Nr 17

Laadi alla

Jaga

Prindi

Parlamentaarsed uudised

  • Piret Viljamaa

    Piret Viljamaa

    Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Välisriikide parlamentide uudiseid 2007. aasta novembrist 2008. aasta aprillini.
Uudistest valiku tegemisel on kasutatud elektroonilisi infoallikaid: uudisteagentuuride ja meediaväljaannete andmebaase, täistekstandmebaasi EBSCO ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.

Ameerika Ühendriigid

2007. aasta detsembris toetas Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda 222 poolt- ja 199 vastuhäälega seaduseelnõu, mis keelustaks Luure Keskagentuuril uputamistehnika ja teiste vaidlusaluste ülekuulamismeetodite kasutamise. Veebruaris kiitis seaduseelnõu 51 poolt- ja 45 vastuhäälega heaks ka Senat, kuid märtsis kasutas president George W. Bush vetoõigust. President tõi põhjenduseks, et seaduse jõustumine jätaks USA ilma ühest tõhusamast terrorismivastase võitluse vahendist. Märtsis hääletati Esindajatekojas seaduseelnõu uuesti, kuid hoolimata demokraatide argumentatsioonist, et tegu on piinamist takistava seadusega, ei õnnestunud presidendi vetot tühistada. Hääled jagunesid 225 poolt ja 188 vastu, nõutud kahekolmandikulisest enamusest jäi puudu 51 häält.
  • CBS News, 8.03.2008, “Bush vetoes bill banning torture”;
  • AP-BNS, 12.03.2008, “Alamkoda ei suutnud Bushi vettekastmiskeelu vetot ümber lükata”.

Belgia

2008. aasta märtsis toetas Belgia parlament flaami kristliku demokraadi Yves Leterme’i juhitavat valitsust, lõpetades üheksa kuud kestnud valitsuskriisi. Koalitsioonis on nii flaami kui ka vallooni parteid. Hääletustulemused olid ootuspärased: 97 poolt- ja 48 vastuhäält, lisaks üks erapooletu. Leterme’i toetasid nii flaami- kui ka prantsuskeelsed liberaalid ning kristlikud demokraadid ja prantsuskeelsed sotsialistid. 2007. aasta juunis peetud parlamendivalimiste järel esilekerkinud parteidevahelised lahkarvamused andsid alust spekulatsioonidele, et 1831. aastal moodustatud Belgia võib lõheneda hollandi- ja prantsuskeelseks osaks. Flaami poliitikud on jäänud kindlaks nõudmisele anda piirkondadele rohkem sõnaõigust, valitsusjuhi Yves Leterme’i erakond on seadnud 15. juuliks tähtaja, et suurendada regioonide võimu. Valloonid on aga säärase sammu vastu, mis loob võimaluse uuteks valitsuskriisideks.
  • AFP-BNS, 22.03.2008, “Belgia parlament kiitis heaks uue valitsuse”.

Bulgaaria

Bulgaaria mainekaima korruptsioonivastase organisatsiooni Demokraatiauuringute Keskuse (CSD) väitel ostavad Bulgaaria organiseeritud kuritegelikud jõugud ära poliitikuid, kohtunikke ja riigiteenistujaid, et legaliseerida oma äri ja laiendada kontrolli tulutoovate turgude üle. Väidetavalt oli kahes viimases parlamendikoosseisus kokku paarkümmend parlamendiliiget, kes surusid aktiivselt läbi seadusi organiseeritud kuritegevusega seotud majandusstruktuuride huvides. Massiline häälteostmine kohalikel valimistel sundis parlamenti muutma seadust, et karistada häälte müüjaid kuni aastase vangistusega.

2008. aasta veebruaris toimunud meeleavaldusel nõudsid 10 000 opositsioonipartei liiget ja toetajat valitsuselt korruptsiooni väljajuurimist. Veebruaris toimus parlamendis valitsuse umbusaldushääletus, mille aga valitsuskoalitsioon võitis: valitsust toetas 149, vastu hääletas 86 parlamendiliiget. Valitsusele umbusalduse avaldamise poolt hääletas ka üks valitseva Sotsialistliku Partei liige, Nikolai Kamov, kes pärast fraktsioonist välja heideti.

Euroopa Liit nõudis Bulgaarialt otsustavaid samme võitluses kuritegevuse ja korruptsiooniga ning 2008. aasta alguses külmutati osa Euroopa Liidu abirahadest, mis oleksid Bulgaariale määratud programmide SAPARD, PHARE ja ISPA raames. Märtsis ei toetanud parlamendienamus parempoolsete opositsioonipoliitikute ettepanekut luua parlamendi uurimiskomisjon Riikliku Põllumajandusfondi tegevuse uurimiseks. Pettused, mis väidetavalt leidsid aset põllumajandusfondi raha jagamisel, põhjustasidki SAPARD-i rahaeraldiste külmutamise.
  • Reuters-BNS, 12.12.2007, “Raport: maffia ostab Bulgaaria poliitikuid”;
  • Reuters-BNS, 22.02.2008, “Bulgaaria valitsus võitis umbusaldushääletuse”;
  • Novinite, 12.03.2008, “Bulgaria MPs reject proposition for commission over frozen SAPARD funds”. – http://www.novinite.com/view_news.php?id=91222
2007. aasta detsembris võttis Bulgaaria parlament vastu seadusemuudatuse, millega kehtestati 10-protsendiline ühtlane tulumaks, mis on Euroopa madalaim. Opositsiooni ja ametiühingute terava kriitika kutsus esile valitsevate sotsialistide otsus jätta seadusest välja punkt, mille kohaselt oleks kehtestatud maksuvaba tulu määr 200 Bulgaaria leevi (umbes 1600 Eesti krooni) kuus. Jaanuaris tõstis parlament ametnike, munitsipaal-, tervishoiu- ja kultuuritöötajate ning korrakaitsetöötajate keskmist nominaalpalka, et kompenseerida madalamapalgalistele uue maksukorraldusega kaasnevat maksutõusu, mis puudutas neid, kes teenivad alla 490 leevi kuus.

Gruusia

2008. aasta veebruaris ja märtsis muutis Gruusia parlament põhiseadust ja valimisseadust. Veebruari lõpul muutis parlament põhiseadust, muudatuste kohaselt luuakse valitsuses esimese asepeaministri ja asepeaministrite (praegu ainult üks asepeaministrikoht) ning piirkondlike kuberneride ametikohad. Sisuliselt olid kubernerid ka varem olemas, kuid neid nimetati teisiti ja põhiseaduses kuberneri ei mainitud. Koalitsiooni ja opositsiooni erimeelsuste tõttu jäid mitmed põhiseaduse parandused tegemata, näiteks parlamendikoosseisu volituste pikendamine neljalt aastalt viiele.

Märtsi alguses alandas parlament erakondade künnist parlamenti pääsemiseks seitsmelt viiele protsendile, muudatus võeti vastu 165 poolthäälega. Muudeti ka parlamendi suurust, see nõue tulenes 2003. aastal korraldatud referendumi tulemustest: järgmises parlamendikoosseisus ei ole enam 235, vaid 150 liiget. Pooled neist valitakse proportsionaalse ja pooled majoritaarse süsteemi alusel, majoritaarse süsteemi alusel valitavate parlamendiliikmete arv tõusis seejuures 50-lt 75-le, proportsionaalse süsteemi järgi valitute hulk aga langes.

Märtsis toimus parlamendi juures opositsiooni 17-päevane näljastreik, milles osales ka parlamendiliikmeid. Näljastreigi üks ajend oli majoritaarse süsteemi alusel valitavate parlamendiliikmete arvu suurendamine, mis annab praegusele koalitsioonile eelised, samuti nõuti presidendivalimiste tulemuste ülevaatamist, poliitvangide vabastamist ja Imedi telekanali taaskäivitamist. Näljastreik soovitud tulemusi ei andnud, kuid opositsioon ähvardas võitlust jätkata.

Hispaania

2007. aasta märtsis toimusid Hispaanias parlamendivalimised. Valitsevad sotsialistid said 350-kohalises parlamendi alamkojas juurde viis kohta, kuid nende 169 mandaati ei taga absoluutset enamust. Ka konservatiivne opositsioonierakond Rahvapartei sai juurde viis kohta, mis annab kokku 153 mandaati. Mõõdukas katalaani rahvuslaste partei Convergència i Unió on 11 kohaga Hispaania parlamendi alamkoja kolmas jõud ning tõenäoliselt ka José Luis Rodríguez Zapatero juhitava Hispaania Sotsialistliku Töölispartei koalitsioonipartner. Samal ajal valiti ka Senati 208 liiget 264-st, Senati ülejäänud 56 liiget määravad piirkondlikud võimuesindajad. Rahvapartei sai Senatisse rahvahääletuse tulemusel 101, Sotsialistlik Töölispartei 89 kohta. Osalusprotsent oli 75,3. Valimiskampaania keskendus majandusküsimustele ja tööpuuduse hüppelisele tõusule. Kampaania lõppes enneaegselt endise sotsialistist baski poliitiku mõrva tõttu. Mõlemad suurerakonnad süüdistasid tapmises baski separatistlikku rühmitust ETA.
  • Reuters-BNS, 10.03.2008, “Hispaania valimiste lõplikud tulemused”;
  • Reuters-AFP-BNS, 10.03.2008, “Sotsialistid võitsid Hispaania parlamendivalimised”;
  • Elecciones a Cortes Generales 2008. – http://www.generales2008.mir.es/99SN/FTOP.htm

Horvaatia

2007. aasta novembris toimusid Horvaatias parlamendivalimised. Ivo Sanaderi juhitud Horvaatia Demokraatlik Liit sai 153-kohalises parlamendis 66 kohta, Sotsiaaldemokraatlik Partei kogus kümme kohta vähem. Kolmanda tulemuse – 7 kohta – sai liberaaldemokraatlik Horvaatia Rahvapartei. Demokraatlik Liit moodustas koalitsiooni nelja väiksema parteiga, jaanuaris toetas parlamendis valitsust 82 parlamendiliiget, 62 oli vastu. Esimest korda Horvaatia iseseisvuse jooksul määrati kõrgesse riigiametisse serbia etnilise vähemuse esindaja – koalitsioonileppe tulemusel sai üheks asepeaministriks Slobodan Uzelac. Valitsuse prioriteedid on NATO ja Euroopa Liiduga liitumine, sisepoliitikas majanduskasvu ja stabiilsuse kindlustamine, rõhk on turismil ning põllumajandusel.

Iraak

2008. aasta jaanuaris toetas Iraagi parlament 110 poolt- ja 50 vastuhäälega riigilipu muutmist. Juba 2004. aastal muudeti lipul oleva eksdiktaator Saddam Husseini käsitsi kirjutatud teksti “Allahu Akbar” ehk “Jumal on kõikvõimas” šrifti. Nüüd otsustati lipult eemaldada kolm viisnurka, mis sümboliseerisid Saddam Husseini kunagise ainupartei loosungit: ühtsus, vabadus, sotsialism. Iraagi kurdide sõnul seostus see otseselt režiimiga, mis nende rahvast hävitas. Seadus kehtestati ajutiselt, pärast aasta möödumist vaadatakse see veel kord üle.

Iraan

2008. aasta märtsis toimusid Iraanis parlamendivalimised, mille võitsid konservatiivid, kelle hulgas on nii president Mahmoud Ahmadinejadi poolehoidjaid kui ka kriitikuid. Nad said 290-kohalises parlamendis ligikaudu 70 protsenti kohtadest, mõnes piirkonnas toimuvad aprillis ja mais järelvalimised. Enne valimisi uurisid siseministeeriumi ametnikud põhjalikult kandidaatide tausta ning ligikaudu 2000 neist diskvalifitseeriti erinevatel põhjustel, näiteks süüdistati neid korruptsioonis, islami väärtustest ja tõekspidamistest lahtiütlemises, uimastite kasutamises jms. 329 inimest diskvalifitseeriti, sest neil oli ümbruskonnas halb maine. Reformimeelsed teatasid, et üle poole nende kandidaatidest lükati tagasi, ning seadsid häältelugemisprotsessi usaldusväärsuse kahtluse alla. Valimas käis 60 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, eelmiste parlamendivalimiste ajal oli osalusprotsent 51.
  • AFP-BNS, 24.01.2008, “Iraan ei luba kolmandikku kandidaatidest valimistele”;
  • BBC News, 16.03.2008, “Conservatives win Iran election”. – http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/7297923.stm
  • Reuters-BNS, 19.03.2008, “Iraani reformaatorid nõuavad Teherani häälte ülelugemist”.

Itaalia

2008. aasta jaanuari lõpul sattus Itaalia poliitilisse kriisi, kui Senati usaldushääletuse kaotanud peaminister Romano Prodi tagasi astus. Alamkojas toetas valitsuse jätkamist 326 parlamendiliiget, vastu oli 275, Senatis toetas aga valitsust 155 ja umbusaldas 161 parlamendiliiget. Kriisikõnelustel ei suudetud vahevalitsust moodustada ning veebruaris saatis president Giorgio Napolitano parlamendi laiali. Eelmisel parlamendikoosseisul ei õnnestunud reformida segast valimissüsteemi, mida peetakse tihedalt vahetuvate valitsuste algpõhjuseks. Aprillis toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised, mille tulemusel võitis konservatiivide juht Silvio Berlusconi parlamendi mõlemas kojas enamuse. Alamkojas said paremtsentristid 340, vasaktsentristid 239 ja tsentristid 36 kohta. Senatis said paremtsentristid 168, vasaktsentristid eesotsas Walter Veltroniga 130 ja tsentristid kolm kohta. Valimiskampaanias keskenduti lisaks majandusküsimustele ka abordi temaatikale. Silvio Berlusconi põhjustas elava debati väitega, et ÜRO peaks kehtestama abordile samasuguse ülemaailmse moratooriumi, nagu seda on tehtud surmanuhtluse puhul.

Jaapan

2008. aasta jaanuaris seadustas Jaapani parlamendi alamkoda 340 poolt- ja 133 vastuhäälega mereväemissiooni taasalustamise Ameerika Ühendriikide juhitavate operatsioonide toetamiseks Afganistanis. Sama päeva hommikul hääletas opositsiooni kontrolli all olev parlamendi ülemkoda seaduseelnõu vastu. Selline kahe koja vastasseis on Jaapanis väga haruldane, niisugune olukord leidis viimati aset 1951. aastal. Jaapan on juba kuus aastat varustanud kütusega India ookeanis patrullivaid Ameerika Ühendriikide ja teiste riikide laevu, mis osalevad terrorismivastases sõjas. Opositsioonilise Demokraatliku Partei juhi Ichiro Ozawa sõnul on eelmise aasta lõpus peatatud missioon vastuolus Jaapani patsifistliku põhiseadusega. Missiooni pikendati aasta võrra, piirates tegevust nende India ookeani aladega, mis ei asu otseses sõjapiirkonnas.

Kosovo

2007. aasta novembris toimunud Kosovo provintsi parlamendi valimised võitis endise sissiliidri Hashim Thaci Kosovo Demokraatlik Partei, kuid ei saanud 120-kohalises parlamendis absoluutset enamust.

2008. aasta veebruaris kuulutas Kosovo parlament välja iseseisvuse. Kõik eriistungist osa võtnud 109 parlamendiliiget toetasid iseseisvusdeklaratsiooni. Istungilt puudus 11 liiget, kes esindasid rahvusvähemusi. Kinnitati ka uus lipp, mis on tumesinist värvi ning sellel on Kosovo kollane kujutis ja kuus valget tähte. Seni kasutasid Kosovo albaanlased Albaania lippu. Aprilli alguses võttis parlament 103 poolthäälega vastu põhiseaduse, mille kohaselt on Kosovo ilmalik vabariik. Kosovo on kuues riik, mis kasvas välja endisest Jugoslaaviast.

Kreeka

2008. aasta jaanuaris eiras rühm naisi, nende hulgas Kreeka parlamendi liige Litsa Amanatidou Paschalidou, ligi tuhande aasta vanust keeldu – nad ronisid üle aia Athose mäel asuvale kloostrite maa-alale. Athose mäele ei lubata isegi emaseid loomi. Tegemist polnud siiski naisõiguslastega, kohalikud külaelanikud protesteerisid kloostrite ajalooliste maanõuete vastu, mis nende sõnul on ebaseaduslikud. Kreeka parlamendiliige nimetas oma tegevust “sümboolseks aktiks”, mis peaks kloostrielanikele meelde tuletama, et nad tegutseksid üldistest, mitte oma majanduslikest huvidest lähtudes. Kreeka seaduste kohaselt võib naisi Athose mäele tungimise eest karistada kuni aastase vanglakaristusega.
Xpatathens, 11.01.2008, “Women protest in monk sanctuary on Mount Athos”. – http://www.xpatathens.com/news/17415
Kreekas on tekitanud poleemikat valitsuse kavandatav pensionireform. Ekspertide sõnul kukuks Kreeka pensionisüsteem praegusel kujul 15 aasta pärast kokku. Pensionireformi raames on kavas kärpida pensionifondide arvu 155-lt 13-le, tõsta naiste pensioniiga järk-järgult 62-lt 65 eluaastale. Töötavatele emadele ja pensionile jäämist edasi lükkavatele inimestele on kavas teha soodustusi, varakult pensionile minejaile aga kehtestada piiranguid. Opositsiooni ja ametiühingute sõnul võetakse töötajailt ära nende väljateenitud pension ning märtsis toimusid mitu nädalat töötajate streigid, mille tulemuseks olid kuhjuvad prügihunnikud, elektrikatkestused jms. Parlament hääletas seaduseelnõu heakskiitmise üle kaks korda: esimesel korral sai eelnõu 151 poolt- ja 13 vastuhäält. Opositsiooni nõudel hääletati märtsi viimasel päeval uuesti, siis kiideti seaduseelnõu heaks 151 poolthäälega, vastu oli seekord 146 parlamendiliiget. Opositsiooni ettepanek korraldada pensionireformi küsimuses rahvahääletus parlamendi toetust ei saanud.

Kõrgõzstan

2007. aasta detsembris toimunud Kõrgõzstani ennetähtaegsetel parlamendivalimistel teiseks tulnud opositsioonipartei ei pääsenud parlamenti, sest ei suutnud ühes oblastis valimiskünnist ületada. President Kurmanbek Bakijevi valitsuspartei Ak-Žol võitis 71 mandaati 90-st, sotsiaaldemokraadid said 11 ja kommunistid kaheksa kohta. Opositsioonipartei Ata-Meken kogus umbes üheksa protsenti häältest, kuid ei suutnud Oši oblastis nõutud 0,5-protsenilist künnist ületada. Osales umbes 71,9 protsenti 2,3 miljonist valijast.

Oktoobris muudeti Kõrgõzstani põhiseadust ja valimisseadust, mille kohaselt on nüüd parlamendis 90 (enne 75) kohta ning parteid peavad ületama üleriigilise 5-protsendilise valimiskünnise ning lisaks saama kõigis seitsmes oblastis vähemalt 0,5-protsendilise valijate toetuse. Pärast valimisi lubas riigi ülemkohus valimistulemused üle vaadata, sest esialgsete tulemuste põhjal pääses parlamenti ainult üks partei – Ak-Žol. Kuid vastavalt kohtu otsusele lubati parlamenti sotsiaaldemokraadid ja kommunistid, kes on varem olnud presidendipartei koostööpartnerid, mitte aga opositsiooniline Ata-Meken, kes kogus rohkem hääli. Opositsiooniparteid süüdistasid võime tulemuste võltsimises, paarkümmend protesteerijat vahistati.

Leedu

2007. aasta detsembris võttis Leedu Seim 80 poolthäälega (vastu hääletas üks, erapooletuks jäi 16 parlamendiliiget) vastu haldus­õigusrikkumiste seadustiku parandused, mis karmistavad autojuhtide vastutust liikluseeskirjade rikkumise korral. Näiteks võib sõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kuni neljaks aastaks ning sõiduki konfiskeerimisega. Niisugune meede tekitas Seimis elava diskussiooni, paljude seadusandjate arvates viib see pikkade kohtuvaidlusteni varaliste õiguste üle, sest seadus jätab selgitamata, mis saab konfiskeeritud autodest edasi. Samuti suurendatakse rahatrahve mootorrattal kiivrita ja autos turvavööta sõitmise eest, pikeneb kiiruseületajatelt juhiloa äravõtmise aeg, eeskirjarikkujaid võib karistada haldusaresti ja korduseksamile saatmisega.
  • Interfax-BNS, 13.12.2007, “Leedus jäävad roolijoodikud autost ilma”;
  • Lithuanian Parliamentary Mirror, December 2007 (no 12), “Heavier penalties will be imposed for speeding, aggressive driving and drunk driving”. – http://www.lrs.lt/n/kronikos/pdf/m_122.pdf

Luksemburg

2008. aasta veebruaris võttis Luksemburgi parlament vastu eutanaasiat ja abistatud enesetappu lubava seaduse. Suvel jõustuva seaduse poolt hääletas 30, vastu 26 parlamendiliiget. Luksemburgi meedia teatel jäi sellega sümboolselt kaotajaks peaminister Jean-Claude Juncker, kelle Kristlik Rahvapartei oli eutanaasia vastu. Esimese riigina seadustati eutanaasia 2002. aastal Hollandis. Eutanaasia lubamise üle käivad vaidlused mitmes riigis, teiste hulgas Mehhikos, Austraalias ja Hiinas.
  • Reuters-BNS, 20.02.2008, “Luksemburgi parlament võttis vastu eutanaasiaseaduse”.

Läti

2008. aasta märtsis võttis Läti parlament vastu deklaratsiooni “Nõukogude Liidu repressioonidest ukraina rahva vastu aastatel 1932–1933”, mis koostati vastuseks Ukraina üleskutsele, et maailma üldsus mõistaks hukka stalinistliku režiimi tekitatud suure näljahäda, mille tulemusel hukkus viiendik Ukraina elanikkonnast. Näljahäda hukkamõistmise vastu oli ainult fraktsioon Inimõiguste Eest Ühtses Lätis. Ukraina näljahäda kui genotsiidi on varem hukka mõistnud Eesti, USA, Kanada, Austraalia, Leedu, Gruusia, Poola ja mitu teist riiki.
  • BNS, 13.03.2008, “Läti Seim tunnistas Ukraina näljahäda genotsiidiks”.

Nepal

2008. aasta aprillis toimusid Nepalis ajaloolised parlamendivalimised, mille käigus valiti 601-kohalise assamblee liikmed. 240 valitakse isikumandaadi alusel, 335 proportsionaalse esindatuse alusel ning 26 liiget nimetab valitsus. 575 valitavast kohast sai Nepali Kommunistlik Partei (endised mässulised maoistid) 220 kohta, Nepali poliitikas seni tooni andnud Nepali Kongress ainult 110 mandaati. Tegemist on esimeste valimistega viimase üheksa aasta jooksul, millega nepallased loodavad kindlustada rahu pärast kümnendi kestnud kodusõda. Ettevalmistusi on varjutanud vägivald ja valijate ähvardamine. Assamblee ülesanne on koostada uus põhiseadus, kavas on kaotada 240 aastat väldanud monarhia. Monarhia kaotamise otsuse langetasid möödunud aastal suuremad parteid ja valitaval parlamendil tuleb see lihtsalt kinnitada.
  • Reuters-AFP-BNS, 10.04.2008, “Nepalis toimuvad ajaloolised valimised”;
  • Reuters-BNS, 25.04.2008, “Nepali häältelugemine jõudis lõpule”.

Prantsusmaa

2008. aasta veebruaris ratifitseeris Prantsusmaa parlament Euroopa Liidu Lissaboni lepingu. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy on suur reformilepingu eestkõneleja ning tema konservatiivsel erakonnal Rahvaliikumise Liit on parlamendi mõlemas kojas enamus. Rahvusassamblee ratifitseeris lepingu 336 poolt- ja 52 vastuhäälega ning Senat kiitis selle heaks 265 poolt- ja 42 vastuhäälega. Poolt hääletas ka suur osa sotsialistidest, kuigi parteis valitsevad Euroopa Liidu institutsioonide reformimise küsimuses lahkhelid.

Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle heaks kiitma. 2005. aastal hääletasid prantslased ja hollandlased referendumil Euroopa Liidu põhiseaduse vastu, seekord nõudis president Nicolas Sarkozy lepingu ratifitseerimist parlamendis.
  • Reuters-BNS, 8.02.2008, “Prantsusmaa ratifitseeris EL-i reformileppe”.

Saksamaa

2007. aasta novembris otsustas Saksamaa parlamendi alamkoda Bundestag opositsiooni vastuseisust hoolimata, et Berliini müüri langemise 20. aastapäevaks püstitatakse Saksamaa ühtsust ja vabadust kujutav monument. Bundestag’is vaieldi monumendi asukoha ja selle avamise aja üle. Vasakpoolsete sõnul võiks monument asuda mitte Berliinis, vaid Leipzigis ning avamine võiks toimuda 9. oktoobril, mitte 9. novembril, viidates 1989. aastal Leipzigis toimunud demonstratsioonidele, mis tähistasid kommunistliku režiimi lõpu algust Ida-Saksamaal. Paljudes sakslastes kutsub taasühinemine siiani esile vastakaid tundeid ning arvamusuuringute kohaselt sooviks iga viies sakslane Berliini müüri tagasi.
2007. aasta novembris võttis Saksamaa parlamendi alamkoda Bundestag vastu seadusemuudatused, mis lubavad senisest laiaulatuslikumat jälitustegevust. Seaduse poolt hääletas 366 parlamendiliiget, vastu oli 156, kaks jäi erapooletuks. Poolt hääletasid kristlikud demokraadid, kristlikud sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Seadusemuudatuste kohaselt peavad telekommunikatsiooniteenuseid osutavad firmad edaspidi säilitama eraisikute telefonikõnede ja Interneti-suhtluse andmeid kuni kuus kuud, kõnede eristuse andmetele ligipääsemiseks peab politsei saama kohtu loa. Seaduse eesmärk on vastavalt Euroopa Liidu direktiividele tõhustada terrorismivastast võitlust. Teatud juhtudel võimaldab seadus telefonikõnesid pealt kuulata, muu hulgas ka advokaatide, ajakirjanike ja arstide kõnesid. Erandid on tehtud parlamendiliikmetele, vaimulikele ja riiklikele süüdistajatele. Sellised meetmed kutsusid esile opositsiooni ja eraelu puutumatuse kaitsjate tugeva kriitika. 2008. aasta veebruaris andsid telekommunikatsiooniandmete säilitamise vastu protesteerivad kodanikud Föderaalsele Konstitutsioonikohtule üle 34 000 protestiallkirja, tegemist on Saksamaa ajaloo suurima põhiseaduslike õiguste alase vaidlusega.
2008. aasta veebruaris võttis Saksamaa parlamendi alamkoda Bundestag vastu seaduse, mis võimaldab meestel teha isadustesti lapse ema vastuseisust hoolimata. Seadusemuudatuse kohaselt ei tähenda negatiivne DNA-test isaõigustest ilmajäämist. Praegu teevad Saksamaa isad igal aastal salaja 20 000 – 30 000 isadustesti. Opositsioonis olevate vasakpoolsete ja roheliste sõnul ei kaitse seadus laste huve. Seaduse kiitis heaks ka ülemkoda Bundesrat.

Serbia

2008. aasta veebruaris kuulutas Serbia parlament erakorralisel istungil Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni “õigustühiseks”. Valitsuse vastava ettepaneku poolt hääletas 225 parlamendiliiget 250-st. Parlamendi kinnitusel rikub Kosovo deklaratsioon Serbia territoriaalset terviklikkust ja riigi iseseisvust. Parlamendis vastuvõetud otsusega tühistati ka Euroopa Liidu missioon Kosovos, mille eesmärk on aidata noort riiki üleminekuperioodil. Avalduses öeldakse, et Euroopa Liidu Kosovoga seotud otsustel pole mingit seaduslikku alust ja seega ei kohusta need Serbiat millekski.
  • AFP-BNS, 19. 02.2008, “Serbia “tühistas” Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni”.

Slovakkia

2007. aasta aprillis võttis Slovakkia parlament vastu meediaseaduse, mis opositsiooni, inimõiguslaste ja meedia arvates rikub ajakirjandusvabadust. Seaduseelnõu poolt hääletas 81 ja vastu 62 parlamendiliiget. Kõige tugevamat protesti kutsub esile nõue trükkida ära uudistes mainitud inimeste vastulaused. Ajakirjanikud kardavad, et poliitikud ujutavad leheveerud oma kommentaaridega üle. Pärast seaduse vastuvõtmist ilmusid Slovakkia suurimad päevalehed protestiks ilma esiküljeuudisteta ning opositsioon ähvardas nurjata Euroopa Liidu Lissaboni lepingu hääletuse. Vasakpoolsel peaministril Robert Ficol õnnestus hääletusel siiski kindlustada piisav parlamendienamus, sest Lissaboni lepingut otsustas toetada ungarlaste opositsioonipartei Ungari Koalitsioonipartei. Meediaseaduse peab veel kinnitama president Ivan Gašparovič.

Soome

2007. aasta novembris võttis Soome Eduskunta vastu patsienditurvalisuse seaduse, mis sätestas, et massilise streigi korral on osal meditsiiniõdedest kohustus jätkata haigete eest hoolitsemist, hoolimata nende kavatsusest töölt lahkuda. Vastasel korral võib määrata rahatrahvi. Seadus kehtis ainult kolm ja pool kuud ning oli ajendatud Soome tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliidu TEHY õdedele suunatud üleskutsest lahkuda novembris ja detsembris kampaaniakorras töölt, kui nende palka 24 protsendi võrra ei tõsteta. Massilist töölt lahkumist siiski ei järgnenud, kutseliitu kuuluvad meditsiiniõed saavutasid järgnevaks neljaks aastaks kokkuleppe, mille alusel nende palgad tõusevad 22–28 protsenti.

Šotimaa

2008. aasta märtsis arutasid parlamendiliikmed Šotimaa “viimase nõia” rehabiliteerimist. Parlamendi petitsioonide komiteele esitati palve postuumselt õigeks mõista Helen Duncan, kes 1944. aastal nõidumise seaduse alusel üheksaks kuuks vangi mõisteti. Helen Duncan rääkis sõjalaeva uppumisest enne, kui see fakt avalikkuse ette jõudis. Komitee lükkas palve üksmeelselt tagasi, komitee liikme Nigel Doni sõnul on neil olulisemaid asju arutada. Roheline Robin Harper toetas aga seisukohta, et tuleks arutleda ülekohtu üle, mis ajaloo vältel Šoti ühiskonnas naistele on osaks saanud, sest enamik nõiana põletatuid olid naised.

Taani

2007. aasta novembris toimusid Taani 179-liikmelise parlamendi Folketing’i ennetähtaegsed valimised. Valitsevad paremtsentristid eesotsas peaminister Anders Fogh Rasmusseniga said koos koalitsioonipartneritega 64 kohta (Liberaalne partei Venstre 46 ja Konservatiivne Rahvapartei 18 kohta). Venstre sai kuus kohta vähem kui eelmistel valimistel. Koalitsiooni toetaja Taani Rahvapartei sai 25 ja 2007. aastal loodud Palestiina sisserändaja Naser Khaderi juhitud Uus Allianss 5 kohta. Sotsiaaldemokraadid said 45 kohta. Valimisosalus 86,6 protsenti oli kõrgem kui 2005. aastal toimunud erakorralistel valimistel. Taani parlamenti pääsesid ka kaks Türgis sündinud naist, kes kandideerisid opositsioonierakondade nimekirjas. Kõmulisim kandidaat, kes küll valituks ei osutunud, oli 25-aastane Asmaa Abdol-Hamid. Ta lubas parlamendis pearätti kanda ja õigustas Taani sõdurite ründamist Iraagis. Seaduse kohaselt valitakse kaks parlamendiliiget Fääri saartelt ja kaks Gröönimaalt, kust pääsesid parlamenti Gröönimaale suuremat autonoomiat sooviva partei Siumut ning Gröönimaa iseseisvust toetava partei Inuit Ataqatigiit esindajad. Valimiskampaania ajal lubas peaminister Rasmussen maksukärpeid ja veidi leebemat immigratsioonipoliitikat, opositsioon tõotas tugevamat sotsiaalsüsteemi ja kaastundlikumat suhtumist sisserändajatesse, Taani Rahvapartei aga ei lubanud immigratsioonipoliitikas mingeid järeleandmisi teha.

Tšehhi

2008. aasta veebruaris valisid Tšehhi parlamendi mõlemad kojad presidenti, seda perioodi nimetas meedia “pikaks nädalaks Tšehhi poliitikas”. Esimeses kahes hääletusvoorus presidenti valida ei õnnestunud, mõlemad hääletusvoorud võitis napilt 66-aastane ametisolev president Václav Klaus majandusprofessor Jan Švejnari ees. Kolmandas voorus sai Václav Klaus 141 häält ning ta valiti ametisse tagasi. Valimised ei kulgenud skandaalideta, kolm parlamendiliiget said ümbriku kuuliga, üks parlamendiliige teatas, et talle pakuti altkäemaksu. Peaminister Mirek Topolánek kutsus valimisvoorude vahepeal parlamendiliikmeid üles väärikusele ning parteiülest kandidaati valima. Sotsiaaldemokraat Evžen Snítilý, kelle hääl lõpuks otsustas Klausi valimise, heideti seetõttu parteist välja. Teda süüdistati altkäemaksuvõtmises, samuti kahtlustati väljapressimist seoses võimaliku mahasalatud kaastööga salaluureteenistusele kommunismiperioodil. Pärast valimisi teatasid kõik alamkotta kuuluvad parteid üksmeelselt, et eelistaksid otseseid presidendivalimisi, sest ei soovi samasuguseid valimisi nagu sel korral.

2008. aasta veebruaris pani president Václav Klaus veto parlamendis vastuvõetud seadusele, mis tühistas varasema jahipidamiskorra, mille kohaselt hoiti jahikoerte väljaõppeks kasutatavaid rebaseid puuris. Seadusemuudatus lubab kasutada rebaseid otsekontaktis elavpeibutisena. Parlamendi alamkoda ja Senat ei jõudnud kõigis üksikasjades üksmeelele, seadusemuudatused tekitasid parlamendis elavat vaidlust, laiemas arutelus vastandusid jahimeeste ja loomakaitsjate seisukohad. Märtsis toimus parlamendi alamkojas uus hääletus. Presidendi veto tühistamiseks oleks olnud vaja 101 häält, kuid seaduse poolt hääletas ainult 86 ja selle vastu 37 parlamendiliiget. Seadust toetasid sotsiaaldemokraadid, Kodanike Demokraatlik Partei ja kommunistid, seaduse vastu olid rohelised ja enamik kristlikest demokraatidest. Seaduseelnõu sisaldas ka Euroopa Liidu nõutud täiendusi, näiteks taheti karmistada karistusi loomade väärkohtlemise eest, nõuti koerte ja eksootiliste koduloomade kiibistamist.

Türgi

2008. aasta veebruaris võttis Türgi parlament vastu põhiseaduse muudatused, millega tühistati ülikoolides moslemi pearäti kandmise keeld. Seaduse poolt hääletas 411 ja vastu 103 parlamendiliiget. Hääletusele eelnesid kümnete tuhandete meeleavaldajate protestid ning pikk ja äge debatt parlamendis. Ilmalik eliit kardab, et keelu tühistamine suurendab religiooni osa ühiskonnas ning rikub riigi ja usu lahususe põhimõtet. Väljaspool kodu pea katmise nõuet järgib ligikaudu 60 protsenti türgi naistest, teiste hulgas peaminister Recep Tayyip Erdoğani ja president Abdullah Güli ning mitmete ministrite naised ja tütred.

  • Reuters-BNS, 9.02.2008, “Türgi parlament tühistas ülikoolides rätikandmise keelu”.
2008. aasta veebruaris võttis Türgi parlament tuliste vaidluste käigus vastu vähemuste õigusi puudutavad seadusemuudatused, mis muu hulgas käsitlevad mittemuslimitest vähemustele nende sihtasutustelt konfiskeeritud varade tagastamist. Samuti lubatakse vähemuste sihtasutustel teha koostööd välisriikide organisatsioonidega, luua oma osakondi teistesse riikidesse jne. Seadusemuudatusi nõuab Euroopa Liit, selle vastu olid Türgi rahvuslased, kes leidsid, et seadus ohustab Türgi rahvuslikku julgeolekut. Seaduse peab kinnitama president.

Ukraina

2008. aasta jaanuarist märtsini oli tõkestatud Ukraina Ülemraada töö, sest opositsiooniliikmed tõid istungitesaali NATO-vastased plakatid ning tõkestasid parlamendi tööd. Parlamendi juures toimusid ka meeleavaldused, Regioonide Partei poolehoidjad protesteerisid NATO-sse pürgimise vastu. Veebruaris arutasid fraktsioonid ümarlauas poliitilisele kokkuleppele jõudmist ning märtsi alguses allkirjastasid parlamendifraktsioonide juhid üksteisemõistmise protokolli, mis võimaldas Ülemraadal pika kriisi järel taas tööle asuda.
  • Interfax-BNS, 25.01.2008, “Ukraina opositsioon ei lase parlamendil istungjärku lõpetada”;
  • Interfax-BNS, 6.03.2008, “Ukraina parlament tuli kriisist välja ja asub taas tööle”.

Ungari

2007. aasta detsembris võttis Ungari parlament vastu registreeritud partnerluse seaduse, mis annab vabaabielus olevatele paaridele abielupaaridega peaaegu võrdsed õigused. Seaduse poolt hääletas 185, vastu 154 ja erapooletuks jäi 9 parlamendiliiget. Paaridena käsitletakse ka samasoolisi paare. Registreeritud vabaabielus elavatel elukaaslastel on samasugused varalised õigused nagu ametliku abielu puhul, kuid neile ei laiene õigus lapsi adopteerida ja viljakusravi saada ning partneri perekonnanime võtta. Seadus jõustub 2009. aasta algusest.
2007. aasta detsembris võttis Ungari parlament tervishoiureformi raames vastu tervisekindlustuse privatiseerimise seaduse. President László Sólyom saatis selle parlamenti tagasi. Veebruaris hääletas parlament uuesti ning seadus võeti teistkordselt vastu, põhiseaduse kohaselt ei saa president seda mitu korda tagasi lükata. Parlamendis ei leidnud toetust opositsioonipartei Fidesz ettepanek panna seadusemuudatused rahvahääletusele, kuid sügisel referendumi korraldamiseks vajalik allkirjade hulk oli juba koos. Veebruaris rünnati nelja tervishoiureformi pooldava parlamendiliikme kodu süütepudelitega. 9. märtsil toimus referendum varem vastu võetud tervishoiu- ja haridusreformi küsimustes, üle 80 protsendi hääletanuist olid selle poolt, et kaotada patsientide voodipäevatasu, arstide visiiditasu ja kõrghariduse õppemaks. Valitsus lubas vastavalt referendumi tulemustele tasud aprillist kaotada, parlament võttis seadusemuudatused vastu 199 poolthäälega. Märtsi lõpus viis läbikukkunud tervishoiureform ja peaminister Ferenc Gyurcsány otsus tervishoiuminister tagasi kutsuda valitsuskriisini, sest Vabade Demokraatide Liit teatas oma otsusest koalitsioonist lahkuda. Sotsialistliku Partei vähemusvalitsus otsustas tervishoiureformi jätkata, kuid erakapitali mitte kaasata, seetõttu muutub uue referendumi korraldamine küsitavaks.

2008. aasta veebruaris võttis Ungari parlament vastu karistusseadustiku muudatuse, mille kohaselt vähemuste vastu vaenu õhutavate märkuste eest võib karistada kuni kaheaastase vangistusega. Seaduseelnõu näeb ette karistuse ka natside tervituse kasutamise eest. Seaduseelnõu poolt hääletas 174 ja vastu 127 parlamendiliiget. Inimõiguste kaitsjad pöördusid president László Sólyomi poole palvega saata eelnõu Ungari Konstitutsioonikohtusse, et hinnata, kas see ei piira sõnavabadust. Konstitutsioonikohus on varem juba kolmel korral analoogse seaduseelnõu sõnavabadust piiravaks tunnistanud. President keelduski seadust allkirjastamast ning saatis selle Konstitutsioonikohtusse.

Uruguay

2007. aasta detsembris legaliseeris Uruguay
Kongress esimesena Ladina-Ameerikas homoseksuaalsete paaride liidud. Alamkoda oli seaduse juba kuu aega varem vastu võtnud. Seni registreeriti Ladina-Ameerikas samasooliste kooselu vaid mõnes suuremas linnas. Seaduse järgi võivad nii samasoolised kui ka heteropaarid registreerida oma liidu pärast viieaastast kooselu. Neil on abielupaaridega samaväärsed õigused pärimisküsimustes, pensionite ja laste eest hoolitsemise osas. Samasooliste abielud on aga endiselt keelatud.

Venemaa

2008. aasta aprillis võttis Venemaa Riigiduuma vastu avalduse 1930. aastate näljahäda kohta, milles eitab selle suunatust ukraina rahva vastu. Avalduses väidetakse, et “sel tragöödial ei olnud ega saagi olla rahvusvaheliselt määratletud genotsiiditunnuseid ning selle kasutamine poliitilistes spekulatsioonides on ülimalt kahetsusväärne”. Aastail 1932–1933 suri nälga ja alatoitlusest tingitud haigustesse miljoneid ukrainlasi, Ukraina kutsub riike üles tunnistama kunstlikult tekitatud näljahäda genotsiidiks.
  • Interfax-BNS, 2.04.2008, “Riigiduuma ei tunnistanud Ukraina näljahäda genotsiidiks”.

2007. aasta detsembri alguses toimusid Venemaa Riigiduuma valimised, ülekaalukalt võitis president Vladimir Putini partei Ühtne Venemaa. Ühtne Venemaa kogus 64,3 protsenti häältest ning sai 315 kohta, Kommunistlik Partei 57, Liberaaldemokraadid 40 ja Õiglane Venemaa 38 kohta. Keskvalimiskomisjoni andmeil pälvis Ühtne Venemaa suurima toetuse Tšetšeenias, kogudes 99,4 protsenti häältest, ning Inguššias, kus ametlikel andmeil andis võimupartei poolt hääled 98,7 protsenti valimas käinutest. Valimisaktiivsus oli keskvalimiskomisjoni kinnitusel 63,8 protsenti. Inguššias käis ametlikel andmeil valimas 98 protsenti valijaist. Selline väide kutsus aga esile Inguššia elanike protestid, korraldati aktsioon “Mina ei hääletanud”, mille käigus koguti kodanikelt allkirju. Selle tulemusel selgus, et valimisi võis eirata umbes pool elektoraadist. Aktsiooni ühe korraldaja Magomed Jevlojevi sõnul käis duumavalimistel umbes kuus protsenti Inguššias registreeritud valijaist, kellest valdav osa hääletas opositsioonilise Jabloko poolt. Kommunistlik Partei ja Jabloko esitasid Venemaa Keskvalimiskomisjonile kaebuse, kuid komisjon keeldus neid arutamast. Jabloko liidri Grigori Javlinski sõnul rikkusid valimiskomisjonid kõiki valimisseaduse sätteid. Ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning Euroopa Nõukogu vaatlejate teatel ei olnud valimised õiglased. OSCE peamine valimiste vaatlemisega tegelev organ ODIHR jättis vaatlusmissiooni ära vaatlejatele viisade andmisega venitamise tõttu, valimisi jälgisid vaid Euroopa Nõukogu ja OSCE parlamentaarsete assambleede väikesed vaatlejaterühmad.

  • Reuters-BNS, 3.12.2007, “Välisvaatlejad: Vene valimised ei olnud õiglased”;
  • Interfax-BNS, 8.12.2007, “Vene keskvalimiskomisjon avaldas ametlikud valimistulemused”;
  • Reuters-BNS, 18.01.2008, “Inguššide petitsioon peab Vene duumavalimisi ebaausaiks”.

 

Tagasiside