Nr 35

Jaga

Prindi

Eesistumise asjus ette vaadates

08. juuni 2017

Fookus

RiTo nr 35, 2017

Eesti kui eesistuja peamiseks tööks saab erinevate vaadete vahel konsensuse otsimine parimal võimalikul moel.

Eesti on ju teadagi selline tarmukas ja hakkaja. Seepärast oleks ilus mõelda, et käärime aga käised üles ja lahendame kõik Euroopa Liidu probleemid poole aastaga. Sinisilmselt saaks sellise ülesande püstitada. Tegelikus elus pole see muidugi võimalik. Euroopa Liidu probleemid ei erine neist, mis on igas demokraatlikus riigis. Osa inimestest tunneb avatud maailmast rõõmu ja ka materiaalset kasu. Osa jälle on  kaotanud senise turvalisena tundunud jalgealuse ja küsib – mis minust saab? Euroopa Liit peaks aitama ka seda teist osa paremini toime tulla. Paraku näib neile inimestele hoopis, et see sama liit on kõikides probleemides süüdi.

Rahvas aga on Euroopas kõrgeima võimu kandja. Ja paljude jaoks ongi arusaamatu, miks valimistel häält andes ja valides Eestis näiteks Ossinovski ja Ratase vahel, on otsustajad hoopis Juncker ja Merkel, kelle poolt või vastu pole ta saanud kunagi olla. Ja kui siis on mälus veel aastatetagune koloniaalaeg, käepärast selget valet jutustavad Farage’id, polegi imestada, kui rahvahääletus toob Brexiti. Ning siis hiljem hakatakse mõtlema, et mida me nüüd siis ikka tegime?

Täiesti omakasupüüdlikult – ei varjagi – meeldib mulle Eesti eesistuja roll ainuüksi seetõttu, et avardab meie teadmisi Euroopa Liidust kui suurusest. Ei ole need teadmised liiga suured kuidagi ning puht praktiline toimetamine siinkohal teeb kindlasti Euroopa Liidu Eestis selgemaks. Tulevad välja nii plussid kui ka miinused. Kes vähegi teada tahab, saab targemaks.

Eesistuja roll avardab meie teadmisi Euroopa Liidust kui suurusest.

Riigikogu kõige euroteadlikumad saadikud on teadagi Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed. Meie parlamendi toimetamistest eesistumise ajal langebki neile kindlasti kõige suurem koormus ja vastutus. Alustuseks liikmesriikide parlamentide komisjonide esimeeste kohtumine juulis, mille sisuks on novembris toimuva COSACi täiskogu ettevalmistamine. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on juba eeltööd alustanud ning võib arvata, et peatähelepanu nendel kohtumistel on suunatud Euroopa Liidu tulevikule, rahvusparlamentide rollile selles, digitaalsele ühisturule, julgeolekule ja rändele.

Riigikogu täiskogul arutati 16. mail riiklikult tähtsa küsimusena Eesti eesistumise programmi. Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa. Kõik olulised ja tähtsad küsimused, kus ka meie eesistumise ajal peab elu edasi minema.

Riigikogu riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon valmistavad ette septembris toimuva välis- ja julgeolekupoliitika konverentsi. Lisaks liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi liikmetele osalevad sellel konverentsil vaatlejatena ka kandidaatriikide ning Euroopa Liitu mittekuuluvate NATO riikide delegatsioonid.

Septembris toimub ka majanduskomisjonide esimeeste konverents teemal „Euroopa transpordiühendused”, millele oktoobris järgneb liikmesriikide parlamentide rahanduskomisjonide kokkusaamine ehk Euroopa Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverents. Euroopa Liidu liikmete majandus ja rahandus on niivõrd läbi põimunud, et siinkohal ei aita ainult Brüsseli või Euroopa Keskpanga pingutustest. Olulise otsuse peavad ju langetama ikkagi rahva valitud saadikud.

Ning kõik ei saa otsa veel selle aastaga. Järgmise aasta jaanuaris saavad meil siin kokku rahvusparlamentide kõrgeimad ametnikud ja ehk võib joone alla tõmmata meie eesistumisele alles siis, kui 2018. aasta aprillis saab peetud ka liikmesriikide parlamendi esimeeste iga-aastane konverents.

Lisaks sellele suur hulk juba toimuvaid üritusi alates keskpankadest ja kõrgeimatest kohtunikest kuni huvirühmadeni välja. Tegu pole ainult käesurumise ja ühispildi tegemisega. Neil kõigil on oma sisu – et Euroopa oleks edukas ja et eurooplastel läheks hästi.

Eesti kui eesistuja peamine töö poole aasta jooksul on eri vaadete vahel konsensuse otsimine parimal võimalikul moel.

Ma olen kindel, et võtame seda kohustust tõsiselt.

Euroopa Liidu asjade komisjoni kohtumisel Euroopa Komisjoni julgeolekuvoliniku Julian Kingiga   31. märtsil 2017 olid arutusel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ja muud küsimused. Foto: Riigikogu Kantselei

Euroopa Liidu asjade komisjoni kohtumisel Euroopa Komisjoni julgeolekuvoliniku Julian Kingiga 31. märtsil 2017 olid arutusel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ja muud küsimused. Foto: Riigikogu Kantselei

Tagasiside