Nr 47

Laadi alla

Jaga

Prindi

Eesti energeetika on endiselt põlevkivi nägu

Virumaa põlevkivi on Eesti energeetikat valitsenud juba üle 60 aasta ehk kogu selle aja, mille kohta on statistika­ametil andmeid. Põlevkivi tootmine jõudis tippu 1980. aastal ja kõige madalam tase saabus 1999. aastal, seejärel kasvas kaevandmine uuesti, aga Nõukogude-aegse mahuni enam pole jõudnud.

Statistikaameti andmed Eesti energiatoodangu, tarbimise, impordi ja ekspordi kohta algavad aastast 1960. Muidugi tehti ka enne seda küttepuid, kaevandati põlevkivi, toodeti elektrit ja sõideti autodega, aga varasema aja kohta tuleb andmeid otsida mujalt.

Primaarenergia tootmine Nõukogude perioodil

1060. aastal toodeti ülekaalukalt kõige enam ehk 100 271 teradžauli (TJ) energiat põlevkivi maa seest välja kaevates. Sealt edasi põlevkivi kaevandamine suurenes, kuni jõudis 1980. aastal 296 441 TJni. See jäi põlevkivitootmise maksimumiks, aga ka langenud tootmise juures jäi põlevkivi kaevandamine Eestis kõige olulisemaks energia tootmise viisiks.

Põlevkivi järel jagasid tähtsuselt teist ja kolmandat kohta omavahel turba ja küttepuidu tootmine. Sõltuvalt aastast oli kord ühel, kord teisel tootmismaht TJdes suurem, aga põlevkivi mahtudele jäädi alla enam kui kümme korda.

Väga tagasihoidlikus mahus toodeti kuni 1970. aastani tuule- ja hüdroenergiat, mis tollel ajal tähendas esmajoones hüdroenergia tootmist ülespaisutatud jõgedel. Nõukogude perioodi viimasel 20 aastal aga ei toodetud Eestis üldse ei hüdro- ega tuuleenergiat.

Energia import ja eksport Nõukogude perioodil

Päris paljusid asju oli vaja Eestisse ka sisse tuua. Vähesel määral imporditi Narva jõe idakaldalt põlevkivi, aga selle maht jäi Eesti tootmisest alati palju väiksemaks. Teatud mahus imporditi ka kivisütt ja koksi.

Oluliselt suurema tähtsusega oli aga maagaasi import, mille tähtsus suurenes kiirelt 1970. aastatel. Tipu saavutas maagaasi import 1991. aastal, kui sisse toodi 51 379 TJ maagaasi. Vähesel määral imporditi ka vedelgaasi.

Teine väga oluline imporditud toore oli raske kütteõli, mille import kasvas hilisel Nõukogude perioodil samuti kiirelt. Selle import saavutas oma tipu 1990. aastal mahus 73 744 TJ. Oluline oli ka kerge kütteõli ja diislikütuse import, mille tipptase 34 465 TJ saabus 1986. aastal.

JOONIS 1. Primaarenergia tootmine 1960–2016

Joonis1

Nõukogude perioodi ekspordist rääkides tuleb esmajoones kõneleda elektrienergia ja põlevkivi ekspordist. Tol ajal elektrit ka imporditi, aga elektri eksport oli alati palju mahukam kui import.

Elektri tarbimine

Elektri tarbimine kasvas kogu Nõukogude perioodil, saavutades oma tipu – 7327 gigavatt-tundi (GWh) – 1988. aastal. Seejärel elektri tarbimine langes 20 aastaks, kuni 2008. aastal ületati Nõukogude-aegse tarbimise tipptase. Sealt edasi on elektritarbimine Eestis pigem kasvanud. Elektrist vähemalt poole tarbis Nõukogude ajal tööstus, kusjuures aja jooksul tööstuse osakaal elektritarbimises vähenes, kuigi tööstuse elektrinälg ei kadunud kuhugi. 1970. aastatel hakkas kiirelt kasvama elektritarbimine põllumajanduses, mis saavutas oma tipu – 2006 GWh – 1990. aastal. Tähtsuselt kolmas oli elektri tarbimine kodumajapidamistes.

Muutused taasiseseisvunud Eestis

Nõukogude Eesti majandusmudel oli väga energiamahukas ja raiskav. Taasiseseisvunud Eestis langes energia tootmine ja tarbimine oluliselt 1990. aastate alguse majanduskriisi tõttu. Hiljem arenema hakanud kapitalistlik majandusmudel aga ei vajanud nii palju energiat, ent võimaldas sellest hoolimata eestimaalaste elujärje kiiret kasvu.

Primaarenergia kõige olulisemaks liigiks jäi ka taasiseseisvunud Eestis põlevkivi, ent selle kaevandamise maht langes. Kõige madalamale – 97 831 TJ – langes põlevkivi kaevandamine 1999. aastal. Seejärel see tõusis uuesti, aga päris Nõukogude-aegsele tasemele ei jõudnud.

Turba tootmine iseseisvas Eestis pikas plaanis pigem langes, aga vastupidine tulevik oli küttepuidul. Kui Nõukogude ajal kasutasid küttepuitu peamiselt eramajapidamised oma kodude kütmiseks, siis iseseisvas Eestis hakati hakkpuidu ja pelletitega asendama ka Vene gaasi katlamajades. Tulemuseks oli puidu kui esmase energiaallika tähtsuse järjekindel kasv. Puidust energia tootmine on aasta-aastalt järjekindlalt suurenenud. 2021. aastal, kui põlevkivi toodang oli madalal tasemel (101 339 TJ), jõudis puidust energia tootmine juba kolmveerandini (75 780 TJ) põlevkivi tootmise tasemest.

Elektrimajanduse arengud

Pärast Eesti taasiseseisvumist langes elektri tarbimine tööstuses ega jõudnudki tagasi 1980. aastate tasemele. Veel järsem oli elektrienergia tarbimise langus põllumajanduses, mis oli Nõukogude ajal üks suurimaid elektri tarbijaid. Põllumajanduses vähenes elektri tarbimine järsult, tipptasemelt langes tarbimine kümme korda. Küll aga jätkas elektritarbimine ka 1990. aastate alguses kasvu kodumajapidamistes. Ilmselt oli selle põhjuseks kiirelt kodudesse jõudnud lääne elektroonika ja kodumasinad, mis kõik vajasid elektrit. Kodumajapidamiste elektritarbimine kasvas ka järgnevatel aastakümnetel järjekindlalt.

JOONIS 2. Elektri tarbimine 1960–2016

Joonis2

Eesti elektrikaubandust mõjutasid viimase 30 aasta jooksul oluliselt geopoliitilised muutused. Venemaa roll aja jooksul kadus, suurenes aga elektrikaubandus naabrite Soome, Läti ja Leeduga.

Taastuvenergia osatähtsuse kasv

Elektri tootmine taastuvatest allikatest sai alguse 1992. aastal väikeste hüdrojaamade ehitusega. 1995. aastal hakati elektri tootmiseks vähesel määral kasutama ka puitu. 2005. aastal elavnes tuuleenergia tootmine, aga siis oli taastuvelektri osatähtsus kogutarbimises strateegilise näitajana (arvestab nii tootmist, importi kui ka eksporti) vaid üks protsent. 2020. aastaks oli näitaja kasvanud 28 protsendini, millest üheksa protsenti andis tuuleenergia. 2020. aasta andmetel on tuuleenergia taastuvenergia allikatest teisel kohal. Esimesel kohal on biomass, mis andis elektrienergia kogutarbimisest 15 protsenti, päikeseenergia panus oli kaks protsenti ja jäätmekütuse osa üks protsent.

Alates 2009. aastast hakkas elektri tootmine taastuvatest allikatest märkimisväärselt kasvama, jõudes 2012. aastal 12 protsendini Eesti elektritoodangust. Peamiselt kasutati siis kütuseks biomassi. Pärast väikest kahanemist paaril järgneval aastal jõudis elektri tootmine taastuvatest allikatest 2020. aastal 46 protsendini. 2020. aastal toodeti elektrit 25 protsendi ulatuses biomassist, 15 protsenti andis tuuleenergia, ligi kolm protsenti jäätmekütus ja kaks protsenti päikeseenergia. Väiksema panuse andsid ka biogaas ja hüdroenergia.

Kõige viimased andmed

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2021. aastal 7359 GWh elektrit ja 4717 GWh soojust. Elektritoodang kasvas võrreldes eelmise aastaga ligi 24 protsenti ja soojuse toodang üheksa protsenti.

Põlevkivist toodetud elektri kogus suurenes aastaga üle 60 protsendi, moodustades ligi poole (49 protsenti) kogu toodetud elektrist. 2020. aastal moodustas põlevkivist toodetud elekter 40 protsenti kogu toodetud elektrist.

JOONIS 3. Elektri tootmine 2021

Joonis3

Taastuvatest allikatest elektri tootmine moodustas üle 40 protsendi elektri kogutoodangust, kuid nii tuule- kui ka hüdroenergia toodangu maht kahanes. Tuuleenergiat toodeti 733 GWh, mis vähenes aastases võrdluses 13 protsenti. Hüdroenergiat toodeti 23 protsenti vähem. Puitkütusest saadud elektri kogus, mille osatähtsus taastuvelektris on ligi 60 protsenti, vähenes aastaga kaks protsenti. Kõige rohkem ehk ligi kolm korda on aastaga kasvanud päikeseenergia tootmine, mis moodustab taastuvenergiast ligi 12 protsenti.

Järjest enam toodetakse elektri- ja soojusenergiat koostootmisprotsessis, mis võimaldab kasutada kütust säästlikumalt. Kuigi selles protsessis toodetud elektri osatähtsus oli ligi 23 protsenti elektri kogutoodangust, on see kolm protsenti vähem kui eelmisel aastal.

2021. aastal oli Eesti taastuvenergia kasutamiselt Euroopa Liidus neljandal kohal. Rohkem kui Eestis toodeti taastuvenergiat tarbimisega võrreldes vaid Rootsis, Soomes ja Lätis. Ülekaalukalt kõige suuremad taastuvenergia tootjad on aga Euroopa Liitu mitte kuuluvad Island ja Norra, mis toodavad enamiku kasutatavast energiast taastuvatest allikatest.

Koroonakriis ja Venemaa kallaletung Ukrainale on muutnud heitlikuks ka Eesti energeetikasektori. 2020. aastaga võrreldes tõusis elektritootmine nii 2021. kui ka 2022. aastal. 2023. aasta kahe esimese kuu jooksul oli elektritootmine aga veidi madalam 2022. aasta tasemest, sarnanedes rohkem 2021. aasta elektritootmise mahuga. 2022. aastal vähenes tuule­energia tootmine veelgi, seda toodeti 654 GWh ehk 11 protsenti vähem kui 2021. aastal. Äramärkimist väärib tuuleenergia toodangu ebastabiilsus. Kõige paremal kuul ehk 2022. aasta jaanuaris toodeti 90 GWh tuuleenergiat, ent kõige kehvemal kuul septembris üksnes 29,9 GWh. Ülejäänud eelmise aasta elektritoodangu kohta tulevad andmed alles 2023. aasta sügisel.

Möödunud aastal toimus üle Eesti piiride ka väga aktiivne elektrikaubandus, kusjuures import oli mõnevõrra suurem kui eksport. Impordi ja ekspordi mahud olid nii mõnelgi kuul võrreldavad riigi­sisese tootmise mahuga. Ilmselt saab seda selgitada aktiivse põhja-lõuna-suunalise elektrikaubandusega.

Eesti elektritarbimisest veerandi kulutasid majapidamised, ülejäänud elektri tarbisid ettevõtted.

Juba üle 60 aasta on Eesti energeetika esmajoones lugu põlevkivi kaevandamisest ning sellest elektri ja õli tootmisest. Taastuvenergeetikale võib kuuluda tulevik, aga olevik kuulub veel põlevkivile.

Tagasiside