Nr 47

Laadi alla

Jaga

Prindi

Läti Vabariigi presidendi Egils Levitsi kõned Läti parlamendi 2020. ja 2022. aasta sügisistungjärgu avamisel

Läti Vabariigi presidendi Egils Levitsi kõne Läti Vabariigi Saeima 2020. aasta sügis­istungjärgu avamisel­

Austatud Saeima esinaine!
Lugupeetud Saeima liikmed!

I

Oma kõne keskmena tahaksin rõhutada sõna „kestlikkus“. Kestlikkus tähendab võimet kaua kesta. Väärtuste teadvustamist ja järgnevatele põlvedele edasiandmist. Kestlikkusele tugineb sihipärane tegevus, loomaks sellist tulevikku, kus kõnealused väärtused võivad eksisteerida. Meil pole võimalik öelda – tulevik saabub, eks siis vaatame, mida teha. Tänase tahte ja ettenägelike otsustega peame panema aluse Läti ühiskonna võimalikult soodsamale tulevikule.

Hea kontrollaeg kestliku arengu eesmärkide jaoks on kümme aastat, seega 2030. aasta. Unistuste heietamiseks jääb aeg liialt lühikeseks, aga 2030. aasta jääb piisavalt kaugesse tulevikku, et endid mitte igapäevastesse pisiasjadesse ära kaotada. Lugupeetud Saeima liikmed, sooviksin täna teiega läbi arutada mitmeid konkreetseid tegevusi, mida pean enda jaoks tähtsaiks.

II

Saeima kevadistungjärgul vastuvõetud haldusreformi seaduse (haldusjaotuse ja asustusüksuste seaduse) eesmärk oli Läti kestlik ja ühtlane areng. Suurematel ühendomavalitsustel on suurem majanduslik võimekus ning ühes sellega parem teenuste osutamise võimekus.

Aga tahan rõhutada, et haldusjaotuse ja asustusüksuste seaduse jõustumine iseenesest ei tähenda sugugi edukalt lõpetatud reformi. Seadus on mitmed tähtsad uue omavalitsuskorra küsimused jätnud teiste seaduste reguleerimisalasse, ning just kõnealused teised seadused sätestavadki, kas haldusreform tervikuna osutub edukaks või mitte.

Tahaksin erilist tähelepanu pöörata kahele olulisele reformi jätkamise aspektile. Need puudutavad kuuluvustunnet ja demokraatlikku osalust.

Arvan, et haldusreformi puudutavate arutelude käigus oleksid üldsust haaranud pinged olnud tunduvalt väiksemad, kui nimetatud aspekte oleks õigeaegselt käsitletud ühtede reformi osadena.

III

Lugupeetud Saeima liikmed!

Ma esitan varsti Saeimale Läti ajaloolisi piirkondi puudutava seaduseelnõu, mis tuleneb haldusjaotuse ja asustusüksuste seaduse 3. peatüki teisest osast.

Suurematel ühendomavalitsustel on suurem majanduslik võimekus ning ühes sellega parem teenuste osutamise võimekus.

Seaduseelnõu eesmärk on luua kaugelenägelik riiklik poliitika lätluse mitmekesisuse säilitamiseks ning kultuurajaloolise keskkonna kestlikuks arenguks. Tugevdades kuuluvustunnet kohalikesse kogukondadesse, lokaalsetesse kultuuriruumidesse ja Läti ajaloolistesse piirkondadesse, tugevdame ühtaegu meie ühist rahvuslikku identiteeti.

Kutsun meid kõiki üles teadvustama just meie põlvkonna vastutust. Kui järgmised põlved pärivad meie kultuurajaloolise keskkonna vähemalt samasuguses mahus kui meil täna, siis on Läti ajaloolisi piirkondi puudutava seaduse eesmärk juba saavutatud.

IV

Võib tunnistada, et Saeima on haldusreformi seaduse (haldusjaotuse ja asustusüksuste seaduse) vastuvõtmisega juba otsustanud kohalike kogukondade – valdade ja väikelinnade – õiguse kohta ise demokraatlikult valida oma esindajad kohaliku tähtsusega küsimuste lahendamiseks. Valdades ja väikelinnades ei tohi lasta sündida tundel, et riik on kaugel ja on inimesed ära unustanud.

Peab teadma, et valitud esindusi ei või täisväärtuslikult asendada mitmesuguste kaasosalusmehhanismidega.

Haldusreformi üldeesmärk on heaolu, sulandumine, kaasosalus. Aga sellest ei piisa, kui pidada silmas rahvuse kestlikkust.

Kõik kaasosalusmehhanismid on head, aga neil pole peamist – demokraatlikku legitiimsust, mida võib saada üksipäini läbi valimiste. Saeima tegi ministrite kabinetile ülesandeks, et nimetatud kohalike kogukondade õigused sisalduksid seaduses. Me kõik ootame, et see ülesanne saab täidetud.

V

Lugupeetud Saeima liikmed!

Haldusreformi üldeesmärk on heaolu, sulandumine, kaasosalus. Aga sellest ei piisa, kui pidada silmas rahvuse kestlikkust. Me vajame sihipärast ning, rõhutan, konkreetsetele, kontrollitavatele tulemustele suunatud rahvastiku- ja perepoliitikat.

Elanike arvu kohta antavatest EUROSTATi prognoosidest lähtub, et käesoleval aastakümnel, seega juba 2030. aastaks, väheneb elanike arv 200 000 võrra, järgmise 30 aasta jooksul, 2050. aastaks, ühtekokku poole miljoni võrra.

See tähendab, et Lätis saab olema ainult 1,4 miljonit elanikku. Seevastu Eestit puudutavad prognoosid sätestavad, et nii 2030. kui ka 2050. aastal püsib elanike arv laias laastus praegusel tasemel – u 1,3 miljonit elanikku.

Meil on ministeeriumid, osakonnad, institutsioonid, kes vastutavad oma tasemetel peresid ja lapsi puudutavate küsimuste eest, kuid rahvastikupoliitikat pole meil siiani käsitletud prioriteetse tähtsuse ja kohaselt rahastatud konsolideeritud poliitikana.

Rahvastikupoliitika keskmes on perede toetamise poliitika, ent rahvastikupoliitika on muidugi laiem, hõlmates maksu­poliitikat, mis orienteerub lastega peredele suunatud reaalsetele soodustusele, eluasemepoliitikat, mis on olnud täiesti unarusse jäetud, samuti tarka tagasirändepoliitikat ja muid rahvaarvu pidevaks taastumiseks tähtsaid valdkondi.

Rahvastiku- ja perepoliitika on tüüpiline valdkondadeülene poliitika, ent puudu jääb tõhusast valdkonnaülesest või nn horisontaalsest juhtimisest. Ning mis peamine, puudu jääb poliitiliselt vastutavast juhtkonnast, kellele rahvastiku- ja pere­poliitika oleks oma prioriteetsuselt esikohal, mitte kusagil viiendal või viiekümnendal kohal. Eesti alustas oma rahvastiku- ja perepoliitikaga palju aastaid tagasi ning tulemused on juba näha. Eesti valitsuse koosseisu kuulub rahvastikuminister, kes on kõnealuse, riigi kestlikkusele ülimalt tähtsa valdkonna üldkoordineerija. Meiegi peame leidma kohase institutsionaalse lahenduse.

VI

Lugupeetud Saeima liikmed, kevadise istungjärgu lõppedes kutsusin teid üles pöörama tähelepanu asjaolule, et 19. sajandile iseloomulik riigivalitsemissüsteem, kus konkreetsed ministeeriumid vastutasid klassikaliste poliitikavaldkondade eest, jättes kõrvale mitmed modernsele riigile prioriteetsed ja poliitilist vastutust nõudvad valdkonnad, ei vasta üha keerulisemale 21. sajandi maailmale. Lisaks rahvastikupoliitikale võib taolise mittevastavuse kohta tuua veel ühe iseloomuliku näite, kui võtta ette inforuumi kvaliteedi ja turvalisuse poliitika, mille harud on erinevate ministeeriumide valitsemisalade vahel laiali pillutatud. Mitte ükski ministeerium ei käsitle inforuumi kvaliteedi ja turvalisuse poliitikat prioriteedina, sotsiaalmeedia osas pole meil üldsegi mitte mingisugust poliitikat. Aga just igapäevaselt kasutatava informatsiooni kvaliteet või saastatus mõjutab seda, kuivõrd ratsionaalsed või sootuks vastupidi, pimedusega löödud on meie otsustused.

VII

Austatud Saeima liikmed, tahaksin tunnustavalt ära märkida, et olete ette võtnud avalik-õigusliku meediaga seotud küsimused. Teie päevakorras on rahvusringhäälingu seaduse teine lugemine ning nimetatud seadus tuleks vastu võtta käesoleva aasta lõpuks.

Avalik-õiguslik meedia on meediaruumi keskne lüli. Avalik-õigusliku meedia demokraatlik vastutus, ajakirjanike professionaalsust ja eetikat puudutavad põhimõtted peavad olema sellised, et määraksid ära kogu ülejäänud meediaruumi kvaliteedistandardid.

Üldsus rahastab avalik-õiguslikku meediat seepärast, et see, erinevalt kommertsmeediast, täidaks konkreetset kohustust: tugevdada Läti demokraatlikku riigikorda, kuuluvustunnet Läti ühiskonda, lätilikku identiteeti, läti keele staatust, edendades arusaamist Lätist kui õigus- ja rahvusriigist.

Peab teadma sedagi, et sotsiaalmeedia ajastul on avaliku inforuumi struktuur silmanähtavalt muutunud, olles killustunud paljudeks paralleelseteks „mullideks“, ning nende „mullide“ elanikel sugeneb tihtipeale subjektiivne arusaam, et just nende „mull“ ongi „rahvas“, kes oma mõtteid väljendab. Avalik-õiguslikul meedial on sellistes tingimustes veel üks eriline roll – nonde „arvamusmullide“ kajastamine ja lõimimine.

Seaduseelnõu tagab rahvusringhäälingu sõltumatuse, aga mitte sõltumatust nimetatud ülesannete täitmisest.

Seepärast kutsun teid seaduseelnõu üle otsustades pöörama erilist tähelepanu kahele aspektile.

Esiteks valida selline rahvusringhäälingu nõukogu mudel, kes võiks üldsuse huvisid kaalutletult määratleda ja esindada ning omaks nii üldsuse kui ka rahvusringhäälingu ajakirjanike usaldust.

Just igapäevaselt kasutatava informatsiooni kvaliteet või saastatus mõjutab seda, kuivõrd ratsionaalsed või sootuks vastupidi, pimedusega löödud on meie otsustused.

Ning teiseks tagada, et nõukogu käsutuses, kellele üldsus on usaldanud oma huvide esindamise, oleksid tõhusad instrumendid, kindlustamaks avalik-õigusliku meedia kohustuste kvaliteetset ja vastutustundlikku täitmist.

Inforuumi kontekstis tahaksin veel rõhutada riigi vastutust kvaliteetse kommertsmeedia, seal hulgas vägagi tähtsa regionaalmeedia toetamise eest. Aga ma rõhutan, et toetada tuleb just kvaliteetset kommertsmeediat, mitte mingeid korrumpeerunud „sehvtimeeste“ suuvoodreid või Kremli huvide esindajaid.

VIII

Kolleegid!

Veel üks aktuaalne töösuund on e-riik, selle toimimine riigijuhtimise protsessides. Ka selle jaoks tuleb luua valdkonnaülene poliitika, juhtimine ja õiguslik baas. Praegu valdav killustatus takistab Läti kui modernse riigi arengut.

Ühtne riigi digiplatvorm on kohaks, kus nii riik kui ka erasektor võivad läbipaistvalt ja turvaliselt oma teenuseid pakkuda.

Need peavad olema ühildatavad, mugavad, hõlpsasti hoomatavad, samuti turvalised, kui pidada silmas isikuandmete kaitset ja privaatsust.

Samas ei tohi me luua digimonstrumit ega inimesi tehnoloogiatega orjastada.

Iseäranis tahaksin esile tõsta algoritmide probleemistikku nii riigi- kui ka erasektoris. Algoritmid pole õigusnormid, seepärast ei tohi need määrata, mida me tohime ja mida mitte. Algoritmid ei tohi piirata inimeste õigusi ja eluelamise võimalusi, et seaduse raames vabalt, kellegi poolt jälgimata ja kellelegi aru andmata ise oma tegemiste üle otsustada. Algoritmide kasutamine pole ainuüksi tehniline küsimus, see on keskne, poliitiline, õiguspoliitiline ja põhiseaduslik küsimus. Me peame selle üle järgnevatel aastatel debateerima, saavutamaks, et digiareng ei hakkaks inimesi kammitsema.

Digiareng võib aidata elukvaliteeti paremaks muuta, aga võib osutuda ka relvaks, mille me ise endi vastu pöörame. Nii e-valitsuse kui ka muude digiprojektide ettevalmistamisel ei tohi seda digiarengu riskimõõdet ära unustada.

Näiteks ligipääs kõikidele riigiteenustele peab olema tagatud ka vahetult teenust pakkuvates asutustes, iseäranis mittestandartsete küsimuste lahendamiseks.

See nõuab ka uuenduslikke õiguslikke lahendusi. Isikuandmetele ebaseadusliku ligipääsemise korral peab kannatanu saama sellekohase automaatse teate ning seadusega sätestatud rahalise hüvitise.

Läti võiks digiühiskonnaks kujunemisel ja teiste riikidega konkureerides eristuda mitte ainult tehniliste lahendustega, vaid just õiguslike lahendustega, mis oleksid mitte üksnes rakenduslikust küljest tõhusad, vaid tagaksid inimesele edaspidi tema õigused ja individuaalse tegevusvabaduse.

IX

Lugupeetud Saeima liikmed!

Saeima päevakorras on Läti kui modern­se riigi kestlikkusele tähtis kõrghariduse reform.

Reformi peaeesmärk on luua selline kõrgkoolide ökosüsteem, millest saaks riigi kasvumootor ja riigi edu katalüsaator, andes üliõpilastele kvaliteetse, Euroopas ja maailmas konkurentsivõimelise kõrghariduse, mis tegeleb teadusloomega üldsuse hüvanguks, edendamaks Läti majanduskasvu, ühiskonna vaimset ja kultuurilist arengut.

Ühtlasi peavad kõrgkoolid olema kohaks, kus inimene ei omandaks mitte üksnes tehnilisi teadmisi ja oskusi, kujunemaks majandusele kasulikuks tööjõuks, vaid kujundaks oma isiksust, kogeks mõtlemisrõõmu.

Kõrgkoolid peavad samuti olema virgutajateks, tugevdamaks Läti demokraatiat ja patriotismi. Meie rahvuskultuuri – selle mõiste kõige laiemas tähenduses – säilimine ja edasikestmine ei tohi mitte kunagi nende vaateväljalt kaduda. Läti keel peab ka 21. sajandil olema teaduskeel.

Noid kõrgkoolide riiklikult olulisi funktsioone ei tohi reformi läbiviimise käigus unarusse jätta.

X

Austatud Saeima liikmed!

On ülimalt tähtis parandada meie seadusloome kvaliteeti. Seepärast kutsun teid üles jätkama riiginõukogu loomist puudutavat arutelu.

Riiginõukogu ülesanne on hinnata enne seaduse vastuvõtmist selle vastavust riigi kestlikkust puudutavatele huvidele ja põhiseaduses sisalduvatele õigusnormidele ja põhiväärtustele.

Seadusandja on alati poliitiline organ ja peab selliseks alati jääma. Seadus on tavaliselt poliitiline kompromiss, mis on demokraatia puhul täiesti normaalne. Ent seadusena saavutatud poliitiline kompromiss ei pruugi alati olla vastavuses põhiseaduse väärtuste ja Läti riigi kestlikkuse, see tähendab ühishuvi kriteeriumitega.

Riiginõukogu ülesanne on seetõttu sellele põhjendatult, läbikaalutud argumentidega osutada. Lõpliku otsuse peab muidugi vastu võtma Saeima, ent riigi kestlikkuse ja põhiseaduslike väärtuste, st meie kõigi ühishuvi kasuks kõnelevate argumentide kaal kasvaks arutelude käigus tunduvalt.

See parandaks tunduvalt seadusloome kvaliteeti ning aitaks kaasa riigi arengule ja kestlikkusele.

XI

Austatud Saeima liikmed!

Lõpetuseks soovin esile tõsta mõningaid meie välis- ja julgeolekupoliitika jaoks tähtsaid prioriteete.

Just aktiivne ja pädev välispoliitika on üks Läti kestlikkuse nurgakividest. Meie nähtavus ja mõju Euroopa ja maailma poliitikas tugevdab meie julgeolekut. Me peame seadma endi ette kõrged sihid, et mõjutada oma seisukohtadega rahvusvaheliste demokraatlike institutsioonide päevakorda. Tahan seni saavutatu eest tänada kõiki välispoliitika kujundajaid.

Kolleegid!

Meie moraalne kohus on toetada Valgevene kodanikuühiskonna vägivallatut vastupanu, sest on rikutud demokraatia aluspõhimõtet – ausaid valimisi.

Seda nõuab meie demokraatlik veendumus ja meie ajalooline kogemus. Just Balti riikide ja Poola ühine, selge ja õigeaegselt väljendatud positsioon määras ära praeguse Euroopa Liidu ühtse seisukohavõtu kammertooni Valgevenes toimuva suhtes.

Meie välispoliitika saavutus oli ÜRO raames Läti algatatud „Piiriülene ühisteade „Infodeemia“ kohta Covid-19 kontekstis“, mille allkirjastasid 130 riiki. Äsjases telefonikõnes tänas ÜRO peasekretär António Guterres nimetatud algatuse eest ja rõhutas, et Läti on desinformatsioonivastases võitluses võtnud globaalse liidri rolli ning lähtudes meie rahvusvaheliselt aktsepteeritud pädevusest, väljendas soovi, et Läti oleks kõnealuses valdkonnas ka edaspidi aktiivne.

Austatud Saeima liikmed!

Tõin vaid ühe näite, mis osutab, et meie riik on juba piisavalt arenenud ja üldsus piisavalt küps, et võiksime panustada mastaapsete probleemide lahendustesse. Läti on seadnud enda ette sihi kandideerida 2025. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO kõige mõjukam ja prestiižikam organ.

ÜRO Julgeolekunõukogusse pääsemiseks peab Läti suutma veenda 129 riiki, et need meid toetaksid. Seepärast peame eneste jaoks defineerima, milline oleks Läti unikaalne panus, mis ajendaks neid 129 riiki just meie poolt hääletama. See on esimuslik ülesanne mitte üksnes välispoliitika kujundajatele, vaid ka laiale üldsusele, vabakonnale.

XII

Välis- ja sisejulgeolek peavad ka edaspidi olema meie prioriteediks. Praeguses keerulises olukorras ei tohi endid mitte mingil juhul lõdvaks lasta. Riigikaitsevaldkonnas peame edasi minema juba alustatud plaanide täitmisega, iseäranis meie militaarvõimekuse tugevdamiseks ette nähtud hangetega. Pole lubatav nende mahtu vähendada, osutades mehaaniliselt käesoleva aasta sisemajanduse koguprodukti vähenemisele Covid-19 tõttu.

Läti peab samuti sihipäraselt osalema NATO edasise arengu kavandamisel. NATO peasekretär Jens Stoltenberg avas juunis NATO edasist arengut puudutava „NATO2030“ konsultatsioonide protsessi. Lätile on tähtis, et käesoleval kümnendil tugevdaksid Lätit puudutavad muutused meie julgeolekut. Läti peab välja töötama oma vastava nägemuse, mis tuleb koos­kõlastada regionaalsete partneritega, ning saavutama, et see oleks NATO ühisplaanides kohaselt kajastatud.

XIII

Koroonaviiruse Covid-19 pandeemiale adekvaatselt reageerinud Euroopa Liit moodustas taasterahastu, ent kooskõlastamata ja hilinenud tegevus kriisi alguses osutas, et Euroopa Liit pole institutsionaalselt selliste olukordade lahendamiseks piisavalt pädev. Läti peab päevakorda esitama Euroopa Liidu kriisitaluvusvõimekust puudutava küsimuse ning panustama niisuguse võimekuse väljatöötamiseks Euroopa Liidu institutsionaalsete mehhanismide raames.

Euroopa Liidu liikmesriikide seas oleme olnud ühed edukamad mitte üksnes pandeemia leviku tõkestamisel, vaid ka vastu­pidava majanduse osas. Koroona­pandeemiast tingitud majanduslangus pole olnud nii sügav kui paljudes teistes Euroopa riikides, 2021. aastaks ennustab Läti Pank sisemajanduse koguprodukti kasvu.

Lätile Euroopa taasterahastust laekuv lisaraha annab meile majanduse ümber­kujundamisel unikaalse võimaluse nutikaks investeerimiseks ja üheaegselt reformimiseks, muutmaks majandust keskkonnasõbralikumaks ja suurendamaks Läti majanduses loodavat lisandväärtust. See tähendab eriti investeerimist teadusloomesse ja innovaatilistesse lahendustesse.

Euroopa rohepööre, üleminek kliimaneutraalsele majandusmudelile on proovikivi, mis nõuab valitsuselt üha aktiivsemat tegutsemist ja kogu üldsuse kaasamist. Pidagem meeles – tegemist on tuleviku majandusmudeliga. Mida kiiremini me seda evitama hakkame, seda parem.

XIV

Austatud Saeima liikmed!

Täna otsustatu määrab meie tuleviku. Meie otsused peavad olema targad ja tagama kestlikkuse. Teid ootab ees lai tööpõld. Edu teile ja meile kõigile!


Allikas: https://www.president.lv/lv/jaunums/valsts-prezidenta-egila-levita-uzruna-saeimas-2020-gada-rudens-sesijas-atklasana

Läti Vabariigi president Egils Levits

Läti Vabariigi president Egils Levits

Läti Vabariigi presidendi Egils Levitsi kõne Läti Vabariigi Saeima 2022. aasta sügisistungjärgu avamisel

Lugupeetud Saeima esinaine, proua Mūrniece!
Austatud Saeima liikmed!
Daamid ja härrad!

I

13. Saeimast jääb Läti poliitilisse ajalukku vähemalt kolm paradoksaalset tõdemust.

Esiteks: valitsuse moodustas kõige väiksem Saeima erakond, aga üks suurematest erakondadest pudenes üllatavalt kiiresti raasudeks.

Teiseks: viie ja hiljem nelja ideoloogiliselt nii erineva erakonna näiliselt ebastabiilne koalitsioon osutus üllatavalt stabiilseks ja produktiivseks. Valitsus püsis esimest korda Läti ajaloos kogu nelja-aastase valitsustsükli jooksul.

Kolmandaks: kaks ettenägematut ja rasket kriisi – ülemaailmne Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukraina vastu – lõid täielikult segi kavandatud poliitilise päevakorra. Kummatigi võttis just Läti Vabariigi 13. Saeima vastu mitu kontseptuaalselt olulist seadust, mis töötavad pikaaegselt riigi julgeoleku, Läti kui õigusriigi ja modernse riigi arengu kasuks.

II

13. Saeima, valitsuse ja riigi kõrgeimate ametiisikute tihe koostöö päädis meie riigi julgeoleku olulise tugevnemisega. Liitlasriikide sõjajõudude arvukam kohalolek, parem relvastus ja käsu­struktuur – just seda tähendavad Madridis toimunud NATO tippkohtumise otsused. Kaitsekulutusi tõstetakse 2,5 protsendini SKPst.

Ent Venemaa agressiivne imperialism ähvardab hoomatavas tulevikus endiselt Lätit, Euroopat.

Sestap on kaitseministri ettepanek kehtestada riigis alates 2023. aastast kohustuslik ajateenistus igati õigeaegne, vajalik ja toetamisväärt. Sest vastutus oma riigi eest, selle iseseisvuse, sõltumatuse ja demokraatia eest lasub kodanike õlul.

Ka Saeimas vastu võetud riigikaitseõpetuse seadus edendab kodanikukasvatust ja patriotismi. Riigikaitseõpetus on kodanikukool.

III

Riigi julgeoleku kasuks töötab Saeima ja valitsuse teostatav finantssüsteemi kapitaalremont. Meie finantssüsteemi ei saa enam kasutada kuritegelikel eesmärkidel, Läti riigi maine on ennistatud.

IV

Usaldust kohtusüsteemi vastu ja õiguskindlust suurendab justiitsministri algatatud ja seadusandja loodud majandusasjade kohus. See tagab kiirema ja tõhusama võimaluse astuda kõiksugu skeemitajate vastu. Majandusasjade kohus ning Saeimas vastu võetud muudatused menetlusseadustikes ei lase kelmidel enam kohtumenetlust aastakümnete jooksul venitada, lõhkudes sedaviisi ühiskonna usku õiglusesse.

Pikas plaanis on samavõrd tähtis justiitsministeeriumi projekt justiitsakadeemia loomiseks. Tegemist on asutusega, kus toimub kohtunike ja prokuröride pidev täiendusõpe, mis tagab õigussüsteemi pideva kvaliteetse arengu.

V

13. Saeima võttis kirglike diskussioonide saatel vastu keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeeriumi eestvedamisel esitatud haldusreformi seaduse (haldusjaotuse ja asustusüksuste seaduse).

Haldusreform muudab omavalitsused majanduslikult võimestatumaks ja teenused ühetaoliselt ligipääsetavamaks ja kvaliteetsemaks. Tegemist on tõepoolest viimaste aastate ühe olulisima reformiga.

Seevastu kohalike omavalitsuste seadus, mis tuleb veel Saeima sellel koosseisul vastu võtta, peab ette nägema inimeste õiguse valida kohalikku elu puudutavate küsimuste lahendamiseks oma esindajaid elanike nõukodadesse. See on kodanikuosalust ja demokraatiat puudutav küsimus.

Rööbiti vastu võetud Läti ajalooliste piirkondade seadus tugevdab meie inimeste lokaalset ja ühes sellega ka ühist riiklikku kuuluvust. Kultuuriministri juhitav ajalooliste piirkondade nõukogu edendab värvikaid kohalikke algatusi.

Kõnealuste seaduste kogum tugevdab heaolu, inimeste juurdumist ja demokraatlikku kaasosalust.

VI

Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud ning Saeima hariduskomisjoni jõustatud kõrghariduse reform oli üks neist, mida aastaid venitati, me tammusime paigal, ent viimaks ometi said kõrgharidusseaduse asjaomased muudatused vastu võetud. Tegu on ühe väga tähtsa reformiga.

Kuid reform realiseerub üksnes juhul, kui haridus ja teadus pälvivad kohase rahastuse. Teadus on modernse riigi alus. Poliitikutest sõltub, et see seos sisalduks riigieelarve kirjetes.

VII

  1. Saeima on tõestanud, et demokraatia pole hambutu – ta suudab ennast kaitsta.

Saeima saatis Läti ajaloos enneolematu otsusega laiali Riia linnavolikogu, sest demokraatlikus õigusriigis pole lubatav, et omavalitsus ei täidaks pikaajaliselt kohtuotsust.

Demokraatia tervisele tuleb kasuks Läti Saeima 13. koosseisu otsus tunduvalt suurendada riigieelarvest erakondadele eraldatavat rahalist toetust, samuti seadusemuudatused, mis jätavad rahastusest ilma erakonnad, mille fraktsioon lakkab olemast, mistap erakond ei suuda enam täita valijatele antud lubadusi. Demokraatiale on vajalikud ainuüksi valijatest, mitte omakasupüüdlikest sponsoritest sõltuvad erakonnad.

VIII

Kõik minu mainitud reformid mõjutavad Läti arengut pika aja jooksul.

Ent võiks nimetada mitmeid seadusi ja otsuseid, mis parandavad ammuseid valupunkte, toovad lahendusi pikka aega lahendamata probleemidele, näiteks üüriseadus ja pealesunnitud omandisuhte reform, avalik-õiguslike teavituskanalite (massiteabevahendite) seadus, sadamate seadus, Kultuurkapitali rahastusmudeli parendamine jpm.

IX

Austatud Saeima liikmed!

Saeima 13. koosseis otsustas õigeaegselt ja kaalutletult, võttes arvesse energia­ressursside kõrgest hinnast tingitud ühiskonna valulist reaktsiooni, selle osaliselt hüvitada, samuti toetada iseäranis haavatavaid majapidamisi. Energiahinna tõusu mõjude leevendamiseks on esialgu eraldatud 442 miljonit eurot. Veel 50 miljoni euroga toetatakse energiamahukaid ettevõtteid.

Aga kas poleks olnud sootuks paremini ja kuludki väiksemad, kui praegu oleksid jõudlikud tuulepargid juba töötanud, mitte kõigest paberil eksisteerinud? Kui juba kolm aastat tagasi oleks olnud valmis ehitatud LNG taasgaasistamise jaam? Kui paljud majapidamised oleksid juba nüüd üle läinud taastuvenergia kasutamisele ning kodud oleksid juba olnud soojustatud? Seda kõike teati juba mitu aastat tagasi, nüüd hakkame seda tegema.

Euroopa Komisjon kuulutas rohelise kokkuleppe (Green Deal) kursi välja 2019. aastal. Selleks eraldati märkimisväärses ulatuses raha. Ent on tunne, et oleme aastaid lahtise ukse ees tammunud, suutmata üle läve astuda. See ei tohi jätkuda.

X

Läti ja maailm asuvad sootuks uue ajastu alguses. See tähendab uut majandust, kus nõutakse uusi oskusi ja mis tugineb taastuvressurssidele, digiteerumisele ja uuenduslikkusele.

Meenutan – meie selle valdkonna näitajad jäävad vastavatele Euroopa keskmistele näitajatele alla.

Me venitame tegutsemisega. Meil Lätis pole selleks uueks maailma arenguetapiks ette valmistatud piisavalt head ja stabiilset vundamenti.

Saeima uue koosseisu ja uue valitsuse ülesanne on selle viimaste aastatega, viimase kümnendiga tekkinud mahajäämuse likvideerimine, edendades tehnoloogiapõhisusele ja innovaatilisusele tuginevat majandust, mille võtmeteguriks saab olema ekspordivõimekus.

Me leppisime 30 aasta jooksul sellega, et riigikeele mitteoskamine ei takista töösaamist, aga vene keele mitteoskamine küll.

XI

Daamid ja härrad!

On selgesti näha, et meie mahajäämus ilmneb iseäranis neis valdkondades, mis nõuavad riigihalduses valdkonnaülest koordineeritust ja koostööd.

Olen juba korduvalt osutanud, et 20. sajandi alguses konstrueeritud riigihaldussüsteem ei vasta enam 21. sajandi vajadustele. Kui me tahame modernset riiki, läheb meil tarvis modernse riigi riigihaldust, mis suudab tõhusalt toime tulla nüüdismaailma väljakutsetega – olgu selleks paindlik poliitilise valitsemise mudel või tänapäevane, tõhusalt toimiv avalik teenistus.

Järgmiselt peaministrikandidaadilt nõuan konkreetset riigihalduse reformi plaani.

XII

Austatud Saeima liikmed, daamid ja härrad!

Venemaa kallaletung Ukrainale on kallaletung rahva enesemääramisõigusele, rahvusvahelisele õiguskorrale, Euroopa väärtustele ja maailma julgeolekule.

Läti on aidanud Ukrainat ja teeb seda edasi.

Meie välisministri selgesõnaliselt defineeritud, järjekindel ja järeleandmatu poliitika agressorriigi suhtes on oluliselt mõjutanud Euroopa Liidu ühist poliitikat. See on suurendanud meie riigi, Läti, ja kogu regiooni poliitilist tähtsust Euroopas.

XIII

Sõda Ukraina vastu on otsekui kirka valgusvihuna paljastanud samuti nõukogude okupatsiooni ja kolonialismi jäänukid meie endi maal.

Need on olnud sedavõrd meie argipäeva sulandunud, et lõviosa ühiskonnast on seda suisa enesestmõistetavaks pidanud. Need mürgitasid 30 aastat meie ühiskonda.

Me kõndisime 30 aastat mööda tänavaid, mis kandsid okupatsioonivõimu elluviijate nimesid.

Me leppisime 30 aasta jooksul sellega, et riigikeele mitteoskamine ei takista töösaamist, aga vene keele mitteoskamine küll.

Kuigi rahvusmeelne ühiskonnaosa ja seda esindavad poliitilised jõud on alati järjekindalt osutanud sellele modernsele, demokraatlikule rahvusriigile sündmatule koloniaalpärandile, on senised katsed sellest vabaneda olnud edutud.

Ent nüüd, Venemaa agressioonist mõjutatuna, on meie ühiskond muutunud tundlikumaks, läbinägevamaks. Nüüd tunneb ta seda okast tugevamini oma hinges kriipimas.

XIV

Tahan rõhutada, et Saeima 13. koosseis on vastu võtnud mitmed olulised otsused, puhastamaks meie riiki nõukogude kolonialismi jäänukitest.

On lammutatud okupantide puna­monument. Seda ei kasutata enam Kremli ideoloogiliste rituaalide tähistamiseks. Novembriks kaovad kogu riigist okupatsiooni ülistavad monumendid. Julgeolekuasutustele ja politseile on antud seaduslik alus astuda Venemaa imperialismi ja agressiooni ülistamise vastu avalikus ruumis.

XV

Tahaksin iseäranis osutada avalikkuse kaasatusele. Näiteks luuletaja Liāna Langa ja teiste aktivistide viited vene keele põhjendamatule levikule on pannud paljud teadvustama seda kolonialismipärandi kõige silmanähtavamat ilmingut.

Ning paljud on oma hoiakut muutnud. Sest meie riigis on ühine riigikeel. See on demokraatlik suhtluskeel kõikidele, sõltumata sellega rööbiti kasutatavast emakeelest või oma rahvusest.

Suure töö on ära teinud Läti Ülikooli juures tegutsev Avaliku Mälu Keskus, kes koostas kogu riiki hõlmava nimistu nõukogude okupantide ja nende kaasajooksikute nimelistest tänavatest ja muudest kohtadest. Nüüd on kohalike omavalitsuste ülesanne see nimistu läbi vaadata.

Meil on endil omad, meile endile, mitte endisele võõrvõimule, okupantidele, olulised inimesed, sündmused, mälestuspäevad, mida oleks väärt anda nimedeks tänavatele ja väljakutele, mis kujundavad meie igapäevast keskkonda ning tõeks­pidamisi ajaloost.

Me kuulume Euroopa kultuuriruumi. Me oleme üks osa demokraatlikust maailmast. On aeg täielikult lahti saada veel säilinud nähtavast ja nähtamatust okupantide režiimi koloniaalpärandist.

See on meie iseseisva, sõltumatu, demokraatliku Läti rahvusriigi vääriline. Ning see on vaba rahva vääriline!

XVI

Austatud Saeima liikmed!

On veel mõned seadused, mida te võtate vastu Saeima 13. koosseisu viimasel istungjärgul.

Varsti vaatate teisel lugemisel läbi riigikeelsele haridusele ülemineku seadus­eelnõu. See on erakordselt tähtis reform.

Üheskoos teadmiste omandamine aitab lastel juba lapsepõlvest alates edendada loomulikul teel lõimumist Läti demokraatlikku väärtusruumi.

Justiitsministeerium valmistab ette seadust, mis peab kõrvaldama igasuguse võimaluse lätlaste diskrimineerimiseks nende omal maal. Loodetavasti hakkate te seda läbi vaatama veel praeguses koosseisus.

15. oktoobril tähistatakse juba teist korda riigikeele päeva. Tuletan meelde, et meie ühiskond ootab siis valitsuselt Saeima ees aruannet riigikeele seisundi kohta riigis. Selline aruanne peab kujunema iga-aastaseks traditsiooniks.

XVII

Ma kutsun samuti täna üles kiirkorras vastu võtma minu poolt esitatud muudatused Läti õigeusu kiriku seaduses.

Iseseisvas ja sõltumatus Lätis on vajalik täielikult iseseisev ja sõltumatu, autokefaalne õigeusu kirik. Nimetatud muudatustega välistatakse igasugune Moskva patriarhi võim või mõju meie õigeusu kiriku üle.

See on rahvusliku julgeoleku jaoks tähtis küsimus. Ma hindan kõrgelt meie õigeusu kiriku valmidust valida autokefaalne tee. Võin kinnitada, et Läti riik tagab sellel teel kirikule kogu vajamineva toetuse ja kaitse.

XVIII

Austatud Saeima liikmed!

Saeima 13. koosseisu lõppemise lähenedes võin öelda: Läti riik on nende nelja aasta jooksul muutunud turvalisemaks ja tugevamaks.

Paremini ette valmistatud tuleviku väljakutseteks.

Aga me võime veel paremini!

Tänan teid kõiki ja igaüht eraldi tehtu eest!

Läti Vabariigi president Egils Levits


Allikas: https://www.president.lv/lv/jaunums/valsts-prezidenta-egila-levita-runa-saeimas-rudens-sesijas-plenarsedes-atklasana. Avaldatud 8.09.2022 

Läti keelest tõlkis Hannes Korjus. Tõlkija tänab Valts Ernštreitsi kaasabi eest.


EGILS LEVITS

  • Sündinud 1955
  • Hamburgi ülikooli õigusteaduste ja politoloogia diplom; Kieli ülikooli õigusteaduskonna teadustöötaja
  • Läti parlamendi nõunik rahvusvahelise õiguse, riigiõiguse ja seadusandliku reformi alal
  • Läti Vabariigi suursaadik Saksamaal ja Šveitsis (1992–1993), Austrias, Šveitsis ja Ungaris (1994–1995)
  • Asepeaminister ja justiitsminister välisministri ülesannetes (1993–1994)
  • OSCE lepitus- ja vahekohtu lepitaja (alates 1997)
  • Alalise vahekohtu liige (alates 2001)
  • 1955. aastal nimetatud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuks, tagasi nimetatud 1998. ja 2001. aastal
  • Mitme riigiõiguse ja haldusõiguse, seadusandliku reformi ja ühenduse õiguse alase väljaande autor
  • Euroopa Kohtu kohtunik alates 11. maist 2004 kuni 17. juunini 2019.
  • Läti Vabariigi president alates 8.07.2019.

 

Tagasiside