Nr 47

Laadi alla

Jaga

Prindi

Hoonete energia­tõhusaks muutmine ähvardab raha vähesuse taha toppama jääda

  • Silver Jakobson

    Silver Jakobson

    Riigikontrolli säästva arengu, taristu-, energeetika- ja keskkonnavaldkonna auditijuht

Tulenevalt Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikast on Eestil ambitsioonikas eesmärk rekonstrueerida hooned energiatõhusamaks. Tööd tuleb aga teha senisest palju kiiremini ning plaan hõlmab kordades rohkem hooneid kui seni.

Euroopa Liidu (EL) kliima- ja energiapoliitika näeb ette vähendada ELis 2030. aastaks primaarenergia tarbimist 26 protsenti ja lõppenergia tarbimist 20 protsenti, võrreldes 2005. aasta näitajatega. Selle eesmärgi saavutamiseks peab Eesti liikuma vähese süsinikuheitega majanduse suunas, mis tähendab majanduse ja energiasüsteemide tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks muutmist. Kuivõrd Eestis moodustavad energia lõpptarbimisest suurima osa hooned (u 50 protsenti), sh kodumajapidamised 22 protsenti, on hoonete energiatõhususe tõstmisel arvestatav mõju energia kokkuhoiul.

Kui hooned terviklikult rekonstrueerida, on võimalik hoonete kütteenergiat kokku hoida keskmiselt kuni 50 protsenti. Lisaks sellele, et hoonete rekonstrueerimine on investeeringuna tasuv, vähenevad investeeringu tegemise järel püsikulutused energiatarbimisele ja paraneb hoonete sisekliima.

Keskvalitsuse hoonete põrandapinnast peab Eesti igal aastal rekonstrueerima energiatõhusaks vähemalt kolm protsenti ja ka see toob kaasa energia kokkuhoiu.

2020. aasta juulis valitsuse kinnitatud hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (REKS) näeb ette tegevusi neljas põhilises suunas: 2050. aastaks tuleb terviklikult rekonstrueerida kõik enne 2000. aastat ehitatud 14 000 korterelamut (18 mln m2) ja 100 000 väikeelamut (14 mln m2), samuti on plaanis rekonstrueerida 17 mln m2 erasektori mitteeluhoonete ja 0,9 mln m2 keskvalitsuse hoonete pinda. Sellise hulga hoonete tervikliku rekonstrueerimisega on kavas saavutada 2050. aastaks praegusega võrreldes lõppenergia tarbimise vähenemine kuni 59 protsenti (6,9 TWh, sellest soojusenergia tarbimist kuni 6,4 TWh (70 protsenti) ja elektrienergia tarbimist kuni 0,5 TWh).

Riigi eelarvestrateegias aastateks 2023–2026 nimetatakse energiatõhususe tõstmise suurimate väljakutsete hulgas hoonete kavandatud rekonstrueerimismahtu (sh avaliku sektori hooned). Samuti on eelarvestrateegias toodud, et ELi kliimapaketi „Fit for 55“ raames on muutmisel hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) ja energiatõhususe direktiiv (EED). Direktiivide muutmise ajendiks on soov kavandada täiendavaid energiatõhususe meetmeid, et suurendada nii hoonete, transpordi, avaliku sektori kui ka ettevõtete energiatõhusust.

2050. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks korterelamute tervikliku rekonstrueerimise tempot suurendada peaaegu viis korda: seniselt keskmiselt sajalt korterelamult umbes 466 elamuni aastas.

2023. aasta märtsis jõudis Euroopa Parlament seisukohale EPBD muutmise eelnõu suhtes, mille eesmärk on hoogustada renoveerimist ning vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet. Parlamendi hinnangul peaksid uued avaliku sektori hooned olema heitevabad 2026. aastast ning kõik uusehitised alates 2028. aastast. Olemasolevate hoonete põhjaliku renoveerimise käigus tuleks parlamendi hinnangul muuta hoone või hoone osa enne 1. jaanuari 2027 liginullenergiahooneks või alates 1. jaanuarist 2027 heitevabaks hooneks; oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul tuleks 2032. aasta lõpuks paigaldada päikeseenergiaseadmed, kui see on tehniliselt sobiv ning majanduslikult ja funktsionaalselt teostatav. Parlamendi seisukoha järgi peaks eluhoonete ja hoone osade energiatõhususe klass 2030. aastaks olema vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D, mitteeluhoonete ja avaliku sektori asutustele kuuluvate hoonete kohta käivad vahe-eesmärgid on seatud vastavalt 2027. ja 2030. aastaks.

Parlamendi seisukoha alusel hakkavad parlamendi esindajad järgmiseks läbi rääkima Euroopa Liidu Nõukogu ja Komisjoniga hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise üle. Kui hoonete energiatõhususe direktiivi muudetaks selliselt, nagu Euroopa Parlament on ette pannud, peavad liikmesriigid võtma täiendavaid meetmeid üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks.

Õiguskantsler rõhutas oma kõnes Riigikogu ees 19. aprillil 2023, et riigi võetud kohustustel on tihtipeale laiem mõju ühiskonnale, olgu mõjutatud osapoolteks ühiskonnagrupid, kellele poliitikakujundamise meetmed on mõeldud, või turuosalised, kes muudatusi ellu peavad viima. Õiguskantsler juhtis tähelepanu ka asjaolule, et seadustes, mis erinevate eluvaldkondade elu korraldavad ning õigusi ja kohustusi jagavad, ei ole ELi ees võetud kohustustest räägitud. Seetõttu on oht, et kui kohustuste täitmise tähtajad lähenevad, ollakse silmitsi olukorraga, kus võetud kohustusi ei suudeta ka parima tahtmise ja märkimisväärse pingutusega saavutada ning lõpptulemusena tuleb kohustuste täitmata jätmisel maksta riigieelarvest trahve.

Selleks, et seatud poliitikaeesmärgid täituksid, ei piisa üksnes endale võetud kohustustest, tahtest muutusi ellu kutsuda, asjakohasest plaanist, tegevuste tulemuste analüüsimisest ega tegevuste korrigeerimisest vastavalt saavutatud tulemustele, vaid olemas peavad olema ka vajalikud ressursid.

Arvestada tuleb, et hoonete energia­tõhususe parandamine on üldjuhul tasuv ja kasulik nii avalikule sektorile laiemalt kui ka inimestele, eriti pidades silmas viimastel aastatel toimunud energia hinnatõusu. Kuivõrd kõige parem energia on kokkuhoitud energia, siis mida varem on võimalik investeering teha, seda varem on võimalik hakata energiat ka kokku hoidma, säästes sellega nii raha kui ka keskkonda.

Ka praegusi eesmärke pole tõenäoliselt võimalik täita, sest puudub rahaline kate

Kuigi ELi peetakse kõnelusi energia­tõhususe direktiivi muutmise ja hoonete energiatõhususele seatud ambitsioonikate eesmärkide suurendamise üle, ei ole ka praegusi vastavaid eesmärke tõenäoliselt võimalik täita, sest puudub rahaline kate.

9. juulil 2020 valitsuses heaks kiidetud REKSi kohaselt on kõikide terviklikku rekonstrueerimist vajavate hoonete korrastamise kogumaksumus aastail 2021–2030 kokku üle 4,9 miljardi euro, sealhulgas korterelamute (mille eeldatav renoveerimise maksumus ühe m2 kohta on kõige väiksem) puhul on see summa üle 1,6 miljardi. See tähendab, et REKSi eesmärkide saavutamiseks tuleb riigil hoonete omanike toetamiseks jätkuvalt investeerida igal aastal sadu miljoneid eurosid ja kordades rohkem, kui seda on seni tehtud.

Arvestades riigi ambitsioonikaid eesmärke hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimisel ja kahtlusi, kas plaani elluviimiseks on ressursid olemas, küsis riigikontroll 2021. aasta mais majandus- ja taristuministri ning riigihalduse ministri käest, kuidas ja milliste meetmete abil kavandatakse tagada riigi pikaajaliste energiasäästu- ja kliimaeesmärkide saavutamine ning kui palju vajalike meetmete rakendamine võiks maksma minna. Samuti küsis riigikontroll ministeeriumide käest, millal koostatakse REKSis 2050. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks tegevus- ja rahastamiskava, millised toetusmeetmed on plaanis välja töötada mitteeluhoonete omanikele ning millal on võimalik eri ministeeriumide hallatavate hoonete andmeid koondatavate erinevate registrite põhjal välja selgitada Eesti kogu hoonefondi tegelik suurus ja pind, seisukord, energiatarbimine ja tervikliku rekonstrueerimise vajadus.

Majandus- ja taristuminister viitas 2021. aasta juunis saadetud vastuskirjas, et hoonete energiatõhusaks muutmise kohustus lasub eeskätt hoonete omanikel, kuid tõdes, et ilma riigi toetuseta võivad seatud eesmärgid jääda täitmata. Ministri hinnangul oli toona kavandatud ELi toetusi kõikide hoonete rekonstrueerimiseks 2030. aastani umbes 400 miljonit eurot, mis tähendanuks, et riik saanuks panustada hoonete kordategemisse umbes kaheksa protsenti kogumaksumusest. Samal ajal oli REKSis planeeritud riigipoolse rahalise toetuse vajadus 2030. aastani umbes 2,2 miljardit eurot ehk 45 protsenti hoonete korrastamise kogumaksumusest. Ka riigihalduse ministri vastus ei andnud kindlust, et REKSis 2050. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks on olemas seda toetav rahastamiskava.

Riigi eelarvestrateegia 2023–2026 ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmetel on aastatel 2021–2022 toetatud ja toetatakse aastatel 2023–2027 hoonete energiatõhusust suurendavaid tegevusi kokku enam kui 650 miljoni euroga:

  • korterelamute rekonstrueerimist toetatakse enam kui 460 miljoni euroga, millest perioodi 2021–2027 ELi struktuurifondide raha moodustab 330 miljonit;
  • korterelamute rekonstrueerimiseks on 36 miljonit eurot struktuurifondide raha kavas välja anda laenudena;
  • perioodi 2021–2030 CO2 müügi­tuludest rahastatakse vastavate meetmete kaudu aastatel 2021–2026
    a) avaliku sektori hoonete energia­tõhususe saavutamist 110 miljoni euroga;
    b) kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhususe saavutamist 25 miljoni euroga;
  • väikeelamute energiatõhususe parandamiseks on perioodil 2021–2026 nii riigieelarvest kui ka ELi toetustest kavandatud üle 50 miljoni euro.

Aastateks 2028–2030 ei ole raha energia­tõhususe meetmetele veel planeeritud, sest riigi eelarvestrateegia ja ELi raha planeerimise perioodid neid aastaid seni ei hõlma. Kuigi perioodile 2021–2027 planeeritud toetussummad on 2021. aasta prognoosidega võrreldes kasvanud, moodustades ligikaudu 13 protsenti REKSis kajastatud hoonete kordategemise kogumaksumusest, tuleks REKSi eesmärgi (toetada hoonete energiatõhususe meetmeid kokku ligikaudu 2,2 miljardi euroga ehk 45 protsendi ulatuses hoonete kordategemise maksumusest) saavutamiseks leida lisaraha, arvestamata seejuures viimastel aastatel tõusnud ehitushindade mõju.

Koos toetuste suurenemisega peab REKSi eesmärkide täitmiseks tõusma ka hoonete rekonstrueerimise tempo. Kui aastatel 2009−2022 rekonstrueeriti riigi toel 1378 korterelamut ehk u sada elamut aastas, siis REKSis 2050. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks korter­elamute tervikliku rekonstrueerimise tempot suurendada peaaegu viis korda: seniselt keskmiselt sajalt korterelamult umbes 466 elamuni aastas.

Vaatamata asjaolule, et suurenenud energiakulud ja -hinnad on aina enam motiveerinud koduomanikke oma hooneid energiatõhusamaks muutma ning üldjuhul on hoonete energiatõhusamaks muutmine tasuv, ei ole paljudel koduomanikel ilma toetusrahata võimalik alginvesteeringut teha. Olukorda on raskendamas ka tõusev euribor, mis avaldab negatiivset mõju hoonete omanike, sh korteriühistute võimalusele saada laenu.

Tõusnud ehitushindade tõttu saab sama raha eest ligikaudu kolmandiku võrra vähem

Kui mõni aasta tagasi oli REKSis arvestatud keskmiseks tervikliku rekonstrueerimise maksumuseks u 300 eurot m2 kohta (km-ga), siis nüüdseks on see tõusnud enam kui 500 euroni m2 kohta (km-ga). Seega võib eeldada, et REKSis plaanitud rahavajadus on ligikaudu kolmandiku võrra alahinnatud ja et kõikide terviklikku rekonstrueerimist vajavate hoonete korrastamise kogumaksumus 2030. aastani ei ole mitte u 4,9 miljardit eurot, vaid praegusi ehitushindu arvestades hoopiski u 7,5 miljardit, millest 45 protsenti ehk riigipoolse toetuse vajadus on u 3,4 miljardit. Statistikaamet märkis 2022. aastal ehitushinna indeksi kasvuks võrreldes 2021. aasta näitajaga 17,8 protsenti, samuti on RKAS täheldanud ehitushindade tõusu: näiteks büroohoone ruutmeetri keskmine ehitusmaksumus ületas aasta tagasi 2200 euro piiri.

MKMi värske prognoosi järgi, milles on võetud arvesse viimaste aastate ehitushindade tõus, jäävad korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimiseks plaanitud toetused aastail 2021–2027 vastavalt enam kui 324 miljoni ja enam kui 82 miljoni euro ulatuses alla tegelikule rahavajadusele (vt joonis 1 ja 2).

JOONIS 1. Korterelamute renoveerimistoetuste vajadus (mln eurot)

Joonis1
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 28.04.2023

JOONIS 2. Väikeelamute renoveerimistoetuste vajadus (mln eurot)

Joonis2
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 28.04.2023

Kuigi MKM on teadusarendusprogrammi „LIFE IP BuildEST“ raames uuendamas Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke ja tellinud ka uuringu korterelamute renoveerimisprotsesside tõhustamiseks, ei lahenda uuring ega selles tehtud soovituste rakendamine siiski rahalist puudujääki lähiaastate eelarvetes.

Kasvanud energiakulud on suurendanud huvi kortermajade energia­tõhusamaks muutmise vastu

Aprillis 2023 korraldatud 80 miljoni euro suurune korterelamute renoveerimise toetuste taotlemise voor jättis paljud korteriühistud toetustest ilma, sest ühe tunniga laekus ühistutelt 202 taotlust summas 104,7 miljonit eurot. Arvestades, et taotlusi laekus meetme rahalisest mahust u 20 protsenti rohkem, võib eeldada, et 80 miljoniga suudetakse rekonstrueerida u 20 protsenti vähem korterelamuid kui oli taotlusi ehk u 160 korterelamut. Seega kujuneks ühe korterelamu rekonstrueerimise toetuse keskmiseks summaks u 500 000 eurot.

Kuigi korteriühistute huvi toetusmeetme vastu on suur, ei ole MKMil plaanis ka aastate 2023–2027 peale ühtlaselt ära jaotatud euroraha (330 miljonit) kiiremini käiku lasta. MKM on põhjendanud seda vajadusega vältida olukorda, kus kasvav nõudlus võib hakata ehitushindu kergitama. Samas on MKMi sõnul 2024. aasta toetusmaht eeldatavasti ligikaudu 100 miljonit eurot.

On õige, et turu ülekuumenemise ja sellega seotud hinnatõusu vältimiseks ei ole ELi raha kasutamist mõistlik planeerida vaid ühele-kahele aastale. Praktika näitab aga raha kiirema kasutuselevõtuga kaasnevaid olulisi eeliseid: soovitav mõju – energiasääst – saabub varem ning tulenevalt inflatsioonist ja raha odavnemisest ajas saab raha varasemal kasutamisel sama raha eest tavaliselt rohkem töid tellida. Välisraha kasutuselevõtu tempo probleeme kajastab ka riigikontrolli 2022. aastal avaldatud audit „Euroopa Liidu toetuste kasutamise riskid ja õppetunnid“. Samal teemal on kirjutanud riigikontrolli vanemaudiitor Ermo Liedemann 23. märtsil 2023 avaldatud blogipostituses „Eurotoetuste kaotsimineku oht on kahanenud, aga raha kasutamise tempo peab kasvama“. Seal toob ta muu hulgas välja euroraha kiiremini kasutusele võtmise eelised. Kortermajade viimase kümnendi suurima rekonstrueerija Balti Vara Ehituse hinnangul ei koorma 80 miljoni euro suurune korterelamute rekonstrueerimise toetusmeede ehitusturgu üle. Eeltoodu valguses tuleks MKMil siiski kaaluda välisraha kasutuselevõtu kiirendamist.

Kümne aasta jooksul tuleks rekonstrueerida igal aastal ligi tuhat väikeelamut

Väikeelamute omanikele on REKSi kohaselt 2030. aastani kavandatud toetusi üle 540 miljoni euro, kuid väikeelamute energiatõhususe parandamiseks on nii riigieelarvest kui ka ELi toetustest perioodil 2021–2026 kavandatud üksnes veidi enam kui 50 miljonit. Kredexi andmete põhjal anti aastatel 2015−2020 väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks ja ajakohastamiseks toetust kokku 1669 korral kogusummas 10,47 miljonit eurot. Samas ei olnud Kredexi toetuste andmisel tingimust, et hoone tuleb rekonstrueerida terviklikult.

REKSi järgi on eesmärk rekonstrueerida 2050. aastaks terviklikult hinnanguliselt 100 000 enne 2000. aastat ehitatud väikeelamut kogupindalaga 14 miljonit m2. REKSi kohaselt tarbisid need elamud 2020. aastal lõppenergiat kokku 3,2 TWh/a. REKSi prognooside alusel oleks pärast terviklikku rekonstrueerimist võimalik saavutada, et 2050. aastaks on väikeelamute lõppenergia tarbimine 1,1 TWh/a, seega võrreldes 2020. aastaga oleks võimalik saavutada 67-protsendiline energiasääst. Energiamajanduse arengukavas 2030. aastani on seatud eesmärk 2030. aastaks rekonstrueerida 40 protsenti väikeelamutest vastavaks C- või D-energiaklassile.

REKSis prognoositakse aastateks 2026−2030 väikeelamutele toetuse vajaduseks 30-protsendilise toetusmäära korral 2019. aasta rekonstrueerimise hindades 114 miljonit eurot, kuid see summa on nüüdseks nähtavasti kolmandiku võrra kasvanud. Seega peaks väikeelamute rekonstrueerimise maht tulevikus kordades kasvama, et oleks võimalik saavutada REKSis ja energiamajanduse arengukavas 2030. aastani seatud eesmärgid. REKSis 2050. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks arvutuse kohaselt aastatel 2021−2030 terviklikult rekonstrueerida 964 väikeelamut aastas, järgnevatel aastatel veelgi enam.

REKSis toodud andmete järgi maksis ühe keskmise suurusega väikeelamu (150 m2) energiatõhusaks rekonstrueerimine umbes 60 000 eurot, mis juba tollal oli koduomanike jaoks suur investeering ja mistõttu rekonstrueerib enamik koduomanikke oma kodu pigem etappide kaupa ja mitte korraga ega terviklikult. Sellisel viisil rekonstrueerimisel saavutatakse aga üksnes osaline energia kokkuhoid. Kredexi sõnul 2020. ja 2021. aastal inimeste valmidus väikeelamuid rekonstrueerida siiski suurenes ning huvi toetuste vastu kasvas mitu korda. Suuremas mahus väikeelamute terviklikku rekonstrueerimist, nagu seatud eesmärgid ette näevad, on seni takistanud hoonete omanike vähene teadlikkus energiatõhususe parendamise kasust ja tasuvusest, nende vähene investeerimisvõimekus rekonstrueerimiseks ning riigi vähene rahaline toetus. 

Erasektori mitteeluhoonete omanikel puuduvad stiimulid

REKSi kohaselt tuleks 2050. aastaks rekonstrueerida erasektorile kuuluvaid, enne 2000. aastat ehitatud mitteeluhooneid (tööstushooned, laohooned, bürood ning kaubandus- ja teenindushooned) hinnanguliselt 17 miljonit m2 maksumusega kokku 7,65 miljardit eurot. REKSis on mitteeluhoonete (tööstushooned, laohooned, bürood ning kaubandus- ja teenindushooned) rekonstrueerimise toetuse vajaduseks aastail 2021–2030 prognoositud 476 miljonit eurot, kuid praegu ei ole riigil kavas ka mitteeluhoonetele suunatud toetusmeetmeid välja töötada. Majandus- ja taristuministri seisukoha järgi peaks nende hoonete energiatõhususe parendamine toimuma pigem omanike endi initsiatiivil.

Seni ei ole erasektori mitteeluhoonete omanikud olnud motiveeritud oma hooneid terviklikult C-energiaklassi nõuetele vastavaks rekonstrueerima. Kuna erasektori mitteeluhoonete haldamise kulud katavad üürnikud, on see üks kaalukas põhjus, miks hoonete omanikud ei näe otsest vajadust võtta ette üle 20-aastase tasuvusajaga kalleid rekonstrueerimistöid. Seetõttu on nendes hoonetes tehtud pigem rekonstrueerimistöid, mis nõuavad väiksemaid investeeringuid, on lühema tasuvusajaga (viis kuni seitse aastat) ja võimaldavaid samal ajal hoonet kasutada.

Kuna erasektori mitteeluhoonete haldamise kulud katavad üürnikud, on see üks kaalukas põhjus, miks hoonete omanikud ei näe otsest vajadust võtta ette üle 20-aastase tasuvusajaga kalleid rekonstrueerimistöid.

Otseselt erasektorile suunatud toetusmeetmeid riik praegu ei paku. Kuigi eraomanikul on võimalus taotleda avalike hoonete energiatõhususe meetmest toetust, kui tema omandis olev pind on antud avaliku sektori kasutusse, on riik seni pigem oodanud ja eeldanud, et erasektori mitteeluhoonete omanikud leiavad omal algatusel lahenduse, kuidas hoone rekonstrueerimist rahastada. Rahandusministeeriumi sõnul ei ole siiani keegi eraomanikest sellest meetmest toetust küsinud. REKSis seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks riigil aga läbi mõelda, millised stiimulid suunaksid erasektori mitteeluhoonete omanikke hooneid energiatõhusamaks rekonstrueerima. 

REKSi energiatõhususe eesmärgi täitmiseks ei piisa, kui aastas rekonstrueeritakse kolm protsenti keskvalitsuse hoonetest

Energiatõhususe direktiivi kohaselt on riigil kohustus igal aastal rekonstrueerida energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks vähemalt kolm protsenti keskvalitsuse hoonetest, mis ei vasta nendele nõuetele ja mille suletud netopind on suurem kui 250 m2. Selle kohustuse täitmiseks vajalik hoonete pind suurusjärgus 25 000 m2 keskvalitsuse hoonete kogupinnast on kuni 2018. aastani suudetud rekonstrueerida, kuid aastatel 2019–2022 ei ole ka keskvalitsuse hoonete puhul suudetud kolme protsendi eesmärki täita (MKMi andmed 05.05.2023 seisuga). Samas on REKSis nähtud ette rekonstrueerida 2050. aastaks keskvalitsuse hoonete pinda kokku 900 000 m2 ja selle maksumuseks on prognoositud 540 miljonit eurot. Arvestades ehitushindade tõusu ligi kolmandiku võrra, võib see summa nüüdseks küündida üle 700 miljoni euro. Riigi eelarvestrateegia 2023–2026 kohaselt nähakse avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programmi elluviimiseks perioodil 2021–2030 kokku ette 170 miljonit eurot, sh aastatel 2021–2023 kokku 105,8 miljonit. Tõusnud ehitushindasid arvestades oleks tarvis ka keskvalitsuse hoonete rahastamist aastatel 2030–2050 senisega võrreldes suurendada, et täita seatud energiatõhususe eesmärke.

REKSi kohaselt tuleks ka kohalike omavalitsuste hoonete pinda 2050. aastani rekonstrueerida kokku 4 miljonit ruutmeetrit, mille prognoositav maksumus oli REKSis 2,4 miljardit eurot. Riigi eelarve­strateegia 2023–2026 järgi rahastatakse kohalike omavalitsuste hoonete energia­tõhususe meetmeid sel perioodil aga kõigest 25 miljoni euroga.

Kokkuvõtteks

Energia kokkuhoiu üleeuroopaliste eesmärkide täitmiseks seni planeeritud rahast tõenäoliselt ei piisa. Kuigi MKM on teadusarendusprogrammi „LIFE IP BuildEST“ raames uuendamas Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärke, tellinud asjakohaseid uuringuid ja teinud teavitustööd energiatõhususe teemal, ei lahenda need tegevused kroonilist ebakõla REKSi eesmärkide ja planeeritud rahastuse vahel.

Foto: Anton Khmelnitsky / Unsplash.com
Foto: Anton Khmelnitsky / Unsplash.com

Raha puudujääki saab mõningal määral leevendada sellega, et tõhustada toetuste andmise protsesse, ärgitada erasektori partnereid (korteriühistuid, väikeelamute omanikke, mitteeluruumide omanikke) renoveerima suuremas mahus hooneid ilma täiendavate toetusteta, võtta riigi ja ELi raha kasutusse ajaliselt varem, et saada sama raha eest vastu rohkem ehitustöid. Saab rakendada muidki meetmeid, aga ometi, arvestades mh viimaste aastate järsku ehitushindade tõusu, ei ole need piisavad REKSi eesmärkide täitmiseks.

Avalikku raha, sh EList saadavat raha kasutatakse ka erasektori hoonefondi parendamiseks ja väärindamiseks, mille tulemusel eraomanike kulutused kinnisvara ülalpidamisele vähenevad ning nende kinnisvara väärtus kasvab. Seetõttu oleks praegu õige aeg paralleelselt riigipoolsete toetuste suurendamisega algatada diskussioon, kust saada lisaraha. Avalikkuses on arutletud näiteks varamaksu kehtestamise üle, et vähemalt osaliselt maksudena tagasi koguda eraomandis oleva kinnisvara väärindamiseks kasutatav raha. Kuna avaliku sektori hooneid (nii keskvalitsusele kui ka omavalitsustele kuuluvad hooned) saab korda teha üksnes avaliku raha abil ja energiatõhususe suurendamise investeeringud on üldjuhul tasuvad, võib kerkida ühe valikuna otsustajate ette ka näiteks riigilaenu võtmine, et vajalikud investeeringud teha lähiajal ja hakata energiat kokku hoidma juba praegu, mitte alles 20 või 30 aasta pärast.

Praegu on õige aeg ka selleks, et vaadata terviklikult üle keskvalitsusele ja kohalikele omavalitsustele kuuluv hoonete portfell ning vabaneda kinnisvarast, mille kasutamisele leidub alternatiive või mille terviklik rekonstrueerimine on tulevikus ebamõistlikult kulukas. Alles peaksid jääma üksnes hooned, mis on vältimatult vajalikud avalike teenuste pakkumiseks pikema aja vältel. Täiendava motivaatori on kinnisvaraga kaasneva püsikulu kontrolli all hoidmiseks toonud kaasa ka järsult tõusnud energiahinnad, millel on kogu REKSi vaates tervendav mõju.

Tulles aga tagasi õiguskantsleri kõne juurde, mille ta pidas 19. aprillil 2023 Riigikogus, ei ole üleliigne rõhutada, et riigi võetud kohustustel ELi ees, sh energiatõhususe eesmärkide täitmine ja energiatõhususe direktiivis toodu elluviimine, on jätkuvalt lai mõju ühiskonnale ning ilma muutuste elluviimiseks vajalike ressurssideta võime tulevikus olla halvemal juhul silmitsi olukorraga, kus kohustuste täitmata jätmisel ähvardab Eestit rikkumismenetlus ning trahvide maksmise kohustus.

Kasutatud allikad

Tagasiside