Vabaühendustele eraldatavad toetused on suurenenud ja nende määramise kord täpsustunud, kuid toetusmeetmeid saaks veel tulemuslikumaks muuta.
Tanel Vallimäe
Tallinna Ülikooli õppejõud
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Vabaühendustele eraldatavad toetused on suurenenud ja nende määramise kord täpsustunud, kuid toetusmeetmeid saaks veel tulemuslikumaks muuta.
Ühiskond võidab, kui avalik võim suudab mitmekülgses koostöös kasutada läbimõeldult ning läbipaistvalt ära vabaühenduste eeliseid.
Riik ei saa kodanikuühiskonda ise ellu kutsuda, kuid peab looma selle toimimiseks vajaliku keskkonna.
Avaliku võimu ja kolmanda sektori koostöö on valdkond, kus põimuvad mitmesugused huvid, arusaamad ja väärtused ning nendes orienteerumine nõuab selget poliitilist tahet.
Kui avalikul teenistusel pole väljakujunenud arusaama koostööst kodanikualgatusega, jääb kasutamata võimalus tugevdada kodanikuühiskonda ja demokraatlikke käitumisvorme.