Jaga

Prindi

Nr 33, juuni 2016

Fookuses: Eesti visioon. Värske RiTo käsitleb muuhulgas Eesti hariduse ja teaduse, tööjõuturu ning majanduse väljavaateid. „Eestil on vaja suurt ideed ning selleks võiks tõenäoliselt olla haridus,“ ütles ajakirja peatoimetaja Mart Raudsaar. „Muidugi on oluline jääda ka maailmas ellu, selles olid ajakirja vestlusringis osalenud parlamendiliikmed igati üksmeelsed.“ Haridusteemat käsitlevad peatoimetaja sõnul mitu RiTo uue numbri artiklit, alateemana näiteks Eesti ülikoolide kolledžite rolli regioonide arendajatena. Selle teema esindajana astub esitlusel üles Garri Raagmaa, majandusgeograaf ja Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent. Paneelis osaleb veel Tea Danilov, EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor. Paneeli juhib RiTo peatoimetaja Mart Raudsaar. RiTo nr 33 sisust toob peatoimetaja välja veel Igor Gräzini mängulist esseed, mis mõtestab Liivimaa rolli Eesti minevikus ja tulevikus, professor Rein Taagepera mõtisklust „Sisserännukultuur lastevaesel maal“ ning Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsi „Eesti teadus ajaperspektiivis“. Ainult RiTo paberversioonis ilmub parlamentarismi üks moodsa aja tüvitekste, Düsseldorfi Heinrich-Heine Ülikooli professori Stefan Marschalli artikkel, mis käsitleb parlamendi ja meedia suhteid.

Peatoimetaja veerg

  • Olla – ei mingit kahtlust – kuid kuidas?

    Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel,
    kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust
    võid määrata ja juhtida!
    Manifestist kõigile Eestimaa rahvastele

    Mais sada aastat tagasi murdsid Tsaari-Venemaa väeüksused Aleksei Brussilovi juhtimisel läbi Austria-Ungari rindejoone Ida-Galiitsias ja Bukoviinas ning tungisid enam kui 550 kilomeetrit lääne suunas. Juulis alustasid Prantsuse ja Briti väed pealetungi Somme’i jõe ääres, kasutades maailma ajaloos esimest korda tanke.

RiTo vestlusring

Fookus

Poliitiline mõte

  • Kas kaome ajaloos? Ühe postmodernistliku riigi semiootilised sõlmed. Eesti *

    Tema lugudes kasutatavad võõrkeelsed väljendid, tsitaadid ja viited
    ei ole eputamine, vaid selle tõdemus, et olles inimestena eestlased
    Eestimaal, oleme sulandumas kultuuri, mis pole enam päriselt meie
    oma. Milline? – seda Unt ei öelnud, aga kunstnikuna tunnetas ta seda
    teravalt. Eriti vt tema „Tühirand” ja „Elu võimalikkusest kosmoses”.
    Mati Undile, kes seisis piiril

    Eesti riik ei suuda muuta maailmas toimuvaid pikaajalisi protsesse. Samas võiksime säilitada oma keele, kultuuri, tavad, elu- ja meelelaadi ning traditsioonilised kooseluvormid võimalikult paljudele tulevastele põlvkondadele, kiirendamata ise nende hävimist ja sellega maailma üheülbalisemaks muutumist.

    * Semiotic Knots in a Post-Modern State. Estonia. Kultuur jookseb ja kulgeb nagu tee üle põllu või niit läbi peo. Ühtlaselt. Aga mingil hetkel tabab vankriratas auku või ristteed ja niit peatub sõlme kohal. Nii ka siin: me kulgeme mingit sujuvat kadumist pidi (kaovad külad, dialektid, koolid, harjumused), aga ühel hetkel käib nõksak – ja tuleb “stopp!”. Viimati näiteks: Okupatsioonide Muuseumi ümbernimetamine torulukksepalt võetud nimega „Vabamuks” ... käis ju nõks läbi? See oli sõlme koht.

  • Demokraatlik kodanikuharidus kriisi ajal

    Kriisi ajal on kiusatus edendada konformsete kodanike kasvatust, millest demokraatia püsimiseks ei piisa. Tegelikult on demokraatias vajalike mitte-konformselt osalevate kodanike kasvatust võimalik edendada ka kriisi ajal.

  • Parlament meediaühiskonnas – parlamentaarse ja meedia areeni ristumine *

    Poliitikateaduses diagnoositud parlamendi nõrgenemist seostatakse ühiskonna- ja struktuurimuutustega poliitilises otsustusprotsessis. Ka avalikkuse struktuurimuutus, eelkõige meedia esilekerkimine on parlamentarismi jaoks olemuslik katsumus, peituvad ju parlamentide olulised võimuressursid toimivas väliskommunikatsioonis. Parlamentaarne ja meedia areen ristuvad kahes tegevusvaldkonnas: tahtekujunduses ja otsuste menetlemisel ning suhtekorralduses. Saksa Liidupäeva näitel on näha kohandumisprotsesse meediasüsteemi struktuuridega mõlemas valdkonnas. Need kohandumise piirid on seal, kus hoolimata avalikkuse postulaadist on vaja läbirääkimiste ruumi. Lisaks näitavad kohanemiseks tehtavad jõupingutused selgelt, kuidas poliitikud tunnevad ära avalikustamise ja võimu suhte ning püüavad seda rakendada institutsioonilises kokkuleppes.

    * Tänan anonüümseid PVSi [Politische Vierteljahresschrift –tlk] eksperte abistavate märkuste eest. [Tõlgitud ajakirjast Politische Vierteljahresschrift, 42. aastakäik (2001), 3, 388–413.] © Westdeutscher Verlag, 2001. Autoriõigus: Stefan Marschall, 2016.

Uuringud

  • Laienevate linnade piirimuudatustest haldusreformi kontekstis *

    Haldusreformi ei peaks käsitlema kui legomängu, kus liita või lahutada saab vaid olemasolevaid haldusüksusi. Laiali valgunud linnade kontekstis oleks mõistlik esmalt liita linnale naaberomavalitsuste linnastunud piirkonnad. Seejärel tuleks linnaregiooni ümbritseva territooriumi uute piiride tõmbamisel luua võimalikult hästi toimetavad maaomavalitsused, kus keskendutaks maapiirkonnale olulistele valdkondadele.

    * Eelretsenseeritud artikkel. Artiklis on refereeritud Kertu Anni magistritööd. Nii magistritöös kui ka artiklis on kasutatud refereeringuid Ann Marksoo Tartu linnasiirde ajaloo ülevaatest (Marksoo 2005) koguteoses „Tartu: ajalugu ja kultuurilugu” (Pullerits 2005) ja sellest koguteosest.

  • Mitmekesisuse mõju Eesti ettevõtete tulemuslikkusele *

    Eestis puudus seni ülevaade, kas meie ettevõtete personali mitmekesisusel on seost tulemuslikkusega. Alustati ettevõtete juhatuste liikmete uuringust. Mitmekesisuse tunnustena käsitletakse enamasti sugu, vanust, rahvust, aga ka haridust, väärtusi, iseloomuomadusi jms.

    * Praxise uuring „Mitmekesisus Eesti ettevõtetes“ oli osa Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi võrdse kohtlemise edendamise projektist, mida fiantseerisid Euroopa Komisjon Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmist PROGRESS (2007–2013), EV Sotsiaalministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool. Uuringu aruande autorid on ühtlasi selle artikli autorid (Kupts, Rell 2015).

  • Regionaalsete kõrgkoolide roll kohalikus arengus *

    Ülikoolide regionaalsete kolledžite suurimat väärtust – inimkapitali ja võrgustikke – tuleks õppe- ning teadus- ja arendustegevuse kõrval rakendada senisest enam piirkonna arendusvõimekuse tõhustamiseks.

    * Eelretsenseeritud artikkel.

Varia

Rahvusvahelised parlamendiuudised

Autoritest

Nimeregister

Tagasiside