Nr 42

Laadi alla

Jaga

Prindi

Euroopa Liidu ettevõtlus- ja innovatsiooni­toetused panustavad tootlikkuse kasvu ning hõivesse

  • Jaan Masso

    Jaan Masso

    Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria vanemteadur

  • Kadri Männasoo

    Kadri Männasoo

    Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor

  • Helery Tasane

    Helery Tasane

    Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant-nooremteadur

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020 struktuuri­toetused tõid Eestile ligi 4,4 miljardit eurot ja kasvatasid toetatud ettevõtete tootlikkust pea poole võrra.

Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa Liidu üks peamisi investeerimispoliitikaid, mille eesmärgiks on tõsta majanduse konkurentsivõimet innovatsiooni ning teadmus­mahukuse, tootlikkuse ja tööhõive kasvu abil ning vähendada seeläbi sotsiaalset, majanduslikku ja asukohast tingitud ebavõrdsust liikmesriikide vahel. Ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetused koondavad viit erinevat toetusfondi, mis moodustavad ligi kolmandiku kogu Euroopa Liidu eelarvest. Eesti 2014–2020 perioodi struktuuritoetuste eelarve on 4,4 miljardit eurot ning ühe elaniku kohta on Eesti kõige kõrgema struktuurifondide rahastusega Euroopa Liidu liikmesriik (joonis 1).

Joonis 1. Ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetuste ELi eelarve elaniku kohta

Joonis 1. Ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetuste ELi eelarve elaniku kohta
Allikas: autorite arvutused, tuginedes Euroopa Komisjoni andmestikule „ESIF 2014–2020 finances planned details“ ja Eurostati andmestikule „Population change – Demographic balance and crude rates at national level [demo_gind]“

2019. aasta Euroopa riikide poolaasta­aruanne toob välja, et Eesti peamine kasvuprobleem on ebapiisav tööjõu tootlikkuse kasv, mis ei kompenseeri demograafilistest muutustest tingitud tööjõuealise elanikkonna kahanemist (European Commission 2019). Positiivne netosisseränne (alates 2015. aastast), valdavalt kolmandatest riikidest, ei ole seljatanud kvalifitseeritud tööjõu põuda ega pidurdanud kiiret palgakasvu. Majanduspoliitiline debatt on tõstatanud ühe peamise meetmena eeskätt investeeringud teadus- ja arendustegevusesse, et võidelda majanduskasvu pärssivate demograafiliste suundumustega. Samamoodi on konkurentsikava „Eesti 2020“ (2019) olulisteks struktuuritoetuste abil ellu viidavateks arenguperspektiivideks investeeringud automatiseerimisse ja digitaliseerimisse ning tööjõu koolitusse.

TOETUSTE TULEMUSLIKKUSE MEHHANISMID

Ühtekuuluvuspoliitika ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused panustavad ettevõtete arengusse ühekordsete võimenduste kaudu, suunates ettevõtteid investeerima ja leevendades rahaliste toetuste abil ettevõtete laenu- ja omakapitali vajakut (Meuleman, De Maeseneire 2012). Hoolimata uuringute arvukusest või just selle tõttu puudub ühtne arusaam ja hinnang ühtekuuluvuspoliitika toetusmeetmete tulemuslikkuse kohta. Bachtrögler koos kaasautoritega (2020) on välja toonud, et olulised erinevused mõjuhinnangutes on valdavalt tingitud piirkondlikest eripäradest ja erinevate toetusmeetmete lahknevatest eesmärkidest ja rakendustest.

Tabel 1. Ühtekuuluvuspoliitika meetmed, millele viidi läbi mõjuhindamine

Tabel 1. Ühtekuuluvuspoliitika meetmed, millele viidi läbi mõjuhindamine
Allikas: Rahandusministeerium (2014)

Ühtekuuluvuspoliitika toetusskeemide mitmekesisusest tulenevalt on meetmetegevustel mõneti erinevad eesmärgid, sihtgrupid ja väljundnäitajad, mis teeb meetmete tulemuslikkuse hinnangute üks-ühese kõrvutamise keeruliseks (Potluka et al. 2010). Erinevate meetmetegevuste võrdluses on siiski leitud, et tulemuslikumad on valdavalt need toetustegevused, mis on suunatud kõrge lisandväärtusega teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustesse (TAI) ning panustavad inimkapitali kasvu (Rodríguez-Pose, Fratesi 2004; Fattorini et al. 2020).

Teadusuuringud, mis on keskendunud ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse hindamisele regionaalsel tasandil, on tõdenud, et toetuspoliitika tulemuslikkuse hajuvus liikmesriigiti on kõrge. Bachtrögleri ja ta kaasautorite (2020) läbiviidud riikide võrdlev analüüs ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkusest leidis, et kuigi toetuste mõju oli enamikus piirkondades positiivne, siis kõige kõrgem oli toetuste tulemuslikkus kasvava majandusega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Kirjanduses on erinevusi ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuses selgitatud majanduskeskkonna teguritega nagu näiteks kapitali kättesaadavus, aga ka ettevõtluse ökosüsteem (Becker et al. 2013; Beugelsdijk, Eijffinger 2005; Bachtrögler et al. 2020).

STRUKTUURITOETUSED PANUSTAVAD NII TOOTLIKKUSE KASVU KUI KA HÕIVESSE

Ühtekuuluvuspoliitika meetmete tulemuslikkuse hindamine (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool 2020) tugineb seitsmel andmeallikal põhineval koondandmestikul. Koondandmestik sisaldab peamiselt ettevõtete registriandmeid, aga hõlmab ka mitmesuguseid rakendusüksuste andmestikke, mis sisaldavad toetusinfot nii jooksva kui ka varasema Euroopa investeerimisprogrammi toetusperioodi kohta ning Eesti riigi toetuste kohta. Väljundnäitajatena hinnati struktuurivahenditest rahastatud toetuse mõju hõivele ning tootlikkusele (defineeritud kui lisandväärtus töötaja kohta).

Toetus- ja kontrollrühma eristamisel lähtuti toetuse rakendusüksustega koos­kõlastatud põhimõtetest, toetustegevusega seotud määrustes toodud abikõlblikkuse kriteeriumitest ja toetuste väljastamise registri andmestikust. Mõjuhindamise läbiviimisel rakendati ökonomeetrilist hindamistehnikat, mille abil loodi 12–14 kontrolltunnuse alusel olukord, kus meetme toetusi saanud ettevõtete ning kontrollgrupi ettevõtete tulemuslikkuse näitajate statistilised jaotused on võrreldavad. Kokku võimaldasid andmed statistilist üldistust ning mõju hindamist 14 erineva meetmetegevuse (tabel 1) kohta, mille koondtulemused on toodud joonisel 2.

Joonis 2. Struktuuritoetuste mõjuhinnangud keskmisele lisandväärtuse protsentkasvule töötaja koh-ta ja keskmisele hõive protsentkasvule

Joonis 2. Struktuuritoetuste mõjuhinnangud keskmisele lisandväärtuse protsentkasvule töötaja koh-ta ja keskmisele hõive protsentkasvule
Märkus: Keskmiste kasvumäärade hinnangud meetmetegevuste kaupa, horisontaalteljel mõju hõive-le, vertikaalteljel lisandväärtus töötaja kohta. Punkthinnangute statistiline olulisus on toodud sulgudes vastavalt tootlikkuse ja hõive näitajatele ning on tähistatud sümbolitega: *** (p-väärtus < 0,01), ** (p-väärtus < 0,05 =, *( p-väärtus < 0,1), ‘ p-väärtus > 0,1. Parema visualiseerimise eesmärgil on tegevuse 5.3.1 puhul tootlikkuse kasvuprotsent läbi jagatud 25ga ning tegevuse 5.3.5 puhul on toot-likkuse kasvuprotsent läbi jagatud 10ga.
Allikas: Autorite arvutused

Ühtekuuluvuspoliitika meetme­­tegevuste mõjuhinnangu koondvaatest ilmneb, et enamik struktuurivahenditest rahastatud ettevõtlustoetustest avaldavad üheaegselt positiivset mõju nii tööviljakuse kui ka hõive kasvule. Seejuures varieerub mõjuhinnangute ulatus märkimisväärselt erinevate meetmetegevuste kaupa. Näiteks kui loomemajandusalase teadlikkuse tõstmise toetusel (5.3.6) puudus statistiliselt oluline mõju nii hõive kui ka tööviljakuse kasvule, siis loomemajanduse inkubatsiooni arendamine (5.3.1) panustas toetatud ettevõtete lisandväärtuse kasvu kuni 150 protsendi ulatuses ning turismitoodete arenduse juhtimine panustas 19 protsendi hõive kasvu toetatud ettevõtete seas.

Üldistatult saab välja tuua, et tööjõu tootlikkusse ja lisandväärtuse kasvu panustavad enam TAI ja nutika spetsialiseerumise (4.2) ning loomemajanduse arendamisega (5.3) seotud tegevused. Seevastu tööhõive kasvu mõjutavad enim ettevõtlikkust ja ettevõtluskeskkonda (5.1) edendavad meetmed, mis töökohtade arvu kasvu kaudu panustavad majanduslikku kaasatusse.

Joonis 3. Keskmine lisandväärtuse protsentkasv töötaja kohta

Joonis 3. Keskmine lisandväärtuse protsentkasv töötaja kohta
Märkus: Keskmiste kasvumäärade hinnangud meetmetegevuste kaupa. Hinnangute statistiline oluli-sus on näidatud sümbolitega: *** (p-väärtus < 0,01), ** (p-väärtus < 0,05 =, *( p-väärtus < 0,1). Parema visualiseerimise eesmärgil on tegevuse 5.3.1 puhul tootlikkuse kasvuprotsent läbi jagatud 25ga ning tegevuse 5.3.5 puhul on tootlikkuse kasvuprotsent läbi jagatud 10ga. Punane joon ringi keskel tähistab nullpiiri ehk tühimõju.
Allikas: Autorite arvutused

Meetme tegevustest avaldavad lisandväärtuse kasvule (joonisel 3) kõige tugevamat mõju loomemajanduse inkubatsiooni arendamise toetuse tegevused (5.3.1), millest tingitud lisandväärtuse kasv töötaja kohta oli keskmiselt 2,8-kordne. Veel avaldasid märkimisväärset mõju lisandväärtuse kasvule riigi rahastatavate koostööstruktuuride (klastrid ja TAKid, 4.2.4) ja loomemajanduse lõimumise (5.3.5) meetme tegevused, mis on eeskätt suunatud majandustegevuse ressursitõhususe tõusu ning toodete ja teenuste lisandväärtuse kasvu.

Joonis 4. Keskmine tööhõive protsentkasv

Joonis 4. Keskmine tööhõive protsentkasv
Märkus: Keskmiste kasvumäärade hinnangud meetme tegevuste kaupa. Hinnangute statistiline oluli-sus on näidatud sümbolitega: *** (p-väärtus < 0,01), ** (p-väärtus < 0,05 =, *( p-väärtus < 0,1). Punane joon ringi keskel tähistab nullpiiri, ehk tühimõju.
Allikas: Autorite arvutused

Struktuurifondidest rahastatud ettevõtlustoetustest panustas tööhõive kasvu (joonisel 4) enim turismitoodete arenduse juhtimise (5.1.6) meetme tegevus, mille puhul tõusis töötajate arv ligikaudu 18 protsenti. Töökohtade loomisesse aitasid kaasa ka teadus- ja arendustegevuse osaku (4.4.2) ja piirkondlike ettevõtjate maakondlikes arenduskeskustes nõustamise ja arendamise (5.1.1) meetme tegevused. Esimese puhul kasvas töötajate arv keskmiselt 12,5 protsenti ning teise puhul üle 6,5 protsendi.

Regionaalarengule suunatud meetme tegevuste (5.4) mõju tööhõivele ei osutunud üldiselt statistiliselt oluliseks, kuid see hinnang on saadud kvalifitseeritud tööjõu äärmiselt piiratud regionaalse kättesaadavuse kontekstis, mida on omakorda võimendanud hindamisperioodi iseloomustav madala tööpuuduse keskkond, mis raskendas lisatööjõu palkamist ka kasvupotentsiaaliga ettevõtetes. Regionaalset konkurentsivõimet edendavate meetmete (5.4.2 ja 5.4.3) positiivne mõju tootlikkusele mõjutab omakorda positiivselt hõivet, kuid seda teatud viitajaga ning eeldusel, et töötajad on vajalikul määral mobiilsed ning valmis liikuma kõrgema tootlikkusega ettevõtetesse, mis omakorda loob võimendumisefekti tulemusena uusi töökohti.

KOKKUVÕTE

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika struktuuritoetuste eesmärgiks on panustada liikmesriikide majandusarengusse ja liikmesriikidevahelise majandusliku ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisse. 2014–2020 toetusperioodil on Eesti saanud enim Euroopa Liidu struktuuritoetusi ühe elaniku kohta. Kvantitatiivsed mõjuhinnangud annavad tunnistust ühtekuuluvuspoliitika toetuste tulemuslikkusest Eestis. Perioodil 2015–2018 tõstsid TAI ja loomemajanduse toetused kasusaanud ettevõtete tootlikkust kuni poole võrra ning ettevõtluskeskkonna ja loomemajanduse edendamise toetused panustasid hõive kasvu kuni 20 protsenti. Nimetatud mõjuhinnangud kajastavad toetuste tulemuslikkust tugeva ja stabiilse majanduskasvu perioodil, mida ilmestas tööjõunappus, kiire palgakasv ning ettevõtjate soov tugevdada konkurentsivõimet eeskätt tootlikkuse tõstmise teel. Käesolevaks hetkeks COVID-19 nakkuskriisi mõjul oluliselt muutunud majanduskliima ei tee olematuks toetuste abil juba saavutatut, mis aitab ettevõtetel majandussurutise väljakutsetega paremini toime tulla.

KASUTATUD ALLIKAD

  • EESTI 2020. (2019). Konkurentsivõime kava. – https://www.riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020
  • EuroPEAN Commission. (2019). 2019 European Semester: Country Report – Estonia. https://ec.europa.eu/info/publications/2019-european-semester-country-reports_en
  • Bachtrögler, J., Fratesi, U., Perucca, G. (2020). The Influence of the Local Context on the Implementation and Impact of EU Cohesion Policy. – Regional Studies 54(1): 21–34. DOI: 10.1080/00343404.2018.1551615.
  • Becker, S., Egger, P., von Ehrlich, M. (2013). Absorptive Capacity and the Growth and Investment Effects of Regional Transfers: Regression Discontinuity Design with Heterogeneous Treatment Effects, Competitive Advantage in the Global Economy (CAGE). – American Economic Journal: Economic Policy, 5(4), 29–77. DOI: 10.1257/pol.5.4.29
  • Beugelsdijk, S., Eijffinger, S. (2005). The Effectiveness of Structural Policy in the European Union: An Empirical Analysis for the EU-15 in 1995–2001. Tilburg University, School of Economics and Management. – JCMS: Journal of Common Market Studies. Mar; 43(1), 37–51. DOI: 10.1111/j.0021-9886.2005.00545.x
  • Fattorini, L., Ghodsi M. M., Rungi, A. (2020). Cohesion Policy Meets Heterogeneous Firms, IMT Institute for Advanced Studies Lucca. – JCMS: Journal of Common Market Studies, 58(4), 803–817. DOI: 10.1111/jcms.12989
  • Meuleman, M., De Maeseneire, W. (2012). Do R&D Subsidies Affect SMEs’ Access to External Financing? – Research Policy, 41, 580–591. DOI:10.1016/j.respol.2012.01.001
  • Potluka O., et al. (2010). Impact of EU Cohesion Policy in Central Europe. Leipzig: Leipziger Universitätsverlag.
  • Rodríguez-Pose, A., Fratesi, U. (2004). Between Development and Social Policies: The Impact of European Structural Funds in Objective 1 Regions. – Regional Studies 38(1), 97–113. DOI: 10.1080/00343400310001632226
  • TARTU ÜLIKOOL, TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. (2020) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine. Lõpparuanne. – https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf
  • RAHANDUSMINISTEERIUM. (2014). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020. – https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ukp_rakenduskava_2014-2020.pdf

 

Tagasiside