Ajaloolased on üsna üksmeelselt tõdenud, et Eesti ja veel mitme rahvusriigi sünd sai teoks tänu Vene tsaaririigi lagunemisele Esimese maailmasõja tulemusena.
| Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
| Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
| Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
| Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
| Ants Käärma | Kommentaarid |
|
| Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
| Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
| Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
| Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
| Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
| Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Ajaloolased on üsna üksmeelselt tõdenud, et Eesti ja veel mitme rahvusriigi sünd sai teoks tänu Vene tsaaririigi lagunemisele Esimese maailmasõja tulemusena.
Hoone omanikel ja ühiskonnal on ühine huvi, et hoonete kütteks-jahutuseks ning tehnosüsteemide tööks kuluks vähem põlevkütust-energiat ehk hoonete kasutus oleks energiatõhus ning väiksema kahjuliku mõjuga keskkonnale.
Vaimulike ja aktiivsete usklike osalemist Teise maailmasõja eelses Riigikogus on seni vähe uuritud. Teema on aktuaalne, sest vaimulikud tegutsevad poliitikas ka tänapäeval.
“Kolm kokku leppinud inimest suudavad rohkem kui kolm tuhat, kes pole milleski kokku leppinud.“ See sotsioloogiaõppejõud Asser Murutari juhtmõte viis mind maaühiskonna uuringute juurest 1993. aastal Riigikogu majanduskomisjoni nõunikuks ja on märgiline ka Riigikogu Toimetiste (RiTo) idee elluviimisel.
Viimaste aastate multikriisis on meie nüüdseks juba Jeesuse ikka jõudnud taastatud riigil läinud küll veel suhteliselt hästi, kuid senise üle 30-aastase edulooga harjunud riik ja ühiskond pole siiski rahul. Kuigi ollakse teadlikud ja mäletatakse ka eelnevaid kriise, kuid mäletatakse ka seda, et nendest väljatulek on olnud palju kiirem ja tunnetuslikult positiivsem ja optimistlikum. Mis siis nüüd teisiti on?
Praegune Eesti energia-kliimapoliitika sarnaneb sooviga ehitada vana maja asemele uus, puhtam ja parem, kuid vana müügist saadud raha eest peetakse uue maja soovide pühitsemise pidu. Kui raha otsas, jääb uus maja unistuseks ja elamiseks tuleb rentida üürikorter.
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem.
Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2 protsenti elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa, ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.
Sõnal „valimised“ on potentsiaali saada 2024. aastal kõige kasutatavamaks sõnaks, arvestades inimeste hulka, kes sel aastal valima läheb. Kas me oleme valmis valima ja kas oleme piisavalt teadlikud, et oma häält mitte kaduma lasta? Kõik need küsimused on jätkuvalt aktuaalsed, kuid nüüd on lisandunud uued seoses tehisintellektiga.
Tutvustame rahvusraamatukogu kogudes olevaid (e-)raamatuid tööstus 4.0 ja 5.0 teemadel. Nende hulgast leiavad huvilised praktilisi näiteid ja strateegiaid, mis pakuvad mõtteainet, kogemusi ja inspiratsiooni.
Täiemahuline sõda Ukrainas on nihutanud mitmeid kaitseplaneerimise ettekujutusi ja arusaamu. NATO riigid, ka Eesti, valmistusid osalema esmajoones nn missioonisõdades, kus Lääne liitlased võitlevad endast oluliselt nõrgema ja tehniliselt maha jäänud vastasega nagu Afganistani Taliban või Mali islamistid.
Tegelik olukord Eesti elektriturul on selline, et Eesti tootmine ja eksport kahanevad. Lisaks viimaste aastate järsk hinnatõus. Üks oluline põhjus on elektri kõrge hind ning elektri omatoodangu langus. Eesti elektri omatoodang võrku kattis III kvartalis ainult 60 protsenti tarbimisest, kuna kõrgete maksude tõttu ei pääse toodetu turule.
Venemaa kallaletung Ukrainale on segamini paisanud pärast Teist maailmasõda tekkinud rahvusvaheliste suhete korralduse. Pärast 1945. aastat möllab Euroopas taas avalik konventsionaalne sõda, kus üks riik, omades pretensioone teise riigi suhtes, rikub rahvusvahelise õiguse norme ja mitut rahvusvahelist lepingut (eelkõige Helsingi 1975 ja Budapest 1994).
Möödunud valimiskampaaniat kokku võttes kordan ERRis öeldut, et tegemist oli üle keskmise igava ja loiu valimiskampaaniaga. Ei ühtegi skandaali või ekstsessi, millel oleks olnud potentsiaali väljakujunenud jõudude vahekorda kardinaalselt kõigutada vahetult kampaania vältel.
Iga nelja aasta järel toimuvad Eestis Riigikogu valimised. Erakondade valimisprogrammid on mahukad ning lubadusi antakse valimiste eel palju, mistõttu on nende terviklik hoomamine üsna keerukas ja nõuab tekstidesse süvenemist. Samal ajal on tänapäeval üha levinum erinevate masinõppealgoritmide kasutamine, et otsida tekstidest mustreid ja seoseid.
Eksperdid hindasid enne Ukraina sõda tehtud intervjuudes lahingutegevusest tulenevate ohtude eest varjumise võimalusi Eestis. Autori tähelepanu all on Ida-Virumaa varjekohad.
* See on teine osa artiklist, mis põhineb Piret Tipneri (Avarmaa) Sisekaitseakadeemias kaitstud magistritööl (Avarmaa 2021), esimene osa artiklist ilmus Riigikogu Toimetiste eelmises numbris (Avarmaa 2022).
TalTechi kolm hooba tipptasemele jõudmiseks on liitumine tehnikaülikoolide võr-gustikuga EuroTeQ, teaduskondade didaktikakeskuste käivitamine ja õpperaja kaasprofessorite ametikohtade loomine.
Rohkem inimesi doktoriõppes tagaks kõrghariduse jätkusuutlikkuse ja riigi kohanemise arendusvajadustega, samas ei tähendaks see ettevõtete üleküllastamist doktorikraadidega.
Õpetajaid tuleb motiveerida äratama õpilastes huvi reaalainete vastu, et noored seoksid oma tuleviku loodusteaduste ja inseneeriaga, sest suur osa Eesti riigis loodavatest väärtustest sünnib inseneride toel.
Juba terve sajand on hoone hoolimata ehituskunsti muutuvast kvaliteedist, kuid tänu pieteeditundelisele restaureerimisele hästi vastu pidanud ning on säilinud palju interjööridetaile ja mööblit.
Eesti teadusnõustamise süsteem vajab nii ressursse kui ka mandaati ning selle kujundamisel tuleks lähtuda olukorra ja vajaduste põhjalikust analüüsist.
Keskendume siseturvalisuse haridus-, teadus- ja arendustööle, et olla sellealaste ametite ja ministeeriumite aktiivne partner ning aidata teha teadlikumaid poliiti-kavalikuid.
Avalikus halduses võiksid töötada mitme eriala spetsialistid või juhid, kes täiendavad end avaliku halduse alal.
Tervishoiutöötajatel tuleb lihvida nii kaugteenuse osutamise kui ka digi-, kommunikatsiooni- ja nõustamisoskusi.
Kriisis tasub üle vaadata oma teadmised-oskused-kogemused ning mõelda, kuidas neid täiendada ja kasutada uutes oludes või hoopis muus valdkonnas.
Tuleviku tervishoid vajab toimivaid tehnoloogilisi lahendusi, turvalist andmekasutust ning iga inimese suuremat vastutust ja tegutsemist enda tervise heaks.
Toompea loss, ajalooline väike linnus, koosneb mitmest eri aegadest pärit hoonest. Üks kunagine siinne uhke esindushoone on peaaegu täielikult hävinud.
Katariina II valitsusajal 250 aasta eest ehitatud Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone ehk Toompea lossi esindussaaliks oli praegune Valge saal.
Kehtiv õigus ei määratle abipolitseiniku staatusest vabastamist kooskõlas õigusselguse põhimõttega.
Metsaomanike mõtteviisis on toimunud tähelepanuväärne muutus metsaomandi kasutamise eesmärkides.
Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus jagab kõigile huvilistele teavet Euroopa Liidust.
Eesti põlevkivi uurimisel ja kasutamisel on pikk traditsioon ning kohaliku teadmuse eiramine võib väga valusalt riigi rahakotile mõjuda.
Eestis on enamik riiklikke registreid väga heas seisus ning andmevahetussüsteem turvaline. E-riigina on nüüd vaja suurendada registrite rahvastikuandmete kasutusala, sh loenduste korraldamisel.
Me ei saa olla kindlad, et Riigikogus esindatud erakondade vähenemine tooks igal juhul kaasa vaidlusküsimuste leevenemise ühiskonnas.
Postsotsialistlikul üleminekuajal on innovatsiooni toetamine olnud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, mis liitusid Euroopa Liiduga 2004. aastal (Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Sloveenia), 2007. aastal (Bulgaaria ja Rumeenia) ning 2013. aastal (Horvaatia), oluline strateegiline eesmärk.
* Originaalartikkel Serbanica, C., Constantini, D. L. (2018). EU Cohesion Policy and Innovation Support in Central and Eastern Europe: A Critical Review. – CESifo FORUM, 19(1), 24–31.
Tänapäeva keskkonnaprobleemide lahendused peituvad teaduse ja tehnika arengus, mitte inimühiskonna arengu pärssimises.
Ametikohakindlust tagav paindlik akadeemilise karjääri mudel kui osa edukast talendipoliitikast aitab säilitada teaduse elujõu ja tugevdada teaduse mõju Eesti konkurentsieelisena.
* Tekst põhineb Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös tehtud analüüsil (Soomere et al. 2018), mida rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ tegevuse 4 raames.
Põhimõtte „iga inimene loeb” rakendamine igas eluvaldkonnas tagab kestliku majanduse ja julguse otsida alati parimaid lahendusi.
Mõtestades ülikoolide mõju ühiskonnale terviklikult, on võimalik kasutada paremini ülikoolide potentsiaali ühiskonna ja majanduse arengu mootorina.
* Artikkel on valminud Tartu Ülikooli arengufondist rahastatud projekti „Ülikoolide mõju majandusarengule: lähteülesande püstitus ja metoodika arendamine” tulemusena.
Teaduse vähene riigipoolne rahastamine seab kahtluse alla Eesti teaduse jätkusuutlikkuse ajal, mil ka Euroopa Liidust on loota vähem toetusraha. Kõige raskemas seisus on Eesti ülikoolide doktoriõpe. Noored teadlased pakuvad viise, kuidas Eesti teadust kõige efektiivsemalt edendada.
„Lühiajaline fookus rõhutab sageli negatiivset, probleeme ja ohtusid.
Arenguseire kasutamine võimaldab realistlikku lootust.
Ta läheb kaugemale suhkrustatud ideoloogiast soov-tuleviku kohta ning
ka tõenduspõhisest pessimismist, mis toidab hirme.”
Angela Wilkinson (2016), Oxfordi ülikool
Riigikogu liikmetel ja teistel otsustajatel tuleb tajuda laiemat konteksti ning mõista, kuidas nende otsused mõjutavad Eesti võimalikke arenguid tulevikus. Eelduse selleks pakuvad Arenguseire Keskuse koostatavad tulevikustsenaariumid.
Teadusesse investeerimine on ühiskonnale otseses mõttes kasumlik.
Riigikontroll leidis, et kohalikud omavalitsused koguvad andmeid sadadesse andmekogudesse, millest enamik ei ole läbinud kontrolli, ega kasuta ära tehnilisi võimalusi turvaliseks andmevahetuseks.
Tänapäeval ei saa teha õigusloomet, arvestamata teiste riikide kogemusi ja praktikat. Muutunud ühiskondlikke suhteid ei või olematuks mõtelda, vaid neid tuleb reguleerida, võttes arvesse kõikide osapoolte huve.
Vastu võetud, aga seni veel rakendamata korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab sisuliselt täiesti uue pandiõiguse, kuid ei aita palju kaasa õigusselguse tagamisele. Sama eesmärgi oleks võinud saavutada olemasolevate vahendite abil.
Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistatakse mitme aasta kestel. Kõige suuremat tähelepanu pööratakse lastele ja noortele – Eesti elu edasiviijatele.
On täheldatud, et Eesti ettevõtete vähene tootlikkus tuleneb kesisest innovatsioonist. Innovatsioon sõltub ennekõike inimestest: nende hoiakust, teadmistest ja valmisolekust muutusteks. Toimiva arenduspoliitika eeltingimus on kohapealne võimekus, teadmussiire toimub suuresti inimeste vahetus suhtluses. Paarikümne aasta jooksul on regionaalsetes kolledžites kasvatatud kohalikud ja rahvusvahelised võrgustikud loonud märkimisväärse inim- ja sotsiaalkapitali. See on arenguressurss, mida ettevõtete innovatsioonis saaks ja peaks enam rakendama.
* Tekst põhineb TIPSi uuringu 4.5 „Regionaalsete kõrgkoolide roll kohalikus arengus” aruandel (Ernits et al. 2014). – http://www.tips.ut.ee/index.php?module=32&op=1&id=3683
Sada aastat on Eesti olulisim maavara olnud põlevkivi. Põhjamaadest võiks aga üle võtta hoiaku, et riik peab oma muidki maapõue varasid tõsiselt uurima. Riigil tuleks kehtestada reeglid ja võimaldada selliste tipptehnoloogiate kasutamist, millega keskkonda oluliselt kahjustamata luua väljaspool Tartut ja Tallinna kõrge lisandväärtusega töökohti ning teenida oma varadelt Eesti ühiskonnale tulu.
Meie teadmised Eestimaa põuevaradest, nende kaevandamise ja kasutuse võimalustest ja mõjudest ei ole kiita. Koostatav maapõue strateegia peaks osutama, kuidas kõiki asjatundjaid ja ülikoolide ajakohast teadusaparatuuri parimal viisil Eesti arengu huvides koos tööle rakendada.
Eesti õigusloomes pole selgelt määratletud aegumise ja alusetu rikastumise regulatsioon. Mõni seadusesäte vajaks parandamist ning kogu aegumise käsitluse võiks mahutada ühte seadusse.
Kaks islami haru on pidanud ligi 1400 aastat lepitamatut võitlust hegemoonia ja mõjupiirkondade pärast. Nende omavaheline võitlus, mida nii ühelt kui teiselt poolt on toetanud ka oma huve kaitsvad välisriigid, on taas muutunud väga veriseks. End Islamiriigina määratlev terroriorganisatsioon on tänapäeval ohuks mitte ainult traditsioonilisele islamile, vaid ka teistele rahvastele ja religioonidele.
Lastega seoses põimuvad isiklikud ja avalikud huvid ning seetõttu on perepoliitika eesmärgid, meetmed ja nende toime keerukas ühenduses valitseva peremudeli ja ühiskonna hoiakutega.
Rikkuse kasvatamisele ja ressursiefektiivsele käitumisele suunatud rohemajanduslike põhimõtete rakendamine energiamajanduses kõigi turuosaliste (ettevõtlus, avalik sektor, teadlased, tarbijad) senisest tihedamas koostöös võib anda tõuke kogu Eesti majanduse hoogsamale arengule.
Riigikogu võttis 19. juunil 1925. aastal vastu seaduse, millega kehtestati Eesti Vabariigi tunnus ja visuaalne nimi – riigivapp. Sellele eelnes seitsmeaastane riigitunnuse otsimine ja tormiline mõttevahetus. Kolme konkursi ja kümnete kunstnike enam kui 190 kavandi seast valiti välja lihtne, kuid väärikas riigivapp: kuldsel kilbil kolm sammuvat otsavaatavat lõvi.
Eesti riigi tellitud teadusuuringute tulemusi ja aruandeid ei ole kerge leida ning ka poliitikute ja riigiametnike jaoks pole need piisavalt atraktiivsed. See võib olla üks põhjus, miks uuringuid nii vähe kasutatakse, kuigi riigi eesmärk on teadmistepõhine ühiskond. Poliitikakujundajatele oleks abiks hästikorrastatud andmebaas ja infotugi sealt vajaliku teabe leidmiseks.
Sündmustel ja asjadel on oma algus, kust neid hakatakse mäletama. 2000. aasta poliitiliste karikatuuride näituse (kokku 1823 pilti!) ja parimate tunnustamise idee sai avaldatud Riigikogu Toimetiste esinumbri artiklis "Eesti poliitiline karikatuur: heatahtlikust huumorist salvava satiirini" - seda koos karikatuurivalikuga aastatest 1907-1999.1
Huumor öeldakse olevat väga demokraatlik.
Naeru sundida ei saa.
Naeru ära keelata ka mitte.
Harald Peep
Riigikogu Toimetiste (RiTo) teadete rubriik on Riigikogu ülesannetega, õigussüsteemiga ja Eesti ühiskonna uuringutega seotud ürituste ning sündmuste lühiinfo koht, kust RiTo lugeja leiab ühtlasi teadjate kontaktandmed ja Interneti andmebaasid, et vajadusel ka tagasiulatuvalt infoallikani jõuda.
RiTo Internetiversioonis asub Teadete rubriik aadressil: http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/teated