Nr 25

Laadi alla

Jaga

Prindi

Kui kallis on taastuvenergia toetamine Eestis?

  • Rünno Lumiste

    Rünno Lumiste

    Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi dotsent

Soodustariifide kasutust Eestis mõjutavad toime elektri hinnale ja huvirühmade osalemine taastuvenergia tootmises.

Kliimamuutused sunnivad riike otsima energiasektoris fossiilkütuste põletamise asemele uusi lahendusi. Näiteks toota energiat taastuvatest allikatest, tõhustada olemasolevaid tootmismeetodeid ning leida võimalusi energiat tarbivate seadmete ja ehitiste energiasäästuks.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on teinud mitmeid seadusandlikke algatusi. Aastaks 2020 on seatud eesmärk toota Euroopa Liidus vähemalt 20 protsenti energiast taastuvatest allikatest. Riikide õigusaktides tehtud muudatused ja kerkinud energiahinnad suunasid Euroopa Liidus ja kogu maailmas alates 2000. aastate keskelt olulise osa energiasektori investeeringutest taastuvenergiasse. Nii avalik kui ka erasektor hakkasid intensiivselt taastuvenergia ettevõteteid ja uurimisprojekte rahastama.

Seadusandlikel algatustel ja eriti soodustariifide rakendamisel on olnud suur mõju taastuvenergia valdkonnale. Soodustariif on raha, millega kompenseeritakse energia tootmist taastuvatest energiaallikatest. Soodustariifi maksavad kinni kõik elektritarbijad ning seetõttu tõuseb ka elektri hind. Esialgu koostasid mitmed riigid heldeid toetuspakette, millele järgnesid suured investeeringud. Helded toetusmeetmed tõid kaasa küll suure taastuvenergial põhineva tootmise kasvu, kuid kõrgenenud elektrihind ning mõju eelarvele sundis riigivõime ettevaatlikkusele. Mitmel juhul on taastuv­energeetika toetusi vähendatud või isegi ära kaotatud.

Muutused on toimunud ka Eesti energiapoliitikas. Põlevkivi baasil töötavad elektrijaamad on olnud üle 50 aasta Eesti energiasektori nurgakivi. Ligikaudu 90 protsenti elektrist toodetakse Eestis endiselt põlevkivist (2011). Mitmesuguste toetusmeetmete tõttu on viimastel aastatel taastuvenergeetika osakaal kasvanud. Võetud kohustuste järgi peab Eesti aastaks 2020 tootma vähemalt 25 protsenti energiast taastuvatest energiaallikatest. Energiasektorit mõjutavad ka muud asjaolud nagu osalemine Pan-Balti tuumajaamas, tuleviku energiatehnoloogiad ja majanduse üldine areng. Buum ja suur investorite huvi on viimase viie aasta jooksul ilmne ka Eesti energiasektoris. Konkurentsiameti analüüsi kohaselt on mõned Eesti investorid saanud investeeritud kapitalilt isegi 40 protsenti aastatulu.

Tõuge taastuvenergia tehnoloogiate arengule

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste konventsioon, mis andis suure tõuke taastuvenergia tehnoloogiate arengule, võeti vastu 11. detsembril 1997 Kyotos. Euroopa Liidu liikmed ning enamik tollal veel tulevasi liikmeid allkirjastasid protokolli 1998. ja ratifitseerisid oma parlamentides 2002. aastal. Eesti allkirjastas Kyoto protokolli 3. detsembril 1998 ja ratifitseeris selle Riigikogus 14. oktoobril 2002. Selleks, et täita kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuleb riikidel moderniseerida energeetikaseadmeid, suurendada hoonete energiatõhusust ning minna üle uutele taastuvenergia tootmise meetoditele.

Taastuvenergia kasutamise eesmärk on kindlasti tõhustada keskkonnakaitset, kuid samal ajal arvestada ka majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Peamine probleem on see, et enamasti on taastuvatest allikatest energiat toota kallim kui kasutada selleks fossiilseid kütuseid. Kõiki kulusid, nagu majanduslik mõju keskkonnale ja varasemaid investeeringuid infrastruktuuri, on suhteliselt raske arvestada. Vahe suuremate tootmiskulude ja müügi(turu)hinna vahel kompenseeritakse kõigi energiatarbijate taskust. Diskussioonid soodustariifide üle (aprillis 2012) ei ole veel Riigikogu suurde saali jõudnud, kuid meedia vahendusel on oma arvamust avaldanud mitmed parlamendi ja valitsuskabineti liikmed ning endised parlamendiliikmed.

Vastumeelsus kõrgete toetusmäärade suhtes võib olla põhjendatud: üks majandusharu on saanud sõltuvaks riiklikest toetustest, mis on vastuolus turumajanduse ja vaba konkurentsiga. Näiteks Saksa Panga kliimamuutuste nõustajate grupp (Climate Change Advisors) märgib oma raportis, et 2012 sõltub taastuvenergia sektori aktsiate hind börsil peamiselt valitsuse toetuspoliitikast ja sektori konsolideerumisest (Deutsche Bank 2012).

Helde taastuvenergia toetuste jagamise näide on Ühendkuningriik, kus poolteist aastat tagasi kehtestatud soodustariifid päikeseenergiale põhjustasid tõelise investeerimisbuumi. Helde tariifi maksid kinni elektritarbijad, see survestas elektri hinda ja tarbijate rahakotti. Valitsus oli sunnitud toetusi vähendama, mis omakorda tõi kaasa kohtuhagid ning investorite ja seotud osaliste pettumuse.

Artikkel analüüsib taastuvenergia toetamise mehhanisme ja soodustariifide kasutamist. Võrdlusnäited on võetud Saksamaa LV-st ja Ühendkuningriigist. Käsitletakse selliseid tegureid, nagu huvirühmade osalemine taastuvenergia tootmises ja toime elektri hinnale, mis mõjutavad soodustariifide kasutamist Eestis.

Skeemid taastuvenergia toetuseks

Saksa Panga kliimamuutuste nõustajate rühm on loetlenud üles 414 kohustuslikku ja raporteeritavat poliitikameedet oma kliimamuutuste andmebaasis. Aastal 2011 loetlesid Saksa Panga spetsialistid kokku 55 poliitikameedet: kaks heitkogustega seotut, 10 volitamist ja 43 toetuspoliitikat (näiteks soodustariifid, otsene riiklik rahastamine ja maksusoodustused). Nende hulgas oli 49 positiivset (taastuv­energia suurema tootmise suunas), kaks neutraalset ja neli negatiivset poliitikameedet (Deutsche Bank 2011).

Taastuvenergia toetusmehhanismid on toodud tabelis 1. Artikkel ei käsitle kaudseid ja vabatahtlikke toetusmehhanisme. Kohustuslikud (seadustest tulenevad) toetusskeemid võib jagada kahte kategooriasse: investeeringute toetamine (püsikulude toetus) ja tootmise toetamine (püsi- ja muutuvkulude toetus).

Peamine taastuvenergia toetamise mehhanism on soodustariif1 (ingl Feed-in tariif (FIT); sks Einspeisungsvergütung, ka Ein­speisevergütung), mis tootjale tähendab garanteeritud elektrienergia hinda. Põhimõte on, et soodustariifide abil hüvitatakse taastuvatest energiaallikatest tootmise kõrgemad kulud. Kõrgem hind tekitab aga küsimusi, näiteks kui suur peab olema tasuvusaeg, investeeringute tootlus, milline on sotsiaalselt aktsepteeritav toetuste tase ja kuidas aitavad toetused kaasa tehnoloogilistele uuendustele?

Taastuvenergia arendamiseks soodustariifid

Taastuvenergia arendamist soodustariifide (toetuste) abil kasutati esmalt Saksa taastuvenergia seaduses (EEG) 1991. Pärast seda on soodustariife rakendatud mitmes riigis, Kanadas Ontario provintsis, Ameerika Ühendriikides California, Florida, Hawaii, Vermonti ja Maine’i osariigis (Climatepedia 2011). Raske on kirjeldada kõiki energiapoliitikaga seotud õigusakte, kuid mõnda universaalset põhimõtet järgivad paljud riigid. Euroopa Liidu energiaportaal (Europe’s Energy Portal 2012) annab (osalt hilinenud) ülevaate energia hindadest, soodustariifidest ja teistest energiaga seotud näitajatest.

Soodustariifide esimene põhimõte: soodustariifid peavad soodustama uusi investeeringuid taastuvenergeetikasse. Esimeste hulgas uude tehnoloogiasse investeerinud ettevõtted saavad kõrgemate tariifide näol nn esimese siseneja eelise. Kui tehnoloogia leiab laialdasemat kasutust ja suureneb ka tootjate hulk, alandatakse tariifimäära (Kreycik et al 2011). Riikidel on soodustariifide alandamiseks oma valemid ning paljudel puhkudel mõjutavad tariifide alandamist ka eelarvepiirangud. Õigusaktidega määratakse kindlaks periood, mille jooksul toetust saadakse.

Teine põhimõte: õigusaktides on arvestatud energiatootmist erinevatest energialiikidest nagu tuuleenergia, päikeseenergia, loodete energia jt. Suuremat toetust saavad tehnoloogiad, millele riigi plaanides pööratakse suuremat tähelepanu.

Kolmas põhimõte: soodustariif on diferentseeritud tootmisseadme võimsuse järgi. Väiksema võimsusega seadmed saavad kõrgemat toetust kui suurema võimsusega seadmed.

Neljas põhimõte: taastuvenergia tootjate eristamine. Näiteks Suurbritannias on päikesepaneelidega seotud toetused uute ja vanade hoonete puhul erinevad (UK Energy Act), maksed sõltuvad ka hoone energiatõhususest. Tariifimäärad võivad sõltuda ka sotsiaalsest meetmest ja hoone kasutuseesmärgist. Näiteks Prantsusmaal rakendatakse haiglatele, koolidele ja arhitektuuriväärtusega hoonetele paigaldatud päikesepaneelide puhul kõrgemat soodustariifi. Tariifide taset mõjutab Ühendkuningriigis ka ühele juriidilisele isikule kuuluv päikesepaneelide arv. Eraldiseisvatele energiatootjatele (väliste elektriühendustega) rakendatakse samuti kõrgemaid soodustariife.

Saksamaa soodustariifide süsteem eristab krunte, millele päikesepaneelid on paigutatud – põllumajandusmaade kaitsmiseks tuleb paneelid paigaldada tööstuskinnistutele ja kiirteede äärde (Baker & McKenzie 2011). Prantsusmaal eristatakse tariife soodsamate ja ebasoodsamate piirkondade järgi, olenevalt päikesekiirguse intensiivsusest. Üldiselt kavandatakse soodustariifid alanevalt ning seadused tehakse selliselt, et aja jooksul saaks tingimusi lisada.

Põhivõrgu ettevõtja toetus Eestis

Riigikogu võttis elektrituruseaduse vastu 11. veebruaril 2003. Arvulised väärtused lisati õigusakti 2008. aastal. Sellest ajast kehtivad põhilised toetused 0,0537 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui energiat toodetakse taastuvatest allikatest, ja 0,032 eurot ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, kui tootmine toimub tõhusa soojuse ja elektri (CHP – combined heat and power) koostöörežiimil. Alates 2008. aastast on seaduses tehtud mitmeid muudatusi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esitanud elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mis seoks taastuvenergia toetused elektri börsihinnaga (E24, 2012). Eesti elektrituruseadus diferentseerib toetuskategooriaid vähem kui Saksa energiaseadus (EEG) või Ühendkuningriigi energiaseadus (UK Energy Act). Saksa energiaseaduses on ligikaudu 50, Ühendkuningriigi energiaseaduses 20 ja Eesti elektrituruseaduses 5 kategooriat. Saksa energiaseaduses eristatakse elektritootmise viise nagu hüdroenergia, prügilagaas, heitveepuhastumisel eralduv gaas, biomass, maasoojus, maatuuleenergia, avamere tuuleenergia ja päikesekiirgus. Ühendkuningriigi energiaseaduse kohaselt makstakse toetust hüdroenergiast, päikeseenergiast ja tuuleenergiast toodetud elektrile. Aastal 2011 hakati Suurbritannias ka soojuse tootmist toetama.

Aastatel 2010–2011 olid suurimad toetuse saajad biomassi põletamisega (70% toetustest) ja tuuleenergiaga (20%) seotud ettevõtted. Peamiselt reguleerivad õigusaktid ja elektrituruseaduse alamaktid soojuse ja elektri koostootmise (CHP) valdkonda. Reguleeritud on ka turba ja põlevkivi kasutamist energia tootmisel.

2012. aasta kevadel esitati Riigikogule elektrituruseaduse muutmise ettepanekud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi muudatusettepanekud seovad toetuste taseme elektri börsihinnaga Põhjamaade elektribörsil. Ministeeriumi ettepanekute kohaselt on praeguste toetusmäärade muutmine vajalik esmajoones tarbija kulutustest lähtudes. Ministeeriumi selgituste järgi suudab Eesti aastaks 2020 oma taastuvenergeetika eesmärgid (25%) saavutada ka väiksemate toetusmäärade juures.

Ministeeriumi ettepanek on näiteks maksta taastuvatest allikatest alla 10 MW võimsusega seadmetega toodetud energia eest (v.a hüdroenergia) toetust, mille suurus on 0,086 eurot ühe kilovatt-tunni energia eest miinus keskmine börsihind.

Varasemast väiksemaid toetusi pakutakse ka teistele kategooriatele. Sisse on seatud mitmed tootmise piirmahud. Keskkonnaminister Keit Pentus on avaldanud oma vastuseisu elektrituruseaduse muudatusettepanekutele (Delfi 2012).

Kogukonna osalemine taastuvenergia arendamisel

Saksamaal, Taanis jmt riigis osalevad taas­tuv­energia projektides aktiivselt ka kodanikud. Eriti aktiivse rühma moodustavad põllumajandustootjad, kellel on biomass (taimekasvatussaadused, sõnnik) ja maa. Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis väljatöötatud strateegiate peamine majanduslik eesmärk on hoida energia hind madal. Selline strateegia kipub aga eelistama suuremaid ettevõtteid. Eesti elektrituruseaduse toetusmehhanismides puudub selline kategooria nagu kodanikud.

Aastatel 2010–2011 said 94 protsenti kogu taastuvenergia toetusest neli suurettevõtet (oma tütar- ja sidusettevõtetega ning tehnoloogia partneritega): riigi omanduses olev Eesti Energia AS, Soome Fortum Oy tütarettevõtted, Nelja Energia, mis on kombinatsioon Norra riigiga seotud fondidest ja kohalikest investoritest, ning Tallinna Elektrijaam, mis oli Veolia kontserni omanduses, kuid mille juhtkond välja ostis (management buyout, MBO). Ülejäänud kuus protsenti toetussummast jaotasid omavahel 44 ettevõtet. Viimaste hulgas oli 11 firmat, kelle nimi viitas hüdroenergia tootmisele.

Saksamaa ja Taaniga võrreldes on Eestis taastuvenergeetikast kõrvale jäänud põllumajandustootjad – Saksamaal kuulub näiteks eraisikutele ja põllumeestele üle poole taastuvenergia tootmise seadmetest (võimsuse alusel). Ilmselt on kõrvalejäämine seotud põllumajanduse ja maapiirkondade üldiste arenguprobleemidega. Põllumajandusettevõtetel ja maarahval puudub kapital taastuvenergiasse investeerimiseks. Võttes arvesse Eesti geograafilisi tingimusi, kariloomade arvu ja muid tegureid, on selge, et põllumajandusettevõtete osalemine taastuvenergeetikas on nähtamatu või peaaegu olematu. Toetuse saajate seas on ainult üks firma, mille nimi viitab põllumajandustootmisele: Valjala Seakasvatuse OÜ. Kui vaadata biogaasiseadmete omanikke Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni ­liidumaal, viitavad paljud nimed põllumajandustootjatele: Rinderzucht … KG (Veisekasvatuse Täisühing), Agrarprodukte GmbH (Põllumajandustoodete AS), Schweinemastanlage … eG (Sigade Nuumamise Ühistu), Landwirtschaftliche Milcherzeuger Genossenschaft eG (Piimaühistu) (MV-Statistik).

Toetuste mõju elektri hinnale

Taastuvenergia toetamisel loodetakse, et olemasolevad probleemid kompenseeritakse pika aja jooksul puhtama elukeskkonna ja suurenenud energiajulgeolekuga. Koos energiatootmise mastaabisäästuga odavneb seadmete tootmine ning uute meetoditega toodetud kilovatt-tunni hind muutub konkurentsivõimeliseks.

Iga elektritarbija toetab taastuvenergia kasutuselevõttu oma elektriarve kaudu. Ajaloolised ja prognoositavad taastuvenergia tasud Saksamaal ja Eestis on toodud tabelites 2 ja 3. Tarbijate hinnatundlikkust mõjutab peale taastuvenergia tasude ka tarbijate kulutuste struktuur, energia käibemaks, keskkonnateadlikkus ja muud tegurid. Kõik ei maksa võrdselt. Eriklauslid on energia­mahukatel tootmistel ja raudtee­transpordil.

2011 maksid Saksamaa elektritarbijad ligikaudu 13 miljardit eurot taastuvenergia tasu.

Eesti põhivõrku haldav ettevõte AS Elering maksis energiatootjatele taastuvenergia eest 2009. aastal 16,8 miljonit, 2010. aastal 42 miljonit ja 2011. aastal 57 miljonit eurot.

Taastuvenergia toetamise vastuargumendid

Taastuvenergia toetamise poolt ja vastu on esitatud mitmeid argumente. Esiteks eitatakse kliima soojenemist ja inimese mõju sellele. Teiseks on taastuvatest allikatest toodetud energia hind kallim fossiilkütustest toodetud energia hinnaga võrreldes.

Sotsiaalse poole pealt saab taastuvenergia toetamise vastuargumendina tuua heal järjel inimeste ebaproportsionaalset toetamist kõigi tarbijate arvel. Taastuvenergia toetustega toetatakse suuresti majaomanikke. Raha võetakse teiste (tõrjutud) inimeste taskust ja antakse rikastele (Price 2012).

Negatiivne argument on ka see, et majandusteaduslikus mõistes ei ole tegemist ühiskonda arendava innovatsiooniprotsessiga. Joseph Alois Schumpeteri arvates saab innovatsiooniprotsessiks pidada seda, kui uued tulijad võtavad riske, loovad ja rakendavad uusi tehnoloogiaid. Uuendajate eesmärk on lammutada vana ja luua uus tõhusam süsteem. Praeguses taastuvenergia toetamise protsessis saavad aga turgu valitsevad energiahiiglased valitsuse toetusi, diversifitseerivad oma tootmise ning asuvad seejärel uutele tulijatele sisenemisbarjääre looma. Valitsuste loodud toetuste süsteem on tundlik investeerimismullidele ja sellega kaasneb avaliku sektori vahendite väärkasutuse risk (korruptsioon). Ameerika Ühendriikides on kriitika objektiks mitmed president Barack Obama majanduse elavdamise programmid, mille abil on toetatud taastuvenergia sektorit. Näiteks päikesepatareide tootjale Solyndra Ltd’le andis valitsus üle poole miljardi dollarise laenugarantii, kuid ettevõte läks 2011. aastal pankrotti. Aktiivse kriitikaga on enne 2012. aasta presidendivalimisi üles astunud Vabariikliku Partei poliitikud.

Vastuargumendiks on ka see, et taastuvenergia toetamisega luuakse majandussektor, mis ei suuda valitsuse toetuseta toime tulla. Kiire toetuste vähendamine võib kaasa tuua töökohtade koondamise, firmade pankrotid ja kohtuhagid. Märtsis 2012 kaevati päikeseenergia toetusmäärade vähendamise pärast kohtusse Ühendkuningriigi valitsus (BBC 2012). Taastuvenergia tasude vähendamine on psühholoogiliselt keeruline protsess, sest väidetavalt halvendab see kaudselt keskkonnaseisundit. Väheste taastuvenergia toetuste kritiseerijana on esinenud tarbijakaitsjad, valitsuste majandusanalüütikud ja naftat eksportivate riikide majandusanalüütikud.

Taastuvenergia toetamise pooltargumendid

Üldisele keskkonnakaitsele lisaks on mitu põhjust taastuvenergiat toetada. Juriidilise argumendina võib tuua rahvusvaheliste kohustuste ja Kyoto protokolli nõuete täitmise. Teiseks selle, et kaugemas tulevikus langetab taastuvenergia elektri hinda (Raukas, Siitam 2011).

Kolmandaks aitavad hästi juhitud toetusmehhanismid kaasa tehnoloogia arengule, loovad töökohti ning toovad kasu kohalikule kogukonnale, põllumeestele ja teistele sotsiaalsetele gruppidele. Riigi tasandil suurendab taastuvenergia energiajulgeolekut ja tehnoloogilist turvalisust tuumaenergiaga võrreldes. Taastuvenergia toetajatel on suur osakaal kolmandas (NGO – valitsusvälised organisatsioonid) sektoris, roheliste parteides ning teistes rahvusvahelistes keskkonnakaitse organisatsioonides.

Toetused eeldavad konsensust

Taastuvenergia toetuste kasutuselevõtt on suur samm kliimamuutuste ärahoidmiseks. Soodustariifide kasutamise ja mitmete tehnoloogiate rakendamise pioneer on Saksamaa. Varane toetuste rakendamine andis Saksamaale tugeva konkurentsieelise ning suur osa toetustest tuleb Saksamaa seadmete tootjatele tagasi. Teised Euroopa riigid on järginud Saksamaa eeskuju ja kehtestanud ka oma territooriumil taastuvenergiale soodustariifid. Mõnel juhul on sellega kaasnenud elektri hinna ootamatu tõus.

Eestis võeti taastuvenergia toetused kasutusele 2008. aastal. Tuuleparkidesse ja koostootmisjaamadesse on tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Riigi peaeesmärk on hoida elektri hind madalal mastaabisäästu abil (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium). Taastuvenergia on Eestis ka energiajulgeoleku suurendamise vahend. Taastuv­energia toetused on poliitilise tahte objekt ja eeldavad seetõttu poliitilist konsensust. Laiem kogukondade ning majanduslike ja sotsiaalsete rühmade osalemine taastuvenergia arendamisel aitab suurendada avalikkuse heakskiitu. Ühiskonna terviklik areng eeldab tihedamaid sidemeid erinevate majandussubjektide vahel.

Eraldi toetusemäärad võiks kehtestada kohalikele väiketootjatele ja neile sobivatele tehnoloogiatele, näiteks väiketuulikud, päikesepatareid, kääritatud biomass jms. Seosed soodustariifi ja uute töökohtade loomise vahel on kaudsed. Viimastel aastatel on Eesti taastuvenergia seadmete (nagu tuulegeneraatorite osade, päikeseenergia seadmete) tootmises tööhõive kasvanud. Kuid selles vallas tegutsevad ettevõtted on orienteeritud üleilmsele turule ning kohalikel soodustariifidel on nende tegevusele kaudne mõju. Euroopa Liidu ühisest turust ja seadusandlusest (2001/77/EÜ ja 2009/28/EÜ) hoolimata on riikidel oma prioriteedid. Saksa elektritarbijad maksavad kõrget hinda, kuid enamik seadmeid valmistatakse kohapeal ning sellega toetatakse kohalikku tööhõivet ja ettevõtete ekspordi konkurentsivõimet. Suurbritannia seadusandjate põhieesmärk on läbipaistva ja toimiva ärikeskkonna loomine ning tarbijate heaolu. Eesti seadusandjate ja riigivõimuorganite peaeesmärgid on täita Euroopa Liidu nõudeid ning hoida optimaalset elektrihinna taset.

Tabel 1. Poliitikameetmed taastuvenergia toetamiseks

Otsesed meetmed

Kaudsed
meetmed

mõjutamine hinna kaudu

koguste juhti­mine (kvoodid)

Kohustuslik (õigusaktidest tulenev) investeerin­gutele suunatud

investeerimis­toetused,

maksusoodustused investeerimisel

pakkumis­menetlus keskkonna­maksud
tootmise
(genereerimise)
baasil

soodustariifid,

fikseeritud
hinnatoetused

pakkumis­menetlus,

kaubeldavate rohelise energia sertifikaatide
süsteem

Vabatahtlik investeerin­gutele
suunatud
aktsionäride
programmid,annetus­programmid
vabatahtlikud kokkulepped
tootmise baasil rohelised tariifid

ALLIKAS: EWEA 2005.
Kiire toetusmehhanismide rakendamine, ülemaailmne majanduskriis ja isegi ränikristallide (neist tehakse enamik päikesepaneele) hinnakõikumised on teinud üksmeelele jõudmise raskeks ja protsessid ettearvamatuks. Seetõttu on raske oodata, et seadusandlus oleks pikema perioodi jooksul stabiilne ja enamuse poolt sotsiaalselt aktsepteeritav. Nende asjaolude tõttu on riigid kirjutanud oma õigusaktidesse võimaluse toetusi muuta. Enamasti tähendab muutmine toetuste vähendamist. Mõnel juhul on riigivõim teatanud, et võib tekkida vajadus kiiresti muuta seadusandlust (HM Treasury 2011).

Tabel 2. Elektri hinnale lisanduv taastuvenergia tasu Saksamaal (EEG Umlage)

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013p

2020p

EEG-Umlage [eurosenti/kWh] 0,41 0,58 0,68 0,88 1,02 1,12 1,13 2,047 3,530 3,592 3,66–
4,74
~ 5

Märkus: p – prognoos.
ALLIKAS: BMU 2009; EEG / KWK-G 2012; German Energy Blog; Saarbrücker Zeitung, 2011.

Tabel 3. Taastuvenergia tasu Eestis

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013p 2014p 2015p 2020p
eurosenti/
kWh
0,139 0,194 0,387 0,81 0,61 0,97 1,12 1,28 1,38 1,67

ALLIKAS: AS Elering AS; Eesti Konkurentsiamet 2010.

Kasutatud kirjandus


1 Soodustariifi asemel kasutavad autorid erinevaid sünonüüme, nagu näiteks taastuvenergiatoetus. Euroopa Liidu dokumentide tõlgetes (KOM(2005) 627 ja KOM/2011/0031) kasutatakse sõna „soodustariif”. Elektrituruseaduse §-s 59 jt Eesti dokumentides: (põhivõrguettevõtjalt) tulev toetus.

Tagasiside