Nr 10

Laadi alla

Jaga

Prindi

Parlamentaarsed uudised

  • Piret Viljamaa

    Piret Viljamaa

    Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse infospetsialist

Uudiste kokkuvõte välisriikide parlamentides toimunust 2004. aasta maist oktoobrini.

Uudistest valiku tegemisel on kasutatud elektroonilisi infoallikaid: uudisteagentuuride BNS ja Reuters andmebaase, täistekstandmebaasi EBSCO ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.

Armeenia

Armeenia opositsioon jätkab võitlust võimuvahetuse nimel. Presidendimeelne parlamendi enamus kavatseb lähiajal võtta vastu otsuse mandaadi äravõtmisest 24 opositsiooniliikmelt, kes käesoleva aasta algusest alates boikoteerivad parlamendi tööd, nõudes valitsuse usaldusreferendumi korraldamist. Vastuseks teatas opositsioon, et jätkab võitlust miitinguid, rongkäike ja demonstratsioone korraldades. Armeenia parlamendi põhikirja kohaselt võetakse mandaat ära parlamendiliikmetelt, kes on mõjuva põhjuseta enamikult istungitelt puudunud.

  • Interfax-BNS, 14.09.2004, “Armeenia opositsioon jätkab võitlust võimuvahetuse nimel”.

Bangladesh

Mais kiitis Bangladeshi parlament heaks seaduse, millega parlamendis loodi naistele 45 kohta. Parlamendis on nüüd 345 liiget. Kohad jagatakse parlamendiparteide vahel nende liikmete arvu järgi. Sellega püüab peaminister Begum Khaleda Zia täita lubadust suurendada järk-järgult seadusandlikus kogus naiste osakaalu. Suurim opositsioonipartei Awami Liiga boikoteeris parlamendihääletust, kuid seadus võeti siiski vastu 226 poolthäälega. Nii peaminister kui ka opositsioonijuht on naised, peale opositsioonijuhi on praegu parlamendis ainult viis naist.

  • Reuters-BNS, 16.05.2004, “Bangladesh lõi parlamenti 45 naistele mõeldud kohta”.

Brunei

Aeglaselt demokraatia suunas liikuvas Brunei sultaniriigis tuleb 20 aasta järel kokku parlament. Seadusandlik nõukogu pole tegutsenud 1962. aastast alates, ametlikult peatati parlamendi tegevus 1984. aastal, kui Brunei saavutas iseseisvuse. Parlamendi avab kuningas Hassanal Bolkiah. 21 ametisse nimetatud parlamendiliikmel palutakse istungil kinnitada põhiseaduse parandused. Kuningas, kes on ühtlasi Brunei pea-, kaitse- ja rahandusminister, kirjutas põhiseaduse parandustele alla septembris. Parlamendivalimiste aega pole veel teatatud.

  • Reuters-BNS, 22.09.2004, “Brunei parlament koguneb 20 aasta järel”;
  • Energy CustomWire (EBSCO), 29.09.2004, “Sultan signs constitutional amendment that could lead to elections”, http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&AuthType=cookie,ip,url,uid&db=bwh&an=CX2004273W6025.

Gruusia

Gruusia parlament võttis juulis erakorralisel istungil vastu Adžaaria staatuse seaduse. Selle kohaselt sai Adžaaria põhiseaduse asemel alusseaduse. Küsimuse üle vaidlemisel taandusid seadusandjate argumendid tõdemusele, et Gruusias ei saa olla kaht põhiseadust. Seaduse järgi saab Adžaaria endale oma vapi ja lipu. Gruusia president saab õiguse Adžaaria valitsust tagandada ja kohalik ülemnõukogu laiali saata ning tühistada kõik kohalikul tasandil vastuvõetud seadusandlikud aktid. Adžaaria valitsuse struktuuris pole kohta julgeoleku- ega kaitseministeeriumil. Ministeeriume tohib luua üksnes sellistes valdkondades nagu avaliku korra kaitse, majandus, rahandus, turism, tervishoid, sotsiaalkaitse, haridus, kultuur, sport ja põllumajandus.

  • Interfax-BNS, 1.07.2004, “Gruusia parlament kinnitas Adþaaria staatuse seaduse”.

Oktoobris algasid Gruusia parlamendis inglise keele kursused. Parlamendi pressitalituse teatel tahavad keelt õppida 55 parlamendiliiget, kes on keeleoskuse järgi jagatud kahte õpperühma. Briti saatkonna abil korraldatavad keelekursused on tasuta eeldusel, et õppurid ei hakka tundidest tungiva põhjuseta puuduma.

  • Interfax-BNS, 5.10.2004, “Gruusia parlament hakkas inglise keelt õppima”.

Gruusia parlamendi liikmed allkirjastasid eetikakoodeksi, mis määrab parlamenti valitute käitumisreeglid. Koodeks sätestab, et parlamendiliikmed ei tohi kasutada vandesõnu ning peavad olema korrektsed ja heatahtlikud. Muu hulgas nõuab eetikakoodeks, et parlamendiliikmete välimus peab vastama üldtunnustatud eetikanormidele.

  • Interfax-BNS, 12.10.2004, “Gruusia rahvaasemik ei vannu ega kakle”.

Holland

Mõned Hollandi parlamendi liikmed on otsustanud selle eest hea seista, et Teises maailmasõjas hukkunud Anne Frankile antaks postuumselt Hollandi kodakondsus. Immigratsiooniminister Rita Verdonk arvab, et selleks puudub seaduslik alus. Mõte Anne Frankile kodakondsus anda tekkis Hollandi telesaate mõjul, milles televaatajad hääletasid 202 Hollandi ajaloo suurkuju kandidaadi hulka ka Anne Franki, kes oli 1933. aastal koos perekonnaga Hollandisse emigreerunud ja end sõja ajal 25 kuud Amsterdamis varjanud.

  • International CustomWire (EBSCO), 4.10.2004, “Dutch parliament members want to give Anne Frank posthumous citizenship”.

Iirimaa

Iiri parlamendis menetletakse seaduseelnõu, mille kohaselt saavad välismaalaste Iirimaal sündinud lapsed ainult sel juhul automaatselt kodakondsuse, kui vähemalt üks lapse vanemaist on lapse sünnile eelneva nelja aasta jooksul elanud kolm aastat Iirimaal või Suurbritannias. Juunis toimunud referendumil hääletasid iirlased välismaalaste Iirimaal sündinud lastele automaatse kodakondsuse andmise vastu. Septembris toimus protestimarss, mille korraldajate sõnul saadetakse nüüd riigist välja ka neid kodakondsuse taotlejaid, kelle dokumentide läbivaatamine on seni venima jäänud.

Itaalia

Juulis pandi Itaalia parlamendis usaldushääletusele peaminister Silvio Berlusconi pensionireformi kava, mis kiideti heaks 333 poolthäälega. Vastu hääletas 148 parlamendiliiget. Riigi ametiühingud ähvardasid seejärel streigiga. Itaalia sisemajanduse kogutoodangust 15,7% neelava pensionisüsteemi reformimine on oluline samm kulutuste kärpimiseks, et täita Euroopa Liidu nõudmisi.

Möödunud aastal valitsuses heaks kiidetud reformi kohaselt peab töötaja täieliku riigipensioni saamiseks tegema pensionifondi sissemakseid vähemalt 40 aastat, praegu saavad üle 57-aastased töötajad täispensioni 35 aasta maksete pealt.

  • AFP-BNS, 29.07.2004, “Berlusconi võitis usaldushääletuse pensionireformi üle”.

Leedu

Juulis võttis Leedu seim vastu seaduseparandused, mille kohaselt muutuvad parlamendivalimised taas kahevoorulisteks. Seaduse järgi tunnistatakse ühemandaadilisest ringkonnast seimi valituks kandidaat, kes kogub üle poolte valimistel osalenute häältest juhul, kui valimisaktiivsus on vähemalt 40 protsenti. Kui osalus jääb alla 40 protsendi, loetakse parlamenti valituks kandidaat, kes sai kõige rohkem hääli, kuid mitte vähem kui viiendiku valimistel osalenud kodanike häältest. Nendes ühemandaadilistes ringkondades, kus seimi liikmed jäävad esimeses voorus valimata, korraldatakse kahe nädala pärast teine voor, kuhu pääseb kaks esimeses voorus enim hääli kogunud kandidaati. Teise vooru võitjaks tunnistatakse enim hääli saanud kandidaat valijate osalusprotsendist sõltumata.

Leedus toimusid seimi valimised ka varem kahes voorus, ent neli aastat tagasi muudeti valimised ühevooruliseks. Leedu 141-kohalisse parlamenti valitakse 71 parlamendiliiget ühemandaadilistest ringkondadest ja ülejäänud parteinimekirjade alusel.

  • BNS, 30.07.2004, “Adamkus kinnitas kahevooruliste seimivalimiste seaduse”.

Oktoobris toimusid Leedu seimi valimised. Esimeses voorus väga hea tulemuse saanud Viktor Uspaskihhi juhitav Tööerakond sai 39, konservatiivid ja liberaaltsentristid kokku 43 ning sotsiaaldemokraatide ja sotsiaalliberaalide koalitsioon Töö Leedu Hüvanguks 31 kohta. Presidendiametist tagandatud Rolandas Paksase valimisliit Korra ja Õigluse Eest sai 11, Kazimiera Prunskienë juhitav Talurahva Partei ja Uue Demokraatia Partei Liit kümme, sõltumatud kandidaadid viis ja Leedu Poolakate Valimisaktsioon kaks mandaati.

  • BNS, 25.10.2004, “Leedu valimistel saatis edu parempoolseid”.

Läti

Septembris toimunud usaldushääletusel ei toetanud Läti parlament Indulis Emsise valitsusele umbusalduse avaldamist. Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 32 ja vastu 45 seimi liiget, 12 liiget ei osalenud hääletusel. Hääletamise algatas Rahva Üksmeele Partei seoses rahulolematusega rahvusvähemuste koolides käivitatud reformiga. Fraktsiooni Inimõiguste Eest Ühtses Lätis juhi Jakov Plineri sõnul ei osalenud tema fraktsioon hääletamisel, sest nad ei soovi Einars Repše rahvusradikaalsele valitsusele teed vabaks teha. Ehkki Pliner kritiseeris praeguse valitsuse poliitikat haridusreformi küsimuses, tunnistas ta siiski, et erinevalt eelmistest valitsustest on praegune hakanud opositsiooni kuulama.

  • BNS, 16.09.2004, “Läti valitsuse umbusaldamine Seimis kukkus läbi”.

Makedoonia

Pärast pikki vaidlusi kinnitas Makedoonia parlament augustis seadusemuudatuse, mis annab albaanlastest vähemusele suuremad õigused. Seaduse muutmine kiideti heaks 61 poolthäälega, vastu anti 7 häält. Albaanlased saavad kohaliku omavalitsuse tasandil suuremad õigused 16 piirkonnas 80-st. Seaduse kohaselt saab albaania keelest tähtsaim keel piirkondades, kus albaanlased on enamuses. Pealinn Skopje muutub kakskeelseks linnaks. Albaanlased moodustavad kahe miljoni elanikuga Makedoonias umbes veerandi.

Septembris otsustas Makedoonia parlament panna detsentraliseerimise seaduse rahvahääletusele, sest opositsioon kogus referendumi korraldamise toetuseks 180 454 häält. Augustis vastuvõetud seadus ärritab opositsiooni kuuluvaid etnilisi makedoonlasi, kes väidavad, et Makedoonia lõheneb nüüd etnilise kuuluvuse alusel kaheks. Referendumi toimumise ajaks määrati 7. november.

  • Reuters-BNS, 12.08.2004, “Makedoonia kinnitas rahvusvähemuste seaduse muutmise”;
  • International CustomWire (EBSCO), 3.09.2004, “Macedonian parliament calls referendum on disputed decentralization law”, http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&AuthType=cookie,ip,url,uid&db=nfh&an=CX2004247W0316.

Norra

Richard Nixonit kujutavate maalide väljapanek Norra parlamendi väliskomisjoni seinal šokeeris Norra parlamendi liikmeid ning maalid võeti mõne päeva pärast maha. Parlamendiliikmed pidasid 1974. aastal Watergate’i afääri tõttu tagasi astunud endise Ameerika Ühendriikide presidendi portreede riputamist komisjoni seinale poliitiliselt ebakorrektseks. Maalid lubati edaspidi välja panna “vähem silmatorkavasse kohta”.

Poola

Juunis toimunud usaldushääletusel kiitis Poola parlament heaks peaminister Marek Belka uue vasakpoolse valitsuse, hoides sellega ära ennetähtaegsed valimised. Parlamendi alamkoda kiitis Demokraatlikku Vasakliitu kuuluva peaministri ja tema koalitsioonivalitsuse heaks 236 poolthäälega, vastu hääletas 215 parlamendiliiget.

President Aleksander Kwaśniewski nimetas Belka 2. mail tagasi astunud Leszek Milleri asemele, kuid 14. mail ei suutnud tema valitsus parlamendi usaldust võita. President nimetas Belka ka teist korda peaministriks. Teistkordsel hääletusel toetasid Belka kandidatuuri Poola Sotsiaaldemokraadid tingimusel, et oktoobris korraldatakse uus usaldushääletus. Poola Sotsiaaldemokraadid on rühm parlamendiliikmeid, kes lõid märtsis Demokraatlikust Vasakliidust lahku ja põhjustasid Milleri tagasiastumise.

  • AFP-BNS, 24.06.2004, “Poola parlament kiitis Belka valitsuse heaks”.

Oktoobris võttis Poola parlamendi alamkoda vastu otsuse kehtestada kõrgeimat tulu teenivatele inimestele 50%-line tulumaks. Analüütikute sõnul on tegemist populistliku sammuga enne järgmise aasta valimisi. 50%-line tulumaks hakkab järgmisest aastast alates kehtima rohkem kui 600 000 złoti (2,17 miljoni krooni) suuruse aastatulu pealt. Praegu on Poola kõrgeim maksumäär 40%, madalamad määrad on 30% ja 19%. Poola rahandusministeeriumi teatel puudutab otsus Poola 38,8 miljonist elanikust ligikaudu 4000 inimest. Riigieelarvesse toob see täiendavat tulu 240 miljonit złotti (853 miljonit krooni).

  • AFP-BNS, 22.10.2004, “Poola maksustab kõrged tulud 50 protsendiga”.

Prantsusmaa

Prantsusmaal võeti vastu rahva tervise edendamise seadus, mille kohaselt peavad 2005. aasta septembrist koolidest kaduma rämpstoidu- ja limonaadiautomaadid. Muudatuse tingib vajadus võidelda laste ülekaalulisusega. Prantsusmaa noored üha tüsenevad, arvatakse, et 16-19% alaealistest on ülekaalulased.

Noorte hulgas populaarsetele magusatele alkohoolsetele jookidele kehtestatakse lisamaks. Prantsusmaal võib alkohoolseid jooke tarvitada 16. eluaastast alates. Rämpstoidu ja magusate jookide tootjad võivad valida, kas hoiatada tarbijaid oma toodete kahjulikkuse eest või maksta lisamaksu. Maksudest laekuv raha kulutatakse tervisliku toitumise propageerimisele.

  • Toronto Star (EBSCO), 21.08.2004, “Empty calories target of French law”, http://search.epnet.com/login.aspx?direct=true&AuthType=cookie,ip,url,uid&db=nfh&an=6FP1956737919.

Rumeenia

Juunis võttis Rumeenia parlament vastu seaduse, millega keelustatakse laste adopteerimine välismaale. Sellega püütakse vähendada Euroopa Liidu muret lastega kauplemise üle, sest kardetakse, et lapsed võivad sattuda elunditega kaubitsejate ja pedofiilide kätte. Piirang on põhjustanud Ameerika Ühendriikide meelepaha.

Seadus võeti vastu 15 aastat pärast seda, kui kommunistliku reþiimi kokkuvarisemise järel kiirustasid välismaalased lapsendama Rumeenia lastekodudes elavaid kümneid tuhandeid hüljatud lapsi. Seaduse alusel võivad lapsi välismaale lapsendada ainult nende vanavanemad, sedagi juhul, kui kõik katsed neid sugulaste ringi jätta või mõnesse Rumeenia perekonda lapsendada ei anna soovitud tulemusi.

Rumeenia lastekodudes on praegu ligikaudu 40 000 last. Siiani otsustati laste adopteerimine tihti kõrgeima pakkumise tegija kasuks.

  • Reuters-BNS, 15.06.2004, “Rumeenia keelustas laste adopteerimise välismaale”.

Saksamaa

Juunis võttis Saksa parlament vastu õhuturbe seaduse, mis annab riigi relvajõududele õiguse tulistada alla tsiviillennuk, kui on põhjust arvata, et seda tahetakse kasutada terrorirünnakuks. Seadus võimaldab kaitseministril anda “eriti tõsise vahejuhtumi” vältimiseks korraldus tulistada alla kaaperdatud reisilennuk, kui kõik teised variandid vahejuhtumi rahumeelseks lahendamiseks on end ammendanud. Uus seadus näeb ette ka kontrolli tõhustamist Saksa lennujaamade personali üle.

  • AFP-BNS, 18.06.2004, “Saksa parlament võttis vastu õhuturbe seaduse”.

Juulis kinnitati Saksamaa parlamendi ülemkojas uus immigratsiooniseadus. Seaduse jõustumisel 2005. aasta algul lihtsustub spetsialistide Saksamaale tööle asumine, teisalt võimaldab uus kord terrorismi toetamises kahtlustatavaid riigist kiiremini välja saata. Haritud oskustöölistele pakutakse võimalust jääda riiki pikemaks ajaks, enam pole vaja taotleda eraldi töö- ja elamisluba. Kõrgkooli edukalt lõpetanud välistudengid võivad töö otsimiseks jääda Saksamaale veel üheks aastaks.

Seaduse vastuvõtmisele eelnes kolm aastat sotsiaaldemokraatide ja nende rohelistest koalitsioonipartnerite ning opositsioonis olevate konservatiivide debatte. Mais sekkus kantsler Gerhard Schröder isiklikult protsessi ja mõjutas opositsiooni oskustööliste vastuvõtmisega nõustuma, lubades vastutasuks meetmeid äärmusluses kahtlustatavate väljasaatmiseks.

Seadust on nõudnud eeskätt ettevõtjad, kes kardavad riigi konkurentsivõime langust. Praegu on Saksamaal umbes 7,3 miljonit välismaalast. Uus seadus on mõeldud ennekõike Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikele.

  • Reuters-BNS, 17.06.2004, “Saksa parteid jõudsid immigratsiooniseaduses kokkuleppele”; http://www.germany-info.org/relaunch/politics/new/pol_immigration_law_2004.html.

Sloveenia

Sloveenia üldvalimised võitis napilt paremtsentristlik opositsioon, lõpetades 12 aastat kestnud liberaalide võimu. Sloveenia demokraatlik partei ja konservatiivne Uue Sloveenia partei kogusid valimistel 38% häältest senise vasaktsentristliku koalitsiooni 37% vastu. Tulemus tagab demokraatliku partei juhitavale koalitsioonile 90-kohalises parlamendis 38 kohta. Demokraatliku partei juht Janez Jansa lubas välispoliitikas jätkata senist kurssi, sisepoliitikas aga teha muudatusi. Ta ütles, et seab eesmärgiks halduskulude vähendamise, sotsiaalpoliitika tõhustamise, majandusarengu edendamise ja eurole ülemineku 2007. aastal.

  • Reuters-AFP-BNS, 4.10.2004, “Sloveenia valimised võitis paremtsentristlik opositsioon”.

Suurbritannia

Juulis hääletasid Suurbritannia seadusandjad laste mis tahes viisil füüsilise karistamise kriminaliseerimise vastu. Lordide kojas sai seadus 250 vastu- ja 75 poolthäält. Selle asemel otsustati lihtsustada jõhkarditest vanemate vastutuselevõtmist. Mitmes Euroopa riigis, näiteks Põhjamaades, on laste füüsiline karistamine täielikult keelatud.

Suurbritannia survegrupid on juba mõnda aega nõudnud, et seadusi muudetaks nii, et lastel oleksid samasugused õigused kui täiskasvanuil. Praegu kehtiv seadus pärineb 1860. aastast.

  • Associated Press Newswires (Reuters), 5.07.2004, “British Reject Ban on Spanking of Kids”.

Septembris tungisid rebasejahi toetajad Briti parlamenti, kuid ei suutnud takistada hääletust, millega see verine lõbustus keelustati. Vaidlused rebasejahi keelamise üle katkestati pooleks tunniks, kui viis jahi toetajat tungisid võltsitud kutseid kasutades parlamendi alamkotta. Samal ajal toimus parlamendihoone juures umbes 10 000 osavõtjaga meeleavaldus rebasejahi toetuseks. Meeleavaldustest hoolimata kinnitasid parlamendi alamkoja liikmed 356 poolthäälega seaduse, mis keelab Inglismaal ja Walesis koertega rebasejahi. Vastuhääli anti 166. Šotimaal võeti samasugune seadus vastu 2002. aastal.

Seadusandjad otsustasid, et keeld jõustub 2006. aasta juulis. See annab rebasejahi korraldamisest elatuvatele maainimestele võimaluse otsida endale mõni teine sissetulekuallikas. Seaduse peab kinnitama ka parlamendi ülemkoda, kus varasemad katsed rebasejahti keelata on nurjunud. Seekord on valitsus lubanud kasutada erakorralisi meetmeid, kui ülemkoda ei peaks rebasejahti keelustama.

Antud vahejuhtum oli suure tõenäosusega esimene “võõraste sissetung” parlamendisaali pärast 1642. aastat, mil seda tegi Charles I.

  • AFP-Reuters-BNS, 16.09.2004, “Meeleavaldajate sissetung Briti parlamenti ei suutnud väärata rebasejahi keelamist”.

Oktoobrist on Londonis uute terroritõrjemeetmetega seoses keelatud madallennud üle selliste tähtsate objektide nagu parlamendihoone ja Buckinghami palee. Helikopterid ja lennukid ei tohi lennata nende objektide kohal madalamal kui 1400 jalga ehk 420 meetrit. Piiranguid rakendatakse politsei nõudmisel riigi julgeoleku tagamiseks. Erandiks on Londoni lennuväljadele saabuvad ja sealt lahkuvad lennukid, politseihelikopterid ning muud ametlikud lennud.

  • AFP-BNS, 24.09.2004, “Londonis keelatakse madallennud üle tähtsate objektide”.

Šotimaa

Oktoobris avati Šotimaal uus parlamendihoone. Katalaani arhitekti Enric Mirallesi projekteeritud hoone ehitamine kestis ettenähtust kolm aastat kauem ja neelas kavandatust kümme korda rohkem raha. Edinburghi kesklinnas asuva 431 miljonit naela maksma läinud maja pidulikul avamisel osales Briti kuninganna Elizabeth II. Kohal oli ka šoti rahvuslasena tuntud filmistaar Sean Connery.

Šoti parlament saadeti laiali 1707. aastal, kui Šotimaa liideti Inglismaa ja Walesiga. Parlamendid taasasutati Šotimaal ja Walesis 1999. aastal. Piiratud seadusandliku võimuga Šoti parlamendis on 129 liiget.

  • http://www.scottish.parliament.uk/nmCentre/news/news-04/pa04-049.htm;
  • Reuters-BNS, 9.10.2004, “Ðotimaal avati uus parlamendihoone”.

Tšehhi

Tšehhi parlamendi ülemkoda pidas mais avaliku istungi, et propageerida Tšehhi Vabariigi tšehhikeelse lühinime Česko kasutamist, mille ingliskeelne ekvivalent on Czechia, prantsuskeelne Tchequie ja saksakeelne Tschechien. Senat tahab lahendada nimeprobleemi, mis sai alguse Tšehhoslovakkia poolitamisest 1993. aastal. Nimekuju Česko tunnustab nii ÜRO kui ka tšehhi keele sõnaraamat, kuid ametlikus asjaajamises seda ei kasutata. Senatis võeti vastu Česko‘t toetav memorandum, milles kutsutakse võime kodu- ja välismaal seda nimekuju propageerima. Seaduse kaalu memorandumil ei ole.

  • Reuters-BNS, 14.05.2004, “Tšehhi on hädas nimega”.

Septembris võttis Tšehhi parlament vastu seaduse sõjaväekohustuse tühistamisest 2005. aastast alates, sillutades sellega teed professionaalsete relvajõudude moodustamisele.

Tšehhis on kohustuslik väeteenistus kehtinud ligi 140 aastat. Praegune seadus nõuab üle 18-aastastelt meestelt minimaalselt aastast väeteenistust. Seadus, mille peavad kinnitama ka parlamendi ülemkoda ja president, näeb ette, et kohustuslikku väeteenistust saab tulevikus rakendada ainult siis, kui riik on ohus või ametlikult sõjajalal.

1999. aastal astus Tšehhi NATO-sse ning lubas reformida relvajõud mobiilseteks üksusteks, mida saab hõlpsalt NATO jõududega integreerida.

  • Reuters-BNS, 24.09.2004, “Tšehhi loobub kohustuslikust väeteenistusest”.

Ukraina

Ukraina Ülemraada moodustas ajutise komisjoni opositsiooni juhtiva presidendikandidaadi, parlamendiliikme Viktor Juštšenko mürgituse asjaolude selgitamiseks. Otsust toetas 425 ja vastu oli 17 parlamendiliiget. Komisjoni koosseisu kuulub peale peaprokuratuuri esindaja ka tervishoiuministeeriumi esindaja.

Ukraina opositsiooni liidril, valimisliidu Meie Ukraina juhil Juštšenkol ilmnesid esimesed haigussümptomid 6. septembril ning esialgu oli ta kohalike arstide hoole all. 10. septembril viidi Juštšenko Viini kliinikusse, kus tal diagnoositi äge pankreatiit. Juštšenko valimiskampaania juht Aleksandr Zintšenko ei välistanud, et mürgitus oli võimude katse poliitikut tappa.

  • Interfax-BNS, 21.09.2004, “Ukraina parlament moodustas komisjoni Juðtðenko mürgitamise uurimiseks”.

Venemaa

Juulis alustas Vene Riigiduumas taas tegevust ühendus Anti-NATO, selle algataja on Kodumaa (Rodina) fraktsioon. Ühenduse eesmärk on aidata Vene parlamendi liikmeil kujundada ühtset seisukohta NATO ittalaienemise suhtes.

  • Interfax-BNS, 3.07.2004, “Vene Riigiduuma taastas saadikuühenduse Anti-NATO”.

Venemaa Riigiduuma keelustas 432 poolthäälega õllereklaami televisioonis ja raadios hommikul kella seitsmest õhtul kella kümneni. Üks saadik jättis hääletamata, vastu polnud keegi. Keeld sisaldub reklaamiseaduse muudatuses, mille duuma teisel lugemisel vastu võttis.

  • AFP-BNS, 31.07.2004, “Vene duuma keelustas õllereklaami teles ja raadios”.

Augustis kiitis Vene parlamendi ülemkoda heaks ulatuslikku pahameelt tekitanud sotsiaalkindlustusreformi, mis mõjutab vähemalt 40 miljonit vaesuses elavat Venemaa elanikku. Seaduse heakskiitmise poolt hääletas 156 ja vastu viis parlamendiliiget, üks jäi erapooletuks. Seadus näeb ette riskirühmade elanike sotsiaalsoodustuste asendamist rahaliste hüvitistega. 2005. aasta 1. jaanuarist on riskirühmade elanikel õigus kasutada sotsiaalpaketti ja saada igakuist rahalist toetust. Sotsiaalpaketi maksumus on 450 rubla, see hõlmab tasuta sõitu ühissõidukeis, tasuta ravimeid, sanatooriumiravi ja sellega seotud sõidukulusid. 2006. aastast alates võivad riskirühmadesse kuuluvad elanikud ise valida, kas kasutada tasuta sotsiaalteenuseid või rahalist hüvitist. Seaduse peab veel allkirjastama president Vladimir Putin.

  • Interfax-BNS, 8.08.2004, “Vene ülemkoda kinnitas sotsiaalreformiseaduse”.

Septembris võtsid Vene Riigiduuma liikmed vastu resolutsiooni, milles kutsusid üles tegema seadusemuudatusi, mis piiraksid Vene kodanike ja välismaalaste liikumis- ja elukoha valimise vabadust Vene Föderatsiooni territooriumil. Resolutsioon “Riiklikust julgeolekust silmitsi rahvusvahelise terrorismiga” kiideti heaks 343 häälega. Neli saadikut jättis hääletamata, vastu polnud keegi. Saadikud soovitasid rakendada “erimeetmeid” passide ja viisade väljaandmisel ning välismaalaste registreerimisel. Kutsuti üles looma “kontrollmeetmete süsteemi, et tagada välistööjõudu puudutavate seaduste kindlat täitmist”.

Avalduses tehti ettepanek muuta mitut seadust, alates terrorismivastase võitlusega seotud õigusaktidest ja lõpetades kriminaalkoodeksiga, et “võtta kiiresti vastu otsustavad meetmed riigi ja tema kodanike huvide kaitsmiseks”.

  • AFP-BNS, 23.09.2004, “Vene duumasaadikud tahavad piirata liikumisvabadust”.

Tagasiside