Kas Eestis on puudu rahast, nagu räägib valitsus, või ideedest, mille üle kurdavad ühiskonnauurijad, arvamusliidrid ja isegi majandusinimesed? Pigem on puudu võimest midagi koos teha.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Eesti omavalitsuste edasise arengu teemalises vestlusringis osalesid regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, Riigikogu liikmed Jaak Aab ja Rein Aidma, Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Lauri Mälksoo arutleb oma essees, kas inimõigused on või ei ole põhimõtteliselt samasugused ja -väärtuslikud kogu maailmas.
Ajakirjas on lugeda artiklid töösuhete reguleerimise vajadusest ja võimalusest, Eesti majandusolukorrast, korrakaitseõigusest, inimarengu aruandest ja Lissaboni lepingust. Käsitletakse välispoliitika teoreetilisi probleeme ja Tiibeti olukorda.
Esimest korda ilmub ajakirjas eelretsenseeritud artikkel – Raul Naritsa “Konstitutsioonikohtute tänapäevastest töömeetoditest mandrieuroopaliku õiguskultuuri ja common law kui mõtlemisviiside lähenemise tingimustes”.
Kas Eestis on puudu rahast, nagu räägib valitsus, või ideedest, mille üle kurdavad ühiskonnauurijad, arvamusliidrid ja isegi majandusinimesed? Pigem on puudu võimest midagi koos teha.
Riigikogu Toimetiste seekordse vestlusringi teema oli Eesti omavalitsused ning nende suuruse-väiksuse ja edasise arenguga seotud probleemid.
Küsimus, kas inimõigused on või ei ole põhimõtteliselt samasugused ja -väärtuslikud kogu maailmas, on köitnud avalikkuse meeli pikka aega. Üleilmastumise edenedes debati aktuaalsus üha kasvab.
*Essee kirjutamisel on autorile olnud abiks Eesti Teadusfondi grant nr 7182.
Töölepinguseaduse eelnõu asendab suured koondamistasud helde töötuskindlustushüvitise ja hästi toimiva abiga uue töö otsimisel.
Tööelu käsitlevate regulatsioonide uuendamisega maadlevad rohkem või vähem kõik Euroopa riigid.
Uue töölepinguseaduse eelnõu autoreil on kippunud meelest minema solidaarsus, euroopalikud sotsiaaltagatised, paindlikud töösuhted, austus töötegija vastu ja rahvusvaheliste organisatsioonide nõuanded.
Põhiseaduskomisjon leiab, et Riigikogu menetluses olev korrakaitseseaduse eelnõu ei ole osaliselt kooskõlas põhiseaduse mõtte ja sättega.
Riigikogu ei saa ega tohi vastu võtta seaduseelnõu, mis on ilmses vastuolus põhiseadusega.
Eestis räägitakse üha rohkem vaikivast ajastust, innovatsioonivallas koguni stagnatsioonist, eriti aga kõrgtasemel dialoogi puudumisest ühiskonnas. Mida annaks parandada?
Lissaboni leping on vähemasti formaalses mõttes välisleping, mis kuulub ratifitseerimisele parlamendis, kuid sisaldab sätteid, mis on sisu poolest konstitutsioonilised.
Ekspertarvamus
Põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioonis on õiguskantsleril Riigikohtu kõrval oluline roll põhiseaduse ja seaduste tõlgendamisel ning praktika kujundamisel.
Artikli eesmärk on käsitleda õigusdogmaatikat ja õiguse printsiipe tegevusjuhistena õigusele vastavate otsustuste leidmisel. Mõlemaid meetodeid tuleb eriti arvestada konstitutsioonikohtutes.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul.
Globaliseerumine toob põhiliselt kaasa selle, et kauged piirkonnad, protsessid ja inimesed hakkavad järjest rohkem üksteisest sõltuma.
1997. aastal koostas rühm Eesti teadlasi võimalike tulevikuarengute stsenaariumid “Eesti 2010”. Nüüd pakub huvi arengudimensioonide analüüsi paikapidavus, et uute arengustsenaariumide kujundamisel vähem eksida.
Keskkonnahoidlikud riigihanked aitavad säästa mitte ainult maksumaksjate raha, vaid ka loodusvarasid ja elukeskkonda.
Riigihankealasesse koolitusse paigutatavad ressursid on mitu korda väiksemad kahjudest, mida põhjustavad riigile ebakompetentsed riigihangete korraldajad.
Kogu Euroopa murrab pead, kuidas töötada välja selline töösuhete regulatsioon, mis arvestaks parimal võimalikul viisil nii töötajate kui ka tööandjate huve ja vajadusi.
Eesti kavatseb vahetada repressiivhalduse mudeli preventiivhalduse mudeli vastu: korrakaitseõigus võimaldab seaduslikult reageerida korratustele, kuid aitab muuta ka meie mõtteviisi ning suhtumist politseisse ja riiki.
*Artikkel on 16. aprillil 2008 Tartus Eesti Akadeemilise Õigusteaduste Seltsi ettekandekoosolekul peetud ettekande edasiarendus.
Eesti kohaliku valitsemise mudel, mis sobis üleminekuaega, vajab värskendamist. Viimasel ajal tekkinud arutelus seondub põhiosa ettepanekuist omavalitsusüksuste piiride ümberkorraldamisega. Vähem on teadvustatud mitmetasandilise valitsemise võimalusi.
Kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasuse, tõhususe ja mõjususe järelevalve, kontroll ja audit on süsteemitu, kohati sisutu ja poliitiliselt kallutatud ning sageli vastuolus rahvusvaheliselt üldtunnustatud kontrolli ja auditi põhimõtetega.
Uuringud kinnitavad, et aktiivsed, huvirühmadesse koondunud kodanikud on huvitatud nii valitsusasutustest saadavast infost kui ka vahetust osalemisest uute seaduseelnõude ja seadusemuudatuste ettevalmistamisel.
Kui tahaksime anda välispoliitika teooriale täiendavat lisaväärtust, tuleks välispoliitilistes otsustusmudelites esinevatest muutujatest teha kvantitatiivselt mõõdetavad suurused. Teoreetiliselt on see võimalik, kuid vähendaks teooria kirjeldavat väärtust.
Eesti loomakaitsjad on mures loomade heaolu pärast ning üritavad selgitustöö ja tegudega muuta inimeste suhtumist.
Hiina on arvestanud olümpiamängude kui eduka enesetutvustuse projektiga, kuid Tiibetile ja inimõigustele osutatud tähelepanu näitab, et nüüdismaailm nii lihtsa propagandaga ei lepi.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2007. aasta novembrist 2008. aasta aprillini.
Uudistest valiku tegemisel on kasutatud elektroonilisi infoallikaid: uudisteagentuuride ja meediaväljaannete andmebaase, täistekstandmebaasi EBSCO ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.
Informatsiooni ülekülluse ajastul saab määravaks ajaleheartikli kvaliteet, seda ka Riigikogu liikmete kirjutiste puhul.
Kenichi Ohmae on sündinud 21. veebruaril 1943 Jaapanis Kitakyushus. Maailma juhtivate äristrateegide hulka kuuluv Ohmae on pälvinud hüüdnime härra Strateegia ning Financial Timesis on teda nimetatud Jaapani ainsaks juhtimisguruks. 1994. aastal valis ajakiri The Economist ta maailma viie mõjukama juhtimisasjatundja hulka.
RiTo nr 17 kunstnikud on Anne Liivamägi-Liiva, Catherine Zarip, Juss Piho, Piret Mildeberg, Jüri Mildeberg, Piret Raud, Regina Lukk-Toompere, Tiina Mariam Reinsalu, Viive Noor ja Ülle Meister.