Riigikogu on kõige sobivam koht üleminekuaja ehk rohepöörde juhtimiseks hoopis tihedamas koostöös teadlastega kui seni tavaks.
Andres Tarand
Klimatoloog
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Riigikogu on kõige sobivam koht üleminekuaja ehk rohepöörde juhtimiseks hoopis tihedamas koostöös teadlastega kui seni tavaks.
Venemaa katsed kasutada oma välispoliitiliste positsioonide parandamiseks gaasitehingute politiseerimist on viinud selleni, et läänes ei hoita kriitikat Moskva käitumise kohta enam sordiini all.
Parlamentidevaheline organisatsioon GLOBE (Global Legislators Organisation for a Balanced Environment - Ülemaailmne Seadusandjate Organisatsioon Tasakaalus Keskkonna eest) loodi 1989. aastal Washingtonis Euroopa Parlamendi tollase liikme Hemmo Munthingi initsiatiivil. Asutamisel nimetas väike organiseeriv rühm parlamendiliikmeid oma sünnitist The Inter-Parliamentary Consultative Group on the Environment and Animal Welfare (Parlamentidevaheline konsultatsioonirühm keskkonna ning loomade heaolu kaitseks). 1990. aasta märtsis määrati rahvusvahelise sekretariaadi direktoriks Francois Roelants du Vivier, Euroopa Parlamendi endine liige Belgiast, nüüdki GLOBE-is juhtivalt tegev. See valitsusteväline organisatsioon on registreeritud Belgia seaduste järgi.
Alustagem üldisemast. Need on olemuslikud asjaolud, mis määravad Eesti arengu praeguses ja ettenähtava mõne aastakümne tuleviku-maailmas niipalju, kui ettenägelikkus võimalik on. Lähtume ühest protsessist – globaliseerumine – ning kolmest staatusest: rahvusriik, väikeriik, piiririik. Siinkohal on võimalik vaid nende mõistete suure mahu markeerimine, mitte ammendav käsitlus.