Lähikümnenditel on määrava tähtsusega, kuidas hakkab USA ja Hiina vastasseis võitluses maailmamajanduse hegemooni rolli eest mõjutama maailmamajanduse toimimist.
Urmas Varblane
Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Lähikümnenditel on määrava tähtsusega, kuidas hakkab USA ja Hiina vastasseis võitluses maailmamajanduse hegemooni rolli eest mõjutama maailmamajanduse toimimist.
Eesti loodusvarade mõistlikuks ja tõhusaks kasutamiseks tuleb arendada kohalikku teadmust, tehes seda avaliku ja erasektori ühise teadus- ja arendusegevuse kaudu.
* Artikli kontseptsioon on kirjutatud ETAGi projekti PRG346 „Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel“ toel.
Eelretsenseeritud artikkel.
Eesti ühiskonnakorralduse mudel soodustab lühiajalist efektiivsust, kuid suurendab ebavõrdsust ning kasvatab tehingukulusid. Pikaajalise mõju saavutamiseks vajame nii seadusandlikke kui ka poliitilisi ümberkorraldusi.
Rändepoliitikas tuleb arvestada Eesti kui rahvusriigi huvidega, samas on meil puudu spetsialiste, keda Eestis ei saa või pole otstarbekas ise koolitada. Kas üldse, keda ja kui palju hea haridusega inimesi juurde vajame, on raske öelda – rändepoliitika sihid pole selgeks räägitud. Samuti on kõvasti arenguruumi rände korraldamisel.
Välistoetused on muutunud Eesti riigieelarves põhiliseks investeerimisallikaks, kattes neist ligikaudu kolm neljandikku. Meil tuleb teadvustada, et toetussõltuvus on probleem.
Käesoleva Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi (2014–2020) üks eeltingimusi (ex ante conditionality) on Euroopa Liidu seatud nutika spetsialiseerumise (smart specialisation) strateegiate olemasolu struktuurivahendeid kasutavates riikides ja regioonides. Lihtsustatult võib öelda, et edukas rahataotleja tugineb nutika spetsialiseerumise strateegiale. Seetõttu võib mõista, et terminit on hakatud laialdaselt kasutama ning otstarbekas oleks alustuseks selgitada selle kujunemislugu ja olemust.
Majandussurutise tingimustes on hoonete energiasääst oluline meede kulude kokkuhoiul ja uute töökohtade loomisel.
Riigikogu Toimetised kutsus 26. novembril ühe laua äärde neli majandusasjatundjat, et rääkida maailma tabanud finants- ja majanduskriisist ning selle taustal Eesti majanduse praegusest seisust.
Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul.
Seoses Eesti kutsumisega Euroopa Liidu (EL) laienemisläbirääkimistele, oleks vaja laiemat arutelu teemal "Eesti võimalikult kiire Euroopa Liidu liikmeks astumise mõjudest erinevates majandussektorites". Kogu senine Euroopa Liiduga ühinemise arutelu on kulgenud valdavalt poliitilisel tasandil.