Nr 46

Laadi alla

Jaga

Prindi

Vajame noori, kes on teaduse usku

  • Hando Sutter

    Hando Sutter

    AS Eesti Energia juhatuse esimees; Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht, „Lae end“ programmi eestvedaja

Õpetajaid tuleb motiveerida äratama õpilastes huvi reaalainete vastu, et noored seoksid oma tuleviku loodusteaduste ja inseneeriaga, sest suur osa Eesti riigis loodavatest väärtustest sünnib inseneride toel.

Tähtsad majandusvaldkonnad nagu energeetika, info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia (IKT), ehitus, tööstus jt ei saa toimida, kui pole vastava haridusega noorte pealekasvu. Insenerideta on võimatu saavutada kliimamuutuste leevendamiseks seatud eesmärke. Tööandjad ja kõrgkoolid vaatavad samal ajal suure murega, kuidas uute põlvkondade huvi matemaatika ja füüsika vastu pidevalt kahaneb, sest haridussüsteem ei suuda neile reaalaineid enam huvitavaks teha.

Toon edasises kirjutises enim näiteid füüsika õppimise vallast, kuna energiaettevõtte juhina näen, et selle valdkonna probleemid on kõige ilmsemad. Füüsika ja teised reaalained moodustavad baasi kõikidele tehnikavaldkonna erialadele, kuid eeskätt füüsika õppimine loob eeldused tulevaste inseneride koolitamiseks. Võib üldistada, et kui Eestis pole füüsikahuvilisi noori, siis pole juba lähemas tulevikus ka noori insenere.

Eesti haridussüsteem propageerib elukestvat õpet ja paindlikke ümberõppe võimalusi. Huvi reaalainete vastu tuleb lastes tekitada siiski juba põhikoolis, sest hiljem on neid teadmisi äärmiselt raske omandada. Füüsika moodustab suurima valukoha meie haridussüsteemis.

Eestis on ligikaudu 490 kooli, millest hinnanguliselt pooltes puudub erialase ettevalmistusega füüsikaõpetaja. Ligi pooled õpilastest leiavad, et enamik õpetajaid ei õpeta oma ainet huvitavalt. Õppimine ei paku rõõmu ja õppemeetodid on vananenud, õpetajad on ülekoormatud ning peavad iseseisvalt hakkama saama. Hariduse kvaliteet ei ole ühtlane. Otsuse, kas füüsika meeldib või mitte, teevad noored uuringute põhjal just põhikooli astmes.

Puudus noortest õpetajatest

OSKA haridus- ja teadusraporti kohaselt on Eesti koolides iga neljas füüsikaõpetaja ja iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja üle 60 eluaasta. Kui need õpetajad lähevad pensionile, on neile raske asendajaid leida, sest alla 30-aastasi õpetajaid on üldhariduskoolides vaid kümme protsenti.

Uuringud näitavad, et 76% õpetajatest ei tunne end ühiskonnas väärtustatuna. See peegeldub ka õpilaste tagasisides – 46% õpilastest nendib, et õpetaja ei õpeta oma ainet huvitavalt. Kuidas luua põhikooli õpilastele ligipääs parimale füüsika õpipraktikale sõltumata nende kooli asukohast, digitaalsetest võimalustest, õpetaja motivatsioonist, vanemate kogemusest?

Kahjuks ei ole ülikoolides näha olulist füüsikaõpetajate järelkasvu. Tallinna Ülikool sulges füüsikaõpetaja magistriõppe aastal 2018. Ühtpidi arusaadav, sest aastatel 2013 ja 2014 asus seal õppima üks tudeng, pärast seda enam mitte ühtegi. Samas ei lahenda see probleemi, vaid pigem süvendab.

Insenerid kui rohepöörde eestvedajad

Kui Eesti koolides ei ole motiveeritud füüsikaõpetajaid, ei tärka õpilastes huvi füüsika vastu ning nii väheneb ka noorte tahe siduda oma tulevikku erialadega, mis eeldavad tugevat füüsika-alast ettevalmistust – insenerid, teadlased, arendajad jne. Samas, loodusteaduste ja inseneeria eriala lõpetanud noored täidavad täna ja homme ka neid ametikohti, millest sõltume aina rohkem uute rohe- ja digipöörde tehnoloogiate väljatöötamisel.

Rohepööre on suur elumuutus igal tasandil. Nõudlus töötajate järele kasvab taastuvenergeetikas, keskkonnatehnoloogiates, vesiniku tootmises, jäätmekäitluses, IKTs. Süsinikuneutraalsele majandusmudelile üleminek vajab teadmisi rohe­energeetika lahenduste rakendamisest ja arendamisest. Ringmajanduse põhimõtete elluviimine eeldab tehnilisi oskusi. Samuti kasvab nõudlus inimeste järele, kes teavad, kuidas analüüsida ettevõtte ökoloogilist ja sotsiaalset mõju.

Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) on hinnanud, et kui maailm tahab aastaks 2050 olla kliimaneutraalne, peaksime juba aastal 2030 olema võimelised ehitama neli korda kiiremas tempos uusi päikese- ja tuuleparke. Elektritootmine on vaid üks osa. Süsinikuneutraalseks tuleb muuta kogu tootmine. Näiteks Eesti Energial on plaan muuta praegune vedelkütuste tootmine ringmajandusel põhinevaks süsinikuvabaks keemiatööstuseks. Meil on plaan, kuidas muuta tööstus Ida-Virumaal jätkusuutlikuks ja luua seal kõrget lisandväärtust loovaid töökohti, aga selle elluviimiseks vajame insenere.

OSKA tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavate tulevikutrendide 2030 ülevaade toob välja, et mida edukamad on ettevõtted ja riigiasutused digitehnoloogiate kasutuselevõtul, seda paremini suudame parandada inimeste elujärge ning saavutada riiklikke rohe- ja digipöörde programmide eesmärke. Tänapäevaste lahenduste kasutuselevõtt annab meile rahvusvahelises konkurentsis kaaluka eelise. Ka see vajab, eeskätt IKT valdkonnas, tugeva reaalainete põhjaga inimesi.

Rahvastiku vananemine lisab survet

Vajadus kõrgemat väärtust luua suutvate inseneride järele tuleneb ka rahvastiku demograafilisest vananemisest. Eestis on käesoleval ajal kolm tööealist iga ülalpeetava kohta, aastal 2040 aga kaks ja 2060. aastal poolteist. Seega aastal 2040 peaks iga töötaja maksma poolteist korda ja 2060. aastal kaks korda rohkem sotsiaalmaksu, et rahastada praegusel tasemel pensione ja ravikulusid.

Seega peab iga töötava inimese loodav lisaväärtus praeguse elatustaseme säilitamiseks suurenema vähemalt kaks korda. See saab tulla, luues järjest suuremat lisandväärtust, mis on võimalik just insenere vajavates majandusvaldkondades. Aastatel 2015–2024 väljub tööturult 49 000 inimest rohkem kui siseneb. See suurendab konkurentsi talentide pärast ja tekitab olukorra, kus iga töövõimeline inimene on arvel.

Inseneride järelkasv katab vaid kolmandiku tuleviku tööjõuvajadusest. Eesti Energias on 1079 insener-tehnilise oskusteabega töötajat. Nende keskmine vanus on 43 aastat, kümne aasta pärast juba 53.

„Lae end“ haridusprogrammi valitud 10 füüsikaõpetajat osalesid kolmel koolitusel, et koos mõjukate ekspertidega Eesti Füüsika Seltsist, Praktikalist ja Videoõpsist luua põnevaid õppematerjale, mis pakuksid katsetamisrõõmu nii õpetajatele kui ka õpilastele ning mille abil on lihtne füüsikaalaseid teadmisi omandada

Pildi vasakul Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Reivo Maasik ja paremal Tallinna Südalinna Kooli füüsikaõpetaja Marko Häelm.
Pildi vasakul Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Reivo Maasik ja paremal Tallinna Südalinna Kooli füüsikaõpetaja Marko Häelm.
Foto: Karli Jaanson

Tehniliste erialade maine on langustrendis

Viie aastaga on tehnikaalade vastuvõetute arv vähenenud 25 protsendi võrra, tootmise ja töötlemise erialadele ligi poole võrra. Tööstus vajab keskmiselt 775 uut tehnikaalade ning tootmise ja töötlemise kõrgharidusega spetsialisti aastas. 2018/2019. õppeaastal koolitati tööstuse jaoks 285 spetsialisti, kellest 39 olid juba töötavad täiskasvanud.

Vajame noori ja ühiskonda, kes on teaduse usku. Ainult nii saame täita meie ees seisvaid kliimaeesmärke ja ning tagada majandusliku heaolu säilimise või kasvu. Eesti Energia teeb koostööd erialaorganisatsioonidega, kes on välja töötanud uuenduslikud füüsika õpetamise meetodid ja aitavad neid koolides rakendada. Koole ja õpetajaid toetades ja aidates anname põhikooli füüsikaõppe populariseerimisele hoogu ning äratame noortes uudishimu reaalainete vastu. Eesti Energia kutsub tööandjaid panustama haridusse ja teaduspõhisesse ühiskonda ning poliitikuid ja valitsusasutusi tegema otsuseid, mis toetaks reaalainete õpet. Seda kõike selleks, et motiveerida noori leidma väljakutseid reaalainete õppimises ja karjääri ehitamisel tehnikavaldkonnas.

TÖÖTURG

  • Uuringud viitavad juba praegu suurele inseneride puudusele ja OSKA andmetel selgub, et järgmisel kümnendil jääb tööturul puudu 2/3 inseneridest (Valge 2021).
  • OSKA prognoosi kohaselt on uue IKT-tööjõu vajadus seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese, samas kui tasemeõppest liigub tööturule maksimaalselt 7350 lõpetajat (Mets, Viia 2021).
  • Aastas lõpetab kõrghariduses keskmiselt 3800 noort, samal ajal kui kõrgharidusega tööjõu vajadus aastas on 5960. Seda olulisem on suunata noori valima ühiskonnale prioriteetsemaid valdkondi (Lõpetajate arv 2019).
  • Aastatel 2015–2024 väljub tööturult 49 000 inimest rohkem kui siseneb (Tööealised 2015–2024).

NOORTE HARIDUS

  • Energeetika ja elektroonika erialade sisseastujate arv langes üheksa aastaga 68% (Haridussilm 2022).
  • 46% õpilastest nendib, et õpetaja ei õpeta oma ainet huvitavalt. Iganenud õppematerjal, puudub motivatsioon metoodikaid uuendada ja õpetaja vanus mõjutab, millist eriala õpilased valivad (Pärna 2016).
  • Eesti õpilased tunnetavad vähem õpetaja toetust ning hindavad õpetajaid vähem entusiastlikuks kui nende eakaaslased OECD riikides. Samal ajal kui koostöises õpetamises nähakse üldiselt võtit õppimise ja õpetamise kvaliteedi tõstmiseks, annavad Eesti õpilased koostöisele õpetamisele juba aastaid erinevate rahulolunäitajate võrdluses madalamaid hinnanguid (Haugas, Kendrali 2022).
  • Ehituses töötjatest on 40 protsenti ilma igasuguse erialase kvalifikatsioonita. Ehituses on viimase viie aastaga vähenenud inseneri tasemel õppijate arv veerandi võrra (Pärna 2016). 

FÜÜSIKAÕPETAJATE TUNNUSTUSPROGRAMM „LAE END“

  • Ettevõtted ABB, LHV, Fermi Energia, Eesti Energia, Nordecon ja Metrosert käivitasid tänavu füüsikaõpetajate tunnustusprogrammi „Lae end“, mille kaudu nad soovivad pakkuda õpilastele inspireerivat füüsikaõppimise kogemust, sõltumata klassi ees oleva õpetaja ettevalmistusest.
  • Programm toob kokku Eesti koolide säravamad arenemishuviga õpetajad, haridusmaastiku start-up’id ja füüsikaõpetajate kogukonna esindajad.
  • Programmi nimi viitab õpetajale kui energiaallikale, kes annab noortele positiivse teadmiste laengu.
  • Toetudes soovitustele valitakse programmi kümme õpetajat, kellest saavad eeskujud ning kelle kogemuslugusid kasutatakse teiste õpetajate ja õpilaste innustamiseks.
  • Lisainfo portaalis LaeEnd: https://laeend.ee/

Programmi eesmärk

  • Leida Eesti põhikoolidest inspireerivaimaid õpetajaid, kel parimad meetodid ja kogemused.
  • Viia koostöös füüsikaõpetajate ja haridusvaldkonna start-up’idega kõikidesse Eesti koolidesse parim füüsikaõppe kogemus, kasutades videoõpet ja praktilisi harjutuskaste.
  • Tunnustada ja tõsta Eesti ühiskonnas esile praegu füüsikat õpetavaid pedagooge.
  • Suurendada noorte huvi reaalteaduste vastu ja julgustada neid siduma oma tulevikku reaalteaduste valdkondadega.

Tulemused

  • Füüsikaõpetajatele suunatud programmi „Lae end“ nomineeriti kõikidest Eesti maakondadest 132 õpetajat 110 koolist.
  • 47 õpetajat saatsid seejärel ennast tutvustava lühivideo.
  • Video saatnute seast valiti programmi 10 sobivaimat õpetajat; žüriisse kuulusid Eesti Energia, Eesti Füüsika Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Metroserdi, Videoõpsi esindajad ja Rakett69 võitja.
  • Praktikali õppevahendid on jõudnud rohkem kui 60 kooli ning pakuvad katsetamisrõõmu rohkem kui 5000 noorele. Videoõpsi kanalis on kättesaadavad esimesed 10 õppevideot, mida on vaadatud üle 5000 korra. Selle aasta sees on oodata veel 10 huviäratavat videot. Põhikooli füüsika õppevideote täiskursus on avalik järgmise, 2023. aasta lõpus.

Ettevõtted ABB, Eesti Energia, Fermi Energia, LHV, Nordecon ja Metrosert ühendasid jõu ning andsid programmile “Lae end” 4. mail avalöögi koostöös Eesti Füüsika Seltsi, Videoõpsi ning Praktikaliga

Lae end sai avalöögi

Pildi vasakult Jukka Patrikainen ABBst, Omari Loid Praktikalist, endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Aigar Vaigu Metroserdist, Hando Sutter Eesti Energiast, Kalev Kallemets Fermi Energiast, Gerd Müller Nordeconist, Kristo Siig Videoõpsist ja Liis Lepik LHVst.
Foto: Raigo Paljula

KASUTATUD ALLIKAD

  • HARIDUSSILM.EE (2022). Õppurid. EHIS. – Haridussilm
  • HAUGAS, S., KENDRALI, E. (2022). Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumid. Lõpparuanne 2022. Tallinn: Mõttekoda Praxis. – HM raport
  • [LÕPETAJATE ARV]. (2019). 2019. a uuring: lõpetavate noorte arv ja tööjõu vajadus aastas. [Joonis]. SA Kutsekoda. – OSKA raport
  • METS, U., VIIA, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Tallinn: SA Kutsekoda. – OSKA raport
  • PÄRNA, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule kümne aasta vaates. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Tallinn: SA Kutsekoda. – OSKA raport
  • [TÖÖEALISED 2015–2024] Tööealisi jääb tulevikus vähemaks. [Joonis]. SA Kutsekoda. – OSKA raport
  • VALGE, M. (2021). Tööstus, IT-sektor, haridus ja tervishoid on karjääriteel kindlad valikud. SA Kutsekoda – OSKA raport

Tagasiside