Ettevõtluse ökosüsteemi kontseptsiooni rakendamine Eestis *, **
-
Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi teadur
-
Mõttekoja PRAXIS majandusvaldkonna analüütik
-
Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtluskoostöö koordinaator, projektijuht
-
Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi teadur
-
Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi lektor
Tootlikkust mõjutavad praegu ja ka tulevikus enim inimkapital, teadus- ja arendustegevus ning turgude ligipääsetavus.
Nii nagu looduslikud ökosüsteemidki, on ettevõtjad ja teised ettevõtlusprotsessis osalejad – näiteks ettevõtjate liidud, tugiorganisatsioonid, kohalik võim, ülikoolid – omavahel seotud kohaliku ettevõtluskeskkonnana nii ametlike kui ka mitteametlike suhete kaudu ning nad kõik koos mõjutavad ettevõtete tulemuslikkust. Sellist sidusust ja omavahelist sõltuvust aitab lahti mõtestada ettevõtluse ökosüsteemi kontseptsioon. Käesolevas artiklis esitletaksegi ühe uuringu tulemusi, mille eesmärk oli luua eeldused ettevõtluse ökosüsteemi kontseptsiooni rakendamiseks Eestis ning panna kokku Eesti ettevõtluse ökosüsteemi kirjeldav aluspilt.
Ettevõtluse ökosüsteemi (edaspidi: EÖ; ingl entrepreneurship ecosystem) kontseptsiooni kasutamine on kasvanud viimase viie aasta jooksul hüppeliselt (Brown, Mason 2017, 11; Stam 2015, 1761). EÖ käsitluste keskmes on uute ettevõtete loomine ja selleks sobiva keskkonna tekitamine (Mack, Mayer 2016; Nicotra et al. 2017; Roundy 2017). EÖ mõistega kirjeldatakse nn kesktõmbejõu mõjul saavutatavat ettevõtjate sidusust nii omavahel kui ka ettevõtluse teiste võtmetegutsejatega (Brown, Mason 2017, 11). Sidusus võib avalduda nii geograafilises kui ka institutsionaalses läheduses kui ka suhtlusvormide mitmekesisuses ja suhtluse tiheduses (ibid.). Selle kontseptsiooni järgi suunavad just ettevõtjad EÖde arengut (nn alt-üles lähenemine). Tegevusharupõhisus ei ole EÖ käsitluses nii oluline, sest EÖs saadav kasu ettevõtetele ei akumuleeru ainult ühes tegevusharus, vaid üha rohkem on ühendavaks lüliks sarnase tehnoloogia (nt pilvandmetöötluse) kasutamine (Spigel, Harrison 2017, 6). Mõned tuntuimad EÖd on Silicon Valley USAs, Calgary Kanadas, Cambridge Inglismaal ja Aalto piirkond Soomes (Audretsch, Belitski 2017; Mack, Mayer 2016; Mason, Brown 2014; Spigel 2017).
ETTEVÕTLUSE ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE KÄSITLUS
EÖ ühest definitsiooni ei ole (Stam 2015, 1761), sest seda defineeritakse eri fookusega, eri analüüsitasanditel ning mitmesugustest uuringustrateegiatest ja andmestikest lähtuvalt (Malecki 2018, 21). Macki ja Mayeri (2016, 2120) definitsiooni järgi on EÖ omavahel seotud ja vastastikku mõjutatavate komponentide kooslus, mis soodustab uute ettevõtete tekkimist konkreetses regionaalses kontekstis. Mason ja Brown (2014, 5) määratlevad oma OECD uuringus EÖ järgmiselt: see on omavahel ühendatud ettevõtjate (nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete), ettevõtlusorganisatsioonide (nt ettevõtted, riskiinvestorid, äriinglid, pangad), muude organisatsioonide (nt ülikoolid, avaliku sektori asutused, finantsasutused) ja ettevõtlusprotsesside kooslus, mille komponentide formaalsel ja mitteformaalsel koostoimel mõjutatakse kohalikus ettevõtluskeskkonnas ettevõtete tulemuslikkust. Ettevõtlusprotsesside kooslusse kuuluvad uute ettevõtete tekkimise määr, suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete hulk, „gasellettevõtluse” (blockbuster entrepreneurship) ulatus ja sariettevõtjate arvukus, osaluse müügile orienteerituse ulatus, ettevõtlusalaste ambitsioonide suurus jm.
Masoni ja Browni (2014) definitsioon sobib ka Eesti kontekstis rakendamiseks, kuna sisaldab kõiki Eesti EÖs ühel või teisel määral tegutsevaid olulisi pooli. Eelkõige on Eesti kui väikese riigi EÖ edu võtmetegur avatus ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike olulisus. Ettevõtlusega seotud tegutsejaid mõjutavad mitmete autorite andmeil eelkõige kohalik majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kontekst. Rõhutades seda, et EÖd soodustavad kiiresti arenevate ettevõtete tekkimist, toovad Mason ja Brown (2014, 8–12) esile teiste uuringute sünteesil põhinevad EÖ tunnused (vt tabel 1).
TABEL 1. Ettevõtluse ökosüsteemi tunnused
Allikas: Mason, Brown (2014, 8–12), autorite analüüs ja süntees
ETTEVÕTLUSE ÖKOSÜSTEEMI ULATUSE PIIRITLEMISE TASANDID
EÖde analüüsitasandid võivad olla erineva geograafilise ulatusega. Stam (2015, 1764) osutab, et teaduskirjanduses kasutatakse analüüsitasanditena nii linna, piirkonda, riiki kui ka mitteruumilist dimensiooni (nt ettevõte, majandussektor, globaalne tootmissüsteem) (vt tabel 2). Audretsch ja Belitski (2017, 1034) väidavad, et kohalik tasand, nt linn, näib olevat sobiv koondtasand ettevõtjate otsuste tegemisel ja ressursside akumuleerimisel. Sarnaselt teise uuringuga (vt Acs et al. 2017), mille alusel on linn/piirkond/riik ettevõtluse tegutsemise kontekst, väidavad Brown ja Mason (2017, 15–16), et kui mõned EÖdest toimivad suuremate linnade piirides, siis on ka neid, mida saab tuvastada piirkondlikul või – mis tuleb harva ette (ning Eesti on üks neist) – ka riigi tasandil. Samas uuringus tuuakse välja uue võimaliku geograafilise toimimistasandina nn üksteise sees asetsevad EÖd (nested geographies), mida iseloomustavad ettevõtjate vahelised suhted mitmel ruumilisel tasandil nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt (ibid. 16).
TABEL 2. Ettevõtluse ökosüsteemi ulatuse piiritlemine
Allikas: Acs et al. (2017, 4), Audretsch, Belitski (2017, 1034), Brown, Mason (2017, 15–16), Stam (2015, 1764)
ETTEVÕTLUSE ÖKOSÜSTEEMI TÜPOLOOGIATE NÄITED
Nagu ka EÖ definitsiooni puhul, ei ole tüpoloogia käsitlustes ühtset lähenemist. Siin kirjeldatud tüpoloogiad (vt tabel 3) ei ole üksteist välistavad ning ühte ja sama EÖd on võimalik iseloomustada kõiki tüpoloogiaid kasutades.
TABEL 3. Ettevõtluse ökosüsteemide tüpoloogiad
Allikas: Audretsch, Belitski (2017, 1031), Brown, Mason (2017, 22–23), Mack, Mayer (2016, 2130), Spigel, Harrison (2017, 11–14)
Spigel ja Harrison (2017, 11–14) töötasid välja ettevõtlusressursside põhise tüpoloogia, mis käsitleb ettevõtlusressursside ehk EÖ komponentide rohkust ja seotust. EÖ komponentide rohkus iseloomustab ressursirikast EÖd ning nende vähesus ressursivaest EÖd. Ettevõtjate, investorite, mentorite ja teiste oluliste tegutsejate vaheliste tugevate võrgustikega EÖ, kus ettevõtjatel on kerge ligipääs komponentidele, on hästitoimiv EÖ ja nõrkade võrgustikega EÖ on kehvasti toimiv EÖ. Seostades omavahel komponentide rohkust ja seotust, tekib EÖde neli tüüpi: tugevad (ehk hästitoimivad ja ressursirikkad) EÖd ja nõrgad (ehk kehvasti toimivad ja ressursivaesed) EÖd ning kaks vahepealset tüüpi.
Mack ja Mayer (2016, 2130) on välja arendanud globaalse hierarhia põhise tüpoloogia, mille kohaselt jagunevad EÖd laias laastus kaheks: globaalselt edukad (ehk esimese taseme EÖd, mida iseloomustab suur arv edulugusid: oma asutajatele rikkust loonud ja rahvusvahelise kõrge mainega ettevõtted) ja teised EÖd (sh uued/tekkivad).
Brown ja Mason (2017, 22–23) pakuvad välja EÖde dihhotoomse, diametraalselt vastandliku ehk idealiseeritud baastüpoloogia, mis jagab EÖd kaheks: embrüonaalne ehk algeline (embryonic) ja kiirelt kasvav (scale-up), mistõttu seda tüpoloogiat on nimetatud EÖ arengutaseme põhiseks baastüpoloogiaks. Embrüonaalset EÖd iseloomustab kasvule orienteeritud ettevõtluse suhteliselt tagasihoidlik tase, kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete väike osatähtsus ja vähem arenenud ettevõtlikkus, võrreldes rohkem arenenud EÖdega.
Tabelis 3 toodud viimane, Audretschi ja Belitski (2017, 1031) majandussektorite arvu põhine tüpoloogia jagab EÖd kaheks tüübiks, sõltuvalt sellest, kas vastavas EÖs domineerib üks või mitu majandussektorit.
ETTEVÕTLUSE ÖKOSÜSTEEMI EDUKUSE HINDAMISE MÕÕDIKUD
EÖsid kirjeldatakse peamiselt kontseptuaalsete mudelite kaudu, mis hõlmavad sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke ja institutsionaalseid komponente. See võimaldab EÖsid paremini kirjeldada, kuid raskendab nende tuvastamist ja hindamist (Brown, Mason 2017, 13) komponentide rohkuse tõttu. Üheks oluliseks puuduseks on sobivate andmeallikate vähesus, mistõttu kasutatakse asendusmõõdikuid (proxy measures), (Mason, Brown 2014, 25). See ajendab otsima oma EÖ mõõdikute süsteeme, mis omakorda raskendab EÖde toimivuse võrdlemist ajas (ibid. 5). Tabelis 4 on toodud meetodid ja geograafilise piiritlemise võimalused EÖ edukuse mõõtmisel.
TABEL 4. EÖ edukuse mõõtmine
Allikas: autorite süntees
Veel üks mõõtmise takistus on see, et kuigi EÖ võib olla geograafiliselt määratletud, ei lange see tavaliselt kokku administratiivsete piiridega, nt linn, maakond (ibid.). Üks alternatiivne EÖ edukuse mõõdik on vähemalt ühe miljardi dollari väärtusega iduettevõtete (nn unicorn’id) absoluut- ja suhtarv mingis kindlas piirkonnas (Acs et al. 2017, 6–7). 2017. aastal tehtud arvutuste põhjal on maailmas kokku 147 unicorn’i. Samas tuvastab selline lähenemine üksnes väga edukad EÖd, kirjeldamata ja hindamata nende omadusi.
ETTEVÕTLUSE ÖKOSÜSTEEMI KONTSEPTUAALNE MUDEL JA SELLE KOMPONENDID
EÖde kirjeldamiseks on loodud mudeleid, mis enamasti erinevad EÖ komponentide grupeerimise, nende kategoriseerimise ja üldistamise ulatuse ning dünaamilise aspektiga arvestamise või mittearvestamise poolest. Rohkete komponentidega mudeli näitena võib tuua Isenbergi (2011) mudeli, mis koosneb kuuest valdkonnast (inimkapital, turud, poliitika, finants, kultuur, tugi) ja hõlmab kokku 12 võtmekomponenti, mis omakorda jagunevad alamkomponentideks. Võtmetegutsejaid kaardistab näiteks Browni ja Masoni (2017) mudel, mis koosneb neljast peamisest EÖ koordineerivast aspektist (tegutsejad, ressursside pakkujad, ühendused ja kultuur) ja nende komponentidest. Üks kõrge üldistamise tasemega mudelitest on Nicotra, Romano, Del Giudice’i ja Schillaci (2017) EÖ põhjuse-tagajärje suhete raamistik, kus EÖ komponendid on esitatud nelja kapitaliliigina – finantskapital, teadmiste kapital, institutsionaalne kapital ja sotsiaalne kapital. Need omakorda jagunevad kaheks-kolmeks (üldistavaks) komponendiks, mis määravad kapitali akumuleerimist ja millega on seotud konkreetsed mõõdikud.
EÖ teoreetiliste raamistike ja mudelite rohkus kajastab EÖ kontseptsiooni käsitluse mitmedimensionaalsust ja mitmetahulisust. Seega peab konkreetse mudeli valik EÖ kirjeldamiseks lähtuma iga konkreetse uuringu eesmärgist, ülesannetest ja fookusest. Võib kasutada ka mitme mudeli kombineerimist uue originaalse mudeli loomiseks, nagu seda on tehtud ANDE (Aspen Network of Development Entrepreneurs 2013) aruandes või Stami (2015) uuringus.
Mudeli loomisel tasub arvestada sellega, et EÖ komponente kirjeldavad mudelid loovad komponentide nimekirja ja kirjeldavad komponentide omadusi, aga ei too seejuures välja nende põhjuseid, tagajärgi ja/või seost (Spigel, Harrison 2017, 8) ega EÖ arengu dünaamikat. Püüdes ületada tekkinud puudust, lähtuti käesoleva uuringu teoreetilise kontseptsiooni koostamisel neljast mudelist:
- Üks nendest on EÖ kõikvõimalikke komponente kirjeldav mudel, mis on kasutusel rahvusvahelises võrdluses – World Economic Forumi, WEFi (2013, 2014) mudel. Stami (2015) hinnangul ühtivad WEFi mudeli komponente koondavad valdkonnad suurel määral Isenbergi (2011) mudeli valdkondadega.
- Järgmised kolm on EÖ komponente ja komponentidevahelist ajalist ning väljundipõhist dünaamikat kirjeldavad mudelid:
- rakendusuuringuteks välja pakutud ANDE (2013) mudel;
- Stami (2015) mudel, mis uurib EÖ komponentide vastastikuse sõltuvuse mõju ettevõtlusele ja heaolule;
- ajalise dimensiooniga Spigeli ja Harrisoni (2017) mudel.
Kolme käsitletud mudeli komponente ja valdkondi on sünteesitud ning loodud sellest uuringu kontseptuaalse EÖ mudeli üheksa valdkonda: eestvedamine, turud, inimkapital, uurimis- ja arendustöö, rahastamine, tugiteenused, taristu, poliitika ja regulatiivne raamistik ning kultuur (vt joonis 1). Loodud mudelit on täiendatud EÖ dünaamikat arvestatava Spigeli ja Harrisoni (2017) mudeliga, mis kajastab EÖ arengut ja muutust ajas. Dünaamikat kajastav nool joonise alumises osas on komponente sisaldava kastiga visuaalselt liidetud, et edastada kõikide komponentide arengut ja muutust koos EÖga.
JOONIS 1. Uuringus käsitletav EÖ kontseptuaalne mudel
Allikas: autorite süntees
Spigeli ja Harrisoni (2017, 11) järgi võib tekkinud EÖst saada tugevnev ökosüsteem, mille tulemusena muutub see aja jooksul kas vastupidavaks või sisemiste ja/või väliste šokkide mõjul nõrgenenud EÖks. EÖ tugevneb, kui selles on üha rohkem edukaid ja uusi ettevõtteid, paremini koolitatud tööjõudu ja sissetulevaid investeeringuid, mis kõik tugevdab EÖ kohalikku ärikultuuri (Spigel, Harrison 2017, 11). Selline arusaam EÖ muutumisest sarnaneb Macki ja Mayeri (2016) EÖ evolutsioonilise mudeli käsitlusega, mille kohaselt EÖ tekkimise, kasvu ja jätkusuutliku arengu etappidele võib järgneda langus. Spigeli ja Harrisoni (2017) EÖ arengufaase täiendatakse käesoleva uuringu mudelis iduettevõtete arengu tüpoloogiaga (Cukier et al., 2015): tekkiv (vastab Spigeli ja Harrisoni (2017) tüpoloogia esimesele arengufaasile „tekkiv”), arenev („tugevnev”), küps (puudub Spigeli ja Harrisoni (2017) tüpoloogias) ja ise taastootev („vastupidav”). Selle tulemusena on uuringu kontseptuaalsesse mudelisse lisatud veel üks vahepealne arengufaas „küps”, mis kirjeldab tugevat EÖd, kuid mille komponentide rohkus ei võimalda sellel saada vastupidavaks sisemiste ja väliste keskkondade šokkidele.
Valitud teoreetiliste EÖ mudelite analüüs ja süntees võimaldab luua uue ning originaalse EÖ mudeli, mis hõlmab varasematest uuringutest sünteesitud mudelite valdkondi, arvestades nii nende omavahelise ühendatuse kui ka mõjudega ettevõtlustegevuse tekitamisel ja koondväärtuse loomisel.
ETTEVÕTLUSE ÖKOSÜSTEEMI KÄSITLUSE RAKENDAMINE EESTI KONTEKSTIS
Käesoleva uuringu raames, nagu ka eespool mainitud Browni ja Masoni (2017) uuringus, püsitati hüpotees, et Eesti on pigem üks EÖ (Browni ja Masoni, 2017, tüpoloogia järgi embrüonaalne EÖ), eelkõige Eesti väiksuse ning majandustegevuse kontsentreerumise tõttu Tallinna ümber. Uuringu piiratud ulatuse tõttu ei õnnestunud seda hüpoteesi uuringu käigus tõestada ega ümber lükata. Küll aga näitas analüüs, et Eesti kontekstis saab rääkida pigem alamEÖdest ehk ettevõtluse kooslustest, mis omavad teatavaid EÖ tunnuseid. Sellised alamEÖd on moodustunud Eesti tihedamalt asustatud keskuste Tartu ja Pärnu ümber ning Ida-Virumaale. Viimane erineb teistest Eesti osadest oma tööstuse iseloomu, keelekultuuri ja ka mõnevõrra erineva ärikultuuri poolest. Eestile iseloomulikud tingimused, nagu väiksed mastaabid, geograafiliselt suhteliselt lühikesed distantsid, majandustegevuse koondumine Tallinna, piirkondlikult oluliselt erinevate rahastamismudelite puudumine jms, on põhjuseks, miks eelnimetatud alamEÖd ei moodusta piisavalt terviklikke eraldiseisvaid EÖsid, mis järgivad kirjanduses välja toodud teoreetilisi seisukohti.
Eesti kontekstis saab rääkida pigem ettevõtluse alamökosüstemidest, millel on teatavaid ökosüsteemi tunnuseid.
Eelmärgitud põhjustel keskenduti uuringus majandusvaldkondade järgi piiritletavatele, ettevõtteid koondavatele kooslustele ja analüüsiti neid EÖ teoreetilistest lähtepunktidest. Analüüsitavate koosluste valikul arvestati Eesti majanduse struktuuri ja domineerivaid tööstusharusid, uuringus osalenud ekspertide hinnanguid ja tellijate seisukohti. Eesmärk oli analüüsida elujõulisi, kasvavaid ja dünaamilisi kooslusi, milles on potentsiaali ühistegevuse tulemusena tekkivaks tootluse lisakasvuks. Oluline on märkida, et kooslused on suhteliselt väikesed ega ole piiritletud kindlate tegevusalade või muude üksustena, mistõttu on raskendatud nende võrdlus ja edukuse hindamine ametlikus statistikas avaldatud andmete alusel.
Lähtuvalt eelnevast analüüsiti nelja kooslust.
- Väikelaevaehituse kooslus, mille puhul on tegemist EÖ mõttes iseseisvalt toimiva EÖga.
- Biotehnoloogia kooslus, mis on rohkem seotud teadustegevusega.
- Toiduainete tootjate kooslus, mis moodustab olulise osa Eesti majandustegevusest.
- Puitmajade tootjate kooslus, kui üks edukaimaid kooslusi, mille ettevõtjad ekspordivad ELis teiste riikidega võrreldes kõige rohkem (absoluutarvudes).
KOOSLUSTE ERINEVUSED JA SARNASUSED
Uuringu tulemused näitavad, et ükski valitud kooslustest ei ole globaalselt edukas, kuid nende seas on küpseid kooslusi. Näiteks puitmajade tootjate ja väikelaevaehitajate kooslused on praegu võrreldes teiste Eesti kooslustega suhteliselt hästi sidustunud – neil on üks selge kese ja nad koonduvad suhteliselt selgelt piiritletud tegevusalapõhiste ettevõtjate algatatud liitude ümber. Liidud aitavad kaasa koosluse aktiivsele tegutsemisele ja organiseerivad tegevust, mis omakorda aitab kaasa tootlikkuse tõstmisele. Väikelaevaehitus on kõigist analüüsitud kooslustest ainuke, millel on ka selge geograafiline kese – Saaremaa. Toiduainete tootjate kooslus on võrreldes eelnevatega hajusam, koosluses on kaks erialaliitu, mis püüavad sidusust suurendada, kuid paljud ettevõtted ei kuulu kumbagi. Kõige vähem leiab hästi toimiva koosluse tunnuseid biotehnoloogia sektorist – väikesed teaduse huvist lähtuvad ettevõtted on jagunenud Tallinna ja Tartu vahel ning selget keset ei ole tekkinud. Selles koosluses eristub tervisetehnoloogiate alamkooslus, kus suur osa valdkonnas tegutsejatest on koondatud Tallinna Teaduspargi Tehnopol initsieeritud klastrisse Connected Health.
Kõikide koosluste tegevus on suuresti orienteeritud välisturule
Puitmajade ja väikelaevade tootjad sõltuvad Läänemere riikidest. Toiduainete tootjate kooslus on teistest kõige rohkem seotud Eestiga, kuid teeb pingutusi uutele eksportturgudele laienemiseks. Biotehnoloogiate turg on üle maailma.
Rahastamise, tugisüsteemide, taristu ning poliitikate ja regulatiivse raamistiku puhul on kooslused sarnased. Kuigi varasemates ärikeskkonna uuringutes on märgitud rahastamist kui ühte Eesti EÖ takistust, siis käesolevas uuringus see teema nii teravalt esile ei tõusnud. Ühelt poolt on praegu (vähemalt suuremate ettevõtete jaoks) laenuraha ning toetusi suhteliselt palju saadaval. Teiselt poolt suhtutakse nii rahastamisse, aga ka taristusse, tugisüsteemidesse, poliitikatesse ja regulatiivsesse raamistikku kui olemasolevatesse raamidesse, mis seavad tegutsemisele tingimused ja mida on ettevõtjatel endil raske muuta. Peale selle võivad mängida rolli ka mitte nii ambitsioonikad investeerimisplaanid.
Kõiki kooslusi ühendavad inimkapitaliga seotud probleemid, mis mõjutavad ettevõtlust ja tootlikkust. Valitseb tööjõupuudus, eriti spetsiifilise, tihti inseneride, mõnes valdkonnas ka doktorikraadiga teadlaste nappus. Peale selle toimub tööjõukulude kasv ning ühtlustumine, võrreldes Lääne-Euroopa palgatasemega. Analüüsitud koosluste eesmärk on pigem olemasolevate ettevõtete arengu toetamine ja ekspordi kasv. Uute ettevõtete tekkimine pole eraldi eesmärk, aga teiste tegevustega koos toimub loomulik areng ja uute ettevõtete tekkimine ei ole välistatud.
Kõik kooslused tunnetavad teadus- ja arendustegevuse olulisust, aga erinevad oma domineeriva teadmiste baasi poolest. Asheim ja ta kaasautorid (2007) on toonud välja kolme liiki teadmist: analüütiline, sünteesiv ja visuaalne (analytic, synthetic and symbolic knowedge bases). Biotehnoloogia tugineb analüütilisele teadmisele, kus on palju nn kirjapandud teadusuuringutest pärinevat teadmist. Toiduainete tootjad toetuvad olenevalt tootest analüütilisele või sünteesivale teadmisele. Ka sünteesiva teadmise kasutamisel on oluline ülikoolidest tulev sisend, aga enam rakendatakse olemasolevat teadmist, mis on tulnud pigem tarnijatelt või klientidelt või kombineeritakse olemasolevat teadmist uudsel moel. Selline teadmine ei ole sageli kirja pandud, vaid levib pigem isiklike kontaktide kaudu. Sünteesivale teadmisele tuginetakse väikelaevaehituse ja puitmajade tootjate kooslustes. Kõigi koosluste puhul on aga sarnane, et väiksematel ettevõtetel napib sisemist võimekust tehnoloogia arenduskeskuste ja ülikoolidega koostöö tegemiseks. Samas kritiseeritakse ka kohalike uurimisasutuste tegevussuundi ja võimalusi pakkuda ettevõtjatele vajalikke teadmisi ja teenuseid.
KOOSLUSE ARENGUFAAS
Lähtudes kirjeldatud Eesti kooslustest ja teoreetilistest mudelitest tekkis käesoleva uuringu tulemusena koosluste tüpoloogia, mille aluseks on koosluse arengufaas (tekkiv, tugevnev, küps, vastupidav või nõrgenev) ning toote- ja teenusearenduses kasutatav teadmiste baas (sünteesiv, analüütiline või visuaalne).
- Tekkivate koosluste näideteks on biotehnoloogia ja toiduainete tootjate kooslused. Sellistel kooslustel ei ole ühistegevus nii selgelt välja arenenud kui kõrgemal arengufaasis olevatel kooslustel, aga on olemas siiski teatavad alged, mille baasil on võimalik edasine areng. Nende toote- ja teenusearenduseks on teadusest tulenev sisend, analüütiline teadmine, oluline, aga koosluse sidusus on nõrgalt välja arenenud. Nõrgalt välja arenenud ühistegevus võib olla üks põhjustest, miks ülikoolidelt ja teistelt sarnastelt organisatsioonidelt tulev teadmine ei ole väljendunud suure lisandväärtusega edukas ettevõtluses. Sihipärane ühistegevus võib olla kasulik nii tootearenduse mahtude suurendamises kui ka uutele turgudele sisenemisel ja muudes tegevustes, mida veel ei ole kogu oma potentsiaalis suudetud ettevõtluses rakendada. Analüütilisele kirjapandud teadmisele tuginemine annab võimaluse olla geograafiliselt oluliselt laiemate EÖde osaks ning see võib teiselt poolt olla põhjuseks, miks Eesti-sisene koosluste sidusus on vähene.
- Tugevneva koosluse näiteks on tervisetehnoloogiad (biotehnoloogia koosluse alamkooslusena). Sellistel kooslustel on väljakujunenud struktuur, kindlad eestvedajad ja tihe kooslusesisene suhtlus ning nende toote või teenuse arendamiseks kasutatakse suuremas mahus sisendina teadusuuringute tulemusi. Tegemist on tugevneva interdistsiplinaarse kooslusega, milles ülikoolid on tihedalt sidustunud koosluse teiste tegutsejatega, aga kasutakse ka nt ITst tulevat sisendit, mis tähendab, et tuginetakse nii analüütilisele kui ka sünteesivale teadmisele. Selliselt on suhtlus tegutsejate vahel tihedam ja teadmiste liikumine parem. See kõik loob eeldusi, et saavutada suuremat lisandväärtust ja tootlust.
- Puitmajade tootjate ja väikelaevaehituste kooslused esindavad küpseid kooslusi, millel on väljakujunenud struktuur, kindlad eestvedajad ja tihe kooslusesisene suhtlus. Nende toode või teenus tugineb suhteliselt vähem otseselt alusuuringutest tulevale sisendile, pigem sünteesivale teadmisele. Ka seda tüüpi teadmisele toetumine nõuab rohkem otsest suhtlust teiste ettevõtetega. Praegu on need kooslused suhteliselt edukad, aga traditsiooniliste tootmisettevõtetena on nende puhul ette näha mitmeid ohtusid (inimkapitali puudus, kulude kasv, tehnoloogia muutumine jne), mis võib 10–15 aasta perspektiivis tugevalt mõjutada nende praegust konkurentsieelist. Väikesed ettevõtjad ei pruugi üksinda omada piisavalt ressursse, et suuta selliste kardinaalsete muutustega toime tulla. Sellised välised ja sisemised šokid saavad küpse koosluse proovikiviks. Kui nendega toime tullakse, siis on lootust areneda vastupidavaks koosluseks. Alternatiiviks on koosluse nõrgenemine. Siiski on seda tüüpi kooslustesse kuuluvate ettevõtjate võimaluseks toimiva koosluse olemasolu, mis saab aidata barjääre ületada ning ühiselt suurema partnerina ettevõtjaid esindada, sh suhtluses teadusasutustega ja tehnoloogiliste muutustega toimetulemisel.
Küps kooslus võib edasi areneda vastupidavaks või nõrgenenud kooslusena ajas hääbuda. Hästi toimivates sidusates kooslustes aitavad edukamad ettevõtted kaasa ka teiste arengule ning osaliste kriitilise massi kasvamine arendab EÖ komponente, misläbi on loota nende koostoimel omakorda lisandväärtuse suurenemist.
Hästi toimivates sidusates kooslustes aitavad edukamad ettevõtted kaasa ka teiste arengule.
TULEVIKKU MÕJUTAVAD ENIM INIMKAPITAL, TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING LIGIPÄÄSETAVUS TURGUDELE
Üritades prognoosida tulevikku, võib uuringu tulemuste põhjal väita, et tootlikkust mõjutavad praegu ja ka tulevikus enim inimkapital, teadus- ja arendustegevus ning turgude ligipääsetavus. Eesti väiksus, avatus ja orienteeritus eksportturgudele teeb EÖ vastuvõtlikuks ka Eestist väljaspool toimuvatele muutustele ning sidususe suurenemine Eesti väliste tegutsejatega ilmselt jätkub. Samas on Eesti hinnatase, sh tööjõukulud kiiresti lähenemas meie kaubanduspartnerite hindadele ja kui lähiajal ei tehta investeeringuid konkurentsivõime parandamiseks, on olemas suur oht, et senised eelised kaovad.
Inimkapital mõjutab EÖ arengut mitmel moel. Kuigi tööjõuturg on paindlik, on tööjõupuudus suurenemas. Teadus- ja arendustegevuse mahu kasv toote- ja teenusearenduses nõuab teistsuguse ettevalmistusega tööjõu olemasolu. Koos kulude kasvuga kiirendab see vajadust tehnoloogiliste muudatuste ja digiteerimise järele. Teisalt nõuavad suuremad investeeringud ka ettevõttevälise rahastuse olemasolu ning ettevõtjad ootavad riigilt sellises tegevuses toetust. Automatiseerimisse tuleb suhtuda vastutustundlikult, sest see ei tohi kaotada ettevõtete seniseid eeliseid, mis vähemalt osas kooslustes tuginevad erilahendustele ja väikeseeriatele.
Eesti väiksusest tulenevalt peaks tegema valikuid ja spetsialiseeruma teatud tegevusele, et tekiks suurem võimalus piisava kriitilise massi tekkimiseks. Kui ettevõtlus ja teadustegevus on valinud sama niši, on võimalik saavutada parem tuntus ja maine. Samas on tehnoloogilised ja muud arengud järjest kiiremad ja on suur oht, et prognoosid ei täitu. Seetõttu peab pikaajaliste poliitiliste ja strateegiliste raamistike koostamisel vastavalt toimuvatele muutustele arvestama ümberotsustamise võimalusega ja sellega, et paindlikkus tuleb kohe sisse planeerida.
Teadus- ja arendustegevus on seotud originaalsete toodete ja teenuste väljaarendamisega. Sealjuures tuleb aidata kaasa toote ja teenuse kaubamärgi ja ettevõtte pikaajalise positiivse kuvandi tekkimisele. Tähtis on tekitada tugevaid tooteid, teenuseid ja brände, mida hindavad ka väliskliendid, sest Eesti turg on väike ja eksport on paratamatu. Tuntud kaubamärk suurendab toote ja teenuse nähtavust turul ning aitab kaasa klientide usalduse tekkimisele. See saab omakorda tugineda teiste sarnase ettevõtete edulugudele. Kuna eksportturud on äärmiselt olulised, siis oodatakse ka riigi välisesindustelt tulevikus suuremat koostööd ja abi turgudele sisenemisel.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et ükski komponent üksi ei ole võtmetähtsusega. Ettevõtluse ökosüsteemi käsitlusest lähtuvalt on oluline komponentide kombinatsioon ning sidusus ja selle vastavus just konkreetse koha ja valdkonna vajadustele. Kultuurilised, sotsiaalsed ja materiaalsed komponendid muutuvad ajas ja võivad anda võimaluse ettevõtlustulemuste parandamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks.
KASUTATUD KIRJANDUS
- ACS, Z. J., STAM, E., AUDRETSCH, D. B., O’CONNOR, A. (2017). The lineages of the entrepreneurial ecosystem approach. – Small Business Economics, 49 (1), 1–10. doi: 10.1007/s11187-017-9864-8
- ASHEIM, B. T., COENEN, L., VANG, J. (2007). Face-to-face, buzz, and knowledge bases: Sociospatial implications for learning, innovation, and innovation policy. – Environment and Planning C: Government and Policy, 25 (5), 655–670.
- [ANDE] ASPEN NETWORK OF DEVELOPMENT ENTREPRENEURS. (2013). Entrepreneurial Ecosystem Diagnostic Toolkit. Aspen Network of Development Entrepreneurs.
- AUDRETSCH, D. B., BELITSKI, M. (2017). Entrepreneurial ecosystems in cities: Establishing the framework conditions. – The Journal of Technology Transfer, 42 (5), 1030–1051. doi: 10.1007/s10961-016-9473-8
- BELL-MASTERSON, J., STANGLER, D. (2015). Measuring an Entrepreneurial Ecosystem. – SSRN Electronic Journal, January. doi: 10.2139/ssrn.2580336
- BROWN, R., MASON, C. (2017). Looking inside the spiky bits: A critical review and conceptualisation of entrepreneurial ecosystems. – Small Business Economics, 49 (1), 11–30. doi: 10.1007/s11187-017-9865-7
- CUKIER, D., KON, F., KRUEGER, N. (2015). Towards a software startup ecosystems maturity model. PROFES’2015 Workshop on Software Startups. Springer LNCS 9459, Bolzano, Italy, 600–606. – https://pdfs.semanticscholar.org/8edb/9fff98fa7fe91006d9ed3966b28b2bc037f4.pdf
- ISENBERG, D. (2011). The entrepreneurship ecosystem strategy as a new paradigm for economic policy: Principles for cultivating entrepreneurship. Dublin: Institute of International European Affairs.
- KSHETRI, N. (2014). Developing successful entrepreneurial ecosystems: Lessons from a comparison of an Asian tiger and a Baltic tiger. Baltic Journal of Management, 9 (3), 330–356. doi: 10.1108/BJM-09-2013-0146
- MACK, E., MAYER, H. (2016). The evolutionary dynamics of entrepreneurial ecosystems. – Urban Studies, 53 (10), 2118–2133. doi: 10.1177/0042098015586547
- MALECKI, E. J. (2018). Entrepreneurship and entrepreneurial ecosystems. – Geography Compass (In Press). doi: 10.1111/gec3.12359
- MASON, C., BROWN, R. (2014). Entrepreneurial ecosystems and growth oriented entrepreneurship. Background paper prepared for the workshop organised by the OECD LEED Programme and the Dutch Ministry of Economic Affairs on Entrepreneurial Ecosystems and Growth Oriented Entrepreneurship. The Hague, Netherlands: OECD.
- NICOTRA, M., ROMANO, M., DEL GIUDICE, M., SCHILLACI, C. E. (2017). The Causal Relation Between Entrepreneurial Ecosystem and Productive Entrepreneurship. – The Journal of Technology Transfer, 1–34. doi: 10.1007/s10961-017-9628-2
- ROUNDY, P. T. (2017). “Small town” entrepreneurial ecosystems: Implications for developed and emerging economies. – Journal of Entrepreneurship in Emerging Economies, 9 (3), 238–262. doi: 10.1108/JEEE-09-2016-0040
- SPIGEL, B. (2017). The relational organization of entrepreneurial ecosystems. – Entrepreneurship Theory and Practice, 41 (1), 49–72. doi: 10.1111/etap.12167
- SPIGEL, B., HARRISON, R. (2017). Toward a process theory of entrepreneurial ecosystems. – Strategic Entrepreneurship Journal, 1–18. doi: https://doi.org/10.1002/sej.1268
- STAM, E. (2015). Entrepreneurial ecosystems and regional policy: A sympathetic critique. – European Planning Studies, 23 (9), 1759–1769. doi: 10.1080/09654313.2015.1061484
- STAM, E., ROMME, A. G. L., ROSO, M., VAN DEN TOREN, J. P., VAN DER STARRE, B. T. (2016). Knowledge triangles in the Netherlands: An entrepreneurial ecosystem approach. Paris: OECD.
- WORLD ECONOMIC FORUM (WEF). (2013). Entrepreneurial ecosystems around the globe and company growth dynamics. Report Summary for the Annual Meeting of the New Champions 2013. – http://www3.weforum.org/docs/WEF_EntrepreneurialEcosystems_Report_2013.pdf
- WORLD ECONOMIC FORUM (WEF). (2014). Entrepreneurial ecosystems around the globe and early-stage company growth dynamics. Geneva: World Economic Forum. http://reports.weforum.org/entrepreneurial-ecosystems-around-the-globe-and-early-stage-company-growth-dynamics/wp-content/blogs.dir/34/mp/files/pages/files/nme-entrepreneurship-report-jan-8-2014.pdf
* Artikkel toob välja esialgsed tulemused Arenguseire Keskuse tellimusel tehtavast uuringust, mis on osa ettevõtete tootlikkuse arengustsenaariumide uuringuprojektist ja otsib võimalusi ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks järgmise 10–15 aasta jooksul. Uuring on valminud Tallinna Tehnikaülikooli ja Mõttekoja Praxis koostööna.
** Eelretsenseeritud artikkel.