja pikendamiseks kaheksa aasta võrra – 2020. aastani –, mis võimaldaks Nazarbajevil jätta vahele kahed valimised. Kasahstani lääneliitlane USA ja ka OSCE kritiseerisid referendumiideed, seepeale teatas Nazarbajev algatusest loobumisest. Kasahstani parlament võttis veebruaris vastu põhiseaduse muudatused, mille alusel sai president Nazarbajev võimulolekut pikendava reformi asemel välja ­kuulutada ennetähtaegsed presidendivalimised. Seni oli ennetähtaegsete presidendivalimiste väljakuulutamine üksnes parlamendi pädevuses. Aprillis toimunud presidendivalimistel kogus Nazarbajev üle 95 protsendi häältest. Rahvusvahelised investorid olid võiduga rahul, sest see kindlustab stabiilsuse naftarikkas riigis, mille turumajandust soosivad majandusreformid on toonud kaasa tugeva majanduskasvu ja autoritaarsest poliitilisest süsteemist hoolimata tõmmanud ligi suuri välisinvesteeringuid.

• Interfax-BNS, 27.12.2010, “Kasahstani parlament toetab Nazarbajevi ametiaja pikendamist”;
• Reuters-Interfax-AFP-BNS, 14.01.2011, “Kasahstani parlament toetas referendumit presidendi üle”;
• Financial Times, 03.04.2011, “Kazakh poll criticised as president wins”. – http://www.ft.com/cms/s/0/c3c8b80c-5de7-11e0-b1d8-00144feab49a.html#axzz1JzMOvyUh

Kosovo

Aprillis valis Kosovo parlament riigi uueks presidendiks politsei asejuhi Atifete Jahjaga. Jahjaga on Kosovo kolmeaastase iseseisvusaja esimene naispresident. Ta on 36-aastane, vaid aasta vanem, kui Kosovo põhiseadus presidendilt nõuab. Kosovo konstitutsioonikohtu otsuse järgi oli eelmise presidendi Behgjet Pacolli valimine 22. veebruaril põhiseadusega vastuolus, sest opositsiooni boikoti tõttu ei osalenud hääletusel nõutud hulk saadikuid. Opositsioon ähvardas boikotti korrata, kui Pacolli peaks uuesti kandideerima. Pacolli on rahvusvaheliste ehitusprojektidega rikastunud ärimees. Kõige rikkamaks kosovolaseks nimetatud Pacolli on elanud suurema osa elust Šveitsis. Poliitiliselt kogenematu Jahjaga riigipeaks valimisega vältis Kosovo ennetähtaegseid parlamendivalimisi.

• Reuters, 07.04.2011, “Kosovo elects policewoman as new president”. – http://in.reuters.com/article/2011/04/07/idINIndia-56195720110407
• CNN, 07.04.2011, “Kosovo Assembly elects nation’s first woman president”. – http://edition.cnn.com/2011/WORLD/europe/04/07/kosovo.president/index.html?eref=rss_latest&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+rss%2Fcnn_latest+%28RSS%3A+Most+Recent%29

Kuveit

Kuveidi valitsus astus märtsis tagasi, et vältida valitsevast al-Sabah’ perekonnast pärit kolme ministri küsitlemist parlamendi ees. Valitsuse tagasiastumine peegeldab täidesaatva ja seadusandliku võimu vahelisi pingeid. Araabia riikide kohta end tavatult jõuliselt kehtestava parlamendi liikmed soovisid ministreid küsitleda seoses venivate majandusreformidega. Kuveidi emiir on 50-liikmelist Kuveidi Rahvusassambleed 2006. aasta veebruarist alates kolm korda laiali saatnud, iga kord järgnesid sellele parlamendivalimised põhjendusel, et seadusandjad on blokeerinud majanduse moderniseerimise kava. Seadusandlik kogu on omakorda kasutanud oma põhiseaduslikku õigust küsitleda ministreid ja blokeerida poliitilisi programme.

• Reuters-BNS, 31.03.2011, “Kuveidi emiir rahuldas valitsuse tagasiastumispalve”;
• Bloomberg, 31.03.2011, “Kuwait Cabinet resigns before facing questions from parliament”. – http://www.bloomberg.com/news/print/2011-04-01/kuwait-cabinet-resigns-before-facing-questions-from-parliament.html
• Reuters, 31.03.2011, “Kuwait cabinet quits to avoid ministers’ grilling”. – http://www.reuters.com/article/2011/03/31/us-kuwait-cabinet-idUSTRE72U2X620110331

Kõrgõzstan

Kõrgõzstani parlamendis tapeti aprillis rituaalselt seitse lammast, et parlamendihoonest pahu vaime välja ajada. Hoone sai kahjustada rahutustes, mis levisid 2010. aastal üle Kesk-Aasia. Peale selle oli aprilli alguses istungisaalis vaidlus korruptsiooni üle nii tuliseks läinud, et tekkis kaklus. Politsei konfiskeeris pärast intsidenti parlamendihoonest 10 käsirelva ja ühe Kalašnikovi automaadi. Ohverdatud lammaste liha saadeti vanade- ja lastekodudele.

• The Guardian, 21.04.2011, “Lambs to go slaughter: sheep sacrificed by Kyrgyzstan parliament”. – http://www.guardian.co.uk/world/2011/apr/21/sheep-scarificed-kyrgyzstan-parliament

Leedu

Leedu Seim võttis märtsis vastu haridusseaduse muudatused. Haridussüsteemi reformimisega loobutakse Leedus keskkoolist ning kinnistatakse kolme taseme koolid: algkool, progümnaasium ja gümnaasium. Kavas on laiendada ka leedu keeles õpetatavate ainete hulka vähemuste koolides. Poola poliitikud on kritiseerinud seaduse neid sätteid, mis näevad vähemuste koolide gümnaasiumiosas ette vähemalt 2–3 aine õpetamist leedu keeles. Leedu ametiisikud viitavad, et praegu õpetatakse vähemuste koolides 95 protsenti ainetest vähemuste keeles, seejuures on Euroopa keskmine tase 60 protsenti ning samalaadne on see näitaja ka Poolas. Leedu ametnike sõnul on haridusseaduse eesmärk parandada poolakate võimalusi integreeruda ja tööd leida.

• BNS, 30.03.2011, “Leedu president kuulutas välja poolakate kritiseeritud haridusseaduse”;
• The Baltic Times, 06.04.2011, “Poland’s war against Lithuania over education law”. – http://www.baltictimes.com/news/articles/28383/

Läti

Läti Seim andis jaanuaris parlamendi mandaatide ja eetikakomisjonile läbivaatamiseks paremtsentristliku ühenduse Ühtsus fraktsiooni koostatud otsuseprojekti vasakühendusse Üksmeele Keskus kuuluva Valērijs Kravcovsi väljaarvamiseks parlamendi koosseisust, sest Seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni kuuluv Kravcovs polnud ei komisjoni ega Seimi plenaaristungitel seni kuuldavale toonud ühtegi sõna. Samal päeval esitas Valērijs Kravcovs Seimis kõne läti keeles, kuid luges selle paberi pealt maha. Tema sõnavõtu ajal valitses saalis haudvaikus. Kravcovs tunnistas, et ei suuda veel läti keeles intervjuusid anda, kuid õpib hoolsalt läti keelt. Kravcovs sai Läti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 2005. aastal. Naturalisatsioonieksami tegi ta Valmiera regiooni naturalisatsiooniametis, mida juhtis siis Elmārs Kokins, kes 2005. aasta sügisel vahistati süüdistatuna pistisevõtmises ja võimu kuritarvitamises. Läti Seimi õiguskomisjon leidis veebruaris, et otsuseprojekti Kravcovsi Seimist väljaheitmise kohta ei saa menetleda, kuni pole kehtestatud protseduuri saadikute läti keele oskuste kontrollimiseks. Õiguskomisjon moodustas töörühma, et töötada välja muudatused Seimi reglemendis, mis näeksid ette võimaluse riigikeeleoskuseta parlamendiliige tagandada.

• BNS, 27.01.2011, “Läti venelasest seimisaadik pidas lätikeelse kõne, kuid luges paberilt”;
• BNS, 09.02.2011, “Läti seim muudab umbkeelsuse kindlakstegemiseks oma reglementi”.

Läti põhiseaduslikkuse büroo 2010. aasta tegevusaruande kohaselt oli välismaistel luureteenistustel suur huvi 2010. aasta parlamendivalimiste vastu. NATO-sse ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide eriteenistuste agendid üritasid hankida üksikasjalikku informatsiooni valimiseelsete protsesside ja valimiste järel võimuliidu moodustamise kohta, neid huvitasid parteidesisesed protsessid, parteiliikmete vahelised suhted, erakondade rahastamine. Büroo väitel ei tegelenud välisspioonid ainult luureandmete passiivse kogumisega, vaid kavandasid ka aktiivset tegevust. Luureagentide eesmärk oli mõjutada poliitilist olukorda, kuid büroo aruande kohaselt spioonide tegevus valimistulemustele mõju ei avaldanud.

• BNS, 23.03.2011, “Läti vastuluure: spioonide huvi seimivalimiste vastu oli suur”.

Moldova

Moldovas toimusid 2010. aasta novembris erakorralised valimised. Kommunistid said 101-kohalises parlamendis 42 saadikukohta, Liberaaldemokraatlik Partei 32, Demokraatlik Partei 15 ja Liberaalne Partei 12 kohta, ülejäänud parteid ei ületanud vajalikku neljaprotsendilist valimiskünnist. Need olid Moldovas juba kolmandad üldvalimised viimase poolteise aasta jooksul. Parlament on saadetud kahel korral laiali, sest parlamendiliikmed ei ole suutnud seaduse kohaselt presidenti valida. Presidendi valimiseks oleks vaja kolm viiendikku ehk 61 häält, senised võimuliidud pole nii palju hääli kokku saanud. Detsembris moodustasid liberaaldemokraadid, demokraadid ja liberaalid võimuliidu Euroopa Integratsiooni Allianss, neil on parlamendis kokku 59 saadikut, millest jällegi ei piisa presidendi valimiseks.

• Interfax-BNS, 26.12.2010, “Moldova uus parlament peab avaistungi 28. detsembril”;
• Reuters-BNS, 14.01.2011, “Moldovas kinnitati ametisse uus läänemeelne valitsus”.

Norra

Norra parlamendi kahele endisele liikmele määrati jaanuaris vanglakaristus, kui Oslo kohus mõistis nad süüdi pensioni väljapetmises. Anders Talleraasi karistati kuue kuu pikkuse vangistusega, sest ta sai 2,7 miljonit Norra krooni ülemäärast pensioni, töötades samal ajal hästimakstud töökohal. Magnus Stangelandile mõisteti 60-päevane vangistus üle 500 000 Norra krooni lisapensioni vastuvõtmise eest. Lisaks peab kumbki maksma 100 000 Norra krooni kohtukulude eest. Kohus leidis, et mõlemad näitasid üles rasket hooletust, kui nad ei teatanud oma lisasissetulekust, mis oleks vähendanud nende pensioni. Kohus jättis tähelepanuta mitme parlamendiliikme tunnistused, et parlamendipensioni regulatsioonid on ebamäärased ja neist on keeruline aru saada. Üks tunnistuse andnutest, Norra endine peaminister Kåre Willoch väitis, et Stangeland ja Talleraas on valitud patuoinasteks. Algselt olid mitmed eri parteidesse kuuluvad pensionile jäänud parlamendiliikmed olnud uurimise all, sest kahtlustati, et nad on saanud liiga palju pensioni, aga teised peale Stangelandi ja Talleraasi vabastati kahtlustustest.

• Norway News, 08.01.2011,“Former MPs sentenced to jail terms”. – http://www.norwaynews.com/en/~view.php?72Va854KOa4834B285Bhf844UO388bOq76Dzn353NbK8

Norra parlament ratifitseeris veebruaris Venemaaga 2010. aasta septembris Murmanskis allkirjastatud lepingu, mis puudutab merepiiri markeerimist nafta- ja gaasivaruderikkas Barentsi meres. 40 aastat vaidlusaluseks olnud 175 000 km² suurune territoorium jagati pooleks. Leping sündis kompromisside tulemusena, kus mõlemad pooled pidid tegema järeleandmisi. Vene Riigiduuma ratifitseeris lepingu märtsis.

• The Foreigner, 08.02.2011, “Norwegian parliament ratifies Barents Sea deal”. – http://theforeigner.no/pages/news/norwegian-parliament-ratifies-barents-sea-deal/
• Maritime Sun, 09.02.2011, “Norwegian parliament ratifies maritime border pact with Russia”. – http://www.maritimesun.com/news/norwegian-parliament-ratifies-maritime-border-pact-with-russia/

Poola

Märtsis võttis Poola parlamendi alamkoda vastu pensionireformi. Töövõtjate organisatsioonid ja äriringkonnad on suhtunud sellesse väga kriitiliselt. Seni maksid poolakad II pensionisambasse 7,3 protsenti sissetulekutest, uute seadusesätete kohaselt läheb teise sambasse 2,3 protsenti ja ülejäänud 5 protsenti makstakse Poola riiklikusse sotsiaalkindlustussüsteemi (ZUS) ehk esimesse pensionisambasse praeguste pensionäride pensionimaksete katteks. Valitsus loodab muudatustega vähendada survet riigieelarvele ja säästa riigile 2020. aastaks 48 miljardit eurot.

• Euractiv, 29.03.2011, “Poland saves pensions cut budget deficit”. – http://www.euractiv.com/en/euro-finance/poland-saves-pensions-cut-budget-deficit-news-503577

Prantsusmaa

Prantsuse parlament andis jaanuaris lõpliku heakskiidu seadusele, mille kohaselt suurte ettevõtete nõukogude liikmetest vähemalt 40 protsenti peavad olema naised. Muudatuse täideviimiseks on antud aega kuus aastat. Nii valitsev konservatiivne partei kui ka opositsioonis olevad sotsialistid pooldasid seadust. Seadus puudutab ligikaudu 2000 ettevõtet, mis on kas börsiettevõtted, nende aastakäive on üle 50 miljoni euro või neil on üle 500 töötaja. Praegu on naisi Prantsuse ­firmade nõukogudes vaid ligikaudu 15 protsenti. Vastav seadus on juba olemas Norras (aastast 2003) ja Hispaanias (2007).

• Reuters, 13.01.2011, “France sets quota for women on big companies’ boards”. – http://www.reuters.com/article/2011/01/13/us-france-equality-idUSTRE70C5ZA20110113

Rootsi

Rootsi parlament võttis 2010. aasta novembris vastu uuendatud põhiseaduse, mis hakkas kehtima 2011. aasta alguses. Põhiseaduse muudatused kiideti heaks juba eelmisel kevadel, kuid nende jõustumiseks tuli läbi viia kaks parlamendihääletust, mille vahele pidid jääma valimised. Põhiseaduses on nüüd kirjas Rootsi liikmesus Euroopa Liidus, millele on vastu seisnud Rootsi demokraadid, sest see teeb keerulisemaks Euroopa Liidust lahkumise. Samuti ei meeldinud demokraatidele, et Rootsit nimetatakse nüüd multikultuurseks ühiskonnaks. Põhiseaduse muudatuste kohaselt tugevneb saamide positsioon ning sätestatakse etniliste, usu- ja keelevähemuste õigus viljelda ja arendada oma kultuuri. Muudatusi on ka valimissüsteemis, näiteks alandati üksikkandidaadi parlamenti pääsemiseks vajalikku häältekünnist kaheksalt protsendilt viiele, valitsus peab tulevikus alati valimistega seoses tagasi astuma ja parlament hääletab pärast valimisi peaministri üle. Nüüd ei ole enam ka kodakondsus takistuseks riigi kõrgetesse ametitesse pääsemisel. Riiklik süüdistaja võib olla mis tahes riigi kodanik ja ministriks pürgijailt ei nõuta enam, et neil oleks Rootsi kodakondsus olnud vähemalt kümme aastat.

• The Local, 24.11.2010, “Swedish parliament votes in new constitution”. – http://www.thelocal.se/30410/20101124/

Saksamaa

Saksamaa parlament määras 2010. aasta detsembris kantsler Angela Merkeli konservatiivsele Kristlik-Demokraatlikule Parteile (CDU) valimiskampaania rahastamise reeglite rikkumise eest üle 1,2 miljoni euro suuruse trahvi. CDU Reinimaa-Pfalzi liidumaa rühm tunnistas, et võttis 2006. aastal vastu üle 400 000 euro suuruse ebaseadusliku annetuse partei enda liidumaa parlamendifraktsioonilt. Selle seaduserikkumise eest on ette nähtud trahv, mille suurus on ebaseaduslikult saadud annetuse kolmekordne summa.

• The Local, 23.12.2010, “CDU fined €1.2 mln for illegal party funding”. – http://www.thelocal.de/politics/20101223-32005.html

Sloveenia

Sloveenia parlament võttis 2009. aasta oktoobris vastu uue meediaseaduse, kuid opositsioon nõudis selle üle referendumi korraldamist. Opositsiooni arvates võimaldaks meediaseadus säärasel kujul erastada rahvusringhäälingu RTV Slovenia ja suurendaks poliitilist mõju meediaväljaannetele. Detsembris toimunud rahvahääletusel lükati uus meediaseadus tagasi. Uue seaduse vastu oli 72,6 protsenti rahvast, valimisaktiivsus oli samas üliväike – 14,6 protsenti.

• Reuters-BNS, 13.12.2010, “Sloveenlased lükkasid rahvahääletusel tagasi uue meediaseaduse”.

Sloveenia parlament võttis 2010. aasta detsembris vastu pensionireformi, mille eesmärk oli tõsta pensioniiga ja vähendada survet riigieelarvele. Reformiga tõuseks pensioniiga järk-järgult 65 aastani, seni on see naistel 57 ja meestel 58 aastat. Parlament toetas reformi häältega 49:35, kuid ametiühingute nõudmisel pannakse reform rahvahääletusele. Sloveenia valitsus taotles konstitutsioonikohtult referendumi blokeerimist, sest reformiga viivitamine seaks ohtu Sloveenia riigieelarve, kohus aga lükkas valitsuse vastuväited tagasi.

• Balkans.com, 15.12.2010, “Slovenia: Parliament adopts pension reform but Unions demand referendum”. – http://www.balkans.com/open-news.php?uniquenumber=84887
  AFP-BNS, 11.03.2011, “Sloveenias toimub referendum pensionireformi üle”.

Soome

Sanoma meediakontserni maakonnalehtede korraldatud küsitlusest selgub, et soomlased suhtuvad parlamendiliikmetesse üha agressiivsemalt. Rahvasaadikutele on viimastel aastatel varasemast rohkem saadetud vihaseid kirju ja tapmisähvardusi. Küsitlusele vastas 82 Eduskunna liiget ehk natuke alla poole parlamendiliikmetest. Vastanuist üle 40 protsendi on kogenud ähvardusi. Ligi viiendik on pöördunud politsei poole ja sama palju on otsinud abi mujalt, peamiselt Eduskunna julgeolekuüksuselt. Küsitluse tulemuste põhjal on eriti interneti kaudu saadetud tigedad e-kirjad muutunud varasemast ägedamaks, ka avalike ürituste õhkkond on muutunud mõningatel juhtudel lausa agressiivseks. Üks parlamendiliige tõi näiteks ärritunud pensionäri, kellega ta oleks avalikul üritusel äärepealt käsikähmlusse sattunud.

• Helsingin Sanomat, 21.02.2011, “Lehdet: Moni kansanedustaja saa tappouhkauksia”. – http://www.hs.fi/politiikka/artikkeli/Lehdet+Moni+kansanedustaja+saa+tappouhkauksia/1135263969636
• Etelä-Saimaa, 21.02.2011, “Merkittävän monia kansanedustajia uhattiin vaalikaudella”. – http://www.esaimaa.fi/Online/2011/02/21/Merkitt%C3%A4v%C3%A4n+monia+kansanedustajia+uhattiin+vaalikaudella/2011510607714/4

Soome parlamendi põhiseaduskomisjon lükkas veebruaris tagasi eraviisilist parkimiskontrolli käsitleva seaduseelnõu. Komisjoni arvates on parkimiskontroll avaliku võimu teostamine, millele on õigus ainult ametivõimudel, eraettevõtted ei tohi trahve määrates avalikku võimu kasutada. Soome ülemkohus otsustas, et eraettevõttel on õigus määrata parkimistrahv valesti parkimise eest eramaal. Soome justiitsminister Tuija Brax ütles märtsis Eduskunnas, et eraettevõtete parkimistrahvide määramise õiguslikkus on ebaselge ja justiitsministeerium üritab koostada uue seaduseelnõu. Tema sõnul on teistes Põhjamaades samasugune seadus olemas. Hinnanguliselt on Soomes praegu 60 parkimist kontrollivat eraettevõtet, kes jagavad eramaal valesti parkinuile trahvikviitungeid. Ebaselgest olukorrast hoolimata jätkub neil firmadel kliente, sest nõudlus teenuse järele on olemas; seaduse puudumisest hoolimata tasutakse nende määratud parkimistrahve täiesti tavapäraselt.

• Helsingin Sanomat, 04.03.2011, “Erimielisyys jatkuu yksityisen pysäköinninvalvonnan laillisuudesta”. – http://www.hs.fi/politiikka/artikkeli/Erimielisyys+ jatkuu+ yksityisen+ pys%C3%A4k%C3%B6inninvalvonnan+ laillisuudesta+/1135264275923

Soome parlament võttis märtsis vastu uue päästeseaduse, millega leevendati tunduvalt varjendite ehitamist puudutavaid seadusesätteid. Seni kehtis nõue ehitada varjend hoonesse, mille pindala on vähemalt 600 ruutmeetrit. Seadusemuudatusega suurendati nõutavat pindala 1200 ning tööstus- ja laohoonete puhul 1500 ruutmeetrini. Hinnanguliselt väheneb varjendite ehitamine 45 protsendi võrra. Varjendite senine ehitamine arvati põhjustavat liiga palju kulutusi, mis tõstis korterite hinda. Eduskunta otsustas ka pikendada varjendi kasutuskõlblikuks muutmise aega 72 tunnini. Praegu võib varjendeid rakendada muuks otstarbeks, kuid pärast varjumishäiret peavad nad kasutamiseks valmis olema 24 tunni jooksul.

• Turun Sanomat, 16.03.2011, “Suomen väestönsuojilta ei vaadita edes joditabletteja”. – http://www.ts.fi/online/kotimaa/205366.html

Eduskunta kiitis märtsis häältega 134:50 heaks vaidlusi tekitanud valimisseaduse muudatused. Muudatuste vastu olid sotsiaal­demokraadid. Seadusemuudatused peab üks kord heaks kiitma veel järgmine parlamendikoosseis, siis peab seaduseelnõu toetama kaks kolmandikku parlamendiliikmetest. Uute seadusesätete järgi korraldatakse parlamendivalimised nelja aasta pärast. Valimistulemusi arvestatakse siis uuel viisil, mis soosib väiksemaid parteisid. Samuti võetakse kasutusele üleriigiline kolmeprotsendiline häältekünnis.

• Turun Sanomat, 15.03.2011, “Eduskunta hyväksyi vaaliuudistuksen”. – http://www.ts.fi/online/kotimaa/204908.html

Soome parlamendivalimistel aprillis kogus kõige rohkem valijate hääli Koonderakond – 20,4 protsenti häältest – ja sai 44 parlamendikohta. Koonderakond sai esimest korda Soome ajaloos suurimaks parteiks parlamendis. Sotsiaaldemokraadid jäid teiseks 19,1 protsendi ja 42 kohaga. Suure võidu saavutasid kolmandaks tõusnud Põlissoomlased, kes kasvatasid oma mandaatide hulka 5-lt 39-le. Senine võimupartei Keskerakond kaotas eelmiste parlamendivalimistega võrreldes 16 kohta ja on nüüd 35 kohaga neljas. Parlamenti pääsesid ka Vasakliit 14, Rohelised 10, Rootsi Rahvapartei 9 ja Kristlikud Demokraadid 6 kohaga. Uues Eduskunnas on 85 naist, see on rohkem kui kunagi varem.

• Helsingin Sanomat, 18.04.2011, “Kokoomus suurin puolue, perussuomalaisille murskavoitti ja Keskustalle rökäletappio”. – http://www.hs.fi/politiikka/artikkeli/Perussuomalaiset+noussut+k%C3%A4rkipaikalle+%C3%A4%C3%A4ntenlaskussa/1135265470753

Suurbritannia

Briti parlamendi konservatiivide ja liberaaldemokraatide koalitsioon kolmekordistas novembris pärast karistusaja kandmist kodumaale naasma nõustunud välismaistele kurjategijatele makstavat summat. Varem oli see summa 500 naela, uue otsuse kohaselt 1500. Nii loodetakse vähendada vanglate ülekoormatust. Välismaalased, kes nõustuvad kodumaale naasma üheksa kuud enne vabastamistähtaega, saavad rohkem raha kui need, kes lahkuvad pärast karistusaja lõpunikandmist.

• The Telegraph, 09.11.2010, “Foreign criminals to be paid £1500 to go home”.

Suurbritannia soovib maalt välja saata Briti parlamendi 2010. aasta detsembris arreteeritud ja peatselt kautsjoni vastu vabastatud töötaja, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks spioneerimises. See on esimene kord pärast külma sõja lõppu, kui Briti parlamendi töötajat süüdistatakse Venemaa heaks luuramises. Briti luureteenistus MI-5 kahtlustas liberaaldemokraadist parlamendiliikme Mike Hancocki abi, 25-aastast venelannat Jekaterina Zatuliveterit Venemaa Välisluureteenistusele luureandmete kogumises. 64-aastane Mike Hancock tutvus Zatuliveteriga ühel Venemaa-visiidil. Mike Hancock on Esindajatekoja kaitsekomisjoni liige ja esindab sadamalinna Portsmouthi, kus paikneb suurem osa Briti sõjalaevastikust. Zatuliveteri süüdistamisele järgnes vastastikune diplomaatide väljasaatmine Venemaalt ja Suur­britanniast. Zatuliveter ei ole end Venemaa kasuks spioneerimises süüdi tunnistanud ja kavatseb jääda Suurbritanniasse.

• AFP-BNS, 05.12.2010, “Suurbritannia saadab välja parlamendis töötanud arvatava spiooni”;
• The Sun, 11.02.2011, “Russian “spy” girl Katia Zatuliveter’s bail win”. – http://www.thesun.co.uk/sol/homepage/news/3406638/Russian-spy-girl-Katia-Zatuliveters-bail-win.html

Taani

Taani parlament otsustas veebruaris, et Fehmarni väina alla ehitatakse merealune tunnel, mis ühendaks Taanit Saksamaaga ja lühendaks teekonda Skandinaaviast Lääne-Euroopasse. Taani ja Saksamaa leppisid kokku vajaduses rajada 18 km pikkune maadevaheline ühendus juba 2008. aastal. Nüüd leidis Taani parlament, et silda üle väina ei rajata, vaid ehitatakse tunnel, sest see on ohutum ja keskkonnasõbralikum. Tunneli rajamist alustatakse 2014. aastal ja see loodetakse valmis ehitada kuue aastaga.

• BBC News, 02.02.2011, “Fehmarn link: Denmark opts for sea tunnel to Germany”. – http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-12347525

Tadžikistan

Tadžikistani parlamendi alamkoda võttis jaanuaris vastu pereseaduse muudatused, millega seatakse piirangud välismaalastega abiellumisele.Nüüdsest peab Tadžikistani kodanikuga abielluda sooviv välismaalane kõigepealt elama aasta aega riigis ja sõlmima abielueelse lepingu, milles võtab endale kohustuse kindlustada abikaasa eluasemega ning maksta lahutuse korral alimente. Et välismaalased saavad osta kinnisvara pärast viieaastast resideerumist riigis, näib see seadusesäte olevat suunatud sellele, et kindlustada perekonna eluaseme registreerimine Tadžikistani kodanikule. Tadžikistani peaprobleem on pigem emigratsioon kui immigratsioon, seetõttu on ekspertide arvates seadusemuudatused suunatud eelkõige afgaanide ja Hiina etniliste uiguuride vastu, kelle suhtes on kahtlusi, et osa neist kasutab abiellumist tadžikiga püsiva elamisloa saamiseks ja kodakondsuse saamise kiirendamiseks – kohalikuga abielludes on see viie asemel kolm aastat.

• UNHCR, 03.03.2011, “Tajikistan tightens marriage rules”. – http://www.unhcr.org/cgi-bin/texis/vtx/refworld/rwmain?page=printdoc&docid=4d75d3e714

Tadžikistani parlamendil on kavas keelustada abielu lahutamine SMS-teadete saatmise vahendusel. Islami tavade kohaselt peab mees abielu lahutamiseks naisest tunnistajate juuresolekul kolm korda lahti ütlema ja sellega loetakse abielu lahutatuks. Lahutus telefonitsi saadetud sõnumi teel on saanud Tadžikistanis üsna tavapäraseks, eriti populaarne on see välismaale tööle läinute seas. Venemaal töötab ligi miljon tadžikki. Paljud on leidnud seal endale uue kaasa ega vaevu enam abielu lahutamiseks Tadžikistani sõitma, vaid saadavad kolm vastavasisulist SMS-i. Valitsuse usuasjade komisjoni juhi Abdurahim Holikovi sõnul peaksid mehed, kui neil tekib vajadus lahutada, tegema seda naisi austavalt ja teatama otsusest oma abikaasa kuuldes.

• CBS News, 11.04.2011, “Tajikistan bans divorce by text message”. – http://www.cbsnews.com/stories/2011/04/11/501364/main20052895.shtml
• Interfax-BNS, 12.04.2011, “Tadžikistan keelab SMS-lahutused”.

Tonga

Tonga kuningriigis toimusid 2010. aasta novembris parlamendivalimised, kus esimest korda sai rahvas valida enamiku rahvasaadikutest. Seni oli parlamendi 30 saadikukohast 9 saanud valida rahvas, 33 aristokraati valisid 9 ja kuningas määras isiklikult 12 saadikut, kelle hulgast määrati ka valitsuse kümme ministrit ja kaks kuberneri. Nüüd on parlamendis 26 liiget, kellest 17 valivad saare 42 000 hääleõiguslikku kodanikku ja 9 endiselt aadlikud. Kuningas George Tupou V loobus oma õigustest parlamendiliikmeid määrata. Tonga kuningas on saanud hariduse Suurbritannias Oxfordi ülikoolis ja Sandhursti sõjaväeakadeemias. Pärast kuningaks kroonimist kaks aastat tagasi alustas ta kohe põhiseaduse reformimist, et lähendada oma riiki Briti-tüüpi konstitutsioonilisele monarhiale. Parlamendivalimised võitis demokraatia- ja inimõigusliikumise liider Akilisi Pohiva ja tema erakond Sõpruse Saarte Demokraatlik Partei, kes sai 12 parlamendikohta valida antud 17-st. Parlamendil oli esimest korda õigus valida ka peaministrit, kelleks sai lord Tu’ivakano.

• The Australian, 27.11.2011, “Noble minority in Tonga’s new parliament”. – http://www.theaustralian.com.au/news/world/noble-minority-in-tongas-new-parliament/story-e6frg6so-1225961681763
• Eesti Päevaleht, 29.11.2011, “Demokraatlik valitsemisstiil saabus lõpuks ka pisikesse Tonga kuningriiki”. – http://www.epl.ee/artikkel/588213

Ungari

Ungari parlament kiitis detsembris heaks uue meediaseaduse, mis tugevdab valitsuse kontrolli meediaväljaannete üle. Seadus annab uuele meedia- ja kommunikatsiooniametile, mille juhid määras peaminister Viktor Orbani erakond Fidesz, õiguse reguleerida kogu meedia sisu. OSCE hinnangul piirab uus seadus oluliselt trüki- ja online-meediat. Suure kodu- ja välismaise kriitika tõttu võeti Ungari parlamendis märtsis vastu meediaseaduse muudatused, mis Euroopa Parlamendi, Euroopa Nõukogu ja OSCE arvates ei ole piisavad, sest jätkuvalt on probleeme riikliku meedia poliit- ja finantssõltumatusega, allikakaitsega, ebaselgete definitsioonidega jms.

• Reuters-BNS, 21.12.2010, “Ungari uus seadus tugevdab valitsuse kontrolli meedia üle”;
• Euroopa Parlament, 10.03.2011, “Hungarian media law needs to be changed further, says European Parliament”. – http://www.europarl.europa.eu/en/pressroom/content/20110310IPR15259/html/Hungarian-media-law-needs-to-be-changed-further-says-European-Parliament

Ungari parlament võttis aprillis vastu uue põhiseaduse. Selle poolt hääletas ainult Fideszi-KDNP paremtsentristlik koalitsioon, kellel on parlamendis 2/3 häälteenamus. Seni kehtis Ungaris 1949. aastal vastu võetud põhiseadus, mida 1989. aastal põhjalikult muudeti. Kriitikute arvates võimaldab uus põhiseadus peaminister Viktor Orbani erakonnal Fideszil parlamendiga manipuleerida. Ungaris on tuhanded inimesed avaldanud meelt uue põhiseaduse vastu, ka ajalehed ja kolm suurt vabaühendust ei toetanud uue põhiseaduse vastuvõtmist. Opositsioonierakonnad keeldusid üldse põhiseaduse loomises osalemast. Ungari opositsiooni sotsialistist juht Attila Mesterhazy on nimetanud uut põhiseadust Fideszi partei konstitutsiooniks.

• Euractiv, 18.04.2011, “Hungary constitution ‘Trojan horse for authoritarianism’”. – http://www.euractiv.com/en/central-europe/hungary-constitution-trojan-horse-authoritarianism-news-504128
• Reuters, 15.04.2011, “Factbox − Hungary’s new constitution: key points”. – http://www.reuters.com/article/2011/04/15/hungary-constitution-idUSLDE73D1TS20110415?pageNumber=3

Venemaa

Venemaa president allkirjastas Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahelise uue strateegilise tuumarelvastuse kärpimise leppe (START) ratifitseerimisseaduse jaanuaris, kui leppe kiitsid heaks nii Venemaa parlamendi alam- kui ka ülemkoda. USA Senat ratifitseeris leppe 2010. aasta detsembris. START-lepe jõustus 5. veebruaril, kui Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja USA välisminister Hillary Clinton vahetasid Münchenis toimunud ametlikul tseremoonial ratifitseerimisdokumente. Leppega kärbitakse seniseid tuumalõhkepeade lubatud koguseid järgmise kümne aasta jooksul ligikaudu 30 protsendi võrra.

• Reuters-AFP-BNS, 22.12.2010, “Venemaa tervitas START-leppe ratifitseerimist USA Senati poolt”;
• AFP-BNS, 28.01.2011, “Uus START-lepe jõustub 5. veebruaril”.

Vene parlamendi mõlemad kojad kiitsid veebruaris heaks politseiseaduse, mille eesmärk on reformida Venemaa ebaefektiivset ja korrumpeerunud miilitsaametkonda. Seadus jõustus 1. märtsil. Venemaa siseministri Rashid Nurgalijevi sõnul on aasta jooksul kavas Venemaa politseist koondada 22 protsenti senistest töötajatest. Kõik korravalvurid peavad läbima atesteerimise, kus muu hulgas kontrollitakse nende usaldusväärsust valedetektoril, samuti tuleb neil läbida psühholoogiatest. Pikka aega tuleb korravalvuritel kanda endiselt miilitsavormi ja sõita miilitsaembleemiga sõidukitega, sest nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole Venemaa Siseministeeriumil piisavalt raha. Uus seadus vabastab politseinikud mitmetest varasematest ülesannetest. Politseinikud ei pea enam autode tehnoülevaatust läbi viima, illegaalseid immigrante püüdma ning kainestusmajade tööd korraldama. Politseiseadus kohustab aga korrakaitsjat esimest korda Venemaa ajaloos selgitama kinnipeetule tema õigust juriidilisele abile ja tõlgiteenusele, kinnipidamisest lähedastele teatamisele ning samuti õigust keelduda tunnistuste andmisest.

• ERR, 01.03.2011, “Venemaal valvavad nüüd korda miilitsamundris politseinikud”. – http://uudised.err.ee/index.php?06224860
• Õhtuleht, 01.03.2011, “Militsionääride asemel kaitsevad Venemaal tänasest korda politseinikud”. – http://www.ohtuleht.ee/416533