Kommunikatsioonitõrked võivad hädaolukorras inimelud ohtu seada
-
Tartu Ülikooli riskisotsioloogia professor
-
Tartu Ülikooli kriisisotsioloogia nooremteadur
-
Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor
-
Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht
Hädaolukordade ajal võivad inimesed muutuda haavatavamaks, kui nad ei saa ohte puudutavaid hoiatusi ega käitumisjuhiseid kätte või ei saa neist aru või teevad otsuseid lähtudes väärinfost. Taoliste kommunikatsioonitõrgete ennetamiseks on vaja korraldada kriisiõppusi, mille käigus saab läbi mängida võimalikud ohu-stsenaariumid ning otsida lahendusi ametliku riski- ja kriisikommunikatsiooni parandamiseks.
Inimeste haavatavuse hindamine ja võimalike mõjude selgitamine annab suuniseid hädaolukordade mõjude vältimiseks või vähendamiseks. Hädaolukordadega seotud sotsiaalset haavatavust tuleks käsitleda dünaamilise nähtusena, mis võib ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel mõjutada ükskõik keda (Kuran et al., 2020; Orru et al., 2022). Üks seni vähe käsitletud haavatavustegurite kimp puudutab riski- ja kriisikommunikatsiooni tõrkeid: raskusi abi kutsumisel, hoiatuste ja käitumisjuhiste vastuvõtmisel ja mõistmisel ning eksitavast väärinfost tekkivat segadust (Hansson et al., 2020). Kommunikatsiooniga seotud ohutegurite süstemaatilise tuvastamise ja leevendamise viise on haavatavuse hindamise raames seni vähe uuritud.
Artikkel annab ülevaate kommunikatsioonitõrgetest tulenevast haavatavusest, mille tuvastasime simulatsiooniharjutusel kriisihalduse osalistega. Selgitasime välja kommunikatsioonitõrgetest mõjutatud rühmad kriisistsenaariumis, mis hõlmas äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenevaid ohte, elutähtsate teenuste häireid ja kahjuliku väärinfo levitamist hädaolukorra kohta. Analüüsis tuvastatud individuaalsed, sotsiaalstruktuurilised ja olukorraspetsiifilised haavatavustegurid osutavad riski- ja kriisikommunikatsiooni võimelünkadele ja vajadusele kaasata inimeste haavatavuse hindamine ja kommunikatsioonitõrgete tuvastamine riigi ja omavalitsuste riskianalüüsi.
Artikkel annab esmalt ülevaate kommunikatsiooniga seotud sotsiaalse haavatavuse hindamise viisidest ja kriisihaldajatega tehtud simulatsiooniharjutusest. Seejärel võtame kokku osalejate arusaamad kommunikatsioonitõrgete mõjude kohta ja viisid, kuidas haavatavuse vältimiseks või vähendamiseks vajalikke võimelünki täita.
Kommunikatsioonitõrgetest tuleneva haavatavuse hindamine hädaolukordades
Haavatavuse hindamise eesmärk on tuvastada tegurid, mis võivad seada ohtu inimeste elu või tervise, et selle alusel paremini suunata ressursse hädaolukordadeks valmistumiseks, reageerimiseks või taastumiseks (Orru et al., 2022, 2023). Hädaolukordades tekkiva haavatavuse hindamisviisid võib laias laastus jagada kaheks: 1) kvalitatiivsed stsenaariumipõhised analüüsid, mis võtavad arvesse haavatavuse dünaamilist olemust ja tõika, et negatiivsete tegurite kuhjumisel võib igaüks sattuda haavatavasse olukorda; 2) indeksid, mille puhul inimeste sotsiaaldemograafilised tunnused ja füüsilise või materiaalse võime tegurid koondatakse üheks ohu- või asukohapõhiseks näitajaks (Orru et al., 2023). Käesolevas artiklis pakutud meetod täiendab stsenaariumipõhiseid riskianalüüse ja haavatavuste hindamisi (Orru et al., 2023), keskendudes ohtudele, mis tekivad probleemidest riski- ja kriisikommunikatsiooni toimimises. Täpsemalt uurime ohte inimeste elule ja tervisele, mis tulenevad tõrgetest kriisiteabele ligipääsul, selle mõistmisel ja sellele reageerimisel, ning on mõjutatud kolme liiki teguritest: individuaalsetest (nt inimese kognitiivsed häired), sotsiaal-struktuurilistest (nt kriisihaldajatel puudub võime hoiatada kognitiivsete häiretega inimesi) või oluspetsiifilistest (nt väärinfo levik tekitab segadust) (Hansson et al., 2020).
Tõrked riski- ja kriisiinfo kättesaadavuses ja arusaadavuses on haavatavust suurendavad tegurid, mis võivad võimendada olemasolevaid ohte, näiteks kui inimesed teadmatuse tõttu ei rakenda hädaolukorras kaitsemeetmeid (Häfliger et al., 2023; Hansson et al., 2020). Kokkupuude väär-infoga hädaolukordade ajal kujutab ohtu nii üksikisikutele kui asutustele (Daume, 2024; Wang et al., 2019). Ekslikku ja potentsiaalselt kahjulikku teavet võivad toota ja levitada nii vaenulikud välisriikide esindajad, kelle eesmärk on tekitada elanikkonnale kahju, kui ka heasoovlikud kohalikud, kes soovivad ohte oma vaatepunktist mõtestada. Mõlemal juhul võivad inimesed seada ohtu ennast või teisi, kui tegutsevad ekslikust teabest lähtudes (Kirk, 2024).
Tõrked riski- ja kriisiinfo kättesaadavuses ja arusaadavuses võivad võimendada olemasolevaid ohte, näiteks kui inimesed ei rakenda hädaolukorras kaitsemeetmeid.
Kriisihaldusasutused ise võivad samuti muutuda haavatavuse allikaks, kui neil puudub pädevus, mida on vaja, et ohustatud sihtrühmad tuvastada ning riski- ja kriisikommunikatsiooniga nendeni jõuda (Torpan et al., 2024). Seetõttu on vaja, et kriisihaldusasutused süsteemselt omaenda kommunikatsioonivõimet hindaks ja arendaks. Üks võimalus selleks on korraldada hädaolukorra simulatsiooniharjutusi.
Kriisisimulatsioonide eesmärk on testida ja suurendada kriisijuhtide valmisolekut ning selgitada eri osapoolte ülesandeid hädaolukordadele reageerimisel (McCreight, 2023). Simulatsiooniharjutused aitavad jäljendada poolte kommunikatsioonikäitumist ja seega juhtida tähelepanu asutuste võimelünkadele, mis võivad põhjustada kannatusi inimestele või ühiskonnale tervikuna. Simulatsioonidest saadud teadmised aitavad välja töötada kriiside ärahoidmise, valmisoleku- ja kommunikatsiooniplaane.
KRIISIÕPPUSE PROTSEDUUR
Simulatsiooniharjutuse läbiviimiseks kutsusime kokku kriisijuhtimise eri tasandite ja valdkondade esindajad, et tuvastada kommunikatsiooniga seotud haavatavused ohustsenaariumis, kus ligipääs kriisiteabele on häiritud ja inimesed puutuvad kokku väärinfoga. Õppuse 25 osalejat jagunesid ekspertiisi alusel viide temaatilisse rühma: tervishoiu, siseturvalisuse, sotsiaalteenuste, kohalike omavalitsuste ja elutähtsate teenuste esindajad (lisa 1).
Õppus koosnes viiest etapist, milles järk-järgult avanesid stsenaariumi komplikatsioonid. Esimeses etapis anti osalejatele ette olukord, mille kohaselt häiris küberrünnak kolme Lõuna-Eesti maakonna elektrialajaama tööd. Selle tagajärjel tekkis eeldatavasti mitu päeva kestev elektrikatkestus, mis omakorda mõjutas elutähtsaid teenuseid, sealhulgas kütusevarustust ja mobiilside mastide tööd. Teises etapis läks ringlusse väärinfo elektrivarustuse peatse taastamise kohta. Kolmandas etapis lisandus lumetorm, mis muutis paljud teed vähemalt 24 tunniks läbimatuks. Neljandas etapis hakkas peale selle levima väärinfo sotsiaalmeedias, kus soovitatakse varude taastamiseks sõita teise omavalitsusse, kus tanklad ja sularahaautomaadid väidetavalt toimivad. Viiendas etapis arutlesid osalejad võimalike lahenduste üle, et kommunikatsioonitõrgetest tulenevaid haavatavusi vältida.
Kogu päeva jooksul said rühmad viis töölehte, mis sisaldasid etapiviisiliselt teabesüste ja ülesannet tuvastada olukorra tõttu ohtu sattunud isikud, määratleda nende rühmade abivajaduse kiirus (mõni tund, 2–3 päeva või kuni nädal) ning selgitada, millistest allikatest võiks nende inimeste kohta infot saada (vt lisaks Orru et al., 2023). Õppuse vältel täitsid osalejad ka tabelit, et kriisihaldusasutuste sisemisi tugevusi ja nõrkusi ning väliseid võimalusi ja ohte ning nendega toimetuleku võimalusi kaardistada (SWOT-TOWS analüüs), hinnates oma võimekust ohtu sattunuid tuvastada ja neile vajalikku teavet edastada.
KRIISIÕPPUSE TULEMUSED
Täidetud hindamistabelite analüüsi põhjal kaardistasime süstemaatiliselt kriisiteadete kättesaadavuse, mõistmise ja nendele reageerimise takistused kui haavatavuse allikad (tabel 1). Järgnevalt selgitame iga tõrketüüpi. Eristame analüütiliselt ka seda, kas tuvastatud kommunikatsioonitakistus tuleneb peamiselt individuaalsetest asjaoludest, sotsiaal-struktuurilistest teguritest, näiteks kriisijuhtide võimelünkadest, või oluspetsiifilistest raskustest, mis on seotud õppusel kasutatud kriisistsenaariumiga.
TABEL 1. Õppusel osalejate tuvastatud kriisikommunikatsioonitõrked.
Allikas: Hansson et al. 2020 raamistiku alusel
KRIISITEABELE LIGIPÄÄSU TAKISTUSED
Äärmuslike ilmaolude, pikaajalise elektri-katkestuse ja valeteabe leviku stsenaariumi puhul tõid õppusel osalejad välja kahte liiki takistusi kriisiteabele ligipääsul. Esiteks ei pruugi hädaolukordade juhtidel olla ligipääsu infole potentsiaalselt mõjutatud inimeste kohta ega ka võimalusi neid hoiatada või juhendada. Teiseks ei pruugi inimestel oma suhtlemisharjumuste ja -võime tõttu olla ligipääsu ametlikele hoiatustele ja käitumisjuhistele.
Analüüsides näidati, et lumetormi ajal tekkinud elektrikatkestuse korral on vaja kindlaks määrata isikud, kellele tuleb teavet edastada. Andmebaasidele, mis aitaks tuvastada haavatavas olukorras inimesi (nt STAR1), on ka omavalitsuste töötajatele ligipääsupiirangud. Teavet haavatavas olukorras inimeste kohta võiks saada teistestki riiklikest andmebaasidest, kuid need on kättesaadavad vaid riiklikult väljakuulutatud hädaolukorra ajal. Andmebaasid, mis sisaldavad teavet haavatavust soodustavate tegurite kohta, ei ole ka täielikud ega ajakohastatud. Õiguslike aluste puudumine andmevahetuseks tekitab probleeme ja suurendab kommunikatsioonitõkkeid hädaolukorras haavatavate isikute tuvastamisel ja abistamisel. Näiteks ei ole võimalik ristata elektrikatkestuste andmeid teiste andmebaasidega, et selgitada mitme haavatavusteguri kuhjumist ja korraldada kommunikatsiooni kõige haavatavamatele.
Laiaulatuslik elektrikatkestus võib muuta tavapärased sidevahendid (nt mobiilsidevõrgu) kasutuskõlbmatuks. See tekitab kommunikatsiooniprobleeme nii inimestele kui ka asutustele, kellega on raske kontakti hoida või neid teavitada. Eelnevate kommunikatsiooniplaanide puudumine võib pikendada haavatavas olukorras inimestega kontakti loomise aega (nt katkestatud elutähtsate teenuste klientidega). Ilma selgete kontaktisikuteta on väärinfo ümberlükkamine keeruline, eriti kui tavapärased sidevahendid (nt internet, mobiilivõrk või lauatelefon) hädaolukorra ajal ei toimi. Õppusel osalejad pakkusid välja, et elektrikatkestusega lumetormis võiks kohalikele teabe edastamiseks kaaluda ka alternatiivseid sõnumitoojaid, nt lumesaha juhte või Kaitseliidu vabatahtlikke.
Hoiatused ja suunised võivad jääda teatud sihtrühmadele kättesaamatuks. Krooniliste haiguste või puudega inimestel võib olla raske kasutada muid kanaleid peale elektroonilise suhtluse ning neil võib tekkida takistusi elutähtsa teabe hankimisel. Koduhooldusel olevad inimesed võivad sõltuda sotsiaaltöötajatest, et saada kriisiolukorra kohta asjakohast teavet. Koduhooldusel, hooldekodudes, suletud asutustes, näiteks vanglates, viibivatel inimestel puudub samuti vaba juurdepääs teabele ja võib olla raske õigeaegset infot saada.
Sotsiaalmeediast tugevalt sõltuvatel inimestel võib olla harjumatu kasutada usaldusväärse teabe saamiseks teisi kanaleid, kui juurdepääs sotsiaalmeediale on takistatud. Ametlikke kanaleid mitteusaldavad inimesed on kontrollimata teabeallikatele vastuvõtlikumad. Välismaalased ja turistid ei pruugi olla kohalikest varjupaikadest või kogunemiskohtadest piisavalt hästi informeeritud ega saa ka suusõnalist teavet.
KRIISITEABE MÕISTMISE TAKISTUSED
Õppusel osalejad tõid esile, et keelebarjäär võib inimeste haavatavust võimendada, kui kohalikku keelt mittemõistvatel inimestel on kriisiga seotud teavet raske tõlgendada. Eesti venekeelse elanikkonna peamisi teabekanaleid peeti Venemaalt pärineva pahatahtliku teabe suhtes avatumaks ning osalejad soovitasid neile erilist tähelepanu pöörata. Rõhutati vajadust pakkuda usaldusväärset kriisiga seotud teavet ka muudes keeltes kui riigikeeles, et tagada välistudengite, turistide ja välistöötajate informeeritus. Osutati, et info viimiseks vaimse tervise raskusega inimesteni tuleks kasutada lihtsaid visuaalseid kujutisi. Teabe suunamisel võiks olla võimalikult vähe vahendajaid, et vältida vahendamisega kaasneda võivaid viivitusi ja moonutusi. Osalejad hoiatasid, et uute juhtnööride (nt väärinfo kohta) küllus hädaolukorra ajal võib inimesi segadusse ajada ja seega raskendada kõige ajakohasemate juhendite järgimist.
Kokkupuutel väärinfoga võivad kõige haavatavamad olla inimesed, kellel on vaimse tervise probleemid (nt ärevushäire), või isikud, kes sõltuvad sotsiaaltöötajatest, kuna nende teabekeskkond või võime kriisiinfot tõlgendada võib olla piiratud. Inimesed, kes sõltuvad teabe saamisel sotsiaaltöötajatest, võivad selle toe puudumisel hädaolukorras tõenäolisemalt väärinfo ohvriks langeda või seda ise levitada.
Olukorra tõsidus võib suureneda, kui hädaolukorra juhid ei suuda õigel ajal täpset teavet edastada ja väärinfot kummutada. Ebakindlad avalikud sõnumid väärinfo leviku kohta võivad põhjustada laiemat usaldamatust riigi allikate suhtes, mida vähene digi- või meediapädevus võib kaootilises teabeväljas võimendada.
KRIISITEABELE REAGEERIMISE TAKISTUSED
Õppusel osalejad tõid välja, et ametlikele hoiatustele ja juhistele adekvaatselt reageerimist takistavad inimressursi piiratus ja materiaalne nappus. Kriisijuhtide puudumine ja kohalike omavalitsuste ressursinappus piiravad kohapealsete ekspertide kättesaadavust hädaolukordades. Ressursipuudus tuleb eriti teravalt esile haavatavas olukorras isikute tuvastamisel ja nendega kontakti loomisel. Siin oleks palju abi kohalikke olusid tundvast kriisijuhist või vastavalt koolitatud kogukonnajuhtidest. Abituse ja tähelepanu puuduse tunne kriisis suurendab inimeste rahulolematust ning võib viia meeleheitlike otsuste ja kahjuliku käitumiseni.
Haavatavas olukorras inimeste tuvastamisel tõid osalejad esile vaimse tervise probleemidega ja piiratud keeleoskusega isikud, kes ei saa teabele adekvaatselt reageerida (võivad ka üle reageerida). Erilist tähelepanu tuleks pöörata psüühiliste probleemidega, näiteks ärevusprobleemidega isikutele, kes võivad end segaduses kahjustada. Ent terviseandmete kasutamine selliste inimeste leidmiseks on seotud mitme eetilise piiranguga ja vajab põhjalikku läbimõtlemist.
KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED
Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühm koos Päästeametiga korraldas simulatsiooniharjutuse, kasutades kriisistsenaariumi, mis hõlmas äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenevaid ohte, elutähtsate teenuste häireid ja kahjuliku väärinfo levitamist hädaolukorra kohta. Harjutuse tulemused näitasid võimalikke takistusi kriisiteabele ligipääsul ja võimelünki kriisihaldusasutuste kommunikatsioonijuhtimises. Artikkel osutab, et hädaolukordadeks valmistumiseks ja neile tõhusaks reageerimiseks tuleb inimeste haavatavuse hindamist ja kommunikatsioonitõrgete tuvastamist käsitleda riigi ja omavalitsuste riskianalüüsi lahutamatu osana.
Järgnev võtab kokku kriisiõppuse analüüsi käigus ilmnenud olulisemad võimelüngad ja viisid nende ületamiseks.
Võimalikest kommunikatsioonitõrgetest tulenevate ohtude analüüs peab olema osa hädaolukorra plaanist
- Haavatavuse analüüs annab haldusasutustele olulise alusteabe kommunikatsioonitõrgete tõttu haavatavasse olukorda sattunud inimeste abistamiseks äärmuslikest ilmastikuoludest põhjustatud ohu, elutähtsate teenuste katkestuse ja väärinfo leviku kontekstis. Riski- ja kriisikommunikatsiooniplaanide koostamiseks tuleks sarnane analüüs läbi teha ka teiste olulisemate ohustsenaariumite puhul.
- Simulatsiooniharjutuse formaadis haavatavuse analüüs aitab sidusrühmadel paremini mõista oma võimelünki ja nende puuduste kõrvaldamiseks tegevusi planeerida. Siinjuures on oluline, et võimelünkade analüüsi on kaasatud võimalikult erinevate elualade ja sihtrühmade inimesed, et tagada mitmesuguste kommunikatsioonivajadustega arvestamine.
- Haavatavuse analüüsi käigus tuvastatud sihtrühmade esindajatega kontakti saamiseks, nende õigeaegseks informeerimiseks või abivajaduse kontrollimiseks on vaja läbi mõelda, milline on isikuandmete haldus ja kättesaadavus riiklikest või kohalikest andmebaasidest hädaolukordade ajal.
- Erinevate rühmade (nt tajupuudega, vaimse tervise probleemidega, muukeelsete, ajutise elanikkonna või sotsiaalselt tõrjutute) spetsiifilised takistused infole ligipääsul, selle mõistmisel või sellele reageerimisel vajavad täpsemat analüüsi. See aitaks süstemaatiliselt välja selgitada, kuidas näiteks erinevate puuetega inimestele riski- ja kriisiinfole ligipääs tagada.
Riskikommunikatsioon ja kontaktvõrgustike loomine peab olema järjepidev
- Inimeste elu ja tervis võib ohtu sattuda, kui nad saavad ja mõistavad hädaolukorda puudutavat tõest ja operatiivset teavet, ent neil puudub motivatsioon või vahendid sellest lähtudes tegutseda. Motivatsiooni puudumise põhjus võib olla usaldamatus ametlike riski- ja kriisiteabeallikate suhtes. Selle vältimiseks on vaja järjepidevalt arendada usalduslikke suhteid kogukondade ja kriisihaldusasutuste vahel.
- Taristukatkestuste ajal infovahetuse hoidmiseks on tähtis kriisihaldus-asutuste ja kogukonnaesindajate kontaktvõrgustikku laiendada. Kasuks võiks tulla näiteks vabatahtlike ja kogukonnaliidrite (sh puudega inimeste esindajate) nimekirja loomine, et tagada ajakohane teave kohalike kogukondade võtme- ja usaldusisikutele, kes ametlikku infot oma võrgustikes edasi kannavad.
- Ametiasutused peavad tagama, et inimesed teavad, kuidas ohtudest ja kriisijuhistest teavitatakse ning milliseid samme nad peavad astuma, et ka teenusekatkestuste ajal infoväljas püsida.
Abivajajatele tuleb pakkuda materiaalset tuge ning tagada kommunikatsioonitaristu toimepidevus
- Vaja on leevendada inimeste materiaalseid raskusi hädaolukordadeks valmistumisel (nt võimalus soetada patareiga töötav raadio) ja aidata neil toime tulla teenusekatkestuste ajal (nt kriisivarude hankimine).
- Oluline on pidevalt testida kommunikatsiooni jaoks vajaliku taristu (nt elekter ja side) toimepidavust, et tagada ladus kommunikatsioon kobarkriisides.
Kriisihaldusasutused peavad arendama väärinfoga võitlemise oskust
- Asutustel tuleks kokku leppida ja läbi harjutada kommunikatsiooniprotokollid, kuidas väärinfo või vastuolulise teabega toime tulla, et vältida segadust ja suurendada võimekust kiirelt reageerida, kui väärinfo seguneb ametliku kriisiteabega.
- Seoses üha agressiivsema infomõjutusega vaenulikelt osapooltelt on vaja süvendatult uurida kahjuliku väärinfoga võitlemise võtteid kriisijuhtimises.
KASUTATUD ALLIKAD
- Daume, S. (2024). Online misinformation during extreme weather emergencies: Short-term information hazard or long-term influence on climate change perceptions? Environmental Research Communications. https://doi.org/10.1088/2515-7620/ad1b67
- Hansson, S., Orru, K., Siibak, A., Bäck, A., Krüger, M., Gabel, F., & Morsut, C. (2020). Communication-related vulnerability to disasters: A heuristic framework. International Journal of Disaster Risk Reduction, 51, 101931. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101931
- Häfliger, C., Diviani, N., & Rubinelli, S. (2023). Communication inequalities and health disparities among vulnerable groups during the Covid-19 pandemic – A scoping review of qualitative and quantitative evidence. BMC Public Health, 23(1), 428. https://doi.org/10.1186/s12889-023-15295-6
- Kirk, J. (2024). Infodemic, Ignorance, or Imagination? The Problem of Misinformation in Health Emergencies. International Political Sociology, 18(4), olae036. https://doi.org/10.1093/ips/olae036
- Kuran, C. H. A., Morsut, C., Kruke, B. I., Krüger, M., Segenstam, L., Orru, K., Nævestad, T. O., Airola, M., Keränen, J., Gabel, F., Hansson, S., & Torpan, S. (2020). Vulnerability and vulnerable groups from an intersectionality perspective. International Journal of Disaster Risk Reduction, 50, 101826. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101826
- McCreight, R. (2023). An introduction to emergency exercise design and evaluation (Fourth edition). Bernan Press.
- Orru, K., Hansson, S., Gabel, F., Tammpuu, P., Krüger, M., Savadori, L., Meyer, S. F., Torpan, S., Jukarainen, P., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). Approaches to ‘vulnerability’ in eight European disaster management systems. Disasters, 46(3), 742–767. https://doi.org/10.1111/disa.12481
- Orru, K., Klos, M., Nero, K., Gabel, F., Hansson, S., & Nævestad, T. (2023). Imagining and assessing future risks: A dynamic scenario-based social vulnerability analysis framework for disaster planning and response. Journal of Contingencies and Crisis Management, 31(4), 995–1008. https://doi.org/10.1111/1468-5973.12436
- Torpan, S., Hansson, S., Orru, K., Jukarainen, P., Gabel, F., Savadori, L., Meyer, S. F., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2024). Mitigating vulnerabilities with social media: A cross-national study of European disaster managers’ practices. Risk, Hazards & Crisis in Public Policy, rhc3.12286. https://doi.org/10.1002/rhc3.12286
- Wang, Y., McKee, M., Torbica, A., & Stuckler, D. (2019). Systematic Literature Review on the Spread of Health-related Misinformation on Social Media. Social Science & Medicine, 240, 112552. https://doi.org/10.1016/j.socscimed.2019.112552
Tänuavaldused
Soovime siiralt tänada kõiki osalejaid ja kaaskorraldajaid Päästeametist nende panuse eest selle kriisiõppuse õnnestumisel.
* Artikkel on eestindus originaalartiklist: Sten Torpan, Kati Orru, Sten Hansson, Margo Klaos (2025). Using a table-top exercise to identify communication-related vulnerability to disasters. International Journal of Disaster Risk Reduction, 119. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2025.105264