Nr 23

Laadi alla

Jaga

Prindi

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon

  • Kairi Saar

    Kairi Saar

    Välisministeeriumi rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide ja investeeringute büroo direktor

  • Jane Makke

    Jane Makke

    Eesti Rahvusraamatukogu rahvusvaheliste organisatsioonide töörühma juht

Eesti liitus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga 9. detsembril 2010 – ajal kui organisatsioon tähistab oma 50. aastapäeva.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (Organisation for Economic Co-operation and Development) on rohkem tuntud ingliskeelsest nimest tuleneva lühendi OECD järgi. OECD eelkäija, Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC), asutati Pariisis 1948. aastal pärast Teist maailmasõda Euroopa ülesehitamiseks antava USA abi ehk Marshalli plaani koordineerimiseks. OECD konventsioon kirjutati 14. detsembril 1960 ja see jõustus 30. septembril 1961. Aja jooksul muutus organisatsioon tunnustatud analüüsikeskuseks, oluliseks informatsiooni vahetamise paigaks liikmesriikide ekspertidele ning suunanäitajaks mitmetes valdkondades.

Praegu kuulub OECD-sse 34 riiki: Austraalia, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Jaapan, Kanada, Korea, Kreeka, Luksemburg, Mehhiko, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Ungari, USA ja Uus-Meremaa.

OECD ja Eesti

Eesti tegi esimese ametliku sammu OECD suunal 1996. aastal, kui kolme Balti riigi välisministrid saatsid OECD-le ühisdeklaratsiooni, milles tegid ettepaneku luua Balti Regionaalprogramm. Ühtlasi viidati ka soovile pikemas perspektiivis OECD-ga liituda. Balti Regionaalprogramm sai OECD Nõukogu heakskiidu 1998. aastal ning kuni selle lõppemiseni 2004. aastal oli programm Eesti ja OECD suhete põhialuseks. Regionaalprogrammi raames toimusid mitmed seminarid, Balti riikide esindajad said võimaluse OECD sekretariaadis stažeerida.

16. mail 2007 otsustas OECD Nõukogu ministrite tasemel toimunud kohtumisel kutsuda OECD-ga liituma Eesti, Sloveenia, Iisraeli, Venemaa ja Tšiili. Toona liitumiskutse saanud riikidest liitusid 2010. aasta jooksul Tšiili, Iisrael, Sloveenia ja Eesti, läbirääkimised Venemaaga veel kestavad. Eesti alaline esindaja OECD juures Marten Kokk andis volikirja üle 2011. aasta veebruaris.

OECD liikmesuse oluline kriteerium on sarnane mõtteviis (like-mindedness). Sarnaselt mõtlevatel riikidel on hõlpsam üksteisest aru saada, samuti jagavad nad sarnaseid eesmärke, mis teeb teineteiselt õppimise võimalikuks. Liituma kutsumisel arvestatakse ka vastastikuse kasuga, et uuel liikmesriigil oleks midagi vanade liikmesriikidega jagada ning et uus liige oleks valmis ja võimeline teiste kogemustest õppima.

Võimalus saada tunnustatud ja sõltumatute OECD ekspertide koostatud analüüse Eesti majanduselu eri valdkondade kohta oli üks põhjus, miks Eesti otsustas taotleda OECD-ga liitumist.

Eesti OECD liikmeks kutsumisel võeti kindlasti arvesse seda, et ehkki Eesti on väike riik, pärinevad siit mitmed majanduspoliitilised uuendused. 1990. aastatel reformis Eesti kiiresti edukalt ja põhjalikult oma majanduse. Eesti oli esimesi riike, kes 1994. aastal proportsionaalse tulumaksusüsteemi kasutusele võttis. Oleme infotehnoloogia kasutamiselt maailmas esirinnas – meil tavalistest e-hääletamistest või e-pangandusest ei ole paljudes maades midagi kuuldud. Aastatuhande vahetusel oli raske leida Eestist avatuma majandusega riiki, siin polnud isegi tollimakse, mis on väga haruldane. Kui Eesti püstitas oma hiljutise majanduspoliitilise peaeesmärgi – euroga liitumise, kasutades ära majanduslangusega kaasnevat inflatsiooni vähenemist –, kahtlesid selle saavutatavuses paljud. Protsessi käigus sai Eestist maailmameister eelarvekärbete alal, majandus näitas üles suurt kohanemisvõimet ning Eesti liitus euroalaga 1. jaanuaril 2011.

Organisatsiooni toimimine

Organisatsiooni peamised koostööpartnerid on liikmesriigid, kes on OECD tegevustes esindatud oma ametnike kaudu. Tööandjate ja töövõtjate seisukohtade kajastamise kindlustavad kaks selleks loodud komiteed: äri- ja tööstuse nõuandekomitee (The Business and Industry Advisory Committee to the OECD, BIAC) ning ametiühingute nõuandekomitee (Trade Union Advisory Committee to the OECD, TUAC).

Sisulist tööd teevad organisatsiooni struktuuri kuuluvad komiteed (ligikaudu 30), igaüks tegeleb ühe valdkonnaga. Näiteks kaubanduskomitee, investeeringute komitee, kemikaalikomitee, põllumajanduskomitee, terasekomitee jne. Komiteed kohtuvad 3–4 korda aastas, et arutada aktuaalseid küsimusi ning selgitada, kuidas OECD saab probleemide lahendamisele kaasa aidata. Küsimusi käsitletakse detailsemalt komiteede ­töörühmades ja alamkomiteedes, mis on fookustatud kindlatele tegevustele. Enim alarühmi (12) on fiskaalkomiteel, selle töörühmad tegelevad tarbimismaksude, hargmaiste ettevõtete maksustamise, maksulepingutega jms. Tavaliselt allub komiteele kolm töörühma. Kokku kuulub OECD struktuuri enam kui 200 komiteed-alamkomiteed-töörühma.

Komiteedes ja töörühmades kohtuvad regulaarselt OECD liikmesriikide eksperdid, kes harilikult on vastava valdkonna eest vastutavad kogenud riigiametnikud, kuid välistatud ei ole ka muude spetsialistide kaasamine. Eksperdid jagavad kogemusi ja vahetavad informatsiooni õnnestumiste (aga ka ebaõnnestumiste) kohta. Organisatsioonis töötab ligikaudu 750 eksperti, lisaks tõlgid ja abipersonal. Ametnikkond on väga professionaal­ne, tööleasujalt eeldatakse magistrikraadi ja varasemat töökogemust.

OECD-s korduvad tihti sõnad vastastikune toetus (peer support), üksteise mõjutamine (peer pressure) ja praktikatega tutvumine (peer review). Tegelikult on OECD-l väga vähe juriidiliselt siduvaid õigusakte. Organisatsioon teeb oma otsuseid ja praktikaid nimetatud pehmeid mõjutusvahendeid kasutades. See tee mõjub isegi paremini kui karmid käsud-keelud.

Ülevaated ja analüüsid

OECD tegevusest põhiosa moodustab informatsiooni kogumine ja selle analüüs. Kuigi fookuses on majandus, paneb OECD rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud kõrvalaladele nagu tervishoid, haridus, keskkond, sotsiaalpoliitika, avalik haldus jne. Organisatsiooni tegevus katab peaaegu kõiki riigivalitsemise valdkondi, ei tegeleta üksnes kultuuri ning välis- ja sisejulgeoleku temaatikaga. Kuigi süvaanalüüse avaldatakse peamiselt liikmesriikide kohta, jäävad aeg-ajalt luubialla ka teised riigid.

Mõningaid uuringuid tehakse regulaarselt. Näiteks valmib iga kahe aasta tagant iga liikmesriigi majandusülevaade. Eesti esimene majandusülevaade valmis 2009. aastal. Uut ülevaadet esitleti 2011. aasta aprillis.

Nagu on näidanud Eesti majandusülevaadete koostamise käik, ei ole õpetlik mitte üksnes analüüsi lugemine, vaid ka aruande tegemises osalemine. OECD eksperdid külastavad riiki korduvalt, vestlevad riigiametnike, teadlaste, ametühingute ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajate ning paljude teiste inimestega. Lisaks tutvuvad nad varem tehtud uuringute ja statistikaga. OECD eksperdid ei piirdu faktide kogumisega, nad püüavad olukorda mõista ja jõuda poliitiliste otsuste algsete eesmärkideni. Analüüsi tegemisel aitavad neid teadmised sellest, kuidas muudes riikides on niisuguseid eesmärke saavutatud või kuidas mujal on samalaadse poliitika rakendamine mõjunud. Vaatluste tulemusena valmistab ekspertgrupp ette aruande, mida esitletakse liikmesriikide esindajate kohtumisel ning osalistel on võimalik avaldada aruande kohta arvamust ja esitada küsimusi. Kohtumisel on esindatud ka asjaosaline riik, kes saab küsimustele vastata ja oma kommentaare lisada. Ülevaade sisaldab soovitusi edasiseks riigi tegevuseks. Siinkohal tuleb rõhutada, et OECD analüüsides sisalduvad tõepoolest soovitused, nende täitmine ei ole kohustuslik. OECD-s mõistetakse, et ühe tulemuseni võib viia mitu erinevat teed ning ei ole võimalik öelda, et üks neist on ainuõige ja teised valed. Iga riik peab leidma lahenduse, mis talle kõige paremini sobib. Protsessi lõpetab ülevaate ilmumine trükis.

Organisatsioon on tuntud ka võrdlevate uuringute tegijana. Ilmselt teatakse neist kõige paremini õpitulemuslikkuse uuringut PISA (Program for International Student Assessment), kus Eesti on saavutanud väga häid tulemusi.

Uuringuteks vajavad analüütikud head lähtematerjali. Selleks kogub OECD statistikat, mida peetakse maailmas usaldusväärseimaks ja parimaks eelkõige selle võrreldavuse tõttu (Hajnal 1997). Liikmesriigid peavad saatma OECD-le regulaarselt oma riiki puudutavad statistilised andmed ning organisatsioon ­jälgib, et andmed kogutaks ühtsete meetodite ja standardite alusel, mis on statistika võrreldavuse garantiiks.

OECD kui kirjastaja

OECD-d peetakse maailma suurimaks kirjastajaks (Martens, Jakobi 2010). Igal aastal avaldab OECD ligikaudu 250 raamatut ja perioodilist väljaannet ning koostab jooksvalt mitmeid statistikaandmebaase. Nende väljaannete haare on lai, hõlmates rahvusvahelise statistika, majandusülevaated, prognoosid ja analüüsid. Koostatakse teatmematerjale ning antakse välja seminaride ja kohtumiste toimetisi. Väljaanded ilmuvad paralleelselt nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt inglise ja prantsuse keeles. Infoallikate kättesaadavaks tegemiseks ja sihtrühmani jõudmiseks kasutab OECD kõikvõimalikke kanaleid, alates sotsiaalmeediast nagu Twitter (twitter.com/oecd), Facebook (http://www.facebook.com/theOECD) ja blogid (http://bit.ly/gl1xRI) ning lõpetades traditsiooniliste raamatukogudega ja mahukate andmebaasidega.

OECD statistika ilmub erinevates väljaannetes, kuid on koondatud ka ühtsesse statistikaportaali OECD.Stat (http://stats.oecd.org/). Kord aastas ilmub statistika koondväljaanne OECD Factbook (http://bit.ly/bj1qbp), mis koondab kõik OECD valdkondade üldandmed ühiste kaante vahele. Väljaanne on kättesaadav ka iPhone’irakendusena (http://bit.ly/acojxC), mis on hea näide OECD innovaatilisest lähenemisest oma infoallikate kättesaadavaks tegemisel.

Oluline infotoode on“OECD Economic Surveys” ehk liikmesriikide majandusülevaated.

OECD prognoosid avaldatakse sarjas “OECD Economic Outlook”. Väljaanne ilmub iga aasta juunis ja detsembris ning annab põhjaliku ülevaate nii OECD riikide kui ka teiste riikide majandusest ühes lühiajaliste prognoosidega majanduskasvu, tööhõive ja teiste majandusvaldkondade kohta, sisaldades rohkelt arvulisi näitajaid. Prognoosid tuginevad värskeimatele saadaolevatele andmetele ning koostatakse INTERLINK-mudeli abil.

Eesti kaasati majandusprognoosidesse esimest korda 2008. aastal (Outlook 2008), seejärel on meie riik järjepidevalt vaatluse all olnud.

Aastaprognoose koostatakse ka üksikvaldkondades, näiteks ilmuvad regulaarselt järgmised väljaanded: OECD Employment Outlook, World Energy Outlook, International Migration Outlook, OECD Small and Medium Enterprise Outlook, OECD Science, Technology and Industry Outlook.

Nimetatud põhiväljaannetele lisaks koostab OECD mitmesuguseid teemasid puudutavaid süvaanalüüse. Analüüse publitseeritakse erinevalt. Mõned avaldatakse ajakirjades (näiteks OECD Economic Studies (http://bit.ly/i82wQE)), osa seeriatena, osa monograafiatena.

OECD väljaandeid otsides on järgitav kindel põhimõte – igal teemavaldkonnal ja riigil on organisatsiooni kodulehel oma portaal isikliku veebiaadressiga, mis võimaldab kiiresti valdkonna või riigiga seotud info lokaliseerida. Nii leiab näiteks Eestit puudutava info kiiresti aadressilt http://www.oecd.org/estonia või haridusega seonduvalt aadressilt http://www.oecd.org/education.

Erinevalt väljaannetest on OECD dokumentide levik harilikult piiratud. Üldiselt rakendatakse põhimõtet, mille järgi OECD salastatud dokumentidele rakendatakse kümneaastast juurdepääsupiirangut. Pärast seda suunatakse dokumendid arhiivi, kus nad on kõigile kättesaadavad. OECD Nõukogu ja komiteede kohtumiste stenogrammid, protokollid, hääletustulemused jmt jäävadki salastatuks oma diplomaatilise iseloomu või delikaatse sisu tõttu. Mõningaid dokumente on siiski võimalik leida ja lugeda.

  • OECD Acts (http://www.oecd.org/acts). OECD Nõukogul on õigus vastu võtta õiguslikult siduvaid dokumente (otsused, soovitused, deklaratsioonid) ning sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid.
  • Unclassified official documents (http://www.oecd.org/officialdocumentsearch/).Andmebaas, mis sisaldab OECD dokumente alates 1990. aastast. Andmebaasis olevad dokumendid ei ole salastatud või neilt on eemaldatud ligipääsupiirang.
  • Arhiivid (http://www.oecd.org/archives). Vanemad dokumendid, sealhulgas need, mis pärinevad juba OEEC-perioodist, on kättesaadavad arhiividest. Üks neist asub Firenzes Euroopa Ülikool-Instituudi (EUI) (http://www.eui.eu/) juures ning teine Pariisis OECD peakorteris. Firenze arhiivil on olemas ka e-kataloog (http://www.arc.eui.eu/HAEU/EN/oecd.asp), mille abil saab end arhiivis olemasolevaga enne külastamist kurssi viia.
  • OLIS. OECD liikmesriikide ametnikkonna tarbeks loodud keskkond, mis on piiratud kasutajaskonnaga teenus ning vajab ligipääsuõiguse taotlemist. Sisaldab OECD dokumente (nii piiratud levikuga kui avalikke) ning väljaandeid.

Kiirülevaade teemadest ja uuringutest, mis OECD-s parasjagu töös on, avaldatakse töödokumentides (http://www.oecd.org/workingpapers) (ingl working papers). Töödokumendid on jaotatud seeriatesse ning kaetud on pea­aegu kõik valdkonnad, millega OECD tegeleb. Näiteks ilmuvad töödokumendid järgmistes seeriates: OECD Economics Department Working Papers; OECD Education Working Papers; OECD Environment Working Paper; OECD Food, Agriculture and Fisheries Working Papers; OECD Health Working Papers; OECD Social, Employment and Migration Working Papers; OECD Statistics Working Papers; Sigma Papers. Töödokumendid on enamasti tasuta kättesaadavad.

Eesti kohta avaldatud OECD väljaanded:

Economic Survey of Estonia 2011 (2011) – http://www.oecd.org/eco/surveys/estonia

Balti riikide kohta on ilmunud:

Eestis on OECD hoiuraamatukoguks Rahvusraamatukogu

Kõiki OECD e-väljaandeid saab lugeda OECD enda e-raamatukogus OECD iLibrary (http://www.oecd-ilibrary.org/) (varem SourceOECD (http://www.sourceoecd.org/)) ning üht-teist võib leida Google Booksist (http://books.google.com/). Viimane sisaldab väljaandeid muidugi valikuliselt ning nende sisu on avaldatud ainult osaliselt, mitte terviktekstidena.

Üksikuid väljaandeid või väljaannete seeriaid on võimalik leida andmebaasist Business Source Complete (EBSCO) ja ProQuest Academic Research Library. Sellisteks väljaanneteks on OECD Economic Surveys, OECD Economic Outlook, OECD Economic Studies ja OECD Observer (http://www.oecdobserver.org/).

OECD peakorteris Pariisis asub OECD keskraamatukogu ning üle maailma eri paigus on asutatud OECD keskusi (Berliin, Tokyo, Washington, México), mis on sisuliselt peakorteri käepikendused vastavas riigis. Laiema infoleviku tagamiseks on organisatsioon loonud liikmesriikidesse depoo- ehk hoiuraamatukogude võrgustiku, mille kaudu jõuab OECD oma väljaannetega liikmesriikide kodanikeni. Raamatukogude eesmärk on tagada ligipääs organisatsiooni infoallikatele oma riigi piires.

Eesti Rahvusraamatukogu on OECD hoiuraamatukogu 2009. aastast, ent raamatukogu kogudes leidub OECD väljaandeid juba palju varasemast ajast.

Rahvusraamatukogu vahendusel saab kasutada kõiki eespool nimetatud infoallikaid: OECD paberväljaandeid, andmebaase OECD iLibrary ja OECD.Stat jt. Kahjuks puudub raamatukogul ligipääs andmebaasile OLIS.

Kõik Rahvusraamatukokku saabuvad paberväljaanded ning OECD iLibrary kaudu kättesaadavad e-väljaanded kataloogitakse teadusraamatukogude elektronkataloogis ESTER (http://tallinn.ester.ee/) ning lingitakse vastava andmekoguga.

Eesti ajakirjanduses OECD kohta ilmunud artikleid saab otsida Eesti artiklite andmebaasist ISE (http://ise.elnet.ee/).

Eesti Rahvusraamatukogu on ka mitme teise OECD-ga koostööd tegeva rahvusvahelise organisatsiooni hoiuraamatukoguks, näiteks ÜRO, UNESCO, ILO, IMF, Maailmapank, WHO jt.

Kasutatud allikad

Tagasiside