Pilguheit parlamendiraamatukogu 25 aasta tegevusele
Eesti Rahvusraamatukogu täidab juba 25 aastat ka parlamendiraamatukogu rolli, koondades riigivalitsemiseks vajalikku kirjandust, andmebaase ja luues infoportaale.
Tänavu sügisel täitus 25 aastat ajast, mil ENSV Ülemnõukogu taastas Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu staatuse ja koos sellega auväärse ülesande pakkuda infoteenuseid parlamendile ja valitsusele.
Rahvusraamatukogu alguseks loetakse 18. detsembrit 1918, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas asutada Riigiraamatukogu. Peamiselt õigus- ja muud riigivalitsemiseks vajalikku kirjandust sisaldav raamatukogu asus Toompea lossis ja seda said kasutada vaid Riigikogu liikmed.
Tänapäeva parlamendiraamatukogul on täita märksa suurem roll: tagada Riigikogu ja teiste riigiasutuste infoteenindus ning pakkuda teenuseid ka laiemale üldsusele. Eesti on maailmas üks väheseid riike, kus rahvusraamatukogu täidab ka parlamendiraamatukogu ülesandeid. Sarnaste näidetena on tuua vaid Jaapani rahvusraamatukogu ja USA Kongressi raamatukogu. Soome Eduskunna raamatukogu täidab rahvusraamatukogu rolli õigus- ja teiste sotsiaalteaduste alal.
Parlamendi teenindamiseks mõeldud parlamendi informatsiooniosakond, kus töötas 11 inimest, loodi 1991. aastal. Praegu on parlamendiinfo keskuse koosseisus 35 töötajat, keskuses on kuus töörühma: teatmeinfo, rahvusvaheliste organisatsioonide, õigusinfo, majandus- ja poliitikainfo, Euroopa Liidu ja väljaannete töörühm. 1. septembril 1991 avati esmavajaliku õigus- ja poliitikakirjanduse koguga lugemissaal Riigikogu hoones. Hakati koostama esimesi artiklikirjete andmebaase ajaloo, poliitika, majanduse ja õiguse teemadel. Esimene andmebaas kandis nime „Aktuaalset poliitikas”.
Aktiivselt tehti rahvusvahelist koostööd ja saavutati kokkulepped Euroopa Ühenduse, ÜRO, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Maailmapanga depookogude loomiseks. Depoostaatus tagas nimetatud organisatsioonide trükiste tasuta saamise ning võimaluse kasutada soodsatel tingimustel nende andmebaase. Koostööd arendati ka teiste riikide parlamendiraamatukogude ja rahvusvaheliste raamatukoguorganisatsioonidega nagu näiteks IFLA parlamendiraamatukogude sektsioon.
Parlamendiraamatukogu areng on toimunud stabiilselt koos ühiskonna arenguga. Kogusid ja teenuseid on kujundatud seadusandja vajaduste järgi. Kui 1990-ndate alguse suuremateks uuendusteks olid andmebaaside loomine ja CD-ROM-andmebaaside kasutuselevõtt, sest interneti levik ei olnud veel nii laialdane, siis nüüdseks oleme jõudnud pilveteenuse, andme- ja tekstikaeveni. Pelgalt info otsimine ja bibliograafiliste andmete kättesaadavaks tegemine on liikunud info tsentraliseerimise ning analüütilisema ja proaktiivsema tegevuseni.
Õigusraamatukogu
Parlamendiraamatukogud on tihti riigikesksed õigusraamatukogud, mis eeldavad tugevat õigusalast kogu nii raamatute kui ka andmebaaside näol.
Õiguskirjanduse kogu loomisel saadi 1990-ndate algupoolel suurt abi USA Kongressi Raamatukogult ja Austria valitsuselt. Hiljem loodi koostöösuhted justiitsministeeriumi ja õiguskantsleri bürooga, kelle abi erialareferendid kasutavad kirjanduse ostuvalikute tegemisel.
1992. aastal alustati infoteenindusega Rahvusraamatukogu 6. korruse õiguskirjanduse saalis, hangiti Eesti õigusaktide andmebaasi ESTLEX kasutusõigus ja alustati õigusbibliograafia koostamisega. „Bibliographia Iuridica Estonica 1918–1940” ilmus 1994 ja sai ka Eesti Kultuurifondi aastapreemia. Õigusbibliograafia järgmine väljaanne kajastas perioodi 1988–1993, sellele järgnesid eraldi nimestikud iga aasta kohta. Esialgu kajastas õigusbibliograafia Eestis ilmunud õiguskirjandust, Eesti õigusteadlaste töid ja Eesti õigussüsteemi kohta välismaal ilmunud kirjutisi, hiljem lisandusid bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde andmed. Tehnoloogiliste võimaluste arenedes avati 2004. aastal trükiväljaande kõrvale bibliograafiline andmebaas, lühendatult BIE (bie.nlib.ee). Andmebaasi on aktiivselt arendatud ja täiendatud, lisandunud on puuduvad andmed trükiväljaannetest, aastad 1900–1917 ning otselingid täistekstidele. Nõudlus Eesti õiguskirjanduse järele just ajaloolisest vaatenurgast on saanud põhjuseks, et andmebaasi hakati sisestama ka infot nõukogude perioodi õigusväljaannete kohta. Nüüd on õigusbibliograafia kättesaadav nii iga-aastase võrguväljaandena kui ka artikleid ja raamatuid sisaldava andmebaasina.
Referaatväljaande „Summaria Socialia” koostamist alustati 1998. aastal. Seal tutvustati välisajakirjades ilmunud artikleid Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel: poliitika, majandus, õigus. Kasvav huvi õiguse teemade vastu viis 2001. aastal eraldi väljaande „Summaria Iuridica” koostamiseni.
Lisaks hangitakse ka teiste riikide olulisi õigusalaseid artikli- ja raamatute täistekstandmebaase nagu näiteks Beck-online, Westlaw ja HeinOnline. Kasvanud on e-raamatute osakaal nii õiguse kui ka poliitika, majanduse ja teistes valdkondades.
Rahvusvahelised organisatsioonid
Parlamendiraamatukogu üks seadusjärgne roll on olla rahvusvaheliste organisatsioonide (RVO) depookogu. Praegu on rahvusraamatukogu 13 RVO hoiukogu (ILO, IMF, UNESCO jt), lisaks leidub veel mitmete organisatsioonide dokumente (NATO, EFTA jt). RVO materjalide koondamist õiguskirjanduse lugemissaali alustati 1993, aasta hiljem loodi RVO talitus, mille ülesanne oli vastavat kirjandust süstematiseerida, temaatilistele päringutele vastata ja artiklite andmebaasi pidada. Nüüd on lugemissaal ümber nimetatud õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saaliks.
1998. aastal, mil infonõudlus Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamise tõttu oluliselt kasvas, loodi koostöös Riigikantseleiga Euroopa Liidu infokeskus. Nüüdseks on see osaks parlamendiinfo keskusest. Euroopa Liidu lugemissaalis raamatukogu 5. korrusel on tutvumiseks pakkuda üle 9000 raamatu ja 100 ajakirjanimetuse. Keskuse teenuseid kasutatakse aktiivselt, juba 14 aastat töötab tasuta euroinfo telefon, kus kõigil huvilistel on võimalik saada vastuseid Euroopa Liiduga seotud küsimustele. Võrreldes liitumiseelse ja -järgse ajaga kasutatakse telefoni siiski vähem. Sageli helistatakse, kui ei teata, millise institutsiooni poole oma küsimuses pöörduda ja sealt saadakse juhised edasiseks. Viimastel aastatel on keskus koondanud jõud kodulehe elik.nlib.ee arendusele. Alates 2009. aastast tegutseb infokeskus Euroopa dokumendikeskusena (EDK) Euroopa Komisjoni võrgustikus, mille ülesanne on Euroopa Liitu ja selle tegevuspõhimõtteid käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine.
Uued suunad andmebaasides
Juba 1990-ndate keskpaigast hakati koostama artiklite andmebaase, nagu näiteks SEADUS, VESEADUS (vene seadus), MAJPOL (majandus- ja poliitikaartiklid) ja EMOR (sotsioloogia- ja meediaartiklid). Järgnevatel aastatel andmebaaside hulk suurenes, lisandus RVO ja üldisi teemasid käsitlev Varia andmebaas. Kõik andmebaasid olid bibliograafilised ja kättesaadavad vaid kohtarvutitest. Hakati otsima uusi keskkondi, mille vahendusel andmebaase lugejatele paremini kättesaadavaks teha. 2009. aastal alustati artiklikirjete sisestamisega andmebaasi ISE (ise.elnet.ee). Uus andmebaas oli internetipõhine ja seda täiendasid mitmed raamatukogud. Parlamendiinfo keskuse vastutusalasse jäi ühiskonnateaduste osa. Tänase päevani täiendatakse andmebaase Parlamentarism ja Bibliographia Iuridica Estonica. Lisaks koostatakse Vabariigi Presidendi Kantselei tellimusel presidendi bibliograafia andmebaasi. Andmebaasi arendusena on kõik kirjed seotud raamatute elektronkataloogiga ESTER. Kui väljaanne on digitaalselt kättesaadav, on ESTER-i kataloogi kaudu võimalik lugeda ka artikli täisteksti, mis asub digitaalarhiivis DIGAR või mõnes muus keskkonnas.
Nüüd on artiklite andmebaaside maastikul taas puhumas uued tuuled. 1. oktoobril 2014 avas rahvusraamatukogu uue DIGAR Eesti ajalehed portaali, mis ühendab bibliograafilise andmebaasi ja täistekstid. Tänapäevase ja kasutajasõbraliku kasutajaliidese kaudu saab ajalehtede portaalis otsida nii väljaandeid kui ka ajalehtedes avaldatud artikleid, lugeda täistekste, lisada artiklitele märksõnu, koostada leitud artiklitest nimestikke, saata andmeid e-postile ning jagada leitud informatsiooni sotsiaalse veebi kaudu. Olulisim väärtus ongi vanade ajalehtede täistekstotsingu võimalus. Kui varem tuli kasutada erinevaid bibliograafilisi andmebaase, siis nüüd on kõik ühes kohas ning kasutaja sisestatud sõna alusel jõuab ekraanile tulemus, mis kajastab ajalehtedes sisalduvat läbi aastakümnete. Eesmärk, et kõik ajalehtedes esinevad sõnad oleksid otsitavad, on seotud samuti tehnoloogia ja automaatse tekstituvastuse arenguga. Esialgu ei kata DIGAR Eesti ajalehed veel aastaid 1944–2013. Praegu on portaali kaudu kättesaadav enamik 2014 ilmunud ajalehti, osaliselt ka periood 1821–1944.
DIGAR ajalehtede portaali sisu kättesaadavus
I periood (01.01.2014– ) – sisaldab enamikku Eestis ilmuvatest ajalehtedest: päevalehed, nädalalehed, maakonna- ja muud kohalikud ajalehed, asutuste ja organisatsioonide ajalehed jne. Kõik artiklid on omaette üksustena leitavad.
II periood (1993–2013) – ajalehed lisatakse 2015. aasta jooksul. Seni soovitame sel perioodil avaldatud artikleid otsida Eesti artiklite andmebaasist ISE või digitaalarhiivist DIGAR.
III periood (1945–1992) – osaliselt kättesaadav. Avamise hetkel sisaldab vaid mõnda üksikut nimetust. Ajalehed lisatakse aja jooksul nimetuste haaval. Selle perioodi osas ootame kindlasti ka heade koostööpartnerite abi.
IV periood (1821–1944) – osaliselt kättesaadav. Tegemist on aadressil http://dea.nlib.ee asunud andmebaasi „Digiteeritud Eesti ajalehed” ainestuga, millest üle 100 000 lehekülje on juba uude keskkonda ümber tõstetud. Täismahus saab lugeda, lehitseda ja otsida näiteks väljaandeid Vaba Maa (1918–1938), Uudisleht (1927–1940), Virumaa Teataja (1925–1940) jne. Kõik DEA ajalehed kantakse uude portaali üle 2015. aasta jooksul.
V periood (1944–) – väliseesti ja koostööpartnerite (nt Tartu Ülikooli Raamatukogu estica ajalehtede kollektsioon) ainestu. Ajalehed lisatakse 2015. aasta jooksul.
Autorikaitse ja väljaandja seatud piirangute tõttu ei ole suurema osa väljaannete täistekstid vahetult pärast ilmumist vabalt kättesaadavad (mõned ei ole kättesaadavad ka hiljem). See tähendab, et neid ei saa välisvõrgus salvestada, alla laadida või vaadata. Et mitte kahjustada väljaandja kommertshuve, on väljaandja poolt määratud ajaks värsketele ajalehtedele kehtestatud juurdepääsupiirang, mis on visuaalselt tähistatud lukumärgiga. Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu autoriseeritud töökohtadel on ka lukumärgiga väljaanded lugejale kohe kättesaadavad. Samal ajal on artiklite andmed vaatamata piirangutele alati kõikjalt leitavad.
Digitaalarhiiv DIGAR on hea uurimisallikas kõigile ajaloo- ja poliitikahuvilistele. Lisaks vanadele ajalehtedele on kättesaadav palju Eesti Vabariigi esimese perioodi kirjandust, sh näiteks Asutava Kogu ning I ja II Riigikogu istungjärkude protokollid. Protokollide digiteerimisega tegeletakse jooksvalt ning plaani on võetud ENSV Teataja ja ENSV Ülemnõukogu Teataja digiteerimine.
Väljaanded
Aastate jooksul on kujunenud Riigikogu Kantseleiga meeldiv koostöö Riigikogu tutvustavate väljaannete koostamise osas. Eeskuju on võetud ka teiste riikide, näiteks Rootsi ja Soome parlamentide väljaannetest.
Esimeseks väljaandeks oli 1993. aasta kevadel ilmunud Riigikogu teatmik, mis sisaldab Riigikogu liikmete lühiandmeid koos fotodega ning andmeid Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide koosseisude kohta. Täielikumaid andmeid Riigikogust pakub „101 lühielulugu”, mis ilmub aastast 1999. Kindlasti väärib märkimist ka Rahvusraamatukogu koostatud „Valitud ja valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999”. Esimene Riigikogu kroonika aastate 1992/1993 kohta ilmus 1994. Väljaanne koondab andmeid Riigikogu struktuuri ja tegevuse kohta istungjärkude kaupa. 2007. aastal hakkas seda asendama Riigikogu aastaraamat. Riigikogu ühe koosseisu tegemised võtab kokku statistikakogumik. Ilmunud on neli väljaannet, VII–IX koosseisu kohta koondköide. Paar korda aastas ilmuvad Riigikogu voldikud eesti, vene, saksa ja inglise keeles.
Üheks mahukamaks ja ülevaatlikumaks erinevate rahvaesinduste tegevust kajastavaks väljaandeks võib lugeda aastal 2000 ilmunud „Riigikogu bibliograafiat”, mis annab ülevaate parlamendi töö kajastamisest trükisõnas läbi aegade alates aastast 1917.
Alates 1997 ilmub „Riigikogu liikmete kirjutised”, mis kajastab kõigi 101 parlamendiliikme meedias avaldatut. Nüüdseks on see igakuiselt täienev e-väljaanne lõimitud Riigikogu koduleheküljega. Operatiivsemalt saab Riigikogu liikmete, ministrite ja Euroopa Parlamendi saadikute ajakirjanduses avaldatust ülevaate iganädalaselt ilmuvast väljaandest „Nädal meedias”.
Parlamendiraamatukogude oluline töölõik on tutvustavad väljaanded. Lisaks juba eespool jutuks olnud referaatväljaannetele „Summaria Socialia”, „Summaria Iuridica” koostame Euroopa Liidu poliitikaid kajastavat temaatilist väljaannet „Summaria Europensia”. Alates septembrist avaldame püsipäringust välja kasvanud võrguväljaannet „Ühiskonnauuringud”, mis annab ülevaate ministeeriumide ja teiste avaliku sektori asutuste ning mõttekodade tehtud uuringutest ja väljaannetest.
Teenindus ja koolitus
Parlamenditeenindus on alati olnud spetsiifilisem kui raamatukogu tavateenindus ning eeldab täpsust, kiirust, konfidentsiaalsust ja ülimat asjatundlikkust. Päringutele vastamise aeg võib olla napp, mis tähendab kiiret ja kontsentreeritud tegevust. Lisaks tavapärasele raamatute laenutamisele koostame teemapakette, teeme teemamonitooringuid ja korraldame infootsingu koolitusi. Märksõnaks on alati personaalsus.
Parlamenti teenindatakse Toompea lossis asuvas lugemissaalis, kus asub tööks esmavajalik kirjandus. Kuid nii parlamendiliikmetel kui ka kõigil teistel huvilistel on alati hea võimalus külastada Rahvusraamatukogu peamajas asuvaid lugemissaale, kus kirjanduse valik on märksa laiem.
Omades kogemusi ja teadmisi erialaste kogude komplekteerimisest, oleme teinud koostööd mitme asutusega, näiteks osalenud Riigikogu arhiivi, Presidendi Kantselei raamatukogu ja Kaitseväe Peastaabi raamatukogu loomisel ja korrastamisel.
Rahvusraamatukogu kujunemine parlamendiraamatukoguks on olnud mitmekülgne ja huvitav. Olles teinud pikaajalist koostööd Riigikogu Kantseleiga ja vastanud parlamendi kõrgendatud infovajadusele, on hea meel, et saame sama professionaalselt teenindada kõiki Rahvusraamatukogu lugejaid. On positiivne, et sellises väikeses riigis nagu Eesti täidab kahte olulist funktsiooni üks raamatukogu. See tähendab, et kõik rahvusteavikud on kättesaadavad Riigikogule ja samal ajal on kõik riigivalitsemiseks vajalik erialakirjandus kasutamiseks kõigile meie lugejaile.
Jooksvalt saab parlamendiinfo keskuse tegevusel silma peal hoida sügisel avatud Facebooki-lehe abil https://www.facebook.com/parlamendiraamatukogu.
Tere tulemast Rahvusraamatukokku!