Rahvastikuprobleemidega toimetulekuks peab kogu Lääne kultuuripiirkond ning iga maa omaette mõtlema, kuidas stimuleerida sündimust ning suurendada lapse väärtust perekonna ja vanemate jaoks.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Jurist Mario Rosentau sulest on lugeda essee suveräänsusest Euroopa Liidus. Riigikogu esimees Ene Ergma vaatleb rahvusparlamendi ning endine presidendi nõunik Jaan Tepp Vabariigi Presidendi rolli Euroopa Liidus. Euroskeptik Igor Gräzini ELi teemaline kaastöö kannab pealkirja ”Sametise eesriide taga”.
Ühiskondliku kokkuleppe teemal võtavad sõna Riigikogu liikmed Märt Rask ja Jaanus Männik. Eesti Panga ja riigi rahanduspoliitika kohta on lugeda keskpanga nõukogu juhi Mart Sõrgi ja keskpanga presidendi Vahur Krafti kirjutistes.
Perepoliitikast annavad ülevaate rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, Tiina Veismann ja perepoliitika uurijad. Perepoliitikale on pühendatud ka peatoimetaja veerg.
Haldusreformist kirjutab regionaalminister Jaan Õunapuu. Sotsiaaldialoogist räägivad Toivo Roosimaa ja Kadri Seederi kaastööd. Ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar analüüsib Eesti ringhäälingu võimalikku käikäiku EL-i tingimustes. Terrorismi teemal võtavad sõna Riigikogu liige Trivimi Velliste ja Rein Tammsaar. Juristid Eduard Raska ja Ando Leps kirjutavad kriminaalpreventsioonist.
Lugeda on veel sotsioloogilistest uuringutest, propaganda tegemisest, kodanikuühiskonnast. Riigikogu liige Ülo Vooglaid vastab Humanitaarinstituudi professorile Mikko Lagerspetzile teaduslike uuringute teemal.
Rahvastikuprobleemidega toimetulekuks peab kogu Lääne kultuuripiirkond ning iga maa omaette mõtlema, kuidas stimuleerida sündimust ning suurendada lapse väärtust perekonna ja vanemate jaoks.
Multisubjektse ja sünergeetilise Euroopa Liidu kaudu oleks Eestil ja teistel Euroopa väikestel esimest korda ajaloos võimalus saavutada mõnes asjas suurriigi staatus.
Euroopa Liidu otsustusmehhanism peab olema läbipaistev, kindlustama riikide parlamentide informeerituse ning võimaldama sekkumist juhul, kui Euroopa Liidu organid on ületanud võimupiire, mis liikmesriigid neile on andnud.
Kas ühinemine Euroopa Liiduga on Eestile hea või halb, selle üle pole enam mõtet arutleda. Nüüd peame mõtlema, milline peaks olema Eesti uuenevas Euroopa Liidus.
Kuigi riiklikus valitsemissüsteemis pole Eesti presidendile Euroopa Liidu alast pädevust eraldi ette nähtud, ei tähenda see, et president ei saa eurointegratsioonipoliitikas üldse kaasa rääkida.
Ühiskondliku leppe peaeesmärk peab olema sõnastatud selliselt, et see oleks selge igale Eesti ühiskonna liikmele.
Ühiskondlik lepe on elujõuline ja elluviidav, eriti siis, kui kõhklejadki kaasa löövad.
Eestile on hädavajalik ühineda Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga, et säilitada soodsad investeerimisvõimalused ning pikaajaline ja tasakaalustatud majanduskasv.
Eesti liitumiseks euroalaga juba 2006. aastal tuleb vältida lõtva makromajanduspoliitikat, mis liigselt stimuleerib kodumaist nõudlust ja viib märkimisväärse hinnatõusuni.
*Artikli aluseks on 30. septembril Tallinnas rahvusvahelisel konverentsil peetud ettekanne.
Rahvastikupoliitikale on vaja seada selged strateegilised eesmärgid, et me ei jookseks, pea laiali otsas, mitmes suunas korraga ega takerduks ka pisinokitsemistesse.
Mida paremini ja kindlamalt lapsed ja vanemad end Eestis praegu tunnevad, seda suurem on lootus, et hakkab rohkem lapsi sündima.
Pered ootavad riigilt kindlustunnet, mis põhineb kõrgel tööhõivemääral, garanteeritud minimaalsel elatustasemel ning toetaval ja mittesekkuval perepoliitikal, mis jätab inimestele maksimaalse valikuvabaduse.
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) palgakokkulepped valitsusega toimisid üsna edukalt aastail 1992-1999. Pärast seda hakkas palgapoliitika kujundamine hägustuma.
Sotsiaaldialoog ei ole Eestis veel välja kujunenud, seetõttu ei ole see meie maailmapildi loomulik osa. Ka on sotsiaaldialoogi mudel ebaproportsionaalselt riigi poole kaldu.
Regionaalhaldusreformi peaeesmärk on anda regioonidele rohkem otsustamisõigust, raha ja vastutust.
Igal aastal jääb piiratud võimaluste tõttu igaveseks salvestamata 25-30 teatrilavastust. Väga paljud eesti kultuurile olulised oma heliteosed ei jõua kunagi lindistuseni.
Eesti vajadustest ja võimalustest lähtudes tuleb läbi arutada ja välja töötada parlamendiülekannete ja -saadete tegemise kontseptsioon.
Juba pikka aega on Riigikogu liikmed ja haridusministeeriumi töötajad osalenud ajakirja Haridus ja Õpetajate Lehe meililisti aruteludes. See on parandanud arutelude kvaliteeti ning vähendanud barjääri "võimu ja vaimu" vahel.
Kriminaalpreventsioon on kujuneva ühiskonnakorralduse ajal ajalooline paratamatus ja teatavas mõttes väljakutse, mida ei saa tagasi lükata.
Uue kriminaalpoliitika väljatöötamiseks ei piisa üksnes kuritegude ja kurjategijate lihtsast statistilisest iseloomustamisest, vaid tuleb otsida seoseid kuritegevuse ja teiste sotsiaalsete protsesside vahel.
Riigikogu sotsioloogiliste ning avaliku arvamuse uuringute tellimise seitsmeaastane kogemus on Euroopa parlamentide seas üsna erandlik nii parlamendi põhiseaduslike ülesannetega seotud sisu kui ka uuringute ettevalmistuse konsensusprotseduuri poolest.
Eesti organisatsioonide tegevus on enamasti suunatud tulemustele, kuid nende juhtimiskultuur on jäänud paljudel juhtudel industriaalühiskonna algusaega.
Kuigi propagandat on sajandeid peetud ajupesu vahendiks, peavad riigiteadlased seda nüüdisaja demokraatlikes riikides sama oluliseks kui totalitaarsetes.
Riikliku järelevalve küsimust lahendamata ei saa Eesti nüüdisaegset ja tõhusalt toimivat avalikku haldust.
Erakondade hirm kodanikeühenduste ees võimu kaotamise pärast on asjatu, sest kodanikeühendused ei ole võimust huvitatud.
Mittetulundussektorit puudutav andmestik on Eestis ja ka mujal ühtaegu nii segadust tekitavalt mitmekesine kui ka puudulik.
Kui avatusel lastakse kulgeda äärmuseni, muutub see iseenda vastandiks. Nüüd on see käes - lennukisse ei saa kaasa võtta isegi küüneviili.
Tulevastest julgeolekuriskidest ja kehtivast ohuanalüüsist lähtudes peab Eesti terrorismivastasele tegevusele senisest rohkem tähelepanu pöörama.
Artikli autor toob hästi esile veelahkme, kuhu Lääs 2001. aasta 11. septembril jõudis. 1990. aastaid on nimetatud ka puhkuseks ajaloost.
Uudiste kokkuvõte välisriikide parlamentides toimunust 2003. aasta aprillist oktoobrini.
Euroopa Liidu ja Eesti õiguskorra vaheliste seoste kajastamine elektroonilistes infosüsteemides on prioriteetne valdkond õigusandmebaaside edasiarendamisel nii liikmesriikides kui ka Euroopa Liidus.
Õiguskeel jõuab kõigi Eesti kodanikeni seaduste kaudu, olgu need Eesti enda omad või Euroopa Liidu seaduste tõlked. Eesti riigi toetus õiguskeele arendamisele on ülimalt oluline, sest see on asi, mida Euroopa Liit meie eest ei tee.
Mikko Lagerspetz. Vooglaiu pahupidine eeskuju. - Riigikogu Toimetised 7, 2003, lk 237-238.
RiTo nr 8 kunstnikud on Alice Kask ja Valeri Vinogradov.