Protestide radikaalsuselt ja liikumiste ulatuselt jääb Eesti märgatavalt Euroopast maha.
Rein Ruutsoo
Tallinna Ülikooli poliitikateooria professor
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Protestide radikaalsuselt ja liikumiste ulatuselt jääb Eesti märgatavalt Euroopast maha.
Lihtsakoelise väljarändajate tagasimeelitamise asemel vajab Eesti läbimõeldud hargmaisuse poliitikat.
Mitme tule vahel. Koostanud Lehte Hainsalu ja Rein Järlik. Tartu: Bookmill 2011.
Ajal, mil Eestis taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel rahvusriiki, on mujal üha olulisemaks muutunud demokraatliku, kõiki elanikke kaasava Kodanike Euroopa mõtteviis. Kuidas on Eesti valmis aruteluks Euroopa Liidu kodakondsuse arengu üle?
Kõik on peaaegu nagu Hurda ajal! Vaimselt suureks saamata pole meie olemasolul eestlastena lihtsalt mõtet.
Eestile sobivaim kodanikeühiskonna tulevikumudel on veel avatud poliitilisele diskussioonile. Kuid üldisem kokkulepe kodanikeühiskonna kesksest tähendusest Eesti ühiskonna sotsiaalsete ja poliitiliste reformide lõpetamiseks on saavutatud. Kodanikualgatuse arendamise üldiselt tunnustatud eesmärk on Eesti ühiskonna avatuse suurendamine. See tähendab osalusdemokraatia arengut kõigil tasandeil ja valdkondades. Ühiskonna avatuse mõõdupuu indiviidile on selle kui elumaailma, eneseteostamise keskkonna avatus. Ühiskonna seisukohalt tähendab avatus kõikide eluvaldkondade tõhusat lahtiriigistamist, kodanikualgatuse ja ühistegevuse toetamist ning koos sellega ühiskonna aineliste vahendite mitmekesistamist. Kodanikualgatuslikkus liidab ühiskonda arendades osalusmaailma ja täiendab formaalseid suhteid elavate inimsuhetega. Kodanikualgatuse arendamise keskne ülesanne on tõhustada turusuhete ja nõupidava demokraatia arengut ühiskonna resotsialiseerimise kaudu. Seega tuleb korraga üle saada nii postkommunistliku ühiskonna kui ka modernistliku elukorralduse postmodernistlikuga asendumisel tekkivatest probleemidest.