Tänavu 20. augustil möödub kakskümmend aastat päevast, kui Eestist sai taas iseseisev riik.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Eesti välispoliitika arengutest viimase kahekümne aasta jooksul ja praegustest eesmärkidest kirjutab Paunvere-lugude paralleeli kasutades vaimukas essees välisteenistust läbi ja lõhki tundev Matti Maasikas.
Vestlusringis räägivad Põhja- Aafrikas ja Lähis-Idas puhkenud sündmustest kolm välispoliitika eksperti – Marko Mihkelson, Erik Männik ja Hannes Hanso.
Tartu ja Tallinna ülikoolide teadurid Rein Toomla, Mihkel Solvak, Martin Mölder ja Oudekki Loone analüüsivad oma artiklites põhjalikult valijate käitumise motiive XII Riigikogu valimisel.
Praxise analüütik Pirjo Turk kirjutab soolisest palgalõhest ja Dublini Ülikooli doktorant Mirjam Allik soost Riigikogu valimisnimekirjade koostamisel.
Riigikohtu analüütik Tim Kolk selgitab, millist kohaliku omavalitsuse rahastamise süsteemi nõuab põhiseadus.
Lugeja leiab numbrist ka artikleid majanduskriisi õppetundidest, andmekaitsest, vangide valimisõigusest ja julgeolekuasutuste parlamentaarsest järelevalvest ning OECD soovitused Eesti riigivalitsemise parandamiseks. Juttu on alalistest nõuandvatest kogudest kui kaasamisvormist ning parlamentaarsest välissuhtlusest. Ajakirja eelretsenseeritud artikkel käsitleb parema õigusloome põhimõtete rakendamist sisejulgeolekupoliitikas.
Tänavu 20. augustil möödub kakskümmend aastat päevast, kui Eestist sai taas iseseisev riik.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 24. mail analüüsisid kolm välispoliitika eksperti olukorda araabia maades, kus Tuneesiast alanud võimukandjate vastased väljaastumised on levinud peaaegu üle kogu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida.
Iga vähegi lugenud eestlane teab, kuidas Paunvere poisid-tüdrukud õpivad, katsetavad, eksivad, kasvavad, tõsinevad, tüdivad, argieluga kohanevad. Nagu ikka hea kirjanduse puhul, on ka Oskar Lutsu jutustuste haare laiem kui vaid klassikaaslaste tegude kirjeldus. “Kevade” – “Suvi” – “Tootsi pulm” – “Argipäev” – “Sügis” on eestlasele vahest tuntuim elukaare kirjeldus, midagi väga inimloomusele omast, arusaadavat. Koos tegelaste arenguga muutub sarja veerand sajandit kestnud kirjutamise ajal ka kirjaniku sule teravus ning fookus. Inimlik seegi.
*Kirjutis väljendab autori isiklikke vaateid.
Riigikogu valimistel eelistasid valijad alanud majanduskasvu tõttu koalitsioonierakondi, jätkuv tööpuudus tõi aga hääli opositsioonierakondadele.
Inimeste valimisaktiivsust mõjutavad paljud asjaolud, nagu sugu, vanus, rahvus, haridus, tööhõive, elukoht.
Valijate küsitlus näitas, et Eesti valija ei ole eriti erakonnatruu, seetõttu löövad erakonnad pidevalt üksteiselt hääli üle.
Eesti valija lähtub rohkem konkreetsest kandidaadist kui sellest, millist erakonda see isik esindab.
Eestis põhineb riigivalitsemine iseseisvatel ministeeriumidel, mis on toonud kaasa killustumise ning muudab valitsusel ühtsete eesmärkide seadmise ja saavutamise keeruliseks.
Aja kulgemisest hoolimata ei ole päevakajalisust kaotanud artikli ajendiks olev Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsus 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3‑4‑1‑8‑09).
Turvalisustunde tähtsust on raske ülehinnata. Paljude ühiskonnas laiemalt ilmnevate riskide juhtimine sõltub sisejulgeolekupoliitika ja -õiguse kvaliteedist.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Lõhe vähendamiseks on vaja teada selle tekke põhjusi.
Poliitikas soolist võrdsust toetavatele inimestele valmistasid 2011. aasta Riigikogu valimised pettumuse, sest eelmistega võrreldes vähenes naiste osakaal nii nimekirjades kui ka valitute hulgas.
Eesti majanduspoliitika puhul ei saa rääkida jätkusuutlikust arenenud riikidele järelejõudmise strateegiast.
Majanduse tsüklilise arengu paratamatus kehtib ka Eesti majanduse kohta.
*Käesoleva artikli statistiline andmestik on toodud seisuga 20. mai 2011.
Euroopas jääb järjest vähemaks riike, kus vangidele kehtib automaatne seadusest tulenev hääleõiguskaotus nagu Eestis.
Julgeolekusektorit peetakse tihti üksnes valitsuse mängumaaks, tegelikult on julgeolekuteemade käsitlemisel oluline roll rahva esinduskogul parlamendil.
Politsei usaldusväärsus sõltub paljuski sellest, kuidas politseis mõistetakse kohustust oma tegevust rahvale selgitada ja põhjendada.
Andmekaitsedirektiivi Eesti õiguskorda ülevõtmise õnnestumist saab hinnata Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt.
Eestil pole kindlat perepoliitilist visiooni ega ressursse, et sidusat ja toetavat perepoliitikat luua.
Eesti avalikus sektoris on levinud kaasamise viise töörühmapõhine kaasamine: valitsusasutus astub kontakti huvi- ja sihtrühmadega, et võimaldada neil poliitika kujundamises osaleda.
Parlamendiliikmed on oma seisukohtades vabamad kui valitsused, seetõttu saab väärtuspõhist välispoliitikat kõige paremini ajada suurte rahvusvaheliste organisatsioonide parlamentaarsete assambleede kaudu.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2010. aasta novembrist 2011. aasta maini.
Eesti liitus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga 9. detsembril 2010 – ajal kui organisatsioon tähistab oma 50. aastapäeva.
David G. Victori uurimis- ja tegutsemisvaldkond on lai ja mitmekesine: politoloogia, õigus-, kliima- ja energiaküsimused. Mahukas on ka tema kirjutiste hulk. Sealt võib leida analüüse erinevate energialiikide ja nendega seonduvate turgude, kliimamuutuste, kliimapoliitika ja alternatiivenergia kohta.
RiTo nr 23 kunstnik on Mare Saare.