Nr 34

Laadi alla

Jaga

Prindi

Eesti Vabariik 100 ‒ pidutsemine või tähistamine?

  • Anneli Ohvril

    Anneli Ohvril

    Riigikantselei EV100 juhtrühma liige ja kommunikatsioonijuht

Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistatakse mitme aasta kestel. Kõige suuremat tähelepanu pööratakse lastele ja noortele – Eesti elu edasiviijatele.

Eesti riigi loomisest möödub aastal 2018 sada aastat. Tegemist on kahtlemata riigi ajaloo olulisima tähtpäevaga, mis puudutab kõiki elanikke. Ajal, mil ühiskonda lõhestavad maailmavaatelised teemad, julgeoleku olukord maailmas on muutunud pinevaks ja kasvab majanduslik ebakindlus, pakub juubeli tähistamine riigile ja rahvale hea võimaluse leida taas üles ühisosa, rääkida omariikluse lugu tänapäevases keeles, algatada uusi, tulevikku suunatud ettevõtmisi, parandada usku enesesse ja oma riiki.

Tundub, et juubeli tähistamine on nii oluline, et kui juubelit poleks, tuleks midagi selletaolist välja mõelda.

Fotol on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise tunnusmärk. Foto: Identity OÜ

Fotol on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise tunnusmärk. Foto: Identity OÜ

JOONIS 1. Olulisemad tähtpäevad Eesti Vabariik 100 perioodil

JOONIS 1. Olulisemad tähtpäevad Eesti Vabariik 100 perioodil. Allikas: Riigikantselei

Allikas: Riigikantselei

AJARAAM

Ükski riik ei sünni ühe päevaga. Selle nimel on tehtud tõsist tööd ja sündimise loosse jääb mitmeid sündmusi, mis väärivad meeldetuletamist. Riigi senise ajaloo suurima juubeli tähistamine toimub pikema aja jooksul. Programm algab 2017. aasta aprillis, mil möödub sada aastat eestlaste asualade ühendamisest, tipneb Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga 24. veebruaril 2018, meenutab aastal 2019 saja aasta taguseid Vabadussõja olulisemaid pöörde- ja võidulahinguid ning lõpeb veebruaris 2020, mil täitub sada aastat Tartu rahu sõlmimisest.

Tähistamise aeg jaguneb viide mõttelisse ossa: meie maa, meie riik, meie rahvas, meie vabadus ja meie tulevik (joonis 2). Igat teemat avavad sellekohased ettevõtmised, arutelud, meediakampaania. Need on teemad, ilma milleta või kelleta poleks põhjust nii tähtsat juubelit tähistada.

JOONIS 2. Juubeli tähistamine teemade kaupa

JOONIS 2. Juubeli tähistamine teemade kaupa. Allikas: Riigikantselei

Allikas: Riigikantselei

PROGRAMMI OLULISED PÕHIMÕTTED

Kuigi Eesti Vabariigi 100. aastapäeva (EV100) ajaraam on seotud Eesti riigi sündimise ajalooliste verstapostidega, on kogu juubeliprogramm suunatud pigem tulevikku. Juubel on võimalus ühiselt kujundada tulevikku, ühiselt kavandada ja võtta ette olulisi asju, mis ammu oma aega oodanud.

Iga inimene, kogukond või omavalitsus saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamises kaasa lüüa.

JOONIS 3. Elanike osalemine EV100 ettevalmistustes, protsent nendest, kes on kuulnud EV100-st, küsitleti 232 inimest

JOONIS 3. Elanike osalemine EV100 ettevalmistustes, protsent nendest, kes on kuulnud EV100-st, küsitleti 232 inimest. Allikas: TSN Emor (2016). Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise tuntuse uuring – jaanuar 2016

Allikas: TSN Emor (2016). Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise tuntuse uuring – jaanuar 2016

Juubelitegevuste kava pole pelgalt kultuuriprogramm, vaid puudutab peaaegu kõiki olulisemaid eluvaldkondi ja annab ühiskonnale võimaluse vaadata tagasi meie riigi ajalukku, tõsta esile tänapäeva ja seada uusi eesmärke edaspidiseks. Olla ühel ajal iidne ja uudne, õpihimuline ja endasseuskuv.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva olulisim põhimõte on kaasatus. See on sündmus, mille loovad eeskätt inimesed ise. Riigi sünnipäeva tähistamine on sisult avatud platvorm, mille kaudu soovijad realiseerivad oma ideid. Iga inimene, kogukond või omavalitsus saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamises aktiivselt kaasa lüüa, korraldades sündmusi või tehes kingitusi. Kingituste all mõeldakse algatusi, mis loovad kogukondadele või rahvale rõõmsamat ja paremat tulevikku. Kõik Eestile pühendatud ettevõtmised, mida nimetatakse ühiselt kingitusteks, on tähtsad ja EV100 programmi oodatud.

Olukorras, kus Eesti riigi aastapäevade tähistamine seondub üldjuhul paraadi ja presidendi vastuvõtuga, on kindlasti väljakutseks viia avalikkuseni arusaam vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kontseptsioonist, põhimõtetest ja luua õiged ootused – sünnipäeva tähistamine on just nii huvitav ja rikkalik, kui me ise selle teeme. Jaanuaris tehtud Omnibusi uuringu järgi (joonis 3) teadis vaid kümme protsenti vastanutest juubeli pikast perioodist, samas 14 protsenti vastanutest plaanis aktiivselt osaleda või juba osales EV100 ettevalmistustes, korraldades oma kogukonnaga mõnda sündmust või valmistades Eestile sünnipäevakingitust. Uuringus küsiti: „Kas Teil endal on plaanis ise aktiivselt osaleda Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ettevalmistustes, näiteks organiseerides oma kogukonnaga mõnda sündmust või teha kingitust Eestile sünnipäeva puhul?”. Uuringu tulemused sisendavad optimismi ‒ kui üle kümne protsendi kogukonna liikmetest on tegevad Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel, on lootust, et nad tõmbavad ka passiivsema osa kaasa.

LAPSED JA NOORED

EV100 tähelepanu keskpunktis on lapsed ja noored. Sel aastal migratsiooni ja integratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed korraldatud noorte esseekonkursi „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?” töödes leidsid paljud noored, et nad on Eestis pigem külalised, põhjendades seda oma noorusega ja sellest tulenevalt vähese panusega riiki või tundega, et nad ei ole olnud riigile oluliste teemade arutellu kaasatud. On tähtis, et noored tunnetaksid oma rolli ja vastutust Eesti elu edasiviijatena.

Lastele ja noortele kavandatakse mitmesuguseid üritusi ja programme. Neid ettevõtmisi toetab üks neljandik EV100 eelarvest. Suurematest algatustest võib nimetada ettevõtmisi „Igal lapsel oma pill”, millega soetatakse muusikaharidust pakkuvatele asutustele uusi pille, „Laste Vabariik”, mis viib EV 100. sünnipäeva tähistamise üle riigi, samuti „Eesti 100 tamme”, kus Eesti lapsed kasvatavad tõrudest tammepuid, et neist istutada tammeparke. Eesti juubeliks linastub uus täispikk animafilm Lottest ja täispikk mängufilm „Eia jõulud Tondikakul”.

KÕIK ON OODATUD

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistama on oodatud kõik Eestis elavad inimesed, olenemata rahvusest, emakeelest, usutunnistusest või siin elatud ajast.

Avaliku arvamuse uuringute järgi on venekeelse elanikkonna informeeritus Eesti 100. aastapäeva tähistamisest väiksem eesti keelt emakeelena kõnelevatest elanikest. Jaanuaris tehtud uuringu kohaselt väitis 73 protsenti muust rahvusest inimesi, et nad ei ole kuulnud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisest. Kahtlemata peitub EV100 tähistamises suur võimalus kaasata venekeelset elanikkonda ja sidustada neid riigiga.

Lisaks venekeelsele elanikkonnale on Eestisse elama asunud arvestatav hulk muudest rahvustest inimesi. On tähtis, et iga Eestis elav inimene, kes peab seda riiki oma koduks, tunneks end juubeli tähistamise ajal mitte külalise, vaid sünnipäevalapse rollis.

On tähtis, et noored tunnetaksid oma rolli ja vastutust Eesti elu edasiviijatena.

SUUREMAD ALGATUSED

EV100 programm koosneb suurematest valdkondlikest algatustest, suursündmustest, ametkondade juubelitest, kingitustest ja üritustest. Programmis on üle 200 projekti ja algatuse, programm jääb avatuks kuni EV100 perioodi lõpuni. Näiteks arhitektid tegelevad linnasüdamete nüüdisajastamisega, muinsuskaitsjad loovad kingituseks interaktiivse aaretemängu, teatrid plaanivad ühiselt rahva ette tuua sajandi loo, Viskla küla ehitab saja kiigega kiiklat, kingitusi valmistavad ette sõpruskonnad, vabaühendused, ministeeriumid, ettevõtted, liidud, seltsid.

EV100 avaüritus toimub 16. aprillil 2017 suurejoonelise kihelkonnapiiri „kustutamisega” endise Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahelt. Avaüritust saab päeva jooksul jälgida Eesti Rahvusringhäälingu ETV kanalilt.

RAHVUSVAHELINE PROGRAMM

Eesti kavandab seoses juubeliga tegevusi ligikaudu 30 riigis. EV100 ja Euroopa Liidu eesistumise ühise rahvusvahelise programmi eesmärk on Eestit aastatel 2017 ja 2018 maailmas laiemalt tutvustada, peamiselt kultuuri, hariduse ja teaduse ning digivaldkonnaga seotud ürituste kaudu. Avalikus ruumis tutvustab Eesti end loovlahendusega „Digi-tänavakunst”, kus grafiti on põimitud ajaloo ja digitehnoloogiaga.

Unustatud ei ole ka välismaal elavaid eestlasi. Nende tegevust toetatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel eraldi projektikonkursi raames. Parim kingitus, mida välismaal elavad eestlased saavad teha, on tulla EV100 ajal Eestisse.

Parim kingitus, mida välismaal elavad eestlased saavad teha, on tulla EV100 ajal Eestisse.

EV100 eelarve kogu perioodi peale on kokku 24 miljonit eurot. Eelarvest umbes kolmandik ehk 9,2 miljonit kulub mängufilmide, teledraamasarja ja dokumentaalfilmide tootmiseks. Laste ja noortega seotud projekte toetab riik 6,1 miljoniga (sealhulgas kaks filmi), välisprogrammi EV100 3,2 miljoni euroga. Suurürituste korraldamiseks on planeeritud 1,3 miljonit eurot. Ülejäänuga rahastatakse valdkondlikke ja rahvaalgatusi.

NÄITEID SUUREMATEST ALGATUSTEST EV100 PROGRAMMIS

Tagasiside