Nr 37

Laadi alla

Jaga

Prindi

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute vähenemine ohustab Eesti konkurentsivõimet

Riigikantselei juurde loodud rakkerühm leidis, et Eesti peab investeerima teadus- ja arendustegevusse senisest enam ja eesmärgikindlamalt.

Eestlaste osalusel sündinud Skype’i eduloos oli tõenäoliselt oluline roll asjaolul, et Eestis on infotehnoloogia rakendamist ja sellealast haridust riiklikul tasemel tähtsaks peetud juba alates taasiseseisvumisest.

Kuigi üksikute ettevõtete edulood on ennustamatud, on need siiski tõenäolisemad riikides, kus on hästi toimiv ja mõjus teadus- ja kõrgharidussüsteem. Sellises riikides on üldjuhul ka kõrgem ühiskondliku heaolu tase ning need riigid on majanduslikult edukamad. Teadus- ja kõrgharidussüsteem loob uusi teadmisi, tehnoloogiaid ja meetodeid, aitab kaasa nende rakendamisele, valmistab ette kõrgharidusega tippspetsialiste, arendab rahvusvahelist koostööd ja võrgustikke ning levitab ühiskonnas uusi ideid ja teadmisi. Selle põhjal sündiv lisandväärtus suurendab riigi ja ettevõtjate konkurentsivõimet.

Ühelgi riigil ei ole seni õnnestunud saavutada teadmistepõhise ühiskonna arengut märkimisväärse riigipoolse panuse ja eestvedamiseta. Ka Eesti peab teadus- ja arendustegevust oma prioriteediks. Nii Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, konkurentsivõime kava „Eesti 2020” kui ka kehtiv teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020” seavad eesmärgi suurendada teadus- ja arendustegevuse investeeringuid kolme protsendini SKPst ning viia teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest ühele protsendile SKPst.

Seatud eesmärgile vastupidi on teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase Eestis viimasel viiel aastal järjepidevalt langenud: 2,31 protsendilt SKPst (2011) 1,28 protsendini SKPst (2016). Selline trend ohustab Eesti konkurentsivõimet ja seab kahtluse alla kokkulepitud eesmärkide saavutamise (joonis 1).

JOONIS 1. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest

JOONIS 1. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest. Allikas: autori koostatud, Statistikaameti andmete alusel

Allikas: autori koostatud, Statistikaameti andmete alusel

Seatud eesmärkidest kinnipidamine nõuab kõigilt teadus- ja arendussüsteemi osalistelt (riik, ettevõtlussektor ning teadus- ja arendusasutused) pühendumust, valmisolekut muutusteks, selgete prioriteetide seadmist ja professionaalset juhtimist ning tihedat koostööd ühiste eesmärkide nimel. Vaid sel viisil võib eeldada Eesti ühiskonna ja majanduse arengus teadus- ja arendustegevuse mõju suurenemist.

RAKKERÜHMA LÄHTEÜLESANNE

Eesti on heas seisus selle poolest, et uuringuid ja infot teadus- ja arendustegevuse kohta on piisavalt palju, et teha võimalikult teadlikke otsuseid. Paraku ei jõuta sageli ettepanekutest konkreetse tegevuseni, mistõttu kutsus Riigikantselei Teadus- ja Arendusnõukogu soovitusel ellu rakkerühma, et koostada kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava ning korraldada ümber organisatsioonide tegevus. Rakkerühma ülesanne oli anda hinnang Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõime praegusele olukorrale ja arengupotentsiaalile ning esitada olukorra parandamise ettepanekud.

Rakkerühma koosseisu kuulusid kõigi huvipoolte (Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Üliõpilaste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) esindajad. Sellise mitmepalgelise töörühma ülesanne oli leida osalejate vahel ühisosa ekspertide ja huvirühmade ettepanekutes ning leppida kokku nende elluviimiseks vajalik tegevus koos vastutajatega. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade rakkerühmas oluliseks peetud tegevusest (joonis 2).

Alljärgnevalt avatakse ettepanekute sisu lähemalt.

JOONIS 2. Teadus- ja arendustegevuse riikliku korralduse osalised

JOONIS 2. Teadus- ja arendustegevuse riikliku korralduse osalised. Allikas: Rakkerühm

Allikas: Rakkerühm

Ettepanekud Eesti teaduse ja kõrghariduse konkurentsivõime suurendamiseks

Teaduse ja kõrghariduse seos ühiskonna vajadustega

Rakkerühm tõdes, et senine riigi strateegilise teadus- ja arendustegevuse ning uurimishuvide väljaselgitamise praktika on ebaühtlane ja süsteem killustunud. Teadus- ja arendustegevuse valdkond ja selle rahastamine on suures osas Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutada. Teised osalised ei tunneta selles piisavalt enda rolli. Seda hoolimata asjaolust, et teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohaselt vastutavad ministeeriumid oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamise eest. Siiski on häid näiteid, mis annavad lootust, et parem koordinatsioon on võimalik – näiteks Maaeluministeerium või Kaitseministeerium, kus teadus- ja arendustegevuse kavandamine ja elluviimine on tihedalt seotud poliitikakujundamise protsessiga ning toimub koostöö teadussüsteemi osalistega. Rakkerühma hinnangul tuleks olukorra parandamiseks korrastada teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja elluviimise mehhanism, täpsustada poolte rolli ja vastutust ning siduda teadus- ja arendustegevus tugevamalt valdkondliku arendusvajadusega.

Ettevõtete võime kasutada teadmisi

Teadus- ja arendustegevus nõuab suuri investeeringuid, kuid ettevõtete vaatenurgast on nende oodatav tulusus seotud suure riskiga. arendustegevuse investeeringute ühiskondlik kasu on suurem ettevõtte oodatavast tulumäärast, mistõttu riigi toeta võib ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute maht jääda alla ühiskondlikult eelistatud taseme. Seega on vaja riigi sekkumist, et seda riski maandada.

Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on OECD riikidega võrreldes väikesed, teadus- ja arendustöötajate hulk tagasihoidlik ning teadusasutuste ja ettevõtjate ootused koostööle ja arusaam selle toimimisest lahknevad suurel määral. Selle tõttu peab riik looma stiimuleid, et ettevõtted õpiksid teadus- ja arendustegevust väärtustama ning oskaksid paremini uusi teadmisi ära tunda ja kasutusele võtta.

Riik peaks soosima teadlaste paindlikku liikumist avaliku sektori või ettevõtlussektori ja akadeemia vahel.

Paljudes riikides on teadus- ja arenduspoliitika fookus suunatud tootearendustsükli riskantsemate etappide, nn surmaoru ületamisele (joonis 3). See faas nõuab mahukaid investeeringuid, kuid pole erainvestoritele pika arendustsükli ja suure ebaõnnestumise riski tõttu eriti atraktiivne. Seetõttu toetavad paljud riigid teadmussiiret, et aidata arendada ja kohandada teadusasutustes loodud tulemused ettevõtjatele sobivasse vormi – nn teadusmaaklerlus – ning toetada teadlasi rahastuse leidmisel ja intellektuaalomandi kaitsel. Väikese riigina vajab Eesti selgelt fookustatud, väga hea kvalifikatsiooniga professionaalsete teadusmaaklerite võrgustiku väljaarendamist ja teadusmahukate investeeringute finantseerimise skeemi.

JOONIS 3. Ettevõtluse teadus- ja arendustegevus vajab riigi tuge

JOONIS 3. Ettevõtluse teadus- ja arendustegevus vajab riigi tuge. Allikas: Rakkerühm

Allikas: Rakkerühm

Sellest tulenevalt leidis rakkerühm, et riik peaks soodustama teadlaste liikumist erasektorisse. Üheks võimaluseks on luua toetusskeemid, mis soosiksid teadlaste paindlikku liikumist avaliku sektori või ettevõtlussektori ja akadeemia vahel.

Vajalik oleks välja töötada varases faasis teadusmahukate iduettevõtete loomist ja äriarendust toetav riigi enamusosalusega fond, mille toel arendataks ettevõtluspotentsiaaliga teadustulemused erainvestoritele sobivasse vormi. Fond pakuks tuge teadustulemuste turupotentsiaali hindamisel ning tootearendustsükli riskantsemate etappide – prototüüpimine ja katsetamine, toote esmane tutvustamine turule – läbimisel. Teisalt toetas rakkerühm mõtet, et suurendada tuleks toetust tegutsevate ettevõtete teadus- ja arendusmahukale tootearendusele, pakkudes ettevõtjale võimalust jagada selle tegevusega seonduvaid riske riigiga.

Arendada ettevõtliku ülikooli mudelit

Ettevõtliku ülikooli mudel on edasiarendus seni valitsenud teadusülikooli (nn Humboldti ülikooli) mudelist, kus kesksel kohal on kõrgetasemeline teadmine ja selle edasiandmine üliõpilastele. Ettevõtliku ülikooli mudeli puhul lisanduvad nendele võtmetegevustele veel ettevõtlikkust soosivad tugistruktuurid ja keskkond, mis toetab uuenduslikkust ja koostööd ühiskonna ja ettevõtetega. Ettevõtliku ülikooli edu tugineb aktiivsele huvirühmade kaasamisele ülikooli juhtimisse, õppe- ja teadustöö kavandamisse ning elluviimisse. Mudel soosib rahvusvahelist mobiilsust ja avatust. Ettevõtlikule ülikoolile on iseloomulik toetada oma töötajate ja õppurite ettevõtlusesse viivaid karjääripüüdlusi.

Mitu Eesti ülikooli näeb oma strateegias ette ettevõtlikkuse ja uuendusmeelsuse kui väärtuste toetamist, kuid rakkerühma hinnangul on vaja seista hea selle eest, et need väärtused leiaksid tee kõigi akadeemiliste töötajateni ning sellealaseks tegevuseks oleks ette nähtud piisavalt raha. Selleks tuleb rakkerühma hinnangul jätkata tööd teadlase ja õppejõu karjäärielemente väärtustava akadeemilise karjääri mudeli ja akadeemiliste töötajate tasakaalustatud hindamissüsteemide väljaarendamisel ja tagada, et akadeemilise karjääri mudel suurendaks teadlaste sidusust nii era- kui ka avaliku sektori töömaailmaga ning soosiks nii era- kui ka avaliku sektori lepinguliste tööde tegemist. Koostöö tööandjatega peab kujunema normiks nii ülikooli juhtimises, õppekavade väljatöötamisel ja arendamisel kui ka õppetöös. Tööandjate vastutust ja võimalusi sellistes otsustuskogudes kaasa rääkida tuleks arendada senisest enam eriala- ja/või haruliitude kaudu. Kõrgkoolidelt oodatakse, et praktika oleks paremini seostatud õpiväljunditega ja kindlustatud oleks praktika kvaliteet. Rakkerühma liikmete hinnangul tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumil suurendada rakendusdoktorantuuri vastuvõttu ja lõpetamist ning tagada selleks stabiilne rahastus.

On vaja, et ettevõtlikkus ja uuendusmeelsus kui väärtused leiaksid tee kõigi akadeemiliste töötajateni ning selleks oleks piisavalt tegevusi ja raha.

Rakkerühm leidis, et Eestis tuleks suurendada pädevust rahvusvahelise teadmussiirde vallas, arendades selleks edasi näiteks Adapterit1. Eestil tuleks hea seista ka riigiabi reeglistiku paindlikumaks muutmise eest, et see ei piiraks põhjendamatult teadusasutuste võimalusi pakkuda riigi rahastuse toel soetatud seadmete ja aparatuuri abil teenuseid erasektorile. Aktiivsemalt tuleks otsida võimalusi turundada Eesti suure teaduspädevusega valdkondi, et meelitada ligi uusi teadmusmahukaid välisinvesteeringuid.

Suurendada üliõpilaste omavastutust

Tasuta kõrghariduse vajadust põhjendatakse maailmas ühelt poolt kõrgema haridustasemega kaasnevate positiivsete väljamõjudega, nagu suurem majanduskasv, inimeste parem tervislik seisund ja väiksem kuritegevus. Teiselt poolt kaasnevad kõrghariduse omandamisega individuaalsed hüved, nagu kõrgem sissetulek, parem tervis, paremad karjääriväljavaated jms, mistõttu peetakse õiglaseks, et üksikisik panustab nende eeliste eest omaosalusega.

Eestis ühtlustas 2013/2014. õppeaasta sügisel jõustunud kõrgharidusreform kõigi sisseastujate jaoks eestikeelse tasuta kõrghariduse omandamise võimalused. Reformi eesmärk oli muuta kõrgharidussüsteem üliõpilaste jaoks õiglasemaks, suurendada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel. Reformi esmast mõju ei ole seni hinnatud. Kõrgkoolid on viidanud, et reformi tulemusena on kujunenud olukord, kus üliõpilased ei vastuta piisavalt oma valikute eest ning nii nende nõudlikkus pakutava õppe sisu puhul kui ka pühendumus õpingutele on vähenenud. Plaan, et tudengid pühenduvad täiskohaga õppimisele, ei ole täitunud. Töötavate tudengite osakaal on viimase kümne aasta jooksul isegi mõnevõrra kasvanud. Järjest suurenev nõudlus pädeva tööjõu järele ja keskmise palga kasv suurendavad üliõpilaste jaoks töötamise atraktiivsust veelgi. Seetõttu tuleks rakkerühma arvates hinnata kõrghariduse rahastamise reformi esmast mõju reformi eesmärkidele ning tuua esile praeguse süsteemi kitsaskohad ja kõrvalmõjud. Analüüsi tulemuste põhjal peaks Haridus- ja Teadusministeerium töötama välja ettepanekud, mis suurendaksid üliõpilase omavastutust kõrgharidusõppes, hindama ettepanekute võimalikku mõju õppijate õpimotivatsioonile, karjäärivalikutele, hariduse kättesaadavusele ja õppe kvaliteedile. Kaaluda võiks võimalike valikutena nii osalise üldise õppemaksu rakendamist, tasuta õppekavade asemel tasuta ainepunktide süsteemi juurutamist ning õpingukulude katmist tingimuslike pikaajaliste õppelaenude või stipendiumiprogrammidega.

Ettepanekud teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse pikaajaliseks rahastamiseks

Rakkerühm tõdes, et ettepankute elluviimiseks peab Eesti investeerima teadus- ja arendustegevusse senisest enam ja eesmärgikindlamalt. Seetõttu tuleb rakkerühma hinnangul Vabariigi Valitsusel kinni pidada strateegilisest kokkuleppest suurendada avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringuid ühe protsendini SKPst. Rahastamise suurendamisel tuleb jälgida, et lisanduvad ressursid oleksid suunatud ühiskonna ja majanduse arengut kõige enam toetavale tegevusele ja selle osalistele. Kokku tuleks leppida kõrghariduse pikaajalise rahastamise soovitud tasemes.

Eesti teadlased on edukalt osalemas kosmoseprogrammis, neutronkiirendis ja paljudes teistes teaduse eesliini algatustes. Meie tulevik teadmuspõhise ühiskonnana sõltub aga sellest, kuivõrd nutikalt oskame loodud teaduskapitali kasutada Eesti ühiskonna ja majanduse arendamiseks.


1 ADAPTER on Eesti teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustik, mille eesmärk on viia lihtsalt ja kiirelt kokku ettevõtjad ja teadlased (vt adapter.ee).

Tagasiside