Lugupeetud Riigikogu Toimetiste lugeja!
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Riigikogu esimees Toomas Savi jagab parlamentaarse ajakirja esimeses numbris mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest. Eesti Välispoliitilistest eelistustest kirjutab väliskomisjoni esimees Andres Tarand.
2000. aasta riigieelarvet tutvustab rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ja põhiseaduse juriidilisest ekspertiisist annab ülevaate Paul Varul Tartu Ülikoolist.
Riigikontrolör Juhan Parts teeb kokkuvõtte Riigivara kasutamise ja säilimise kohta 1998. aastal.
Lugupeetud Riigikogu Toimetiste lugeja!
Sajandivahetusel mõtleme tavalisest sagedamini minevikule ja tulevikule ning otsime nii sise- kui välispoliitiliste valikute eel vastuseid mitmele põhimõttelisele küsimusele. Millised me rahva ja riigina täna oleme? Kust me tuleme? Mida suudame ja kuhu tahame jõuda? Püüan neid küsimusi avada meie Riigikogu põhiseaduslike ülesannete võtmes: mida meil on Eesti parlamentarismi ajaloost õppida ja mida on võimalik lähiaastatel teha, kui soovime Riigikogu Eesti riigi arengu nimel paremini tööle rakendada? Arvan, et vastuste leidmiseks on vaja esmalt süveneda väärtustesse, mis meid rahvana ühendavad, sest kõlbelise aluseta ei ole võimalik täita Riigikogu ees seisvaid eesmärke ja ülesandeid.
Armas kriitiline lugeja ja võimalik kaasautor!
Eesti Vabariigi Riigikogu riiklikult tähtsa küsimuse arutelude ülesandepüstitus ja korraldus on 1992. aastast alates muutunud ja täienenud. Alljärgneva lühianalüüsi eesmärk on anda ülevaade riiklikult tähtsa küsimuse arutelu õiguslikust alusest, aruteludel käsitletud teemadest ning ajakirjanduse ja avaliku arvamuse hinnangutest arutelude tulemuslikkusele.
Kolm küsimust Riigikogu liikmetele*.
*RiTo toimetus pöördus kõikide Riigikogu fraktsioonide poole.
Austatud härra esimees, lugupeetavad Riigikogu liikmed!
Alustagem üldisemast. Need on olemuslikud asjaolud, mis määravad Eesti arengu praeguses ja ettenähtava mõne aastakümne tuleviku-maailmas niipalju, kui ettenägelikkus võimalik on. Lähtume ühest protsessist – globaliseerumine – ning kolmest staatusest: rahvusriik, väikeriik, piiririik. Siinkohal on võimalik vaid nende mõistete suure mahu markeerimine, mitte ammendav käsitlus.
Kõik riigieelarve koostajad seisavad silmitsi igavese probleemiga – kuidas jaotada kogutud raha läbi kollektiivse valiku. Kuidas ja kui palju koguda? Milline summa on piisav, rahuldamaks ühiskondlikke vajadusi, ilma et sellega ei oleks kahjustatud majanduse arengut soodustavad stiimulid.
Riigikogus kui Eesti Vabariigi kõrgeimas seadusandlikus organis on tähtsaimateks otsustusteks seaduste vastuvõtmised. Mis neist seadustest edasi saab, on juba seaduse kvaliteedi ja täitevorganite poolt seaduse täitmise tulemus. Loomulikult on Riigikogu ja tema komisjonid huvitatud tagasisidest seaduste toimimise kohta tegelikus elus. Selline tagasiside on ka allikaks, kust ammutatakse ideid, mis siis koos Vabariigi Valitsusega või omaalgatuslikult taas seadusteks vormistatakse.
Väljavõte Riigikogu stenogrammist.
(117 IX 192 SE)
Uuel aastal ootab vastust üks oluline riigielu küsimus: kas meie põhiseadus vajab lähiaastatel muutmist või ei. Arutelu sellel teemal ei saa kauem edasi lükata, sest põhiseaduse muutmine on raske ja aeganõudev tegevus. Kui Riigikogu IX koosseis tahab selles kaasa rääkida, tuleb arutelu põhiseaduse muutmise teemal avada.
Iga riigi õigussüsteem on muutuv ja arenev, tulenevalt ühiskonnas toimuvatest muudatustest. Seega on paratamatu ja vajalik seadustesse paranduste ja täienduste tegemine, samuti uute seaduste vastuvõtmine.
Seminar korraldajad on ettekande teema valimisega pannud mind keerulisse olukorda.* Teema asetus eeldab, et analüüsiksin põhi-seaduslikkuse järelevalve kohtuasju, mille lahendamisel oleme avastanud põhiseaduse puudusi. Rangelt teemat järgida püüdes võiksin tunnistada oma võimetust ja lõpetada siinjuures.
*Antud artikkel on valminud Riigikogu põhiseaduskomisjoni korraldatud seminari Eesti Vabariigi põhiseaduse analüüs: probleemid ja lahendused (26-27 november 1999, Haapsalu) ettekande põhjal.
Lahkunud sajandi viimane aastakümme tõstatas ühe terava riigipiire ületava probleemina korruptsioonivastase võitluse. Selle tunnistajaks on olnud nii rohkearvulised rahvusvahelised seminarid kui ka erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides väljatöötatud seadused ning eetikakoodeksid.
Esmakordselt on Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja üldsuse kasutuses ametlik materjal, mis käsitleb korruptsioonivastase seaduse rakendamise praktikat, tuues esile ilmnenud probleemid.
*Avaldatakse lühendatult
**Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni kuuluvad: Jaan Pöör (esimees, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon), Lauri Vahtre (aseesimees, Isamaaliidu fraktsioon), Vambo Kaal (Mõõdukate fraktsioon) Tõnu Kauba (Keskerakonna fraktsioon), Maret Maripuu (Reformierakonna fraktsioon) Tiit Toomsalu (Eestimaa Ühendatud Rahvaparteifraktsioon) ja Mai Treial (Eesti Koonderakonna fraktsioon)Erikomisjoni e-post: korruptskom@riigikogu.ee
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!
Eesti eraõiguse süsteemi korrastamine on tõusnud päevakorrale seoses Justiitsministeeriumis koostatud “Võlaõigusseaduse”1 eelnõu esitamisega Riigikogu menetlusse. Eelnõu autorite arvates peab võlaõigusel olema eraõiguses edaspidi senisega võrreldes hoopis olulisem koht.
Õiguse, õigusteaduse, õigussotsioloogia ja õigusloome vahekorrad kuuluvad paljuvaieldud ja paljuvaieldavate probleemide hulka. Eesti auditooriumi jaoks on need probleemid olulised, sõltumatult sellest, kas ja millal Eesti Vabariik liitub Euroopa Liiduga. Alljärgnevas kirjutises on püütud neid küsimusi lühidalt lahata, lähtudes juristi, sotsioloogi ja õigussotsioloogi Max Weberi seisukohtadest, liikudes tuntud saksa sotsiaalteadlaste Niklas Luhmanni ja Jürgen Habermasi kaudu konkreetsete õigusteadust, õigussotsioloogiat ja õigusloomet siduvate uurimusteni.
Uurimus, mille materjalidel põhineb käesolev käsitlus*, teostati Riigikogu Kantselei tellimusel Tartu Ülikooli ning Õiguspsühholoogide ja -sotsioloogide Tartu Ühingu uurimisrühma poolt. Uurimusel oli kaks põhisihti. Esiteks taheti välja selgitada seadusloomes osalejatele sotsiaalse informatsiooni kasutamise praktikat seaduste väljatöötamisel. Teiseks otsiti teid, kuidas seaduste koostajaid informatsiooniga paremini varustada ja sotsiaalse informatsiooni efektiivsemaks kasutamiseks ette valmistada.
*Aruande tekst on kättesaadav Internetis http://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/kenkmann_e.html
Mis on normitehnika?
Käesolev artikkel annab ülevaate esimesest Riigikogu menetlusse antud seaduseelnõude seletuskirjade sisunõuetele vastavuse uuringust.
Et suurendada Riigikogu liikmete informeeritust ning vastuvõetavate seaduste kooskõla elanikkonna seisukohtadega, on Riigikogu Kantselei alates 1996. aastast tellinud regulaarselt sotsioloogilisi uuringuid. Tänu sellele on meil võimalus vaadelda elanikkonna poliitilise kultuuri muutumist ja kujunemist pikemaajalises perspektiivis. Taoline tagasiside muudab riikluse ülesehitamise efektiivsemaks, sest võimaldab osutada probleemidele, mis sellises keerukas protsessis paratamatult tekivad.
Avaliku arvamuse uuringuid Riigikogu (RK) jt riigi institutsioonide kohta on küsitlusfirmad (EMOR ja Saar Poll) teinud alates 1992. aastast. Esitan järgnevalt mõned uurimistulemused, mis iseloomustavad RK usaldatavuse muutumist ning rahva huvi parlamendi tegevuse vastu.
Antud töö eesmärgiks on anda lühiülevaade mittetulundusühingute maksustamise põhimõtetest Eestis ja mujal maailmas. Lühiülevaate esimeses pooles on käsitletud mittetulundusühingute tegevusvaldkondi ja maksustamise põhimõtteid Eestis, teises pooles nende maksustamise põhimõtteid mujal maailmas. Toome ka näiteid mõnede riikide mittetulundusühingute tuluallikate kohta. Kahjuks puudub Eestis rahvusvaheliselt aktsepteeritav statistika selle kohta, millised on selliste ühingute tuluallikad ja kui palju inimesi on neis hõivatud.
1998. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse, mida omakorda muudeti 16. juunil 1999. Seadus ei muutunud põhiolemuselt, sest sisse viidud muudatused puudutasid lisa “Mootorsõidukiaktsiisi määrad”. Seaduse muudatuse eesmärgiks oli aktsiisimäärade sõltuvusse viimine mootorsõiduki maksumusest, et selle kaudu soodustada uuemate, energiasäästlikumate ja keskkonnasõbralikumate mootorsõidukite soetamist.
Käesoleva ülevaate eesmärgiks on tutvustada lugejat kõige üldisemalt põllumajandusliku tootmise subsideerimisega Eestis, tuues võrdluseks graafikud mõnede teiste riikide kohta. Selline teave võib olla kasulik inimestele, kes tegelevad Eesti põllumajanduspoliitika loomisega. Informatsioon on hangitud OECD kättesaadavatest allikatest.
Esimese ja teise astme kohtute statistikast tehakse kokkuvõtteid kaks korda aastas – juulis ja jaanuaris. Ülevaatega kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja haldusõiguserikkumise asjade menetlemisest kohtutes on kõigil võimalik tutvuda ka Interneti vahendusel Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil: http://www.just.ee. Kahjuks tuleb tõdeda, et veel liiga suures mahus peetakse statistikat paberkandjail (statistika-programmi kasvuraskuste tõttu), mis seab piirid ka töödeldavate arvandmete kogumisele.
Tulenevalt ühisest huvist tugevdada riigi ja mittetulundusühenduste koostööd avaliku poliitika kujundamisel ja osalusdemokraatia edendamisel Eestis ning soovist võrdväärsete partneritena anda panus kodanikuühiskonna kujundamiseks, mis on kodanike heaolu ja riigi konkurentsivõime suurendamise oluliseks eelduseks, peavad käesolevale memorandumile allakirjutanud Eesti erakonnad ja mittetulundusühendused vajalikuks, et
Kommentaarid
Tõeliselt vabas riigis teevad kodanikud kõike oma kätega ja mitte rahaga. Nad ei mõtlegi end oma kohustuste täitmiseks vabaks osta, vaid oleksid pigem nõus maksma selle eest, et saaksid ise oma kohustusi täita.
Jean-Jacques Rousseau
Kui ühelt kuulsalt poliitikult mõned aastad tagasi küsiti, mida ta arvab Prantsuse revolutsioonist, siis ta vastas: “On veel liiga vara öelda.”* Me võiksime vastata samamoodi kaalutlusele, kas kaheksa aastat pärast iseseisvuse saavutamist on Eesti õigel teel oma tsiviilühiskonna arendamisel.
*Tegelikult on seda kommentaari omistatud erinevatele inimestele, kaasa arvatud Chou en Lai’le Hiinast.
Viimasel ajal on Eestis hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama osalusdemokraatiale ehk lahti seletatuna väljaspool riigivõimuasutusi seisvate huvigruppide kaasamisele õigusloomesse. Esimeseks suuremaks sammuks avatuse poole tuleb kahtlemata pidada võimalust jälgida Internetist Riigikogusse saadetud eelnõude menetlemist, võimalust lugeda stenogramme ja vaadata-kuulata Riigikogu istungeid. Kuid see on seadusloome puhul vaid jäämäe veepealne osa, kus me näeme seaduseelnõusid juba peaaegu valmiskujul. Riigikogu seinte vahel ei õnnestu tihti seaduseelnõu sisu ja vastuvõtmist poliitikutest vähemuselgi mõjutada, rääkimata siis tavakodanikust. Katse tungida “allapoole vett” ehk siis seadusloome köögipoolele on teinud Sihtasutus Eesti Õiguskeskus, kus pandi alus kodanike kaasamisele seadusloomeprotsessi.
Riigikogu liikmed osalevad seitsme rahvusvahelise parlamentaarse organisatsiooni töös.
“Saabub päev, mil Sina, Prantsusmaa, Sina, Venemaa, Sina, Itaalia, Sina, Inglismaa, Sina Saksamaa – kõik meie mandri riigid – sulandute kõrgemaks ühenduseks ja rajate Euroopa Vennaskonna, säilitades rahvused sellel mandril, säilitades oma eripära ja kordumatu individuaalsuse.”
Victor Hugo, 1849*
*Voices of Europe 1949–96. Council of Europe Publishing, 1997.
Endiste parlamentääride mitteformaalsed või ametlikult registreeritud assotsiatsioonid on maailmas laialt levinud tava. Peale rahvus ühenduste on Saksa, Prantsuse, Belgia, Itaalia ja Türgi saadikute initsiatiivil loodud ka Euroopa endiste parlamendiliikmete katus assotsiatsioon. Samuti eksisteerib Põhjamaade assotsiatsioon. Nimetatud assotsiatsioonide ametlikuks kooskäimise vormiks on iga-aastased koosolekud, samuti korraldatakse loengusarju, külastusreise oma riigis (Saksamaa, Soome, Belgia) ja teistesse riikidesse (Prantsusmaa, Saksa maa, Soome, Rootsi, Belgia). Endistele saadikutele on tagatud sissepääs parlamendihoonesse, raamatukokku, organisatsioonilistes küsimustes teenindavad neid parlamendiametnikud. Assotsiatsioonide tegevust finantseeritakse tavaliselt liikmemaksudest. Regulaarselt toetavad aga nn veteranide klubisid Bundestag, Belgia Ülem- ja Alamkoda ning Riksdag. Taani parlament toetab osaliselt oma endiste saadikute üksikuid üritusi. Oma infolehte või nädalalehte annavad välja Jaapani Ülemkoja ja Saksa assotsiatsioonid.
Käesolevas Riigikogu Toimetiste (RiTo) esimeses numbris annan lühiülevaate Riigikogu 8. ja 9. koosseisu poolt vastu võetud õigusaktidest ja Riigikogu töö intensiivsusest erinevatel istungjärkudel. Lisaks Riigikogu seadusandliku tegevuse algatajate, valdkondade ja juhtivkomisjonide osakaalu kajastavale statistikale on edaspidi kavas antud rubriigis tutvustada ka teisi Riigikogu infosüsteemis elektrooniliselt kogutavaid ning töödeldavaid andmeid.
Rahvusvahelise võrdluse vajadus parlamendiliikmete töötasude ja hüvitiste kohta on tulenenud parlamendiliikmete töö tasustamist puudutavate õigusaktide väljatöötamisest, muutmisest ja täiendamisest. Ka Riigikogu liikmete töötasude ja hüvitiste korra kohta on korduvalt andmeid küsitud välisparlamentidest
Jüripäev 1919, 23. aprill, on Eesti Vabariigi ajaloos eriline päev. Estonia teatri kontserdisaalis alustas tööd Eesti Vabariigi Asutav Kogu, mis pani aluse ka Riigikogule. Aga mitte ainult seda. Toetudes Maapäeva ja Päästekomitee varasematele otsustele ning mõtetele alustati vaba riigi ulatuslikku ehitamist.
Huumor öeldakse olevat väga demokraatlik.
Naeru sundida ei saa.
Naeru ära keelata ka mitte.
Harald Peep
Riigikogu Toimetiste (RiTo) teadete rubriik on Riigikogu ülesannetega, õigussüsteemiga ja Eesti ühiskonna uuringutega seotud ürituste ning sündmuste lühiinfo koht, kust RiTo lugeja leiab ühtlasi teadjate kontaktandmed ja Interneti andmebaasid, et vajadusel ka tagasiulatuvalt infoallikani jõuda.
RiTo Internetiversioonis asub Teadete rubriik aadressil: http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/teated
World Encyclopedia of Parliaments and Legislatures. Ed. by G. T. Kurian. Vol. I, II. Washington (D.C.) : Washington Congressional Quarterly, 1998. 991 p.
Eesti Rahvusraamatukogul on andmebaaside koostamise kogemus juba 1991. aasta sügisest, mil lugeja- ja parlamenditeeninduse hõlbustamiseks võeti kasutusele personaalne bibliograafiliste andmebaaside ohjesüsteem ProCite.
Õigusloomealases tegevuses võib sageli tekkida vajadus sotsiaalseid probleeme või elanikkonna erinevaid rühmi käsitleva informatsiooni järele. Sellise info hankimiseks eksisteerib mitmeid võimalusi. Järgnevalt tutvustame Eesti Sotsiaalteaduslikku Andmearhiivi (ESTA), mille põhitegevuseks ongi sotsiaalteadusliku info kogumine, talletamine ja kasutajatele edastamine. Seni on ESTA inforessursse valdavalt kasutanud akadeemiliste ringkondade esindajad, kuid arhiivis leidub huvitavaid materjale ka seadusloomega tegelejatele.
RiTo nr 1 kunstnikud on Ella Mätlik, Arkadio Laigo, Kristjan Raud, Herman Talvik, Eduard Viiralt, Ado Vabbe, Ernst Kollom, Hando Mugasto ja Nikolai Triik.