Nr 13

Laadi alla

Jaga

Prindi

Nr 13, juuni 2006

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit võtab oma essees kokku senise ajaloolise ja rahvusvahelise kogemuse madala sündimuse põhjustest, tagajärgedest ja lahendustest.

Siseminister Kalle Laanet kirjutab sisejulgeoleku olukorrast, akadeemik Ülo Jaaksoo lisab poliitilisele mõõtmele teadusuuringute ja Euroopa-ülese koostöö vajaduse.

Euroopa Parlamendi saadik Andres Tarand, Riigikogu liige Küllo Arjakas ja akadeemik Mihkel Veiderma kirjutavad Vene gaasi osast energiapoliitikas. Euro käibelevõtu teemat käsitlevad Eesti Panga president Andres Lipstok ja Riigikogu liige Kalev Kukk.

Sotsioloog Juhan Kivirähk analüüsib X Riigikogu usaldusväärsust erinevates elanikkonna kategooriates. Tallinna Ülikooli õppejõud Tõnis Saarts tutvustab Riigikogu liikmete ja sotsiaalteadlaste demokraatiaauditil põhineva küsitluse tulemusi, millest selgub, kui erinevalt näevad Eesti elu kaks ekspertide rühma. VII, VIII ja IX Riigikogu liige akadeemik Uno Mereste meenutab ajaloorubriigis korruptsioonivastase seaduse tegemist.

Lisaks kirjutised Euroopa Liidu Nõukogust, avalikust sektorist, töökeskkonnast, streigiõigusest, Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust ja kodanikuühiskonnast.

Peatoimetaja veerg

  • Poliitikast väsinud

    Leian end viimasel ajal üha sagedamini Eesti poliitikas toimuvat võrdlemas teatrietendusega, kus enam kui pool publikust on huvi puudusel saalist lahkunud ning näitlejad jätkavad mängimist üksnes parema tüki puudumise tõttu või vanast harjumusest. Tükk ise ei paelu enam ei vaatajaid ega näitlejaid. Teoreetiliselt peaks etendus täies hoos olema, täis intrigeerivaid sündmusi, säravaid rolle ja etteaimamatuid lõppe. Sest kohe-kohe on oodata uue partei sündi, mis varem või hiljem toob kaasa nihkeid kogu parteimaastikul, sügisel valitakse Eestile uus riigipea ja üheksa kuu pärast valib rahvas uue parlamendi.

Essee

Poliitiline mõte

Põhiseaduslikud institutsioonid

Uuringud

Kodanikuühiskond ja riigivõim

Parlamendi ajalugu

Rahvusvahelised parlamendiuudised

Kirjandus ja andmebaasid

  • Teadusraamatukogudest teadmistepõhises Eestis

    Kulutused raamatukogude infosüsteemide arendamisse on perspektiivne investeering, sest informatsioonist on saanud kaup, mis peab olema kiiresti ja kergesti leitav.

  • Humanitaarteadlane infoühiskonna raamatukogus *

    Tõsiasi, et Eesti raamatukoguterminoloogias puudub mõiste humanitaarraamatukogu, viitab sellele, et Eesti raamatukogupoliitikas ei ole humanitaarraamatukogude probleemidele ja spetsiifikale tähelepanu pööratud.

    *Selle kirjatöö ajendiks on Eesti Rahvusraamatukogus 8. veebruaril 2006 vene raamatukoguajaloolase Boriss Volodini mälestusele pühendatud seminar “Humanitaarraamatukogu infoühiskonnas”.

  • Chris Patten – diplomaat ja poliitik

    Chris (Christopher) Patteni, Euroopa ühe silmapaistvaima riigimehe 2005. aastal ilmunud mälestusteraamat “Not quite the diplomat. Home truths about world affairs” (“Mitte päris diplomaat. Kodune tõde maailma asjadest”) on väärt ja nauditav lugemine. Raamat koondab Patteni Euroopa Komisjoni välisvolinikuks olemise ajal (1999–2004) nähtut ja kogetut. Toetudes aastatepikkusele kogemusele rahvusvahelises diplomaatias, kritiseerib ta oma mälestustes Euroopa Liidu selgrootut välispoliitikat. Eriti ebaõnnestunuks peab Patten Venemaa-suunalist poliitikat ning tunneb muret USA pärast, kes üha enam eemaldub omaenese püstitatud väärtustest. Nii oma mälestustes kui ka arvukates ajakirjanduses ilmunud artiklites rõhutab Patten multilateraalse lähenemise ning rahvuslike huvide arvestamise tähtsust rahvusvahelises koostöös.

Vastukaja

Autoritest

Nimeregister

Kunstigalerii

Tagasiside