Nr 30

Laadi alla

Jaga

Prindi

Parlamentaarsed uudised

  • Piret Viljamaa

    Piret Viljamaa

    Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Välisriikide parlamentide uudiseid 2014. aasta aprillist novembrini. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNS-i, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.

Ameerika Ühendriigid

Aprillis võtsid Kongressi mõlemad kojad vastu senaator Ted Cruzi algatatud eelnõu, mis võimaldab ÜRO terroristlike sidemetega saadikute riiki lubamisest keelduda. Seaduse algatamise ajendiks oli Iraani saadiku Hamid Aboutalebi ametissemääramine. Hamid Abou­talebit on seostatud 1979. aastal Teheranis Ameerika Ühendriikide saatkonna hõivanud mässulistega, kes hoidsid 52 ameeriklast 444 päeva vangis. Aboutalebi sõnul oli tema kõigest tõlk. Iraan süüdistas Ühendriike rah­vusvaheliste seaduste eiramises, sest ÜRO saadikute määramise otsuse peaks iga riik lan­getama sõltumatult. President Barack Obama allkirjastas seaduse, lubades seda käsitleda kui nõuandvat akti.

  • TheWeekInCongress.com, Week Ending April 11, 2014, „S.2195”. – http://goo.gl/vWXfZg
  • BBC News, 12.04.2014, „Iran anger over US visa refusal for UN envoy Hamid Aboutalebi”. – http://goo.gl/QcqFsO
  • Jurist, 19.04.2014, „Obama signs law banning ent­ry for UN ambassadors with terrorist affiliations”. – http://goo.gl/xhhwJU

Mais kiitis Esindajatekoda 303 häälega (vas­tuhääli anti 121) heaks USA Riikliku Julge­olekuagentuuri (NSA) volitusi piirava seadus­eelnõu. Eelnõu piirab telefoniandmete massi­list kogumist, selle asemel võib NSA edaspidi ettevõtetelt küsida vaid kahtlaste numbrite andmeid. Kriitikute sõnul tehti eelnõusse viimasel hetkel NSA-le soodsaid muudatusi ning nad loodavad, et Senati menetluses jäli­tustegevuse piiranguid karmistatakse. Senaa­tor Patrick Leahy algatas juulis uue eelnõu, kuid mõlema menetlemine on takerdunud. Pärast 2001. aastat kehtima hakanud seadu­sega (USA PATRIOT Act) jälitustegevusele võimaldatud laiendatud volitused hakkavad aga nagunii aeguma ning uute regulatsioo­nide puudumine ohustab väidetavalt USA julgeolekut.

  • Jurist, 23.05.2014, „US House approves bill to limit NSA data collection”. – http://goo.gl/Bm40dD
  • Reuters, 28.07.2014, „U.S. senator to propose strong curbs on NSA phone data collection”. – http://goo.gl/DbiKKo
  • The Guardian, 03.10.2014, „Failure to pass US sur­veillance reform bill could still curtail NSA powers”. – http://goo.gl/QBrL5C

USA Kongressi mõlemad kojad toetasid pre­sident Barack Obama volituste suurendamist Süüria opositsiooni väljaõppel ja varustamisel, et tõhustada võitlust äärmusrühmitusega Isla­miriik. Esindajatekojas anti koos riigieelarve­ga menetletud plaanile 273 poolt- ja 156 vas­tuhäält. Vastuhääli andsid nii vabariiklased kui ka demokraadid. Senatis nõudis senaator Rand Paul tulutult sõjategevusega seotud ettepaneku lahutamist eelarvest, väites, et see nõuaks eraldi arutelu. Eelnõu sai 78 poolt- ning 22 vastuhäält. President Barack Obama lubas, et võitlejaid treenitakse Süüria regiooni riikides ning Süüriasse USA sõjaväelasi ei saadeta.

  • AP-AFP-BNS, 12.09.2014, „Kongressi liidrid toetavad Obama plaane IS-i vastasest tegevusest”.
  • CNN, 18.09.2014, „House approves plan to assist Syrian rebels; Senate votes Thursday”. – http://goo.gl/rmS3Xb
  • The Guardian, 19.09.2014, „Senate approves Obama’s plan to arm and train Syrian rebels”. – http://goo.gl/0TBZeR

Argentina

Argentina Kongress võttis vastu seaduse, mis lubab valitsusel hindu kontrollida. Seaduse eesmärk on majandusraskustes riigi kõrget inflatsiooni ohjeldada. Seadus annab valitsu­sele näiteks õiguse seada hindadele ülem- ja alampiirid ning suurettevõtteid nn ebaõiglas­te hindade eest trahvida. Majandusminister Axel Kicillofi sõnul kaitseb meede tarbijaid monopolide eest, ettevõtjad kardavad aga inflatsiooni edasist kasvu ja kaubapuudust.

  • Jurist, 19.09.2014, „Argentina approves law allowing government to intervene in controlling prices”. – http://goo.gl/Uxikq5

Armeenia

Armeenia parlamendi kõik fraktsioonid kir­jutasid alla avaldusele, milles maailma üld­sust kutsutakse üles lõpetama relvamüüki Aserbaidžaanile. Samas sisaldub ka üleskutse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisat­siooni (OSCE) Minski grupi riikidele astu­da samme snaiprite tegevuse lõpetamiseks Armeenia, Mägi-Karabahhi ja Aserbaidžaani piirialadel ning uurida lähemalt rahvuste vahel vaenu külvavaid avaldusi ja tegusid.

  • Interfax-BNS, 06.08.2014, „Armeenia kutsub maailma mitte müüma Aserbaidžaanile relvi”.

Austraalia

Islamiriigi pooldajate ähvarduste tõttu tugev­dati septembris parlamendi turvameetmeid, lisaks välisvalvele tugevdati sisevalvet. Kas­vanud terroriohu tõttu piirati oktoobri algul „näokattega isikute” liikumisvabadust par­lamendis. Neid ei lubatud enam Esindajate­koja ega Senati lahtistele publikurõdudele, vaid juhatati kõrgemal korrusel paiknevatele rõdudele, kus külastajad viibivad kuulikindla klaasi taga. Mõne senaatori sõnul saadeti sel­lega rahvale signaal, et mosleminaisi võib kohelda n-ö teise sordi kodanikena. Istun­gitevahelisele ajale sattunud keeld tühistati peaministri Tony Abbotti sekkumisel kiires­ti. Peaminister palus piiranguks loa andnud Esindajatekoja spiikril Bronwyn Bishopil oma otsust veel kord kaaluda. Nüüdsest tuleb näo­kate eemaldada vaid turvakontrollis.

  • BBC News, 19.09.2014, „Australia boosts parliament security amid attack ‘chatter’”. – http://goo.gl/m87nJT
  • AP-BNS, 02.10.2014, „Austraalia parlament ei luba kaetud näoga naisi külalisterõdule”;
  • PanARMENIAN.Net, 20.10.2014, „Australia’s Parlia­ment House lifts ban on facial coverings”. – http://goo.gl/rXcZ4D

Parlament võttis vastu seaduse, mis annab riiklikule luureteenistusele senisest suurema võimu ning kärbib ajakirjandusvabadust. Nn terroritõrjeseadus võimaldab hankida infor­matsiooni „kolmandate isikute” arvutitest ja luureoperatsioonides osalejad saavad õiguse­mõistmise eest osalise puutumatuse. Vastavalt seadusemuudatustele võib luureoperatsiooni kohta avalikkusele infot lekitanud isiku vangi mõista kuni viieks, avalikustamise tulemusel kellegi elu või tervise ohtusattumisel aga kuni kümneks aastaks. Rohelised hääletasid eelnõu vastu, sest nende väitel kahjustab see raskuste­ga kätte võidetud ajakirjandusvabadust, sama hirmu on väljendanud ka meediaorganisat­sioonid. Valitsuse väitel oli muudatusi vaja muu hulgas Süüriast ja Iraagist naasvate püha­sõdalaste probleemi tõttu. Parlamendi menet­luses on eelnõu, millega muudetaks kuriteoks põhjendamatu reisimine piirkondadesse, mida peetakse terrorismi kasvulavadeks.

  • AFP-BNS, 01.10.2014, „Austraalia luureagentuurid saa­vad seadusmuudatusega suuremad volitused”.
  • Human Rights Watch, 15.10.2014, „Australia: proposed counterterror laws threaten freedoms”. – http://goo.gl/KVYncD
  • The Guardian, 23.10.2014, „Lachlan Murdoch attacks special laws to jail journalists for up to 10 years”. – http://goo.gl/0oisrp

Bangladesh

Bangladeshi parlament võttis vastu põhisea­duse muudatuse, mis annab seadusandjate­le ülemkohtu liikmete tagandamise õiguse. Aasta algul parlamendivalimisi boikoteerinud ja seetõttu parlamendis esindamata Bangla­deshi Rahvuspartei palus presidenti tagajär­jetult seadus allkirjastamata jätta. 1972. aasta põhiseaduses oli selline säte sees, kuid see eemaldati 1975. aastal.

  • Jurist, 22.09.2014, „Bangladesh president signs amend­ment granting parliament Supreme Court impeachment power”. – http://goo.gl/Jhrulf

Belgia

Mais toimusid parlamendi Esindajatekoja valimised. 150-kohalises alamkojas sai Uus- Flaami Allianss (N-VA) 33 kohta. Järgnesid Sotsialistlik Partei (Valloonia) (PS) 23 koha, Reformiliikumine (MR) 20, Kristlikud Demo­kraadid ja Flaamid (CD&V) 18, Avatud Flaa­mi Liberaalid ja Demokraadid 14, Sotsialistlik Partei Erinev (Flandria) 13 ning Valloonia kristlikud demokraadid (CDH) 9 kohaga. Lisaks neile pääses parlamenti veel mitu par­teid. Valimisaktiivsus oli 89,4 protsenti. Kuigi Belgias on valimistel osalemine kohustuslik, riskis iga kümnes kodanik 30 kuni 60 euro suuruse trahviga. Alles oktoobris õnnestus moodustada valitsus, mida juhib 38-aastane Charles Michel (MR), Belgia noorim peami­nister 1840. aastast alates. Valitsusse kuuluvad veel kolm flaami parteid, sealhulgas N-VA. Valitsus kavandab uusi makse, näiteks maksu iluoperatsioonide tegijaile.

Belgia parlament kiitis 114 poolt- ja kahe vastuhäälega heaks kuue hävitaja F-16 ja kahe transpordilennuki ning 120 piloodi appisaat­mise USA juhitud koalitsioonile, mis võitleb Süürias ja Iraagis äärmusrühmitusega Isla­miriik. Oma abi on lubanud ka Austraalia, Kanada, Suurbritannia jt riigid.

  • AFP-BNS, 26.09.2014, „Belgia kiitis heaks hävitajate saatmise võitluseks pühasõdalastega”.
  • NBC News, 26.09.2014, „Which countries are doing what in the ISIS coalition?”. – http://goo.gl/N5wbtd

Brasiilia

Aprillis võttis Senat vastu internetikasutajate privaatsust suurendavad seadusemuudatused. Näiteks piirati kasutajate kohta kogutavate metaandmete hulka ning teenusepakkujad peavad edaspidi kohtu nõudel eemaldama solvava materjali. President Dilma Rousseff allkirjastas seaduse.

  • Jurist, 23.04.2014, „Brazil Senate approves Internet pri­vacy bill”. – http://goo.gl/brtv5f

Oktoobris toimusid Brasiilias presidendi, Kongressi alamkoja ja kolmandiku senaatorite valimised, lisaks valiti veel osariikide kuber­nere ning kohalike parlamentide liikmeid. Valimiste eel tekitasid skandaali naftafirma Petrobras kohtu all oleva endise direktori Paulo Roberto Costa väited, et teiste hulgas võtsid riigifirmalt altkäemaksu parlamendi alamkoja 49 liiget ning 12 senaatorit. Costa sõnul said seadusandjad aastatel 2004–2012 kolm protsenti Petrobrasi sõlmitud lepingute väärtusest. Opositsioon süüdistas juhtunus seepeale kaudselt presidenti, kuid valimiste teises voorus valiti ikkagi tagasi senine rii­gipea Dilma Rousseff, Kongressis said kohti juurde konservatiivid. Kuna Brasiilia on üks vähestest Ladina-Ameerika riikidest, kus sea­dusandjatel on rohkem võimu kui presidendil, tekitavad valimistulemused kartust, et viimas­tel aastakümnetel toimunud liberaliseerumine võib saada tagasilöögi.

  • AFP-BNS, 06.09.2014, „Petrobrasi skandaaliga oli seotud mitukümmend Brasiilia seadusandjat”.
  • MercoPress, 08.09.2014, „Petrobras corruption allega­tions smear Brazil’s political system a month ahead of elections”. – http://goo.gl/zxQYpT204
  • AP News, 18.10.2014, „Conservatives gaining force in Brazil Congress”. – http://goo.gl/DXSidg

Bulgaaria

Detsembris võttis parlament eelnevate debat­tideta vastu seadusemuudatuse, millega keh­testati taastuvenergia tootjatele 20 protsendi suurune tulumaks. Maksu kehtestamist toetas 116, vastu oli 38 parlamendiliiget. Vastava ettepaneku tegi Ataka partei esimees Volen Siderov 2014. aasta riigieelarve menetlemise käigus. Maksu kehtestamise vastu protestee­risid taastuvenergia tootjad. Nende väitel on paljud neist võtnud oma ettevõtete arenda­miseks laenu ning maksu kehtestamine seab nad raskesse olukorda ja peletab investorid eemale.

  • Novinite, 05.12.2013, „Bulgaria MPs ok 20% renewable energy tax, defy protests”. – http://goo.gl/bp92Bq

Veidi üle aasta võimul olnud Plamen Orešarski valitsus otsustas lahkuda pärast sotsialistide kehva tulemust Euroopa Parlamendi valimis­tel. Augustis astus ennetähtaegsete parlamen­divalimiste korraldamiseni ametisse ajutine valitsus. Valitsuse vahetumisele eelnesid mitu kuud kestnud valitsusvastased meeleavaldu­sed, Rahvusassamblees korraldati korduvalt umbusaldushääletusi. Oktoobris toimunud valimistel kogus enim hääli paremtsentrist­lik GERB, mis sai 240-kohalises parlamendis 84 kohta. Sotsialistide juhitud vasakpoolne koalitsioon sai 39 kohta. Neljaprotsendilise valimiskünnise ületas kaheksa valimisnime­kirja. Parlamendi killustatus teeb koalitsioo­ni moodustamise raskeks. President on juba hoiatanud uute valimiste korraldamise eest. Järgmine valitsus oleks kahe aasta jooksul juba viies. Valimisaktiivsus oli 51 protsenti.

  • AP-BNS, 13.06.2014, „Bulgaaria valitsus võitis viienda umbusaldushääletuse”.
  • AP-BNS, 05.08.2014, „Bulgaarias astus oktoobrini ame­tisse ajutine valitsus”.
  • National Assembly of the Republic of Bulgaria, „Elec­tions for 43rd National Assembly”. – http://goo.gl/bLlatk
  • Reuters, 07.10.2014, „Bulgarian president warns against new elections”. – http://goo.gl/YXFBgU

Guatemala

Kongress võttis vastu avalduse, milles eita­takse genotsiidi toimumist aastatel 1960–1996 väldanud kodusõjas. Avalduses kutsutakse elanikke üles leppimisele. Kongressi 158 liikmest pooldas avaldust 87, selle esitas endise diktaatori Efraín Ríos Montti asutatud parteisse kuuluv seadusandja. Ajavahemikul 1982–1983 riiki juhtinud Ríos Montt mõis­teti maiade vastu suunatud genotsiidis 2013. aastal süüdi. Kümme päeva hiljem tühistas Konstitutsioonikohus otsuse, põhjendades seda asjaoluga, et kohtualune oli osaliselt advokaadita. Endise diktaatori kaitsja lahkus protsessilt, tuues ettekäändeks menetlustoi­mingute ebaseaduslikkuse ning Ríos Montt keeldus riigi pakutud advokaadist. Eaka Ríos Montti kohtuprotsess peaks jätkuma 2015. aasta jaanuaris.

  • Jurist, 16.05.2014, „Guatemala lawmakers approve reso­lution denying genocide during civil war”. – http://goo.gl/3b6CLY

Gruusia

Parlament ratifitseeris Euroopa Liidu assot­siatsioonileppe, mis näeb ette liitumise EL-i vabakaubandusalaga (DCFTA). Leppe rati­fitseerimine oli ühehäälne, selle poolt anti 123 häält. Assotsiatsioonilepe paneb paika Gruusia ja EL-i poliitilise ja majandusliku koostöö raamistiku, jättes ruumi tihedamate sidemete loomiseks tulevikus. Lepe näeb ette Gruusia seadustiku vastavusse viimise EL-i nõuetega. Enne jõustumist peavad dokumen­di ratifitseerima ka Euroopa Parlament ning kõikide liikmesriikide seadusandjad. Assot­siatsioonilepe hakkab asendama 1996. aastal sõlmitud Gruusia ja EL-i vahelist partnerlus-ning koostöölepet.

  • Civil Georgia, 18.07.2014, „Georgia ratifies EU associa­tion agreement”. – http://goo.gl/OkKMlI
  • Interfax-BNS, 18.07.2014, „Gruusia parlament ratifit­seeris EL-i assotsiatsioonileppe”.
  • European Union External Action, „EU-Georgia relations”. – http://goo.gl/xChXN5

Hiina

Rahvakongressi alaline komitee arutas augusti lõpus, kuidas Hongkongi elanikud peaksid oma juhti valima. 1997. aasta võimuvahetuse ajal sai piirkond 50 aastaks eristaatuse. Hiina valitsus on lubanud, et 2017. aastal saavad nad juhi ise valida, kuid nüüd otsustati, et eelvaliku kandidaatide sobivuse üle langetab selleks määratud komitee, mis tekitab kaht­lusi, et nii valitakse vaid Hiina keskvõimu toetavaid inimesi. Otsus kutsus esile vihma­varjurevolutsiooni nimetuse pälvinud mee­leavaldused ning tavatult kogunesid kümned tuhanded protesteerijad mitme nädala vältel tänavatele. Nende vastu on astunud politsei ning kohalikud Hiina-meelsed elanikud. Hiina on lubanud jätkata „ühe riigi, kahe süsteemi” poliitikat ning tugevdada Kommunistliku Par­tei juhtimisel seaduslikkust.

  • South China Morning Post, 31.08.2014, „Full text: NPC Standing Committee decision on Hong Kong 2017 elec­tion framework”. – http://goo.gl/0oyNmt
  • The New York Times, 21.10.2014, „On TV, Hong Kong openly debates democracy”. – http://goo.gl/pO9NOX
  • Xinhua, 23.10.2014, „Highlights of communique of 4th plenary session of CPC Central Committee”. – http://goo.gl/c3qcnO

Hiina seadusandjad kiitsid heaks uue tähtpäeva, et mälestada inimesi, kes hukkusid välismais­tele sissetungijatele vastu astudes ning ohver­dasid oma elu riigi iseseisvuse ja õitsengu eest. Märtrite päevaks kuulutati 30. september, seda tähistatakse üritustega üle kogu riigi.

  • AFP-BNS, 01.09.2014, „Hiina hakkab tähistama märtrite päeva”.

Hispaania

Kevadel hääletasid Esindajatekoja liikmed Kataloonia parlamendi taotlust korraldada piirkonnas iseseisvushääletus. Pärast seitse tundi väldanud debatte hääletas iseseisvusre­ferendumi vastu 299, selle poolt 47 Esindaja­tekoja liiget. Põhiseaduseteemalised arutelud kestsid juba mitu kuud. Septembris võttis Kataloonia parlament vastu otsuse korraldada piirkonnas iseseisvumise asjus nõuandev küsitlus, mispeale Hispaania valitsus kae­bas otsuse Konstitutsioonikohtusse. Kons­titutsioonikohus peatas iseseisvusküsitluse valitsuse taotluse käsitlemise lõpuni. Kohtul on otsuse langetamiseks aega viis kuud, ent ta võib taotleda pikendust. Kataloonia viis küsitluse siiski läbi.

  • BBC News, 08.04.2014, „Spanish parliament rejects Catalan independence vote”. – http://goo.gl/xaVxnP
  • AFP-BNS, 30.09.2014, „Hispaania konstitutsioonikohus peatas Kataloonia iseseisvushääletuse”.

Juunis teatas kuningas Juan Carlos, et loovu­tab pärast 39 valitsusaastat trooni kroonprints Felipele. Vastavalt 1978. aasta põhiseadu­sele peab parlament sel puhul vastu võtma trooni ülemineku seaduse. Parlamendidebati alguseks kogunesid monarhiavastased kunin­gavõimu vastu meelt avaldama. Väiksemad vasakpoolsed ja piirkondlikud parteid lubasid vastu hääletada ja nõuda monarhia tuleviku üle referendumit. Esindajatekoda kiitis kunin­gas Juan Carlose troonist loobumise heaks 299 häälega, 19 liiget hääletas vastu ja 23 jäi erapooletuks. Senatis pooldas võimuvahetust 233 liiget. Parlamendi kahe koja ühisistungil vannutati uueks kuningaks Felipe VI.

  • AFP-BNS, 11.06.2014, „Hispaania rahvaesindajad kiitsid Juan Carlose troonist loobumise heaks”.
  • BloombergBusinessweek, 17.06.2014, „Spanish king’s abdication gets OK from Senate”. – http://goo.gl/QqXpCb
  • AFP-BNS, 19.06.2014, „Felipe VI vannutati Hispaania kuningaks”.

Esindajatekoda kiitis kiiresti pärast Juan Carlo­se troonist loobumist heaks seaduse, mis annab talle immuniteedi. Juan Carlost ähvardavad kohtuasjad, sealhulgas isadushagi väidetavalt pojalt. Parlamendis enamuses olev Rahvapartei surus muudatusettepanekud läbi opositsiooni vastuseisust hoolimata ja need võeti vastu 184 poolthäälega. Vastu hääletas 32 ning erapoole­tuks jäi 109 liiget. Muudatused kiitis heaks ka Senat. Seadusemuudatuste kohaselt võib Juan Carlose üle õigust mõista üksnes Ülemkohus.

  • AFP-BNS, 26.06.2014, „Hispaania parlament võttis vastu endise kuninga õiguskaitseseaduse”.Riigikogu Toimetised

Esindajatekoda kiitis heaks intellektuaalse omandi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muuhulgas kehtestab tasu uudiste osalise taasesitamise eest. Eelnõu sätestab, et otsin­gumootorite uudistelevitajad nagu Google News peavad hakkama maksma uudiste osali­se taasesitamise eest. Luuakse ametkond, mis hakkab väljastama õigusi uudiste taasesitami­seks. Uudiste ilma õigusteta edastamise eest näeb eelnõu ette kuni 300 000-eurose trahvi. Sotsiaalvõrgustikke, nt Facebooki ja Twitterit muudatused ei puuduta. Google’i esindajad väljendasid otsuse üle pettumust.

  • BNS, 23.07.2014, „Hispaania soovib karmistada kontrolli uudislugude autoriõiguste üle”.
  • The Local, 30.10.2014, „Spain approves hotly disputed ‘Google tax’”. – http://goo.gl/2hfSA2

Holland

Sügisel protesteerisid Hollandis elavad kurdid äärmusrühmituse Islamiriik tegevuse ning Lääne vähese sekkumise vastu. Oktoobri algul tungis mitusada meeleavaldajat ka parlamen­dihoonesse. Meeleavaldajad istusid põrandale, hoides käes plakateid, millel nõuti Islamiriigi vallutuste takistamist Süürias. Holland on küll osaline äärmuslaste vastu suunatud operat­sioonides Iraagis, kuid mitte Süürias. Hollandi parlamendi välispoliitika kujundajad lubasid meeleavaldajatega kohtuda.

  • DutchNews.nl, 07.10.2014, „Several hundred Kurds stage protest inside Dutch parliament”. – http://goo.gl/fl5k1Y
  • DutchNews.nl, 07.10.2014, „Foreign affairs specialists to meet protesting Kurds in parliament”. – http://goo. gl/YcgGvf

Horvaatia

Juulis võttis parlament 89 poolthäälega vastu seaduse, mis lubab samasoolistel paaridel registreerida end elukaaslastena ning annab neile heteroseksuaalsete paaridega samad õigused (v.a lapsendamisõigus). Vastuhää­li anti 16. Eelmise aasta detsembris toetas katoliikliku ühenduse algatatud referendumil kaks kolmandikku hääletanutest põhiseaduse parandust, mis defineeris abielu „mehe ja naise liiduna”, ent peaminister Zoran Mila­noviči juhitav vasaktsentristlik valitsus lubas geiõigusi suurendada ning koostas samasoo­liste kooseluseaduse eelnõu.

  • AFP-BNS, 15.07.2014, „Horvaatia parlament seadustas samasooliste partnerluse”.
  • Balkan Insight, 15.07.2014, „Gay campaigners celebrate victory in Croatia”. – http://goo.gl/qTR1xB

Iisrael

Knesset võttis vastu seaduse, mis lubab uuesti vangistada terrorismi eest süüdi mõistetud isikuid, kes vabastati diplomaatiliste kokku­lepete tagajärjel, kuid kes pärast vabastamist jätkasid ise või jätkas terroristlikku tegevust organisatsioon, mille liikmed need isikud olid. Korduvalt vangistatu peab kandma lõpuni eelmise karistuse, millele lisanduvad uute rikkumiste eest määratud. Iisrael on viimastel aastakümnetel vahetanud tuhandeid terroriste vangis olevate või tapetud iisraellaste vastu. Loodetakse, et seadusest on abi tulevaste inimröövide vältimisel. 35 parlamendiliiget toetas seaduse vastuvõtmist, vastu oli 8.

  • The Knesset, 29.07.2014, „Knesset passes law allowing government to re-arrest released terrorists”. – http://goo.gl/SnIEeU

India

Aprillis ja mais toimusid parlamendi alamkoja (Lok Sabha) valimised. Valimisjaoskondi oli 930 000; valijaid 814 miljonit ehk 100 miljoni võrra rohkem kui eelmistel valimistel. Hääleta­da oli võimalik ka elektrooniliselt ning esimest korda võis märkida, kui ei soovinud valida ühtki kandidaatidest. 464-st valimistel osa­lenud parteist pääses alamkotta 35. Suurima toetuse sai Bharatiya Janata Partei (India Rah­vapartei, BJP), mis sai alamkoja 543 valitavast kohast 282. BJP juhitav valimisliit sai kokku üle 330 koha. Eelmistel valimistel sai BJP 116 kohta. Riiki pikka aega valitsenud Kongressi­partei sai ainult 44 kohta (eelmistel valimistel 206). Valimiskampaania keskendus majanduse elavdamisele ja uute töökohtade loomisele. Valitsusjuhiks sai BJP juht Narendra Modi.

Indoneesia

Aprillis toimunud parlamendivalimistel sai suurim opositsioonipartei Indoneesia Demo­kraatlik Võitluspartei (PDI-P) 560-kohalises parlamendis 109 kohta. Senise riigipea Susilo Bambang Yudhoyono Demokraatliku Par­tei 61 kohta oli vaatlejate hinnangul valijate karistus parteiga seotud korruptsioonijuhtu­mite eest. Parlamenti pääses 10 parteid, neist 4 islamistlikku. Valimisõigus oli 186 miljonil kodanikul. Esimest korda rakendati seadust, mille kohaselt peavad kolmandiku kandidaa­tidest moodustama naised.

  • AFP-BNS, 09.04.2014, „Indoneesia parlamendivalimistel juhib opositsioon”.
  • The Economist, 12.04.2014, „Indonesia’s elections: the chosen one stumbles”. – http://goo.gl/eAwSBk
  • Inter-Parliamentary Union, „Indonesia”. – http://goo.gl/ynJSyB

Ametist lahkuv parlament muutis kohalike otsevalimiste süsteemi. Uus süsteem võtab rahvalt linnapeade, provintsikuberneride ja piirkonnajuhtide otsevalimise võimaluse, edas­pidi määravad neid ametisse kohalikud par­lamendid. Muudatuste poolt hääletasid juulis presidendivalimistel kaotanud endise kindrali Prabowo Subianto toetajad. Viimase kümne aasta jooksul kasutatud otsevalimiste tühis­tamist peetakse kättemaksuks uue presidendi Yoko Widodo valimisvõidu eest. Seadusandja­te otsus mõjutab oluliselt Widodo suutlikkust riiki reformida. Muudatuste pooldajate sõnul olid valimised liiga kulukad, vastaste sõnul on uus süsteem löök demokraatiale.

  • AFP-BNS, 26.09.2014, „Widodo kritiseeris Indoneesia kohalike valimiste süsteemi muutmist”.

Esimestel pärast USA vägede lahkumist toi­munud parlamendivalimistel võitis enim hääli šiiidist peaministri Nūrī al-Mālikī Õigusriigi valimisliit. Viimastel aastatel omaks võetud vaikiva kokkuleppe alusel juhivad riiki šiiidist peaminister, kurdist president ning sunniidist parlamendi spiiker. Pärast kaht ebaõnnestu­mist valiti spiikriks Salim al-Juburi, keda toetas 165 parlamendiliiget. Järgnevalt valis killustunud parlament presidendiks Fouad Masoumi, keda peetakse sunniitide ja šiiiti­dega häid suhteid hoidnud mõõdukaks polii­tikuks. Valitsuse moodustamine oli keeruline, päev enne põhiseaduses määratud viimast tähtaega andis parlament toetuse Haider Al-Abadile.

  • AP-AFP-BNS, 19.05.2014, „Iraagi valimistel võitis enim hääli Maliki blokk”.
  • AFP-BNS, 15.07.2014, „Iraagi parlament valis spiikriks Salim al-Juburi”.
  • AP-BNS, 24.07.2014, „Iraagi parlament kinnitas Fouad Masoumi riigi presidendiks”.
  • The Washington Post, 08.09.2014, “Iraq approves new government, opens way for expanded U.S. role”. – http://goo.gl/ZVdxOV

Iraan

Juunis saatsid 290-liikmelise parlamendi 195 konservatiivset saadikut president Hassan Rouhanile kirja, milles tauniti Lääne kultuu­riinvasiooni ja nõuti riietumiskoodeksi keh­testamist. Naiste kombelõtvuses süüdistati satelliittelevisiooni. Iraanis on naised kohusta­tud kodunt väljudes katma pea ja suurema osa kehast oma usust sõltumata. Kõlbluspolitsei trahvib seaduserikkujaid, aga võib nad eriti ränga rikkumise korral ka kinni pidada. Parla­mendis on enamuses konservatiivsed mehed, kuid mõõdukaks peetav president Hassan Rouhani on ilmutanud soovi ühiskondlikku vabadust suurendada.

  • AFP-BNS, 15.06.2014, „Iraani rahvaesindajad nõuavad naise looriseaduse rangemat järgimist”.

Augustis tagandas parlament mõõdukate leeri kuuluva teadusministri Reza Faraji-Dana seo­ses tema väidetava toetusega ülikoolide lääne­meelsetele vaadetele. Esimest korda tagandati president Hassan Rouhani valitsuse minister. Umbusaldusavaldus oli tagasilöök Rouhanile, kes on lubanud suurendada avatust ja diplo­maatilist suhtlemist Läänega. 270 kohalol­nud parlamendiliikmest 145 toetas ministri tagandamist, 110 pooldas tema jätkamist ning 15 jäi erapooletuks. Vastukaaluks kutsus pre­sident Teherani Ülikooli akadeemilise aasta alguse kõnes ülikooli üles suuremale avatu­sele ning lükkas ümber konservatiivide väite, et avatus võimaldab välismaistel spioonidel ülikoolidesse imbuda.

  • AP-BNS, 20.08.2014, „Iraani parlament tagandas ametist mõõdukate vaadetega ministri”.
  • Reuters, 07.10.2014, „Rouhani urges Iran universities to open up, dismisses spy fears”. – http://goo.gl/T8j3EE

Island

Islandi parlament Alþingi võttis pärast ela­vat arutelu vastu Icelandairi lendurite streiki takistava seaduse. Seaduse poolt hääletas 32 ja vastu 14 parlamendiliiget. Valitsus algatas eel­nõu viimase abinõuna, et riigile kulukat streiki ära hoida. Enne asja töökohtusse minekut anti ametiühingule ja ettevõttele kokkuleppele jõudmiseks kaks nädalat aega. Osapooled allkirjastasid esialgse kokkuleppe enne täht­aja möödumist. Juunis pidi parlament uuesti kogunema Icelandairi mehaanikute streigi ärahoidmiseks. Kuna puhkuse ajal oli kavas spiikri poodium asendada sh ratastoolis lii­kujaile sobivaga, uut veel polnud ja vana oli minema viidud, tuli see kiirkorras tagasi tuua. Probleem seisnes selles, et Alþingi sõnavõtja ei esine oma kohalt, vaid poodiumilt. Surve alla sattunud mehaanikud otsustasid siiski ise tagasi läbirääkimistelaua taha istuda.

  • Iceland Review Online, 15.05.2014, „Icelandic Parliament passes bill banning pilots strike”. – http://goo.gl/BqUxoZ
  • Iceland Review Online, 22.05.2014, „Icelandair pilots sign new wage agreement”. – http://goo.gl/0HDzwi
  • Iceland Review Online, 20.06.2014, „Icelandic Parliament awaits wheelchair-friendly podium”. – http://goo.gl/M3KnyZ

Itaalia

Itaalia senaatorid andsid esialgse toetuse ulatuslikule reformieelnõule, mis vähendab ülemkoja liikmete arvu ning senaatorite voli­tusi. Reformi toetas 183 senaatorit, mitme opositsioonipartei esindajad lahkusid aga protestiks saalist. Peaminister Matteo Renzi algatatud reformi eesmärgiks on muuta Senat mittevalitavaks institutsiooniks, millel on sea­duste vastuvõtmises vähem kaasarääkimise võimalusi kui alamkojal. Senati volituste vähendamine vajab ka alamkoja heakskiitu ning seejärel peab eelnõu läbima veel kord parlamendi mõlemad kojad ning põhiseaduse muudatuse kinnitama ka rahvahääletus.

Peaministri algatatud reformidel on vastaseid ka tema enda Demokraatliku Partei liikmete hulgas. Parlamendi menetluses on valimis­reform ja tööseaduse muudatused, mis muu hulgas lihtsustaks töötajate vallandamist.

  • ERR Uudised, 08.08.2014, „Itaalia Senat toetas senaa­torite volitusi kärpivat reformi”. – http://goo.gl/SbKL5v
  • Reuters, 07.10.2014, „Italy’s Renzi tells party rebels to back him in key jobs vote”. – http://goo.gl/oHaogZ

Jaapan

Jaapanis keelustati teiste arenenud riikide ees­kujul lapsporno omamine. Parlamendi ülem­koda muutis seadust, mis siiani keelas üksnes lapsporno tootmise ja levitamise. Varem oli eelnõu heaks kiitnud ka parlamendi alamkoda. Seadusemuudatused hõlmavad pornograafilisi fotosid ja videoid, mis kujutavad reaalseid alla 18 aasta vanuseid lapsi, ent ei puuduta joonistusi. Seaduserikkujat karistatakse kuni üheaastase vanglakaristuse või trahviga kuni miljon jeeni (ligi 7000 eurot).

  • AFP-BNS, 18.06.2014, „Jaapanis keelati lapsporno omamine”.

Kanada

Oktoobris kiitsid seadusandjad heaks valitsuse plaani saata Iraaki Islamiriigi vastu Kanada hävi­tuslennukid. Poolt oli 157 alamkoja liiget, vastu 134. Kahe opositsioonipartei liikmed ei toetanud valitsuse algatust, sest leidsid, et peaminister ei olnud selgitustes põhjalik ning riik võib osutu­da osaliseks pikaleveninud sõjas. Peaminister Stephen Harperi sõnul tuleb Islamiriik peatada, vastasel korral võib liikumine korraldada rünna­kuid kõikjal maailmas, kaasa arvatud Kanadas.

  • Reuters, 08.10.2014, „Canada lawmakers approve air strikes against Islamic State”. – http://goo.gl/u37yS4

Paar nädalat hiljem tungis parlamendi alam­kotta mees, kes oli enne maha lasknud lähe­duses asuva sõjamemoriaali juures auvalves seisnud sõduri. Parlamendihoonesse sisene­misel haavas ta relvastamata valvurit, kes teda takistada püüdis. Parlamendi turvaametnikul Kevin Vickersil õnnestus terrorist maha lasta. Enamik parlamendiliikmeid viibis sel ajal hoones. Rünnaku alguses viibis hoones ka peaminister, kes aga kohe evakueeriti. Ründa­ja motiivid olid poliitilised, ta oleks soovinud reisida Lähis-Itta, kuid kuna kahtlustati tema seoseid islamistidega, ei lubatud tal riigist lahkuda.

  • ERR Uudised, 23.10.2014, „Terroristi tapnud Kana­da parlamendi korrapidajat peetakse kangelaseks”. – http://goo.gl/C6p14M
  • PanARMENIAN.Net, 23.10.2014, „Canadian PM says his country will not be intimidated”. – http://goo.gl/xDXM2s
  • CBC News, 02.11.2014, „Shooting on Parliament Hill: what CBC’s raw camera footage shows”. – http://goo. gl/F6dWrL

Kasahstan

Senat kiitis heaks Euraasia Majandusliidu loomise leppe, mille allkirjastasid 29. mail Astanas Vene, Valgevene ja Kasahstani presi­dent. Euraasia Majandusliit on rahvusvaheline organisatsioon piirkondliku majanduskoostöö edendamiseks, mis näeb ette kaupade, tee­nuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ning hakkab koordineerima poliitikat tähtsamates majandussektorites. Leping peaks hakkama osaliselt kehtima järgmise aasta alguses. Lepe ei näe ette ühisvaluutat. Leppe ratifitseerisid ka Valgevene ja Venemaa parlament.

  • Interfax-BNS, 09.10.2014, „Kasahstani parlament rati­fitseeris Euraasia Majandusliidu leppe”.
  • PanARMENIAN.Net, 09.10.2014, „Kazakhstan Senate ratifies Eurasian Economic Union treaty”. – http://goo.gl/9orh0u
  • Interfax-BNS, 03.10.2014, „Putin allkirjastas Euraasia Majandusliidu leppe ratifitseerimise”.

Kosovo

Aprillis nõustus Kosovo parlament Euroopa Liidu survel sõjakuritegude tribunali loomi­sega. Selle poolt oli 89 ja vastu 22 parla­mendiliiget. Hollandis tegutsev kohus hakkab uurima aastail 1998–1999 iseseisvusvõitlejate korda saadetud kuritegusid. Kohtunikud on rahvusvahelised, kuid õigust hakatakse mõist­ma Kosovo seaduste alusel.

  • Jurist, 24.04.2014, „Kosovo lawmakers vote to create war crimes court”. – http://goo.gl/mNBrrR
  • BalkanInsight, 23.07.2014, „New tribunal to prosecute Kosovo guerrillas in 2015”. – http://goo.gl/TO5wwv

Kreeka

Oktoobris võitis peaminister Antonis Sama­ras parlamendi usaldushääletuse. Samarast toetas 155 seadusandjat 300-st, vastu oli 131. Ükski sõltumatu ja opositsiooni kuuluv parla­mendiliige valitsusjuhti ei toetanud. Tulemus seab kahtluse alla, kas valitsus saab järgmise aasta presidendivalimistel oma kandidaadi toetuseks 180 parlamendiliikme hääled. Kui parlamendil presidenti valida ei õnnestu, kor­raldatakse ennetähtaegsed parlamendivalimi­sed. Peaminister taotles usaldushääletusega parlamendi avalikku tuge, mis tagaks talle kindlama positsiooni läbirääkimistel Rahvus­vahelise Valuutafondiga (IMF). Peaminister sooviks loobuda 240 miljardi euro suurusest abipaketist planeeritust varem, põhjendades seda riigi majandusolukorra paranemisega. Samas tahab ta ära hoida ennetähtaegseid valimisi, kus opositsiooni positsioon on tugev.

  • Reuters, 10.10.2014, „Greek PM wins confidence vote, snap election fears remain”. – http://goo.gl/7B4iEE
  • AFP-BNS, 11.10.2014, „Kreeka peaminister võitis usal­dushääletuse”.

Kreeka võttis vastu holokausti, rahvusvahelis­te kohtute ja Kreeka parlamendi poolt tunnus­tatud genotsiidide eitamist kriminaliseeriva seaduse. Diskrimineerimis-, ksenofoobia- ja rassismivastane seadus sai 54 poolt- ja 42 vastuhäält. Seaduses kehtestati füüsilistele isikutele rassismi toetamise eest kuni 30 000 euro suurune trahv ja vihakuritegude eest kuni kolme aasta pikkune vanglakaristus. Selli­se seaduse on vastu võtnud ka Slovakkia ja Šveits. Šveitsi seadust analüüsib Euroopa Inimõiguste Kohus sõnavabaduse rikkumise aspektist. Prantsusmaal vastu võetud sarnase seaduse tühistas Prantsusmaa Konstitutsiooni­nõukogu. Euroopa Liit on nõudnud ksenofoo­bia ja genotsiidi eitamist karistavaid seadusi.

  • RIA Novosti, 10.09.2014, „Greek parliament adopts bill criminalizing genocide denial”. – http://goo.gl/Jvud2A
  • Armenpress, 18.09.2014, „Greece: third country to criminalize denial of the Armenian Genocide”. – http://goo.gl/OZhZHF

Kõrgõzstan

Parlament võttis vastu kriminaalseadustiku muudatused, mis kriminaliseerivad valeinfo levitamise meedias. Valeinfo teadliku levita­mise eest võib edaspidi määrata kuni 3200 euro suuruse trahvi või kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Seaduseelnõu pooldajad leidsid, et see pole suunatud ajakirjanike vastu, vastased aga kartsid pressivabaduse pärast.

  • Jurist, 17.04.2014, „Kyrgyzstan parliament appro­ves amendments on spreading false information”. – http://goo.gl/UjWX9Z

Leedu

Seim jättis mandaadist ilma partei Vapruse Tee fraktsiooni juhi Neringa Venckienė, kes pole Seimi ilmunud juba üle aasta. Otsust toetas salajasel hääletusel 95, selle vastu oli üheksa seadusandjat. Oma vennatütre hooldusõiguse kuritarvitamises süüdistatud Venckienė on kadunud ajast, mil parlament ta puutumatusest ilma jättis.

  • BNS, 19.06.2014, „Leedu parlament jättis seadusandja mandaadist ilma”.

Pärast ligi kümme aastat kestnud diskussioo­ne seadustas Seim lõpuks linnapeade otseva­limised. Omavalitsuste valimisseaduse muu­datuste järgi hakatakse volikogude liikmeid valima mitmemandaadilistes ringkondades ning linnapäid ühemandaadilistes ringkon­dades. Seni valisid linnapäid volikogude liikmed.

  • BNS, 26.06.2014, „Leedu parlament seadustas linnapeade otsevalimised”.
  • The Lithuania Tribune, 26.06.2014, „Lithuanian parli­ament approves direct mayoral elections”. – http://goo.gl/lMyVN7

Juulis võttis Seim 100 poolthäälega vastu 2014. aasta riigieelarve parandused, mille­ga selle aasta kaitsekulusid suurendati 130 miljoni liti (u 37,7 miljoni euro) võrra. Selle tagajärjel suureneb eelarve puudujääk 20 mil­joni liti võrra. Lisarahaga suurendatakse riigi kaitsevõimet ja täidetakse kohustusi NATO liitlaste ees. Leedul on kavas osta kantavaid õhu- ja tankitõrjesüsteeme. Kaitsekulusid soovisid suurendada kaitseministeerium ja president Venemaa Ukraina-agressiooni tõttu. Seimi spiiker Loreta Graužinienė leidis, et ohtu riigile pole.

  • BNS, 28.05.2014, „Leedu Seimi spiiker ei pea kaitseku­lude suurendamist vajalikuks”.
  • BNS, 10.07.2014, „Leedu parlament kiitis heaks kaitse­kulude suurendamise”.

Seim võttis 69 poolthäälega vastu seaduse­muudatused allikakaitse tugevdamiseks. Pre­sidendi Dalia Grybauskaitė väljapakutud muu­datused näevad ette, et kohtul on õigus nõuda ajakirjanikult oma allikate avaldamist ainult juhul, kui see on pidanud istungi ajakirjaniku vastuargumentide ärakuulamiseks ning kui allika tuvastamiseks on kõik muud vahendid ammendatud. President pakkus muudatused välja seoses uudisteagentuuri BNS tegevuse uurimisega, mille käigus taheti tuvastada väi­detavat riigisaladuse lekitajat.

  • BNS, 10.07.2014, „Leedu Seim võttis vastu allikakaitset tugevdavad seadusmuudatused”.
  • Seimas of the Republic of Lithuania, 10.07.2014, „The Seimas revised the provisions on confidentiality of the source of information”. – http://goo.gl/FbF5tM

Seim seadustas rituaalse loomatapu, et aidata Venemaa impordikeelu tõttu kannatavatel loo­makasvatajatel liha araabia riikide ja Iisraeli turgudele müüa. Valitsuse algatatud eelnõu toetas pärast elavat vaidlust 57, selle vastu oli neli seimiliiget, 11 jäi erapooletuks. Venemaa kehtestas Euroopa Liidu põllumajandustoo­detele embargo vastuseks talle Ukraina kriisi tõttu rakendatud karistusmeetmetele.

  • AFP-BNS, 23.09.2014, „Leedu Seim seadustas rituaalse loomatapu”.

Liibanon

Aprilli alguses võttis parlament vastu kodu­vägivalda kriminaliseeriva seaduse. Seaduse vastuvõtmisele eelnes naisõiguslaste pikaaeg­ne selgitustöö. Naisõiguslased kritiseerisid seadust, mille valmimist mõjutasid usuorga­nisatsioonid. Näiteks pole seaduses mainitud abielusisest vägistamist.

Liibüa

Juunis toimusid Esindajatekoja valimised, kus ei osalenud parteid, vaid ainult sõltumatud kandidaadid. Ajutine Esindajatekoda asendab varasemat, samuti ajutist islamistide enamu­sega Rahvuskongressi. 200-liikmelise sea­dusandliku kogu 12 kohta jäid täitmata ning valimiskomisjon otsustas, et järelvalimisi ei korraldata. Valimisaktiivsus oli 42 protsenti. Kuna nii Benghazis kui ka pealinnas Tripolis jätkusid relvakokkupõrked, kogunes Esinda­jatekoda Tobrukis. Islamistidest saadikud ja nende liitlased Lääne-Liibüast Misrata linnast boikoteerisid Tobruki tseremooniat, nimeta­des seda põhiseadusevastaseks. Tobruki linna kogunes väidetavalt umbes 160 rahvaesindajat 188 valitust, kuid osa lahkus hiljem. Sep­tembris kinnitati ametisse uus valitsus, kuid pealinnas Tripolis tegutsevad konkureerivad parlament ja valitsus.

  • AFP-BNS, 04.08.2014, „Liibüa uus parlament pidas Tobrukis avaistungi”.
  • Inter-Parliamentary Union, „Libya”. – http://goo.gl/bKBFcm
  • Reuters, 02.10.2014, „Libya’s runaway parliament seeks refuge in Tobruk bubble”. – http://goo.gl/TYayOQ

Läti

Juunis lisas Seim põhiseadusele preambuli. Seda toetas 69 ja vastu oli 28 seimisaadikut. Vastu hääletasid opositsioonilise vasakpoolse Üksmeele Keskuse liikmed. Preambul piirit­leb Läti põhiseaduse olemust ning riigi eksis­tentsi ja tulevase arengu eesmärke. Mainitakse lätlaste kindlat soovi säilitada oma riiki, keelt ja kultuuri läti rahvuse säilimiseks ja kõigi elanike heaolu tagamiseks; vastupanu okupat­sioonile ning totalitaarsete kommunistlike ja natsistlike režiimide kuritegude hukkamõistu.

  • BNS, 19.06.2014, „Läti parlament kiitis heaks põhisea­duse preambuli”.
  • Latvijas Republikas Saeima, 20.06.2014, „Saei­ma expands the Constitution with a preamble”. – http://goo.gl/dk4npZ

Juulis otsustas Seim suurendada riigi kaitse­kulutusi 2020. aastaks kahe protsendini sise­majanduse kogutoodangust. Kaitsekulutusi on kavas tõsta järk-järgult, 2015. aastal eraldatak­se riigikaitsele vähemalt üks protsent, praegu on see umbes 0,91 protsenti SKT-st. Läti kaitsekulutused on NATO riikide madalamaid.

  • BNS, 03.07.2014, „Läti kaitsekulud kasvavad 2020. aastaks 2 protsendini SKT-st”.

Seimivalimistel sai parteidest suurima toetuse venekeelse elanikkonna seas populaarne sot­siaaldemokraatlik partei Koosmeel (24 kohta), Ühtsus sai 23, Roheliste ja Talurahva Liit 21, konservatiivne Rahvuslaste Ühendus/Isamaale ja Vabadusele/LNNK 17, Läti Regioonide Liit 8 ja Südamest Lätile 7 kohta. Võimu­koalitsioon eesotsas peaministri Laimdota Straujuma Ühtsusega säilitas oma positsiooni. Sajakohalisse Seimi pürgis sel korral 1156 kandidaati 13 nimekirjas. Turvalisusriskidele viidates ei korraldatud e-hääletust. Valimis­aktiivsus oli 58,9 protsenti.

  • BNS, 01.10.2014, „Läti parlamendikomisjon lükkas e-hääletuse tagasi”.
  • ERR Uudised, 05.10.2014, „Lätis kogus enim hääli Koos­meele erakond, kuid ilmselt jätkab koalitsioonis praeguse peaministri partei Ühtsus”. – http://goo.gl/bDlfCo
  • Latvijas Republikas Saeima, 04.11.2014, „Mandates of MPs of the 12th Saeima approved”. – http://goo.gl/vBspvI
  • Inter-Parliamentary Union, „Latvia”. – http://goo.gl/D36o0B

Makedoonia

Aprillis toimunud ennetähtaegsed valimised tingis koalitsioonipartnerite suutmatus ühise presidendikandidaadi osas kokkuleppele jõuda. Valimised kinnitasid jätkuvat toetust valitseva­tele konservatiividele. Partei VMRO-DPMNE juhitud valimisliit sai 123-kohalises parlamen­dis 61 kohta. Valida oli 14 partei ja valimisliidu vahel, neist 6 said esindatuse parlamendis. Valimisaktiivsus oli 63 protsenti. Samal ajal toimunud presidendivalimistel valiti tagasi ametisolev riigipea, konservatiiv Gjorge Iva­nov. Juunis toetas parlament 77 poolthäälega senise peaministri Nikola Gruevski jätkamist.

  • AFP-BNS, 28.04.2014, „Makedoonia konservatiivid kuulutasid võitu üldvalimistel”.
  • AP-BNS, 19.06.2014, „Makedoonia parlament kinnitas ametisse konservatiivse valitsuse”.
  • Inter-Parliamentary Union, „The Former Yugoslav Repub­lic of Macedonia”. – http://goo.gl/mCJbw0

Mehhiko

Nii Esindajatekoda kui ka Senat kiitsid pärast mitu kuud kestnud debatte heaks energiarefor­mi, mis avab riigi nafta- ja gaasitööstuse era- ja välisinvesteeringutele. Mehhiko riigiettevõttel Pemex on olnud energiaressursside uurimiseks ja kasutamiseks 75 aastat monopol. Refor­mi võimaldamiseks muudeti eelmisel aastal põhiseadust. Eelnõu vastu on vasakpoolsed Demokraatlik Revolutsioonipartei ja Töö­partei, kelle väitel röövitakse riik monopoli kadumisel loodusvaradest, eriti naftast paljaks.

  • AFP-BNS, 22.07.2014, „Mehhiko Senat kiitis heaks nafta- ja gaasireformi seaduse”.
  • RT, 12.08.2014, „Mexico signs energy reform into law ending 76yr monopoly”. – http://goo.gl/laJwR8
  • Investing.com, 06.08.2014, „Mexico passes oil and gas reform laws”. – http://goo.gl/yI07BP

Moldova

Juulis ratifitseeris parlament assotsiatsiooni­leppe Euroopa Liiduga. Moldova parlamendis toetas assotsiatsioonileppe kinnitamist 59 lii­get, neli hääletas vastu. Kommunistid, kellel on 38 kohta, lahkusid protesti märgiks saalist.

  • AP-BNS, 02.07.2014, „Moldova parlament ratifitseeris EL-iga sõlmitud assotsiatsioonileppe”.

Norra

Norrast sai esimene nüüdisaegne Euroopa või NATO riik, kus sõjaväekohustus on sooneut­raalne. Storting muutis ajateenistuse kohus­tuslikuks ka naistele, esimesed uue seaduse alusel sõjaväkke kutsutud naised asuvad aja­teenistusse 2016. aastal, eeldatavalt aastaseks perioodiks. Vabatahtlikult on Norra naised ajateenistuses osalenud 1976. aastast. Praegu läbib ajateenistuse umbes iga kuues norralane. Naiste osakaal on olnud ligikaudu 10 protsenti kõigist ajateenistuse läbinutest.

  • Deutsche Welle, 14.10.2014, „Norway’s military consc­ription becomes gender neutral”. – http://goo.gl/Fy7vd9

Prantsusmaa

Parlamendi mõlemad kojad kiitsid heaks kri­minaalseadustiku muudatused, mida Rahva­liikumise Liit pidas kohtunikele liiga suurte õiguste andmise tõttu põhiseadusevastaseks ning esitas Konstitutsiooninõukogule taotluse seadust analüüsida. Konstitutsiooninõukogu tunnistas seaduse põhiseadusele vastavaks. Näiteks kaotatakse muudatustega miinimum­karistus, selle asemel kasutatakse edaspidi indi­viduaalset lähenemist. Seaduses pööratakse rõhku ka vabanenud vangide sotsialiseerimise tagamise meetmetele, kohtunik võib karistuse kandnud isikule esitada täiendavaid järeleval­velisi piiranguid. Vanglakaristuse võib teatud juhtudel asendada kriminaalhooldusega. Lisati ka kuriteoohvrite õigusi parandavad sätted.

  • Legifrance, 17.08.2014, „LOI n° 2014-896 du 15 août 2014 relative à l’individualisation des peines et renforçant l’efficacité des sanctions pénales”. – http://goo.gl/8fV0zc
  • The Library of Congress, 02.09.2014, „France: major reform of penal code”. – http://goo.gl/lKkwxA

Septembris valiti kaudsetel valimistel pooled Senati liikmetest (178 senaatorit). Kui kolm aastat tagasi said Senatis esmakordselt ülekaa­lu vasakpoolsed, siis nüüd võitsid paremjõud taas enamuse. Esimest korda jõudis Senatisse ka parempopulistlik Rahvusrinne.

  • AFP-BNS, 29.09.2014, „Prantsuse Senatis said enamuse taas konservatiivid”.

Rootsi

Septembris toimunud Riksdagi valimistel võitis opositsioon, mis sai parlamendis 159 kohta 349-st. Viimased kaheksa aastat Rootsit valitsenud paremtsentristlik koalitsioon kogus 141 kohta. Valimistel olid vastamisi parem­tsentristlik võimuliit, kuhu kuulusid peami­nistripartei moderaadid (84 kohta), liberaalid (19 kohta), Keskpartei (22 kohta) ja kristlikud demokraadid (16 kohta) ning opositsioon, mille moodustasid sotsiaaldemokraadid (113 kohta), rohelised (25 kohta) ja Vasakpartei (21 kohta). Immigratsioonivastane partei Root­si Demokraadid kahekordistas oma senise toetuse ja sai 49 kohta. Valimisaktiivsus oli 85,8 protsenti. Oktoobris toetas peaminist­riks kandideerivat sotsiaaldemokraati Stefan Löfvenit 132 Riksdagi liiget (vastu oli 49). Poolt hääletasid sotsiaaldemokraadid ja nende koalitsioonipartner rohelised. Vähemusvalit­susel on parlamendis 137 kohta.

  • AFP-STT-BNS, 15.09.2014, „Rootsi parlamendivalimised võitis opositsioon”.
  • Inter-Parliamentary Union, „Sweden”. – http://goo.gl/P8P2Z1
  • STT-BNS, 02.10.2014, „Rootsi parlament kinnitas Stefan Löfveni peaministriks”.
  • Sweriges Riksdag, „The 2014 election”. – http://goo.gl/fikSQd

Saksamaa

Nii Bundestag kui ka Bundesrat nõustusid miinimumpalga kehtestamisega. Bundestagis hääletas 8,5 euro suuruse tunnipalga miini­mumi kehtestamise poolt 535 ning vastu oli viis liiget. Erapooletuid oli 61. Aastast 2015 kehtima hakkavat määra hakatakse iga kahe aasta tagant korrigeerima. Miinimumpalga esmakordne kehtestamine oli üks kantsler Angela Merkeli kolmanda ametiaja olulise­maid eesmärke.

  • AFP-BNS, 03.07.2014, „Saksa Bundestag kiitis heaks miinimumpalga kehtestamise”.
  • Die Bundesregierung, 11.07.2014, „Gesetzlicher Min­destlohn beschlossen”. – http://goo.gl/ZsN3TM

Sierra Leone

Parlament muutis ebolahaigete varjamise kuri­teoks, mille eest võib mõista kuni kaheaastase vangistuse. Justiitsministeeriumi kinnitusel on range seaduse eesmärgiks surmava epideemia peatamine. Teatud osa elanikkonnast ei usalda tervishoiusüsteemi ja võimuesindajaid ning on haigete ravile toimetamise vastu.

  • AFP-AP-BNS, 24.08.2014, „Sierra Leone parlament muutis ebolahaigete varjamise kuriteoks”.

Slovakkia

Slovakkia parlament sätestas põhiseaduses abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Seadu­semuudatuse poolt hääletas 123 ja vastu 18 parlamendiliiget. Eelnõu algatasid peaminister Robert Fico vasakpoolsed ja opositsioonilised kristlikud demokraadid.

  • AFP-BNS, 04.06.2014, „Slovakkia keelustas homoabi­elud”.
  • Jurist, 05.06.2014, „Slovakia amends constitution to define marriage as between one man and one woman”. – http://goo.gl/eXS51v

Sloveenia

Mais astus parteijuhi positsiooni kaotami­se tõttu tagasi peaminister Alenka Bratušek. Poliitilise kriisi tõttu korraldatud parlamen­di alamkoja Rahvusassamblee ennetähtaeg­setel valimistel sai enim kohti vastloodud Miro Cerari Partei (36 kohta 88-st valitavast kohast). Korruptsiooni eest vangi mõistetud endise peaministri Janez Janša Sloveenia Demokraatlik Partei sai 21 kohta. Parlamen­ti pääses seitse parteid. Uueks peaminist­riks kinnitatud Miro Cerar pani kokku uue, kolmest parteist koosneva valitsuse. Cerar lubas ületada poliitilise ummikseisu parem- ja vasakjõudude vahel ning lõpetada poliitilise kriisi. Vanglakaristust kandval Janez Janšal lubati parlamendi avaistungil osaleda, kuid oktoobris hääletasid parlamendiliikmed tema mandaadist ilmajätmise poolt.

  • AFP-BNS, 31.07.2014, „Karistust kandval Janšal lubati parlamendi avaistungit külastada”.
  • AFP-BNS, 19.08.2014, „Sloveenia president nimetas Cerari peaministriks”.
  • AFP-BNS, 16.10.2014, „Sloveenia parlament peatas vangistatud ekspeaministri saadikumandaadi”.
  • Inter-Parliamentary Union, „Slovenia”. – http://goo.gl/XH8ax8

Suurbritannia

Suurbritannia parlamendi alamkoja riigikait­sekomisjoni hinnangul ei ole NATO valmis Venemaa sõjaohuga toime tulema ja peab kohanema, et olla valmis vastama ka „ebakon­ventsionaalsetele rünnakutele” liikmesriikide vastu. Komisjoni liikmed nõudsid suuremat panustamist eriti haavataval positsioonil ole­vate Balti riikide kaitsesse. Riigikaitsekomis­joni raport kutsus allianssi üles viima Balti liikmesriikidesse alalised väed ja sõjatehnika ning seadma regioonis sisse staabi.

  • AFP-STT-BNS, 31.07.2014, „Britid nõudsid suuremat panustamist Balti riikide kaitsesse”.

Oktoobris toetas alamkoda mittesiduval hää­letusel Palestiina riigi tunnustamist. Pales­tiina tunnustamist toetas 274 ja selle vastu oli 12 parlamendiliiget. Debatt pälvis elava rahvusvahelise huvi, eriti kuna ka Rootsi valitsus teatas soovist tunnustada Palestiina riiki. Suurbritannia ei tunnista Palestiinat kui riiki, kuid on teatanud, et võib seda teha, kui see aitab kaasa rahu saavutamisele.

  • ERR Uudised, 14.10.2014, „Briti parlamendi alamkoda avaldas toetust Palestiina riigile”. – http://goo.gl/LIsda4

Tai

Mais saatis Tai sõjaväehunta laiali valitsuse ja Senati ning võttis endale seadusandliku võimu. Tai relvajõudude ülem Prayut Chan-o-cha peatas 2007. aasta põhiseaduse kehtivuse (v.a monarhiat käsitleva peatüki osas) ning haaras pärast kuid kestnud poliitilist kaost rii­gis võimu enda kätte. Suvel anti välja ajutine põhiseadus ja sõjavägi määras 200-kohalise üleminekuparlamendi liikmed. Seadusandlik kogu peaks tegutsema ühe aasta. Ülemineku­parlament valis peaministriks kindral Prayut Chan-o-cha.

  • AFP-BNS, 24.05.2014, „Tai hunta võttis endale seadus­andliku võimu”.
  • ERR Uudised, 21.08.2014, „Tai peaministriks nimetati riigipöörde läbi viinud kindral”. – http://goo.gl/oKo40s

Tuneesia

Oktoobri lõpus toimunud parlamendivalimi­sed võitis ilmalik partei Nidaa Tounes ehk Tuneesia Kutse. Esialgsetel andmetel võitis partei 217 parlamendikohast 85. Islamistlik võimupartei Ennahda sai 69 kohta. Tuneesia üleminekut demokraatiale pärast 2011. aasta rahutusi on peetud edulooks regioonis.

  • ERR Uudised, 30.10.2014, ”Tuneesia parlamendivali­mised võitis ilmalik partei”. – http://goo.gl/uWKN0C

Türgi

Parlament andis valitsusele loa viia relvajõud Süüriasse ja Iraaki võitlema äärmusrühmituse­ga Islamiriik. Selle poolt oli 298 seadusandjat. Ühtlasi lubati samaks otstarbeks võõrvägede liikumist läbi Türgi. Aasta aega kehtiv man­daat on väga ulatuslik, kuid ei kohusta Türgit relvajõude Süüriasse ja Iraaki saatma.

  • AFP-BNS, 02.10.2014, „Türgi parlament näitas rohelist tuld sõjategevuseks Iraagis ja Süürias”.

Ukraina

Septembris ratifitseeris Ülemraada Euroopa Liiduga sõlmitud assotsiatsioonileppe. Leppe poolt hääletas 355 saadikut. Samaaegselt rati­fitseeris leppe ka Euroopa Parlament. Vaba­kaubanduslepingu jõustamine otsustati poolte kokkuleppel lükata edasi 2016. aastani. Leppe peavad ratifitseerima ka EL-i liikmesriigid.

  • AFP-BNS, 16.09.2014, „Ukraina parlament ratifitseeris assotsiatsioonileppe EL-iga”.

Ülemraada võttis vastu seaduse, mis annab riigi separatistlikule idaosale kolmeks aastaks piiratud autonoomia, näiteks õiguse kasutada riiklikes institutsioonides vene keelt ja korral­dada kohalikud valimised. Presidendi esitatud eelnõu oli osa 5. septembril separatistidega sõlmitud rahuleppest viis kuud kestnud verise konflikti lõpetamiseks. Ettepanekud peaks soodustama detsentraliseerimist, tagades samal ajal riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse.

  • AFP-BNS, 16.09.2014, „Ukraina parlament kiitis heaks idaosa omavalitsuse seaduse”.

Oktoobri lõpus toimunud Ülemraada enne­tähtaegsetel valimistel said suure toetuse Euroopa-meelsed parteid. President kuulu­tas valimised välja pärast valitsuskoalitsiooni lagunemist. Üllatuslikult sai presidendi Petro Porošenko Blokk oodatust vähem hääli, kuid seda kompenseeris peaminister Arseni Jatsen­juki uue partei Rahvarinde toetus. Valimis­tel tugevat opositsiooni ei olnud. Valimised andsid riigile parempoolse parlamendi, mis võimaldab presidendil oma lubadusi ellu viia.

  • AFP-Interfax-BNS, 14.09.2014, „Ukraina läänemeelsed juhid koonduvad uutesse poliitjõududesse”.
  • Jurist, 26.10.2014, „Ukraine election results in large support for pro-European party”. –http://goo.gl/VufQBf
  • ERR Uudised, 27.10.2014, „ERR Ukrainas: üllatav oli Porošenko Bloki oodatust palju väiksem häälte arv”. – http://goo.gl/CwWJ6R

Ungari

Aprillis toimunud parlamendivalimised võitis taas peaminister Viktor Orbáni Fidesz-KDNP partei, mis sai 199-kohalises parlamendis 133 kohta. Ungari Sotsialistliku Partei juhitud valimisliit sai 38, opositsiooniline parem­poolne partei Jobbik 23 kohta. Partei Poliitika Võib Olla Teistsugune sai 5 kohta. Esimest korda rakendati 2012. aastal vastu võetud valimisseadust. Ühemandaadilistest enamus­valimise põhimõtet järgivatest ringkondadest valiti 199-st saadikust 106, ülejäänud 93 man­daati jaotati parteinimekirjadele antud häälte alusel. Valimisaktiivsus oli 61,7 protsenti.

Juunis võttis parlament vastu seadusemuuda­tused, mis kehtestasid meediale 40 protsendini ulatuva reklaamimaksu. Maks kehtestati väi­detavalt koolide arengu rahastamiseks. Rek­laamimaksuseadus võeti vastu 144 poolthää­lega, vastuhääli anti 30.

  • AFP-BNS, 11.06.2014, „Ungari parlament kiitis heaks reklaamimaksu”.

Venemaa

Aprillis kiitis Föderatsiooninõukogu heaks seaduse, mis võrdsustab blogijad sisuliselt ajakirjanikega. Blogijad, kelle veebilehte vaa­datakse päevas üle 3000 korra, peavad oma isiku avalikustama. Sotsiaalmeedia väljaan­ded peavad kasutajate andmeid pool aastat säilitama. Tegemist oli osaga massimeediat ja internetti puudutavatest seadusemuudatus­test, mis on põhjustanud demokraatiameelsete aktivistide ja tehnoloogiaspetsialistide meele­paha. Pärast eelnõu vastuvõtmist Riigiduumas lõpetas otsingumootor Yandex blogide kasu­tatavuse statistika näitamise.

  • RT, 29.04.2014, „Upper House passes new ‘blogger bill’ despite protests from industry, rights officials”. – http://goo.gl/keH9Sn

Juunis tühistas Föderatsiooninõukogu pre­sident Vladimir Putini soovil volitused rel­vajõudude kasutamiseks Ukraina pinnal. Ettepaneku poolt hääletas 153 ülemkoja lii­get, vastuhääli anti üks. Presidendi sõnul on ta huvitatud tingimuste loomisest Ukraina rahuprotsessiks.

  • Interfax-AFP-BNS, 25.06.2014, „Vene parlament tühistas armee Ukrainasse saatmise volitused”.

Septembris kiitis Riigiduuma ilma debatita heaks eelnõu välisosaluse piiramisest mee­diaettevõtetes 20 protsendile. Lisaks ei tohi meediaettevõtteid asutada välismaalased, kodakondsuseta ja topeltkodakondsusega isi­kud. Eelnõu läbis Riigiduumas kiirelt kaks lugemist, selle vastu hääletas vaid kaks par­lamendiliiget. Seaduse kiitis heaks ka Föde­ratsiooninõukogu ning allkirjastas president. Seadus jõustub 2016. aastast, ettevõtetel on aega ümberkorraldusteks 2017. aastani.

  • AFP-BNS, 26.09.2014, „Vene parlament kiitis heaks välisosaluse piiramise meedias”.
  • RIA Novosti, 15.10.2014, „Putin limits foreign capital’s participation in Russian media: government”. – http://goo.gl/ilYs6P

Tagasiside