Nr 47

Laadi alla

Jaga

Prindi

Parlamentaarsed uudised nr 47

  • Tiina Tammiksalu

    Tiina Tammiksalu

    Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Välisriikide parlamentide uudiseid 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta aprillini. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNSi, teiste uudiste­agentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Novembris toimusid Ameerika Ühendriikide Kongressi vahevalimised, kus ümber­valimisele läksid kõik 435 esindajatekoja kohta ja 35 ülemkoja ehk senati 100 kohast. Vahevalimised tähendavad tavaliselt võimuparteile tagasilööki. Kõrge inflatsiooni ja demokraadist presidendi Joe Bideni madala toetusreitingu tõttu lootsid vabariiklased saavutada ülekaalu mõlemas kojas. Vabariiklased saavutasid kontrolli esindajatekoja üle, kuid seda väiksema ülekaaluga kui prognoositi: 222 kohta vabariiklastele, 213 demokraatidele. Demokraadid siiski säilitasid kontrolli senati üle, mis on tähelepanuväärne saavutus vahevalimistel ja vastupidine prognoosidele. Demokraadid tagasid senatis 50 kohta, mida nad vajasid sisulise häälteenamuse saavutamiseks, sest võrdse häältejaotuse korral sajakohalises senatis on demokraatidel asepresident Kamala Harrise näol üks lisahääl. Georgia osariigi saadik selgus alles detsembris valimiste teises voorus, kuna esimeses voorus ei saanud kumbki kandidaat üle 50 protsendi häältest. Paar päeva pärast seda, kui demokraadid olid kindlustanud endale senatis enamuse 51:49, sest demokraatide kandidaat Raphael Warnock võitis Georgia osariigi järelvalimised, teatas Arizona osariigi senaator Kyrsten Sinema, et lahkub Demokraatlikust Parteist ja registreerib end sõltumatuna. Sinema tõttu kahanes demokraatide kohtade arv 50-le, nii et taas on vaja kaalukeelena Kamala Harrist.

  • AFP/BNS, 07.11.2022, „USA vahevalimistel on panused kõrged“
  • BBC News, 13.11.2022, „US midterm elections results: How the parties did in maps and charts“. – https://www.bbc.com/news/world-us-canada-63556122
  • AFP/BNS, 07.12.2022, „Demokraadid kindlustasid edu ja võitsid USA senati koha Georgias“
  • AFP/BNS, 09.12.2022, „USA senaator Kyrsten Sinema lahkub demokraatide hulgast“.

USA esindajatekoda võttis detsembris vastu samasooliste abielu kaitsva eelnõu, mille eesmärk oli takistada konservatiivide juhitavat ülemkohut seda üleriigilist õigust tühistamast, nagu juhtus abordiõigusega. Varem oli see eelnõu heaks kiidetud senatis. Esindajatekojas hääletas eelnõu poolt 258 seadusandjat, vastu 169. Demokraatide enamusega liitus 39 vabariiklast, mis on harukordne parteiülene üksmeel. USA ülemkohus tühistas juunis kaua kehtinud üleriigilise abordiõiguse, mis ajendas mõlema partei seadusandjaid kiiresti tegutsema, et takistada kohtul tegemast seda ka samasooliste õigusega abielluda. Uus seadus ei nõua osariikidelt samasooliste abielu seadustamist, kuid nõuab selle tunnustamist, kui abielu on kehtiv osariigis, kus see sõlmiti. Uus seadus peaks kaitsma samasooliste abielu ka juhul, kui mõni USA kohus need keelu alla paneb, kuna ei lase föderaal- ja osariigi valitsustel nende abielude kehtivust kahtluse alla seada.

  • AFP/BNS, 08.12.2022, „USA esindajatekoda võttis vastu samasooliste abielu kaitsva eelnõu“
  • CNN, 08.12.2022, „House passes bill to protect same-sex marriage in landmark vote sending it to Biden“. –
    https://tinyurl.com/bdcr6kes
  • ERR Uudised, 14.12.2022, „Biden allkirjastas samasooliste abielu kaitse seaduse“. – https://tinyurl.com/37nh5sy2

AUSTRAALIA

Märtsis võttis Austraalia parlament vastu olulise kliimaseaduste paketi, mille eesmärk on sundida riigi suuremaid saastajaid nagu alumiiniumitehased, söekaevandused ja naftarafineerimistehased vähendama iga aasta kasvuhoonegaaside emissiooni 4,9 protsendi võrra. Seadus hakkab kehtima 215 suure tööstuskompleksi kohta, neist igaüks eritab aastas enam kui 100 000 tonni kasvuhoonegaase ja on kokku vastutavad u 30 protsendi gaaside emissiooni eest Austraalias. See on esimene kord, kui kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine on kirja pandud Austraalia seadusesse. Aastaid on Austraaliat peetud kliimamuutuste peatamises teistest mahajääjaks, sest riigi majanduses on tähtis osa kaevandustel ja söeekspordil, kuid mitmed looduskatastroofid on sundinud Austraalia juhte kliimamuutustesse palju tõsisemalt suhtuma.

  • AFP/BNS, 30.03.2023, „Austraalia parlament kiitis heaks suursaastajate emissioonilae“
  • The Guardian, 30.03.2023, „Australia passes most significant climate law in a decade amid concern over fossil fuel exports“. – https://tinyurl.com/3jransr8

BAHREIN

Novembris toimusid Pärsia lahe saareriigis Bahreinis parlamendi- ja kohalikud valimised. Mõni tund enne valimisjaoskondade avamist ründasid häkkerid kuningriigi valitsusasutuste veebilehekülgi. Küberrünnaku eest võttis vastutuse seni tundmatu rühmitus Al-Toufan, kes ründas Bahreini parlamendi kodulehte vastuseks „Bahreini võimude tagakiusamisele ning eesmärgiga boikottida varivalimisi“. Parlamendivalimistel valitakse Bahreini alamkoda, ülemkoja nimetab Bahreini kuningas. Rohkem kui 500 kandidaati kandideeris 40 kohale alamkojas ja 30 kohale kohalikes volikogudes, kaasa arvatud 95 naist. Kaks peamist opositsioonijõudu ei saanud oma kandidaate esitada, sest need opositsiooniparteid, šiiitlik Al-Wefaq ja sekulaarne Waad, saadeti laiali juba aastatel 2016–2017. Bahreini parlamenti valiti rekordiliselt kaheksa naist ja suur hulk uusi parlamendiliikmeid. Kuus mandaadisaajat selgus valimiste esimeses voorus, 34 kandidaati teises voorus.

  • AP/BNS, 12.11.2022, „Bahreinis toimuvad üldvalimised“
  • Al Jazeera, 12.11.2022, „Bahrain votes in parliamentary elections“. – https://tinyurl.com/b468xdhy
  • The Guardian, 12.11.2022, „Bahrain holds election without opposition candidates“. –
    https://tinyurl.com/2p9e3unh
  • AP/AFP/BNS, 20.11.2022, „Bahreini opositsioonita valimistel pääses parlamenti rekordarv naisi“

BENIN

Jaanuaris toimusid Lääne-Aafrikas Beninis parlamendivalimised. Valimisi nähti demokraatia testina, sest nelja-
aastase vaheaja järel võisid osaleda ka opositsioonikandidaadid. Eelmistest parlamendivalimistest 2019. aastal ei saanud opositsioon karmistatud valimisreeglite tõttu sisuliselt osa võtta. Enamik opositsioonijuhte on kas vangis või paguluses, kaks presidendi peamist rivaali on endiselt pikaajaliste karistustega vangis. Valimistest lubati osa võtma seitse parteid, kolm neist opositsioonist. 2019. aastal lubati valimistel osalema vaid kaks parteid, mõlemad toetasid president Patrice Taloni. Kandidaatide seas oli seekord palju naisi ja noori. Parlamendi 109-liikmelises koosseisus peab uue valimisseaduse järgi olema vähemalt 24 naist. President Patrice Taloni toetavad valitsusparteid Vabariiklaste Blokk ja Progressiivne Liit saavutasid parlamendis kindla enamuse, võites 81 mandaati, opositsioonilised demokraadid said 28 kohta.

  • AFP/BNS, 08.01.2023, „Benin valib parlamenti“
  • Al Jazeera, 12.01.2023, „Benin opposition wins seats in parliament, first time in 4 years“. –
    https://tinyurl.com/3um8f5r3
  • AFP/BNS, 13.01.2023, „Benini valitsusparteid saavutasid parlamendienamuse“

BULGAARIA

Bulgaaria ja Venemaa vahel on traditsiooniliselt olnud tihedad sidemed ning riigis on nii venemeelseid kui ka läänemeelseid. Vaatamata suhetele Venemaaga otsustas Bulgaaria parlament novembris toetada Ukrainale sõjalise abi andmist, mille poolt oli 175 parlamendiliiget ja vastu 49. Ukraina toetamise vastu oli venemeelne Bulgaaria Sotsialistlik Partei ja üks paremäärmuslik erakond. Sinnamaani olid Bulgaaria ja Ungari kaks Euroopa Liidu riiki, kes keeldusid Ukrainale relvaabi andmast. Samas oli Bulgaaria sõjatehnika ja laskemoon kolmandate riikide kaudu Ukrainasse jõudnud. Saksa ajalehe Die Welt uurimuse kohaselt toetas Bulgaaria Venemaa Ukrainasse sissetungi alguses salaja Ukrainat, andes laskemoona ja diislikütust. Bulgaaria valitsus tollal avalikult relvatarneid omaks ei võtnud. 2023. aasta märtsis otsustas Bulgaaria konstitutsioonikohus, et sõjalise abi andmine Ukrainale on kooskõlas põhiseadusega ja lükkas tagasi 50 parlamendiliikme taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks novembris vastu võetud otsused anda Ukrainale sõjalist ja sõjalis-tehnilist abi. Otsust toetas üheksa kohtunikku ja vastu hääletas üks.

  • ERR Uudised, 03.11.2022, „Bulgaaria parlament otsustas lõpuks anda ametlikult Ukrainale sõjalist abi“. –
    https://tinyurl.com/3ed93kx9
  • ERR Uudised, 18.01.2023, „Bulgaaria andis sõja alguses Ukrainale salaja laskemoona ja kütust“. –
    https://tinyurl.com/3rfc3h66
  • BNS, 08.03.2023, „Kohus: Bulgaaria sõjaline abi Ukrainale on kooskõlas põhiseadusega“

Bulgaarias toimusid aprillis juba viiendad üldvalimised viimase kahe aasta jooksul. Bulgaarias valitsev poliitiline segadus sai alguse 2020. aastal, kui korruptsioonivastased protestid sundisid lahkuma kauaaegse peaministri Bojko Borissovi. Järgnes rida valimisi, mille järel ei õnnestunud moodustada stabiilset valitsust. Euroopa Liidu üks vaesemaid liikmesriike on sisemiselt lõhenenud ka Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse. Bulgaaria seekordsed parlamendivalimised võitis napilt Borissovi partei GERB juhitud parempoolne valimisblokk, mis sai 26,5 protsenti häältest. Eelmise peaministri Kiril Petkovi juhitud liberaalne Euroopa-meelne erakond Jätkame Muudatusi, kes oli koalitsioonis Demokraatliku Bulgaariaga, sai 24,6 protsenti häältest. Lisaks ületas parlamendikoha saamiseks vajaliku künnise veel neli erakonda.

  • AFP/STT/BNS, 02.04.2023, „Bulgaarias peetakse viiendad üldvalimised viimase kahe aasta jooksul“
  • ERR Uudised, 03.04.2023, „Bulgaaria parlamendivalimised võitis napilt opositsiooni juhtpartei GERB“. –
    https://tinyurl.com/2k6b8bv3

FIDŽI

Detsembris toimusid Fidžil parlamendivalimised, mida peeti tärkava demokraatia proovikiviks. Senine peaminister, 68-aastane Frank Bainimarama saavutas Fidži üle kontrolli 2006. aasta putšiga, kuid legitimeeris oma võimu 2014. ja 2018. aasta valimisvõitudega. Tema peamine poliitiline rivaal, 74-aastane endine sõjaväeülem ja peaminister Sitiveni Rabuka, hüüdnimega „Rambo“, juhtis 1987. aastal kahte riigipööret. Algul Rabuka vaidlustas valimistulemused pärast seda, kui üleöine „anomaalia“ peatas ootamatult neljaks tunniks tulemuste edastamise, mille järel asus juhtima Bainimarama. Valimiste lõplike tulemuste kohaselt aga ei saanud kumbki parlamendi enamust, sest nii Bainimarama erakond kui ka Rabuka juhitav koalitsioon said 55-kohalises parlamendis 26 kohta. Kaalukeeleks said sotsiaaldemokraadid, kel on parlamendis kolm kohta. Sotsiaaldemokraatliku Liberaalse Partei juhatus hääletas Rabukaga juhitava koalitsiooniga liitumise poolt, mis tähendas lõppu Frank Bainimarama 16-aastasele valitsusajale selles Vaikse ookeani saare­riigis. Parlamendis toimunud salajasel hääletusel võitis Rabuka Bainimaramat napilt – 28:27 –, saades teist korda Fidži peaministriks.

  • AFP/BNS, 15.12.2022, „Fidži opositsiooniliider vaidlustab valimistulemused“
  • AFP/BNS, 18.12.2022, „Fidži valimistulemused näitavad poliitilist ummikseisu“
  • Al Jazeera, 24.12.2022, „Sitiveni ‘Rambo’ Rabuka confirmed as Fiji’s new prime minister“. –
    https://tinyurl.com/bddpx84r

GRUUSIA

Märtsi alguses kiitis Gruusia parlament esimesel lugemisel heaks välis­agentide seaduseelnõu. Eelnõu kohaselt kuulutatakse organisatsioonid, mis saavad rohkem kui 20 protsenti rahastusest välismaalt, välisagentideks. Parlamendis läks vastuolulise seaduseelnõu arutelu käigus kähmluseks. Pealinnas Thbilisis toimusid suured meeleavaldused, kus tuhanded inimesed kogunesid parlamendihoone ette, hoides Euroopa Liidu ja Gruusia lippe. Meeleavaldajad üritasid ka parlamendihoonesse tungida. Kriitikute sõnul piiranuks välisagentide seadus sõnavabadust ja demokraatiat, sest kehtestaks piiravad nõuded välissidemetega meediale ja vabaühendustele. Seaduseelnõu kritiseerisid tugevalt nii Euroopa Liit, USA kui ka Eesti. Gruusia valitsuspartei Gruusia Unistus – Demokraatlik Gruusia võttis vastuolulise välisagentide seaduseelnõu ulatuslike protestide tõttu menetlusest välja. Gruusia parlament hääletas 10. märtsil häältega 35:1 seaduseelnõu tühistamise poolt.

  • ERR Uudised, 06.03.2023, „Gruusia parlamendis läks taas välisagentide seaduse tõttu kähmluseks“. –
    https://tinyurl.com/59yc4s85
  • AFP/Interfax, 07.03.2023, „Thbilisis puhkesid kokkupõrked seoses „välisagentide“ seadusega“
  • ERR Uudised, 09.03.2023, „Gruusia Unistus võttis välis­agentide seaduse protestide tõttu tagasi“. –
    https://tinyurl.com/3e6wk5sn
  • AP News, 10.03.2023, „Georgia drops foreign agents law after massive protests“. – https://tinyurl.com/47wp6wmt

HISPAANIA

Oktoobris kiitis Hispaania parlament häältega 128:113 heaks seaduse, millega soovitakse tõsta ausse 1936–1939 toimunud Hispaania kodusõja ja sellele järgnenud Francisco Franco diktatuuri ohvrid. Seadus on olnud 2018. aastal võimule tulnud sotsialistist peaministri Pedro Sáncheze peamisi eesmärke. Seadusega määratakse esimest korda riigi kohustuseks Hispaania kodusõja ja Franco diktatuuri ohvrite massihaudade otsimine. Riik peab looma ka DNA andmebaasi ohvrite kindlakstegemiseks. Sáncheze sõnade kohaselt on 114 000 kadunud inimese saatus ikka veel teadmata. Suurem osa neist oli kodusõjas kaotanud vabariiklaste poolt. Opositsioonis olev konservatiivne Rahvapartei (PP) on süüdistanud sotsialiste tarbetus kodusõja haavade lahtirebimises.

Veebruaris võttis Hispaania parlament vastu soolise enesemääramise seaduse, mis lubab igal inimesel, kes on vähemalt 16-aastane, lihtsalt oma sugu ID-kaardil muuta. Seaduse poolt oli 191, vastu 60 ja erapooletuks jäi 90 parlamendiliiget. Hispaania on selle seadusega üks vähestest riikidest, kus soo muutmine ID-kaardil toimub lihtsa avaldusega. Seni on ainsa riigina saanud seda teha Taanis, kus vastav seadus jõustus 2014. aastal. Siiani said täiskasvanud hispaanlased taotleda soostaatuse muutmist arstitõendiga, mis kinnitab sooidentiteedihäiret ja kaks aastat kestnud hormoonravi. Seaduseelnõu tekst tekitas tuliseid vaidlusi Hispaania feministide ja LGBTQ võrdsuse eest võitlejate vahel. Osa feministe kardab, et seadust võidakse kuritarvitada ning see kahjustab naiste õigusi, kui end naisena identifitseerivad mehed hakkavad spordis naiste arvestuses võistlema või nõuavad, et neid viidaks karistust kandma naistevanglasse.

  • AFP/BNS, 16.02.2023, „Hispaania võttis vastu soolise enesemääramise seaduse“
  • Le Monde, 17.02.2023, „Spain approves gender self-determination with ’trans equality law’“. –
    https://tinyurl.com/bdfr7v3j

Hispaania parlament võttis veebruaris häältega 185:154 vastu seaduseelnõu, mis annab tõsiste menstruatsioonivalude all kannatavatele naistele õiguse tasuliseks haiguspuhkuseks. Hispaaniast sai esimene Euroopa riik, kus selline naisi toetav seadus kehtib. Naised saavad menstruatsiooni ajaks töölt vabaks vaid vähestes maailma riikides, nagu Jaapan, Indoneesia ja Sambia. Ajutise töövõimetuse peab kinnitama arst, nagu muudegi haiguste puhul.

Eelnõu annab menstruatsioonivaludega töötajatele õiguse olla haiguslehel nii kaua kui vaja. Raha tuleb selleks sotsiaalkindlustussüsteemist, mitte tööandjalt. Seadus on Hispaania ühiskonnas siiski tekitanud kahetisi arvamusi. Üks Hispaania suurematest ametiühingutest CCOO kiidab uuendust, teine suur ametiühing UGT kritiseerib seadust ja hoiatab, et see nõrgendab naiste olukorda tööturul. Sama seadusemuudatusega seoses otsustati ka parandada naiste võimalusi teha aborti riiklikus haiglas. Hispaanias tehakse alla 15 protsendi abortidest riiklikes haiglates, sest paljud arstid on katoliiklikus Hispaanias abortide vastu.

  • AFP/BNS, 16.02.2023, „Hispaania parlament kiitis heaks menstruatsioonipuhkuse“
  • France24, 16.02.2023, „Spain passes law for Europe’s first ’menstrual leave’“. – https://tinyurl.com/33adz6rm

HORVAATIA

Horvaatia parlament ei toetanud detsembris Horvaatia valitsuse kava õpetada Euroopa Liidu programmi alusel välja Ukraina sõdureid. President Zoran Milanović on öelnud, et selline samm seoks Horvaatiat sõjaga rohkem kui vaja. Presidendi sõnavõtt sundis peaminister Andrej Plenkovići, kelle valitsus toetas väljaõppekava, süüdistama riigipead venemeelsuses. Valitsus pani tüli tõttu küsimuse hääletusele parlamendis. Kava poolt hääletas 151-liikmelises parlamendis 97 parlamendiliiget, mis oli neli häält vähem kui vaja, sest hääletuse toetamiseks oli nõutav kahekolmandikuline enamus, 101 häält.

  • AP News, 16.12.2022, „Croatia rejects joining in EU’s Ukraine training mission“. – https://tinyurl.com/yckt8efz
  • AFP/BNS, 17.12.2022, „Horvaatia parlament ei toetanud Ukraina sõdurite väljaõpet“

IISRAEL

Novembris hääletati Iisraelis parlamendivalimistel juba viiendat korda nelja aasta jooksul. Ennetähtaegsed valimised korraldati, kuna peaminister Benjamin Netanyahu kukutanud koalitsioon lagunes 2022. a suvel vaid aasta kestnud valitsemisperioodi järel. Valimiste põhiküsimus oli, kas 73-aastane Netanyahu hakkab taas Iisraeli juhtima. Netanyahu on Iisraeli kõige kauaaegsem peaminister, kes on olnud selles ametis 1996–1999 ja 2009–2021. Netanyahul oli vaja pääseda võimule, et ta ei saaks korruptsiooniskandaali tõttu kriminaalsüüdistust. Netanyahu parempoolne Likudi partei sai 1. novembri valimistel 120-kohalises Knessetis 32 kohta, ultraortodokssed juudi parteid 18 ja paremäärmuslik allianss Religioosne Sionism 14 kohta. See andis Netanyahut toetavale paremblokile kokku 64 kohta. Lahkuva peaministri Yair Lapidi blokk võitis 51 saadikukohta.

  • AFP/BNS, 01.11.2022, „Iisraelis algasid parlamendivalimised“
  • BBC News, 01.11.2022, „Israel election: Netanyahu seeks comeback as country votes“. – https://www.bbc.com/news/world-middle-east-63458903
  • AFP/BNS, 03.11.2022, „Lapid õnnitles Netanyahut Iisraeli valimiste võidu puhul“

Iisraeli parlament kiitis detsembris heaks mitu vastuolulist seadust, mis sillutasid teed Benjamin Netanyahu naasmisele peaministriametisse. Netanyahu sai parlamendivalimistel saavutatud valimisvõidu järel mandaadi moodustada valitsus, mida toetasid kaks ultraortodoksset parteid ja paremäärmuslaste blokk. Uus valitsus on kõige parempoolsem Iisraeli senises ajaloos. Ühe heakskiidetud seaduse kohaselt võivad ministri ametis teenida isikud, kes on süüdi mõistetud rikkumistes, kuid kellele ei ole määratud karistuseks vabadusekaotust. Teine heakskiidetud seadus lubab kahel ministril samas ametis teenida. Korruptsioonisüüdistusega kohtu all olev Netanyahu teatas valitsuse moodustamisest president Isaac Herzogile vähem kui 30 minutit enne koalitsiooni moodustamise tähtaja lõppu. Detsembri lõpus kiitis Knesset uue valitsuse heaks eesotsas peaminister Benjamin Netanyahuga. Knesseti 120 liikmest hääletas uue valitsuse poolt 63 ja vastu 54. Parlament valis ka spiikri, kelleks sai endine välisminister Amir Ohana, kes on esimene avalik gei, kes Iisraelis spiikriks valitud.

  • AFP/BNS, 27.12.2022, „Iisraeli parlament kiitis Netanyahu naasmise eel heaks mitu seadust“
  • AFP/BNS, 29.12.2022, „Iisraeli parlament kiitis Netanyahu valitsuse heaks“
  • BBC News, 29.12.2022, „Netanyahu›s hard-line new government takes office in Israel“. –
    https://www.bbc.com/news/world-middle-east-64115141

Veebruaris avaldasid Iisraelis tuhanded inimesed parlamendihoone ees meelt valitsuse vastuolulise kohtureformi plaani vastu, mis suurendaks oluliselt parlamendi kontrolli ülemkohtu üle ja oleks meele­avaldajate arvates oht demokraatiale. Meeleavaldustest hoolimata kiitis Iisraeli parlament esimesel lugemisel vastuolulise kohtureformi heaks. 63 poolt- ja 47 vastuhäälega otsustati anda valitsusele suurem roll kohtunike valimisel ja võtta kohtunikelt õigus teha otsuseid seaduste kohta, mis võivad olla vastuolus põhiseadusega. Kohtureform on peaminister Benjamin Netanyahu detsembris võimule tulnud paremäärmusliku koalitsiooni üks alustalasid. Reform annaks parlamendile ka õiguse tühistada ülemkohtu otsuseid. Kriitikute väitel vähendaks reform kohtu­süsteemi sõltumatust, annaks peaministrile ja valitsusele piiramatu võimu ja tõukaks riiki autoritaarsuse suunas. 27. märtsil peatas peaminister Netanyahu lahk­arvamusi ja suuri tänavameeleavaldusi põhjustanud kohtureformi.

  • AFP/BNS, 21.02.2023, „Iisraeli parlament andis kohtu­reformile esialgse heakskiidu“
  • AFP/BNS, 27.03.2023, „Iisraeli ametiühingute keskliit lõpetas üldstreigi“
  • BBC News, 27.03.2023, „Israel protests: PM Netanyahu delays legal reforms after day of strikes“. – https://www.bbc.com/news/world-middle-east-65093509

INDIA

Märtsis teatas India parlamendi alamkoda Lok Sabha oma liikme, India opositsioonijuhi Rahul Gandhi parlamendiliikme kohalt tagandamises. Lok Sabha otsus tuli päev pärast seda, kui India peaministri Narendra Modi koduosariigi Gujarati kohus mõistis Gandhi süüdi laimamises seoses kolme aasta eest toimunud valimiskampaania aegse märkusega. Gandhi nimelt küsis retooriliselt 2019. aasta valimiste ajal, miks on „kõigi varaste ühine perekonnanimi Modi“. Valitsusmeelsed on seisukohal, et see Gandhi märkus laimas kõiki, kes kannavad Modi perekonnanime. Opositsioonilise Kongressipartei juhtfiguurile Gandhile määrati kahe aasta pikkune vanglakaristus. Modi vastased nimetasid India esimese peaministri lapselapselapse vastutusele võtmist järjekordseks rünnakuks demokraatia ja sõnavabaduse vastu. Gandhi esitas Gujarati kohtu süüdimõistva otsuse vastu apellatsiooni ja ta vabastati apellatsiooniprotsessi ajaks vanglakaristuse kandmisest. Aprillis lükkas India kohus tagasi Rahul Gandhi apellatsiooni, mille rahuldamise korral tulnuks kohtul ennistada Gandhi parlamendiliikme staatus. Gandhil on veel võimalik edasi kaevata kõrgema astme kohtusse. Gandhi parlamendist tagandamine on Kongressiparteile suur löök seoses 2024. aastal peetavate üldvalimistega.

  • AFP/BNS, 24.03.2023, „India opositsioonijuht Rahul Gandhi kaotas parlamendikoha“
  • CNN, 24.03.2023, „India’s parliament strips Rahul Gandhi of lawmaker status after defamation conviction“. –
    https://tinyurl.com/4b27vf3k
  • AP/BNS, 03.04.2023, „India opositsioonijuht pääseb apellatsiooni ajaks vanglast“
  • AP/BNS, 20.04.2023, „India kohus lükkas tagasi opositsioonijuhi Rahul Gandhi apellatsiooni“
  • AP, 20.04.2023, „Indian court dismisses opposition leader Rahul Gandhi’s plea“. – https://tinyurl.com/4vepsuj3

INDONEESIA

Detsembris võttis Indoneesia parlament vastu uue seaduste paketi, millega keelatakse seksuaalsuhted väljaspool abielu. Indoneesias on pärast seaduse jõustumist keelatud ka kooselu enne abiellumist. Vastuvõetud seadus asendab Hollandi koloniaalajast pärit olnud varasemat karistusseadust. Seadus ei ole jõus vähemalt järgmised kolm aastat. See range seadus hakkab puudutama ka turiste. Turism on Indoneesiale tähtis sissetulekuallikas ja turismifirmad pelgavad, et uus seadus hakkab halba mõju avaldama riigi atraktiivsusele. Indoneesiale kuuluv Bali saar on populaarne turismi sihtkoht eriti noorte ja veel vallaliste seas. Bali kuberneri sõnade kohaselt turistide kasutatavates majutuskohtades, nagu hotellid ja külalistemajad, turistide perekonnaseisu kontrollima ei hakata. Seaduste paketis on ka sõna- ja väljendusvabadust piiravaid sätteid. Nii on ka presidendi või asepresidendi kohta esitatavad kriitika ja solvangud karistatavad.

  • AFP/BNS, 06.12.2022, „Indoneesia parlament kiitis heaks abieluvälise seksi keelustamise“
  • CNN, 06.12.2022, „Indonesia bans sex outside marriage as parliament passes sweeping new criminal code“. – https://tinyurl.com/4sdm4hj8
  • BBC, 06.12.2022, „Indonesia passes criminal code banning sex outside marriage“. –
    https://tinyurl.com/epw95rwp

JAAPAN

Veebruaris kiitis Jaapani parlamendi alamkoda heaks riigieelarve, milles kaitsekulutuste osa ulatub 6,8 triljoni jeenini (50 miljardi dollarini). 2023. aasta kaitse-eelarve on varasemast 20 protsenti suurem ja sellest u 211 miljardit jeeni (1,6 miljardit dollarit) on mõeldud Ameerika Ühendriikidelt Tomahawk tiibrakettide ostmiseks, mida saab välja lasta sõjalaevadelt ja mis võivad tabada sihtmärki kuni 1600 kilomeetri kaugusel. Veel 110 miljardit jeeni (832 miljonit dollarit) kulub Tomahawkide kasutamiseks vajalike seadmete, tarkvara ja väljaõppe peale. Kaitse-eelarve on esimene osa viieks aastaks mõeldud 43 triljoni jeeni (315 miljardi dollari) suurusest sõjaliste kulutuste plaanist, mis on seotud 2022. aasta detsembris vastu võetud uue julgeoleku­strateegiaga. Uus julgeolekustrateegia näeb ette kaitsekulutuste tõstmise kahe protsendini SKPst 2027. rahandusaastaks. Uus strateegia sisaldab ka „vastulöögivõime“ arendamist, et ennetada vaenlase rünnakuid, ehkki pärast Teist maailmasõda võttis Jaapan endale kohustuse säilitada üksnes kaitsevõime.

  • AFP/BNS, 28.02.2023, „Jaapani parlament kiitis heaks suurte kaitsekulutustega riigieelarve“
  • AP News, 28.02.2023, „Japan OKs new budget incl. hefty arms cost to deter China“. – https://tinyurl.com/4uvhwn7j

KASAHSTAN

Jaanuaris saatis Kasahstani president Kassõm-Džomart Tokajev laiali parlamendi alamkoja ja kuulutas välja erakorralised valimised, mis toimusid märtsis. President Tokajev avaldas lootust, et valimised annavad uue tõuke riigi moderniseerimisele eriti pärast kütusehinna tõusu tõttu toimunud veriseid meeleavaldusi jaanuaris 2022. Valimiskünnist langetati varasemalt seitsmelt protsendilt viiele, mis lihtsustas uutel erakondadel saadikumandaati saada. Esimest korda pärast 2004. aastat kasutati valimistel proportsionaalse häälteenamuse segamudelit, 70 protsenti parlamendiliikmetest valiti proportsionaalselt erakondade nimekirjade alusel ja 30 protsenti enamuspõhimõtte järgi, st 29 kohta 98-kohalisest parlamendist valiti ühemandaadilistest ringkondadest ja 69 erakonnanimekirjade alusel. Peale selle oli hääletussedelil „Kõigi vastu“, mis võimaldas väljendada oma vastumeelsust kõigi ülesseatud kandidaatide suhtes. Valimistel osales seitse parteid, millest kaks olid uued. Parlamendimandaatide jaotamisel erakondade nimekirjade alusel kehtib 30 protsendi kvoot naiste, noorte ja erivajadustega inimeste esindatusele. Lõplike valimistulemuste järgi sai riiki juhtiv Amanat-partei pea kaks kolmandikku kõigist antud häältest. Parlamendi alamkotta pääses kuus parteid, seega parteide arv kahekordistus varasemaga võrreldes.

  • AFP/BNS, 19.01.2023, „Kasahstani riigipea saatis parlamendi laiali, kuulutas välja valimised“
  • Deutsche Welle, 19.03.2023, „Kazakhstan’s ruling party poised to win early election“. –
    https://tinyurl.com/5fdrpr22
  • Interfax/BNS, 20.03.2023, „Kasahstani parlamenti pääseb kuus erakonda, seal hulgas opositsioon“
  • AP News, 20.03.2023, „Dominant party wins most votes in Kazakh parliament election“. –
    https://tinyurl.com/2p9e3ht6

LEEDU

Detsembris võttis Leedu seim vastu seaduse, mis keelab totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ja nende ideoloogiate propageerimise avalikes kohtades. Nn desovetiseerimisseaduse poolt hääletas 103 seimi liiget, erapooletuks jäi kuus. Seaduse eesmärk on anda õiguslik alus nõukogudeaegsete mälestusmärkide ja muude mälestiste, sh punategelaste auks nimetatud tänavate, väljakute ja muude objektide nimede avalikust ruumist eemaldamiseks. Keelud ei kehti muuseumidele, arhiividele, raamatukogudele näituste korraldamisel, totalitaarsetest ja autoritaarsetest režiimidest ja nende tagajärgedest avalikkuse teavitamisel ning nende esemete ja teabe kasutamisel hariduse, stipendiumi, professionaalse kunsti ja kogumise eesmärgil. Seni kehtis Leedus seadus, mis nägi ette haldusvastutuse natsi- ja nõukogude sümboolika eksponeerimise, levitamise või propageerimise eest.

  • BNS, 13.12.2022, „Leedu seim võtab vastu avaliku ruumi desovietiseerimise seaduse“
  • LRT, 13.12.2022, „Lithuania passes ’desovietisation law’“. – https://tinyurl.com/ydvmbk55

LÄTI

Oktoobris muutis Läti seim valimis­seadust. Seadusemuudatuste kohaselt ei saa Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida isik, kes oli pärast 1991. aasta 13. jaanuari Läti Kommunistliku Partei liige. Nii ei pruugi ka vastuoluline Läti eurosaadik Tatjana Ždanoka enam Euroopa Parlamendi liikmeks saada, sest ta oli pärast nimetatud kuupäeva Läti Kommunistliku Partei liige. Samuti näeb muudetud valimisseadus ette, et kriminaalkaristuse saanud isik kaotab oma mandaadi Euroopa Parlamendis ning tema asemel läheb Brüsselisse samast nimekirjast järgmine kandidaat.

  • The Baltic Times, 13.10.2022, „Saeima supports legislative amendments that might ban Zdanoka from repeatedly running for European Parliament“. –
    https://tinyurl.com/4ytpmkky
  • ERR Uudised, 27.10.2022, „Läti eurosaadik Tatjana Ždanoka ei pruugi enam Euroopa Parlamenti saada“. –
    https://tinyurl.com/83c9wady

Läti seim võttis veebruaris vastu muudatused Ukraina tsiviilelanike abistamise seadusesse, mis lubab anda purjus juhtidelt konfiskeeritud autod Ukrainale. Tänavu 1. jaanuaril jõustus Lätis seadus, mille kohaselt autot üle 1,5-promillise joobega juhtinud isikutelt nende sõiduvahend konfiskeeritakse. Seni võis konfiskeeritud mootorsõidukid kas maha müüa, ümbertöötamisele saata või varuosadeks lammutada. Kahe esimese kuuga kogunes konfiskeeritud sõidukeid juba üle 200 ja arestiparklad hakkasid liiga hoogsalt täituma. Märtsis jõudsid esimesed joobes juhtidelt konfiskeeritud sõidukid Ukrainasse.

  • BNS, 16.02.2023, „Läti annab purjus juhtidelt konfiskeeritud autod Ukrainale“
  • LSM, 14.03.2023, „18 more confiscated cars to be sent to Ukraine from Latvia“. – https://tinyurl.com/3npfsbc4

Märtsis mõistis Riia linnakohus seimi liikmele Glorija Grevcovale (erakond Stabiilsuse Eest!) 160 tundi üldkasulikku tööd keskvalimiskomisjonile valeandmete esitamise eest. Kohtueelne uurimine tuvastas, et Grevcova esitas 14. seimi saadikukandidaadina keskvalimiskomisjonile enda kohta valeandmeid. Grevcova valetas oma töökoha osas, samuti, et on lõpetanud Läti Spordipedagoogika Akadeemia, mida akadeemia ei kinnitanud. Kohtuotsusest hoolimata saab Grevcova jätkata parlamendiliikmena, sest seimi põhikirja järgi loetakse kuriteos süüdimõistetud parlamendiliige parlamendist väljaheidetuks karistuse jõustumise hetkest ja Lätis saab asja arutada kolmes kohtuastmes. Grevcova kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata. Glorija Grevcova oli varem kriminaal­uurimise alla sattunud ka oma avalduste pärast Läti okupatsioonimuuseumi külastades. Järgmisel päeval pärast Riia linnakohtu otsust 160 tunni üldkasuliku töö kohta otsustas Grevcova parteist Stabiilsuse Eest! ja seimi fraktsioonist lahkuda, kuid parlamenti edasi jääda ja edaspidi hääletada vastavalt oma isiklikele vaadetele. Grevcovast sai esimene fraktsiooni mittekuuluv parlamendiliige 14. seimi koosseisus.

  • LSM, 23.01.2023, „MP Grevcova under scrutiny yet again for claims about occupation of Latvia“. –
    https://tinyurl.com/bddyx3ba
  • Delfi, 31.01.2023, „Läti seimi liige tegi TikToki video „niinimetatud okupatsioonide muuseumist“ ja sattus kriminaaluurimise alla“. – https://tinyurl.com/5934tjn9
  • BNS, 15.03.2023, „Valetanud Läti seimiliikmele mõisteti 160 tundi üldkasulikku tööd“
  • LSM, 17.03.2023, „Disgraced MP Grevcova leaves party but will carry on in Saeima“. –
    https://tinyurl.com/mvcpumwz

Läti seim võttis märtsis ligi ööpäeva kestnud istungi lõpplugemisel vastu 2023. aasta riigieelarve ja järgmise kolme aasta eelarve raamistiku. Eelarve poolt hääletas 52 seimi saadikut, vastu oli 29. Seim lükkas tagasi kõik opositsiooni muudatus­ettepanekud, kuid toetas mitut valitsuse ja ministeeriumide muudatusettepanekut, ühtlasi otsustati eraldada umbes 135 000 eurot keskvalimiskomisjoni töötajate töötasu tõstmiseks. Varasemate aastate kommet arutada eelarvet terve öö on kritiseeritud ja üritatud sellest loobuda ning menetleda eelarvet mitu päeva järjest, kuid seekord naasid saadikud „ööistungi tava“ juurde. Seimi esimehe Edvards Smiltēnsi sõnul oli seekordne istung parlamendi ajaloo pikim, 23 tundi ja 56 minutit, ületades 2008. aastast pärit varasema rekordi 19 tundi ja 26 minutit.

  • BNS, 09.03.2023, „Läti seim võttis ööpäeva kestnud istungil vastu 2023. aasta eelarve“
  • LSM, 09.03.2023, „2023 budget adopted after Saeima pulls an all-nighter“. – https://tinyurl.com/33akcd4w

Läti seim kiitis aprillis heaks riigikaitse­teenistuse seaduseelnõu. Poolt hääletas 68, vastu 11 seimi liiget. Läti jaoks on otsus ajalooline, sest Ukraina sõja tõttu muutunud julgeolekuolukord tingis vajaduse kaasata kutselise armee ja Maakaitse kõrval riigikaitsesse rohkem väljaõppe saanud inimesi. Läti loobus kohustuslikust ajateenistusest 2007. aastal. Uus seadus näeb ette, et Läti kodanikest meestele kehtib riigikaitseteenistuse kohustus ühe aasta jooksul pärast 18-aastaseks saamist. 11-kuulist kaitseteenistust on võimalik läbida kaitsejõudude või Maakaitse üksustes. Militaarõppe kõrvale luuakse alternatiivteenistus. Vabatahtlikult võivad ajateenistusse astuda 18–27-aastased nii mehed kui ka naised. 2023. a juulis alustab relvajõududes teenistust kuni 300 vabatahtlikku.

  • BNS, 05.04.2023, „Läti taaskehtestab ajateenistuse“
  • ERR Uudised, 05.04.2023, „Läti taastab kohustusliku ajateenistuse“. – https://tinyurl.com/y96nf9xz
  • LSM, 05.04.2023, „Compulsory military service to be re-introduced in Latvia“. – https://tinyurl.com/3f4b2f9e
  • Postimees, 06.04.2023, „KOHALIK VAADE – Kohustuslik ajateenistus rakendub Lätis kavandatust märksa lahjemana“. – https://tinyurl.com/2yjd5tau

MALAISIA

Novembris toimusid Malaisias ennetähtaegsed parlamendivalimised. Malaisia peaminister Ismail Sabri Yaakob oli parlamendi mõni nädal varem laiali saatnud ja kuulutanud välja ennetähtaegsed valimised, et suurendada oma nappi enamust parlamendis. Peamised konkurendid valimistel olid Ismaili erakond UMNO ja selle kauane rivaal Pakatan Harapan, mida juhtis opositsiooniliider Anwar Ibrahim. Üle 60 aasta võimul olnud UMNO sai 2018. aasta valimistel lüüa korruptsiooniskandaali tõttu, skandaali oli segatud toonane peaminister Najib Razak, kes kannab nüüd 12-aastast vanglakaristust. Ismail on kolmas peaminister, kes riigil on sellest peale olnud. Oma kandidatuuri seadis parlamendivalimistel üles ka Malaisia endine peaminister, 97-aastane Mahathir Mohamad, kes juba 2018. aastal teist korda peaministriks saades pääses Guinnessi rekordite raamatusse kui maailma vanim ametis olev peaminister. Mahathir Mohamad siiski ei saanud seekord valimistel piisavalt hääli ja kaotas oma koha parlamendis. Need olid ühed tasavägisemad valimised Malaisia ajaloos, kus esmakordselt alates riigi iseseisvumisest 1957. aastal ei saavutanud kindlat enamust ükski partei. Opositsiooniliider Anwar Ibrahimi koalitsioon Pakatan Harapan võitis korruptsioonivastaste lubadustega enim hääli ja sai 82 mandaati, enamuse moodustamiseks oleks vaja olnud 112 kohta. Malaisia sultan Abdullah Ahmad Shah määras 75-aastase Anwar Ibrahimi peaministriks ja temast sai Malaisia neljas valitsusjuht nelja aasta jooksul.

  • AFP/BNS, 20.10.2022, „Malaisia peab ennetähtaegsed valimised 19. novembril“
  • AFP/BNS, 05.11.2022, „Ligi saja-aastane Malaisia ekspeaminister kandideerib taas“
  • AP News, 19.11.2022, „Malaysia faces new crisis as poll delivers hung Parliament“. – https://tinyurl.com/2p9ep64n

Malaisia parlament kiitis aprillis heaks seaduseelnõu kohustusliku surmaotsuse kaotamise kohta. Eelnõuga ei kaotata karistusena surmanuhtlust, vaid see annab kohtunikule võimaluse määrata surmanuhtluse asemel pikaajaline vanglakaristus. Seni määrati korduvates seaduserikkumistes, sh mõrvas ja terrorismis süüdimõistetutele automaatselt surmanuhtlus.

  • AP/BNS, 03.04.2023, „Malaisia parlament toetas kohustusliku surmanuhtluse kaotamist“
  • BBC News, 04.04.2023, „Malaysia ends mandatory death penalty for serious crimes“. –
    https://tinyurl.com/349az3p4

MOLDOVA

Märtsis võttis 101-liikmeline Moldova parlament 58 poolthäälega vastu seaduse, mille järgi asendatakse mõiste „moldova keel“ kõigi seaduste ja määruste, sealhulgas põhiseaduse tekstis mõistega „rumeenia keel“. Moldova kasutab juba Nõukogude perioodi lõpust rumeenia kirjakeele standardit ja ladina tähestikku. Enamiku nõukogude perioodist kasutas Moldova kirillitsat. Seaduse vastuvõtmise poolt olid presidendi erakonna PAS rahvaesindajad, kellel on parlamendis enamus. Vastu oli kommunistide ja sotsialistide fraktsioon. PAS esitas seaduseelnõu veebruaris, et täide viia konstitutsioonikohtu 2013. aasta otsus. 2013. aastal otsustas Moldova põhiseaduskohus, et 27. augustil 1991 vastu võetud iseseisvusdeklaratsioon on 29. juulil 1994 vastu võetud põhiseaduse suhtes ülimuslik. Iseseisvusdeklaratsioon viitab rumeenia, põhiseadus aga moldova keelele. Konstitutsioonikohtu otsusel oli kohustav jõud, aga parlament ei olnud seni seda täitnud. Märtsi lõpus esitas rühm Moldova parlamendiliikmeid opositsioonilisest Sotsialistlikust Parteist riigi põhiseaduskohtule avalduse, vaidlustades riigikeele nimetuste moldova keelest rumeenia keeleks muutmise seaduse, väites, et vastavaid seadusmuudatusi vastu võttes rikuti põhiseadust, sest põhiseadust ei saa muuta lihthäälteenamusega.

  • Interfax/BNS, 02.03.2023, „Moldova valmistub tunnistama oma keelt rumeenia keeleks“
  • ERR Uudised, 02.03.2023, „Moldova kehtestas ainsaks riigikeeleks rumeenia keele“. – https://tinyurl.com/3b9m8xmt
  • AP News, 16.03.2023, „Moldovan lawmakers approve divisive national language bill“. –
    https://tinyurl.com/2p9v7cn4
  • Interfax/BNS, 28.03.2023, „Moldova opositsioon vaidlustas rumeenia keele seaduse“

NORRA

Norra kuningas peab olema luteri usku. Norra parlament hääletas jaanuaris põhiseaduse muudatuse vastu, mis oleks seda nõuet muutnud. Vasakparteid Venstre ja SV tahtsid eemaldada selle sätte, mille kohaselt Norra kuningas peab tunnistama luteri usku. Parlamendiliikmetest 31 oli seadusemuudatuse poolt, 136 vastu. Venstre ja SV soovisid selle ettepanekuga lõigata läbi viimased sidemed riigi ja kiriku vahel.

Veebruaris esitas Norra valitsus parlamendile üksikasjaliku kava Ukraina pikaajaliseks toetamiseks. Uut sõja- ja tsiviilabi paketti rahastatakse Norra naftatuludest, mille kasutamist ajutiselt suurendatakse. Norra on üks suuremaid Euroopa fossiil­kütuste eksportijaid ja Vene-Ukraina sõda on riigi tulu märgatavalt suurendanud. Samas on Norra tõrjunud väiteid, et lõikab sõjast Ukrainas kasu. Norra parteid toetasid parlamendis valitsuse esitatud toetuste paketti Ukrainale, see hõlmab sõjalist toetust Ukraina enesekaitsele, humanitaarabi tsiviilisikutele ja rahastust Ukraina ühiskonna taastamiseks. 2023. aastal jaguneb abi võrdselt sõjaliseks ja tsiviiltoetuseks. Nn Nanseni paketi maht on 75 miljardit Norra krooni (u 7 miljardit eurot) viie aasta jooksul. Abipakett on nimetatud Nobeli rahupreemia laureaadi Fridtjof Nanseni järgi, viidates tema saja aasta tagusele erakordsele humanitaartegevusele. Suurem osa Norra parteisid kiitsid heaks ka suurendada abi viie miljardi krooni võrra arengumaadele, kes on kõige rohkem mõjutatud Ukraina sõjast, eriti toidu-, väetiste ja energiahindade tõusu tõttu.

  • BNS, 01.02.2023, „Meedia: Norra esitleb viie aasta abiplaani Ukrainale“
  • AP/BNS, 02.02.2023, „Norra peaminister lubas rahastada abi Ukrainale naftatulust“
  • The Local, 16.02.2023, „Norway approves 75 billion kroner Ukraine aid package“. – https://tinyurl.com/3ybb66zc

PAKISTAN

Detsembris allkirjastas Pakistani president Arif Alvi kriminaalkoodeksi muudatuse, millega lõpuks dekriminaliseeriti enesetapukatsed Pakistanis. Parlamendi ülemkoda oli sekulaarse Pakistani Rahvapartei esitatud seadus­eelnõu heaks kiitnud juba oktoobris. Varasema, koloniaalajast pärineva seaduse kohaselt oli enesetapukatse karistatav kuni aastase vangistuse, rahatrahvi või mõlemaga.

  • AP/BNS, 24.12.2022, „Pakistan tühistas koloniaalaegse enesetapukeelu“
  • AP News, 24.12.2022, „Pakistani president repeals colonial-era law against suicide“. –
    https://tinyurl.com/yewvyv3y

PERUU

2. detsembril hääletas Peruu kongress selle poolt, et alustada debatti vasakpoolse presidendi Pedro Castillo tagandamismenetluse algatamise üle. Peruus olid kasvanud pinged Castillo vasakpoolse valitsuse ja suuresti parem­erakondade käes oleva parlamendi vahel. Tegemist oli kolmanda tagandamiskatsega 16 kuu jooksul pärast seda, kui Castillo ulatuslike poliitiliste konfliktide keskel võimule tuli. Ametlik tagandamisdebatt pidi algama 7. detsembril. President Castillo saatis kongressi laiali vaid paar tundi enne seda, kui kongress pidi hakkama arutama tema tagandamist. Kongress ignoreeris presidendi seda otsust ja hääletas Castillo tagandamismenetluse poolt – kongressi 130 liikmest pooldas seda 101. Uueks presidendiks vannutati asepresident Dina Boluarte. 60-aastane Boluarte on Peruu esimene naispresident ja riigi kuues president viie aasta jooksul. Endine president Pedro Castillo vahistati samal päeval, kui ta tagandati ning ta sai süüdistuse mässus ja põhiseadusliku korra rikkumises. Aprillis hääletas suurem osa kongressi liikmeid uue Peruu presidendi Dina Boluarte tagandamise vastu. Taotluse olid esitanud vasakpoolsed seadusandjad, kes toetavad Boluarte eelkäijat Pedro Castillot. Alates 2018. aastast on Peruus ametist tagandatud juba viis presidenti.

  • AFP/BNS, 02.12.2022, „Peruu kongress hääletas presidendi tagandamise debati poolt“
  • AFP/BNS, 07.12.2022, „Peruu president saatis laiali kongressi ja määrab ajutise valitsuse“
  • AFP/BNS, 07.12.2022, „Peruu kongress hääletas president Castillo tagandamismenetluse poolt“
  • AP News, 08.12.2022, „Peru’s president ousted by Congress in political crisis“. – https://tinyurl.com/57k5u3st
  • AFP/BNS, 05.04.2023, „Peruu president pääseb tagandamisprotsessist“

POOLA

Detsembris võttis seim vastu resolutsiooni, millega tunnistas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks. Parlament mõistis Venemaa hukka terrorismisõja ja sõjakuritegude pärast Ukrainas. Samas resolutsioonis võeti seisukoht 2010. aasta lennuõnnetuse kohta, kus hukkus Poola tollane president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest. Lennuõnnetus juhtus Venemaa territooriumil Smolenski linna lähedal ja varasema, 2011. aastal ilmunud raporti kohaselt oli õnnetuse põhjus lennujuhi ja piloodi vead. Uuem raport, mis koostati 2013. aastal, aga mille parlament kiitis heaks alles nüüd, peab õnnetuse põhjuseks lennukis toimunud plahvatusi. Parlamendi alamkoda otsustas nüüd avalikult toetada raportit ja selle väidet, et Venemaa on otseselt vastutav selle lennuõnnetuse eest. Opositsioon aga boikoteeris hääletust, kuna võimupartei otsustas lisada muudatuse, milles süüdistatakse Moskvat 2010. aastal Smolenskis toimunud lennuõnnetuses. Resolutsioon kiideti parlamendi alamkojas, 460-kohalises seimis heaks napi 231 hääle enamusega. Pea kogu opositsioon – 226 saadikut – otsustas hääletusel üldse mitte osaleda. Euroopa Parlament võttis novembris vastu resolutsiooni, millega kuulutas Venemaa terrorismi toetavaks ja terroriakte kasutavaks riigiks.

  • BNS, 15.12.2022, „Poola parlament tunnistas Venemaa terrorismi toetavaks riigiks“
  • Notes from Poland, 15.12.2022, „Polish parliament declares Russia terrorist state but opposition boycotts vote over Smolensk“. – https://tinyurl.com/268xuh8t

PRANTSUSMAA

Novembris hääletas Prantsusmaa parlament äärmusparempoolse rahvasaadiku Grégoire de Fournas’ karistamise poolt 15 päeva pikkuse töölt kõrvaldamise ja palgakärpega eelmisel päeval istungisaalis tehtud rassistliku vahelehüüde pärast. Rahvusliiga saadik de Fournas karjus mustanahalise kolleegi Carlos Martens Bilongo immigratsioonist rääkiva kõne vahele, et Bilongo, kes on tegelikult sündinud Prantsusmaal, peaks tagasi Aafrikasse minema. Pärast de Fournas’ vahelehüüet nõudis spiiker Yael Braun-Pivet, kes oli hüüdja. Seejärel hakkasid rahvasaadikud skandeerima „Välja! Välja!“, mille järel spiiker katkestas istungi. De Fournas eitas isiklikku rünnakut Bilongo vastu, öeldes, et tema vahelehüüe oli mõeldud migrantide vastu, kes püüavad Vahemere kaudu Euroopasse jõuda.

Prantsuse parlamendis loobuti novembris püüdest keelustada härjavõitlus, kui kampaaniat juhtinud vasakpoolne parlamendiliige Aymeric Caron vastava eelnõu tagasi võttis. Endine teleajakirjanik ja looma­õiguslane Caron süüdistas teisi rahvasaadikuid obstruktsioonis, sest need esitasid tema eelnõule üle 500 muudatusettepaneku, mis takistasid hääletust rahvus­assamblees. Caroni väitel ei ole härjavõitlus Prantsuse traditsioon, vaid Hispaania tava, mis toodi sealt Prantsusmaale 19. sajandil, et olla meele järele Napoleon III abikaasale krahvinna Eugénie de Montijole, kes oli pärit Hispaania piirkonnast Andaluusiast. Loomaõiguslaste hagisid on korduvalt tagasi lükanud ka Prantsusmaa kohtud.

  • AFP/BNS, 24.11.2022, „Prantsuse parlamendis loobuti püüdest keelustada riigis härjavõitlus“
  • France24, 24.11.2022, „French bid to ban bullfighting dropped amid ’obstruction’ in parliament“. –
    https://tinyurl.com/3krrbntp
  • The Local, 25.11.2022, „French MP abandons bid to ban bullfighting“. – https://tinyurl.com/mr2m52z8

Prantsusmaa parlament alustas veebruaris arutelu vastuolulise pensionireformi üle, mis näeb ette pensioniea tõstmist 62 eluaastalt 64-le. Pensionireformi püüdis vankumatult läbi suruda Prantsuse president Emmanuel Macron, et vältida riikliku pensionisüsteemi kokkuvarisemist. Pensionireformile oli jõuliselt vastu nii poliitiline vasaktiib, ametiühingud kui ka laiem üldsus. Pensioniea tõstmise vastu toimusid ulatuslikud streigid ja meeleavaldused, kus osalesid sajad tuhanded inimesed. 16. märtsi hommikul kiitis senat, kus ülekaal on konservatiividel, eelnõu lõpphääletusel 193 poolt, 114 vastu reformi heaks. Samal päeval pidi järgnema hääletus alamkojas. Macroni poolt ametisse määratud peaminister Élisabeth Borne otsustas tugineda reformi läbisurumiseks põhiseaduse artiklile 49.3, mis lubas valitsusel suruda seadus läbi ilma hääletuseta alamkojas, sest puudus enamus reformi vastuvõtmiseks. Sellist võimalust näevad Prantsuse seadused ette, kuid seda kasutatakse harva. Valitsuse otsust kritiseerisid teravalt opositsioonisaadikud, kes esitasid järgmisel päeval kaks umbusalduseelnõu, et valitsus kukutada ja pensioniea tõstmine tühistada. Peaminister Borne’i valitsus elas üle mõlemad umbusaldusavaldused. Parlamendi spiiker Yael Braun-Pivet kinnitas seejärel, et pensionireform on parlamendis vastu võetud ja vajab vaid presidendi allkirja. Pensionireformi eelnõu vaatas siiski enne üle veel põhiseaduskohus, kes 14. aprillil kiitis heaks reformi peamised osad ja kinnitas, et pensioniea 62 eluaastalt 64-le tõstmine on õiguspärane. Kohtu otsus tähendas võitu president Macronile. 15. aprillil kuulutas president Emmanuel Macron vastuolulise pensionireformi seaduse välja ja see avaldati riigi ametlikus teatajas.

  • AFP/BNS, 06.02.2023, „Prantsusmaa parlament asus uute streikide eel arutama pensionireformi“
  • AFP/BNS, 11.03.2023, „Prantsusmaa senat kiitis heaks vastuolulise pensionireformi“
  • France24, 16.03.2023, „Protests in Paris as Macron forces through controversial pension reform“. –
    https://tinyurl.com/dmdwmbxs
  • France24, 15.04.2023, „Macron signs pension law as unions accuse him of ‘contempt’ for French“. –
    https://tinyurl.com/a67zda7m

ROOTSI

Novembris kiitis Rootsi parlament heaks põhiseaduse muudatuse, mis teeb võimalikuks terroritõrjeseaduste muutmise. Seda nõudis Rootsilt NATOga liitumise tingimusena Türgi. Rootsi ja Soome ütlesid pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale veebruaris 2022 lahti oma neutraliteedipoliitikast ja esitasid taotluse NATOga liitumiseks. Türgi süüdistas aga Stockholmi „terroristidele“ varjupaiga andmises. Seadusemuudatus, mille poolt oli 349-kohalises parlamendis 278 parlamendiliiget, võimaldab võtta vastu seadusi, mis piiravad vaba koostööd ühendustega, mis tegelevad või on seotud terrorismiga. Rootsis peab põhiseaduse muudatuse heaks kiitma parlamendi kaks eri koosseisu, mille vahele jäävad üldvalimised. Esimene hääletus toimus Rootsi eelmise vasakpoolse valitsuse ajal enne NATO liitumistaotluse ametlikku esitamist 2022. aasta mais ja üldvalimised toimusid septembris 2022. aastal.

  • AFP/BNS, 16.11.2022, „Rootsi kiitis heaks põhiseadusmuudatuse terroriseaduste karmistamiseks“
  • Euronews, 16.11.2022, „Sweden changes constitution to strengthen its anti-terror law“. –
    https://tinyurl.com/3axyf764

SAKSAMAA

Märtsis kiitis Saksamaa parlament heaks seaduseelnõu, millega vähendatakse Bundestagi parlamendiliikmete arvu järgmiste, 2025. aastal toimuvate parlamendivalimiste järel. Järgmises parlamendi koosseisus oleks kohti 630, kui praegu on 736. Valimisseaduse muudatus võeti vastu valitsusparteide häältega 400:261. Saksa parlamendi kohtade arv on kasvanud iga valimiste järel riigi keerulise valimissüsteemi tõttu. Parlamendikohti on jagatud nii ühemandaadilistes ringkondades kui ka proportsionaalselt parteide üleriigilise toetuse alusel. Iga valija on hääletanud parteid ja kandidaati eraldi. Saksamaal on ka viie protsendi valimiskünnis, millest on saanud mööda minna, kui partei võidab kolm kohta ühemandaadilisest ringkonnast. Seadusemuudatusega sellest erandist loobutakse. Bundestag on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma 736 seadusandjaga, mis on parlamendiliikmete arvult üks suuremaid, ainult Hiina Rahvakongress ja Ühendkuningriigi lordide koda on enama liikmete arvuga. Väiksemad opositsiooniparteid, kes valimissüsteemist kasu said, soovivad nüüd valimisseaduse muudatuse vaidlustada põhiseaduskohtus.

SOOME

Oktoobris kiitis Soome parlament heaks abordiseaduse muudatused. 125 parlamendiliiget hääletas seadus­eelnõu poolt ja 41 vastu. Uue seadusemuudatuse kohaselt on rasedal naisel nüüd õigus otsustada abordi tegemise üle kuni 12. rasedusnädalani ja raseduse katkestamiseks pole vaja enam kahe arsti nõusolekut. Kuni 12. rasedusnädalani on vaja abordi tegemiseks ainult naise enda otsust. Valitsuspartei Keskerakonna ridadest neli seadusandjat hääletas vastu, samuti kristlikud demokraadid ja suurem osa põlissoomlastest. Seadusemuudatus põhineb Oma Tahto 2020 rahvaalgatusel, mis kogus parlamendi käsitluseks vajaminevad 50 000 allkirja 2020. aasta sügisel.

Soomes peeti aprillis parlamendi­valimised. Valimised olid väga tasavägised ja võidu pärast võistles kolm erakonda: Koonderakond (Kokoomus), Põlissoomlased (Perussuomalaiset) ja Sotsiaaldemokraatlik Partei. Valimiste peamised teemad olid kõrge inflatsioon ja energiahinnad, avaliku sektori võlakoorem ning tervishoiu ja sotsiaalteenuste rahastamine. Valimised võitis paremtsentristlik Koonderakond, kes sai 200-kohalises parlamendis 48 kohta. Põlissoomlased said 46 ja sotsiaaldemokraadid 43 kohta. Parlamenti kandideeris üle 2400 inimese ja valimisaktiivsus oli 71,9 protsenti.

  • ERR Uudised, 02.04.2023, „Soome valimised võitis Koond­erakond, peaministri SDP jäi kolmandaks“. –
    https://tinyurl.com/2p8n9wur
  • AFP/STT/BNS, 03.04.2023, „Soome paremtsentristide liider Orpo kuulutas valimisvõitu“
  • Yle Uutiset, 03.04.2023, „Tässä on eduskuntavaalien tulos, kun kaikki äänet on laskettu: Kokoomus ykkönen, perussuomalaiset kakkonen ja SDP kolmas“. –
    https://yle.fi/a/74-20025500

TAANI

Novembris toimusid Taanis parlamendivalimised, mille teemad olid sarnased muu Euroopaga – inflatsioon, energia- ja tervishoiukriis. Ennetähtaegsed valimised vallandas nn mingiskandaal, kui peaminister Mette Frederikseni juhitud valitsus otsustas koroonaviiruspandeemia ajal 2020. aasta novembris hukata uue koroonatüve leviku hirmus kõik karusloomakasvandustes peetud u 17 miljonit minki. Otsus nimetati hiljem ebaseaduslikuks. Valimistel osales rekordarv parteisid – 14 –, nende seas ka uued erakonnad Taani Demokraadid ja Taani Moderaadid (Moderaten), need parteid olid asutanud kaks endist tsentristliku liberaalse Venstre partei ministrit. Valimistel osales 84,1 protsenti valijaskonnast ehk 3,5 miljonit inimest. Parima tulemuse said valimistel sotsiaaldemokraadid, kes said 27,5 protsenti häältest ja 50 kohta 179-kohalises parlamendis, mis on parim tulemus pärast 2001. aastat. Järgnesid liberaalne Venstre ja uus erakond Moderaadid (9 protsenti häältest), mis moodustati alles juunis.

  • AFP/BNS, 01.11.2022, „Taani parlamendivalimisi iseloomustab koondumine spektri keskele“
  • AFP/BNS, 02.11.2022, „Taani vasakpoolsed säilitasid õhkõrna valimisvõiduga võimu“
  • ERR Uudised, 02.11.2022, „Taani valimised võitsid vasakpoolsed, kuid sotsid tahavad kirjut valitsust“. –
    https://tinyurl.com/77d6rpr3

Taani parlament kiitis veebruaris heaks vaidlusaluse seaduseelnõu, mille kohaselt loobutakse suure palvepäevana (Store Bededag) tuntud riigipühast kaitse-eelarve rahastamiseks. Suurt palvepäeva tähistatakse Taanis neljandal reedel pärast ülestõusmispühi. Suur palvepäev on olnud Taanis vaba päev 1686. aastast saadik. Kümned tuhanded taanlased avaldasid selle riigipüha kaotamise vastu meelt. Valitsuse kava järgi toob riigipühast loobumine riigikassasse umbes kolm miljardit Taani krooni (u 403 miljonit eurot). Raha on mõeldud NATO soovitud kahe protsendi SKPst saavutamiseks juba aastaks 2030. Varasem eesmärk oli olnud aasta 2033. Seaduseelnõu võeti vastu häältega 95:68. Ametiühingute arvates rikub seadus valitsuse ja ametiühingute vahel sõlmitud kollektiivlepinguid.

  • STT/BNS, 05.02.2023, „Taanis avaldati meelt ajaloolise püha kaotamise vastu“
  • Deutsche Welle, 28.02.2023, „Denmark abolishes public holiday to boost defense spending“. –
    https://tinyurl.com/y3w27r26

UGANDA

Märtsis võttis Uganda parlament vastu seaduse, millega kriminaliseeritakse seksuaalvähemustesse kuulumine. Ugandas ja veel rohkem kui 30 Aafrika riigis on samasooliste suhted seadusega keelatud. Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch (HRW) tõdeb, et kõnealune seadus on siiski esimene, mis keelab täielikult ainult inimese identifitseerumise lesbiks, homoks, biseksuaaliks või transsooliseks. Seadusega on keelatud ka homoseksuaalsuse reklaamimine või propageerimine. Seadusrikkumise eest võidakse määrata vanglakaristus või „rasketel juhtudel“ isegi surmanuhtlus.

  • AFP/BNS, 22.03.2023, „Uganda parlament võttis vastu karmid geivastased seadused“
  • Al Jazeera, 22.03.2023, „Uganda’s new anti-homosexuality law bans identification as LGBTQ“. –
    https://tinyurl.com/5x8e2fmb
  • HRW, 22.03.2023, „Ugandan Parliament passes extreme anti-LGBT Bill“. – https://tinyurl.com/fw5jw3t6

UUS-MEREMAA

Detsembris võttis Uus-Meremaa parlament vastu uue seaduse, mis keelab suitsetamise järgmisel põlvkonnal. See on maailma kõige rangem tubakaseadus, sest praegused 14-aastased ja nooremad ei saa tulevikus osta seaduslikult sigarette ka siis, kui nad saavad täisealiseks. Seaduse kohaselt ei saa tubakatooteid kunagi müüa kellelegi, kes on sündinud pärast 2009. aasta 1. jaanuari. Seaduse eesmärk on suitsetamisvaba põlvkond.

  • AP/BNS, 13.12.2022, „Uus-Meremaa kehtestas enneolematu eluaegse keelu sigarettide ostmisele“
  • BBC News, 13.12.2022, „New Zealand passes legislation banning cigarettes for future generations“. –
    https://www.bbc.com/news/world-asia-63954862

VALGEVENE

Veebruaris kiitis Valgevene parlamendi alamkoda heaks kriminaalkoodeksi muudatused, mis näevad ette surmanuhtluse ametnikele ja sõjaväelastele, kes on tekitanud suurt kahju Valgevene riigi julgeolekule. Samuti kehtestati karistused terrorismi propageerimise, relvajõudude ja poolsõjaväeliste üksuste diskrediteerimise ning riigisaladuse kaitse eeskirjade rikkumise eest, millega jäljendatakse Valgevene liitlase Venemaa repressiivseid õigusakte. Valgevene president Aljaksandr Lukašenka allkirjastas seaduseelnõu märtsis. Valgevene on ainus surmanuhtlust lubav Euroopa riik.

VANUATU

Oktoobris toimusid Vanuatus parlamendivalimised. Esimest korda viimase 14 aasta jooksul valiti Vanuatu 52-kohalisse parlamenti naine. Üldse kandideeris seitse naist, valituks osutus Gloria Julia King. Kingi valimiskampaania põhines naistele paremate äritegemise võimaluste loomisel riigis, kus naistevastane vägivald on tavaline ja naised on nõrgemas positsioonis tööturul ja hariduses. ÜRO andmete kohaselt kolm naist viiest on Vanuatul kogenud suhtes vägivalda.

  • AFP/BNS, 24.10.2022, „Vanuatu parlamenti pääses 14 aasta jooksul esimene naine“
  • France24, 27.10.2022, „Times have changed, says Vanuatu›s first woman MP in 14 years“. –
    https://tinyurl.com/35m6yyyh

VENEMAA

Novembris kiideti Venemaa riigiduumas heaks geivastase seaduse muudatused, millega karmistati 2013. aastal vastuvõetud nn homopropagandavastast seadust. Varem oli seksuaalvähemustest rääkimine – vähemalt positiivses toonis – keelatud alaealistele. Nüüd keelab seadus mittetraditsiooniliste seksuaal­suhete propageerimise ka üle 18-aastastele inimestele ja keelatud on sellist propagandat sisaldavad reklaamid, meedia- ja internetimaterjalid, raamatud, filmid ja teatrilavastused. Lisaks keelatakse ala­ealistele soovahetuse kohta info edastamine. Seadusrikkumise puhul on ette nähtud rahatrahv, välismaalased võidakse riigist välja saata.

  • AP News, 24.11.2022, „Russian Duma gives LGBTQ ’propaganda’ bill final approval“. – https://tinyurl.com/2njw7bf8
  • Interfax/BNS, 05.12.2022, „Putin allkirjastas LGBT „propaganda“ piiranguid laiendava seaduse“

Venemaa president Vladimir Putin esitas 21. veebruaril riigiduumale ja föderatsiooninõukogule seaduseelnõu, mis peatab Venemaa osaluse strateegilise ründerelvastuse lepingus, mida lääneriikides tuntakse nimetuse all New START. 2010. aastal Prahas allkirjastatud nn uus START-leping on kahe suurriigi USA ja Venemaa viimane kehtiv tuumalepe, mis kohustab neid piirama oma tuumaarsenali 1550 lõhkepeaga. Vene riigiduuma kiitis eelnõu heaks 22. veebruaril, samal päeval tegi seda ka föderatsiooninõukogu. Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa ei saa leppida pakti alusel USA kontrollidega oma tuumaobjektidel, samal ajal kui Washington ja tema NATO liitlased on nõudnud Venemaa lüüasaamist Ukrainas. Kuid Venemaa välisministeerium teatas, et riik siiski järgib lepingus sätestatud tuumarelvade piirmäärasid.

  • Interfax/BNS, 22.02.2023, „Vene riigiduuma kiidab tuumaleppe peatamise kiirkorras heaks“
  • Interfax/BNS, 22.02.2023, „Vene föderatsiooninõukogu kinnitas seaduse Uue START leppe peatamisest“
  • VOA News, 22.02.2023, „Russian Parliament approves Putin’s suspension of Nuclear Pact with US“. –
    https://tinyurl.com/4jzrreum

ÜHENDKUNINGRIIK

Märtsis kiideti Briti parlamendi alamkojas heaks jahitrofeede Ühendkuningriiki importimise keelu seaduseelnõu. Konservatiivide parlamendiliikme Henry Smithi esitatud ja valitsuse toetatud seaduseelnõu sai parlamendi toetuse pärast aastaid kestnud lahkarvamusi sellel teemal. Jahitrofeede impordi keeld kehtiks kõikide ohustatud liikide puhul ning arvesse ei võeta seda, kas loom on õiguslikult kütitud või on ta vangistuses elanud. Keeld hõlmab umbes 6000 liiki, sh ka kõige ohustatumaid ja karismaatilisemaid loomi nagu leopardid, jääkarud, kaelkirjakud jne. Seadus tugevdab ohustatud liikide kaitset ja sellel on Briti avalikkuse laialdane toetus. Eelnõu peab heaks kiitma ka parlamendi ülemkoda ehk lordide koda.

Tagasiside