Fookuses: Eesti haridus
Milline on olnud Eesti hariduse roll meie kujunemisloos ning milline on hetkeolukord?
Ajakirjas otsitakse vastust küsimusele, mida meie vajame Eesti hariduselt ja mida Eesti haridus vajab meilt.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Riigikogu Toimetised (RiTo) on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav perioodiline ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas – juunis ja detsembris. Loe lähemalt
Fookuses: Eesti haridus
Milline on olnud Eesti hariduse roll meie kujunemisloos ning milline on hetkeolukord?
Ajakirjas otsitakse vastust küsimusele, mida meie vajame Eesti hariduselt ja mida Eesti haridus vajab meilt.
Fookuses: Eesti julgeolek
24. veebruaril ründas Venemaa Ukrainat ning see brutaalne sõda on sundinud Eestit hoolimata NATO liikmesusest üle vaatama, kuidas oleme valmis end kaitsma. Elanikkonna kaitse vallas on toimunud Eestis väga suur mõttenihe ning loodame, et näeme peagi ka selle vilju.
Fookuses: kliimamuutused ja rohepööre.
Kliimateadlane Andres Tarand kirjeldab Eesti kliima muutumist nii pikemal ajateljel kui ka viimaste aastakümnete jooksul konkreetsete mõõtmistulemuste põhjal.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson lahkab põhjalikult Euroopa Liidu kliimapaketti „Eesmärk 55“.
Intervjuu Cambridge’i Ülikooli kliimapoliitika uurimisgrupi juhi, õppejõu Annela Anger-Kraaviga keskendub COP26 kliimamuutuste tippkohtumisele ning Eesti positsioonile.
Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse direktor Lauri Tammiste analüüsib püstitatud eesmärke ja Eesti suutlikkust sihtide täitmiseks.
Kriitilise vaate kliimamuutustele ja nende pidurdamisele annab ka kliimaaktivist, üliõpilane Kertu Birgit Anton.
Rohepöördest kirjutavad eri nurkade alt veel ka Timo Tatar, Jüri Rass, Ivo Jaanisoo, Kai Rosin, Margit Keller, Triin Vihalemm, Leho Ainsaar, Anne Menert, Kaia Tõnsuaadu, Enn Lust, Kalle Kirsimäe, Markus Somp, Aaro Hazak ja Kadri Männasoo.
RiTo käsitleb veel vabaühenduste toetusmeetmeid, perepoliitika seoseid sündimusega, kaugteenuste osakaalu suurenemist tervishoiust ja sotsiotehniliste süsteemide ümberkorraldamisevõimalikkust. Ajaloorubriigis kirjutab Tunne Kelam Läänemerestrateegia algatusest.
Fookuses: koroonakriis.
Riigikogu Toimetiste (RiTo) uus number avab koroonastatistika tagamaid, piirangute ja põhiõiguste vahekorda, uusi geeniuuringuid, karjaimmuunsust, vaktsiiniotsinguid kogu maailmas ning epideemiaid alates aegade algusest.
Professor Irja Lutsar kirjutab avaessees kriisi taustast laiemalt ja arutleb võimaluste üle vältida järgmisi.
Fookusteemat jätkavad perearstid Karmen Joller, Agne Annist ja Elle-Mall Sadrak, kes kirjeldavad perearstide rolli Eestis kogu COVID-19 kriisi ajajoonel.
Ilmar Raag lahkab COVID-19 kriisi kommunikatsiooni ja arutleb koroonaväsimuse üle.
Lisaks COVID-19 puudutavatele teemadele käsitleb uus RiTo ka demokraatia olemust, peatudes Eesti riigijuhtide sõjaeelsetel hoiakutel ja valmisolekul loobuda osast suveräänsusest eeldusel, et vastu saadakse rohkem julgeolekut. Samuti võtab ajakiri kokku eksperimendi valitsuse rakkerühmadega ning kajastab Eesti tervishoiu rahastamise ebavõrdsust ja muutusi tööturul.