Eesti parteidel on küllaga erakondlikke huvisid, napib aga maailmavaadet, kindlaid veendumusi ja põhimõtteid, millest näiteks koalitsiooni läbirääkimistel ei taganeta.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Presidendi valimise teemalises vestlusringis osalesid Rain Rosimannus Reformierakonnast, Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonnast ning Rahvaliidu teabejuht Agu Uudelepp, Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Argo Ideon.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni erakorraline professor Marju Lauristin on kirjutanud essee „Jätkusuutlikkuse poliitiline mõõde”.
Veel leiab numbrist presidendivalimise süsteemide tutvustuse Allan Sikult, Küllo Arjakase ja Mihkel Solvaku kirjutised parlamendiliikme staatusest, Keit Kasemetsalt ülevaate arengukavade olukorrast tänases Eestis. Õiguskantsler Allar Jõks kirjutab ausa mängu võimalikkusest poliitikas. Ärikeskkonda ja töösuhteid käsitleb Maailmapangas töötav Arvo Kuddo. Euroopa Kohtust ja eelotsusemenetlusest kirjutavad Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus, tema nõunik Liina Teras ja riigikohtunik Julia Laffranque.
Lugeda saab Eesti valikutest Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel ja Eesti ühinemisest Schengeni viisaruumiga ning erakondade välispoliitika analüüsi.
Eesti parteidel on küllaga erakondlikke huvisid, napib aga maailmavaadet, kindlaid veendumusi ja põhimõtteid, millest näiteks koalitsiooni läbirääkimistel ei taganeta.
Seekord räägiti Riigikogu Toimetiste ümarlauas presidendi valimisest, analüüsiti valimiskampaaniat, seoseid kohalike ja Riigikogu valimistega, meedia rolli ning võimalusi muuta presidendi valimise korda.
Eesti vajab terviklikku visiooni, mis oleks sotsiaal-ökoloogiline, käsitleks kogu loodus-, sotsiaalset, majandus- ja kultuurikeskkonda tervikuna ning tagaks eesti rahva eluvõime ja arengu pikema aja jooksul.
Maailmavaate ja hariduseelarve seoseid saab käsitleda haridusideoloogiate – väärtushinnangute – ja neist tuletatud hariduspoliitiliste otsuste seisukohalt, see määrab hariduse kättesaadavuse.
Üldhariduskooli õppekava uuendamisele kulutatud raha on siiani vähe tagasi toonud. Uue õppekava koostamine algas analüüsita, mida senises kavas muuta.
Õppekava arendus on pidev protsess, mis eeldab professionaalide pikaajalist süsteemset tegevust ning elanikkonna suurt osalust dokumendi arutelus.
Uus õppekava on Eestile tulevikku silmas pidades väga tähtis, seetõttu ei tohi jätta kõike õppekavaga seotut ainult kitsa inimesteringi otsustada.
Neljas Valge saali foorum keskendus küsimustele, kas Eesti kõrgharidusstrateegia aastaiks 2006–2015 tagab meie kõrghariduse konkurentsivõime. Kui strateegias seatud eesmärke ei seota finantseerimisega, ei muutu midagi.
Riigikogu töös osalemine nõuab kõigilt rahvaesindajailt järjest rohkem professionaalsust, seetõttu vajavad ka Riigikogu töökorraldus ja parlamendiliikme õiguslik regulatsioon paratamatult täiendamist.
Strateegilise planeerimise süsteemi puudumine tekitas olukorra, kus eri tasandeil kiideti heaks hulk arengukavu, mille eesmärgid ei olnud omavahel kooskõlas, sisu kattus osaliselt ja elluviimiseks puudus raha.
Rahvas usaldaks võimu rohkem, kui ühiskonnas toimiksid riikliku sunniga tagatud õigusnormide asemel hea tahte kokkulepped ning kui vabatahtlikult allutataks end ausa mängu reegleile.
Schengeni õigusruumiga liitumiseks peab Eesti pingutama, et riigi sisejulgeolek pärast õigusruumi sisepiiride kontrolli kaotamist ei halveneks, vaid hoopis paraneks.
Eesti rahva siiras usk Euroopasse on väga tõsine argument, et valitsus senisest palju aktiivsemalt tegutseks meie Euroopa-poliitika kujundamisel ja elluviimisel.
Euroopa Ühenduste Kohtu tööd ei pea tundma ainult kohtunikud, ka riigiametniku pädevuse lahutamatu osa on teadmised kohtupraktikast, mis aitab Euroopa Liidu õiguse toimimist mõista.
*Artiklis on toodud ainult autorite isiklikud arvamused ning need ei kajasta Euroopa Kohtu ametlikke seisukohti.
Eesti kohtuasjade lahendamisel – eriti haldusasjades, kus kokkupuude Euroopa Liidu õigusega kõige tihedam – ei piisa Eesti seaduste kohaldamisest ja Riigikohtu lahendite tundmisest. Vaja on analüüsida, kas valdkonda reguleerib Euroopa Liidu õigus, ja kui, siis millisel kujul.
Tööturg peegeldab ja mõjutab kõiki majanduse struktuurseid tunnusjooni ja dünaamikat. Seetõttu ei pea seal toimuva mõistmiseks ja tööhõive mõjutamiseks jälgima pelgalt traditsioonilisi tööturuindikaatoreid, vaid käsitlema turgu laiemalt.
*Artiklis käsitletud arvamus peegeldab autori isiklikke seisukohti, mis ei pruugi kokku langeda Maailmapanga ametlike seisukohtadega.
Tööjõu äravoolu välismaale on kirjeldatud kui Eesti tervishoiu suurimat probleemi. Tegelikult on välismaale minna soovijate arv pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga pidevalt vähenenud.
Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest, alates parlamenditöö eeskirjadest ning lõpetades rahvaesinduse ja selle komisjonide suurusega.
Infotehnoloogia areng ja tulemusele suunatud töökorraldus võimaldavad asutustel kasutada kaugtööd. Eri hoonetes paiknevate osakondade ja muude allüksuste puhul kasutatavaid kaugtöömeetodeid ei peetagi sageli kaugtööks.
Teoreetiliselt peaks poliitikute ja ametnike tööjaotus olema järgmine: poliitikud teevad poliitikat ja ametnikud viivad seda ellu. Praktikas on asi märksa keerulisem.
Ministri nõuniku positsioon aitab lahendada administratiiv-poliitilistes suhetes tekkinud pingeid ning loob tõhusaks poliitikakujundamiseks paremad eeldused kui traditsiooniline ametnike ja poliitikute rollijaotus.
Enne kui Eestis hakata muutma presidendi valimise korda, mida ei peeta kõige õnnestunumaks, tasub uurida, milliste meetodite vahel on võimalik valida.
*Autor tänab Rein Taageperat kommentaaride eest artikli varasemale versioonile.
Eestil on arengukavade ning seaduste koostamise ja rakendamise tõhustamiseks vaja riiklikku tegevuskava, mis hõlmaks teadmistepõhise poliitika ja säästva arengu eelduste edendamise koos planeerimise, mõjude hindamise, osaliste kaasamise ja koolitusega.
Kui Eesti tahab kaasa rääkida meile sobiliku Euroopa Liidu tulevikumudeli väljatöötamisel, peame endale selgeks tegema, missugused valikud on võimalikud.
Nagu lõhestatud saareriik Küpros, kes võeti Euroopa Liitu kõigi oma lahendamata probleemidega, nii sai ka Eesti Euroopa Liidu liikmeks, ilma et piiriküsimus Venemaaga oleks õiguslikult lahendatud.
Eesti erakondade välispoliitiliste vaadete väljaselgitamise teeb keeruliseks see, et kõigil parteidel on tavaliselt paar välispoliitilist eestkõnelejat, kelle maailmavaatele erakondade välispoliitiline ideoloogia tihti taandubki.
Vene organiseeritud kuritegevuse ajalugu kinnitab, et Nõukogude Liidu tekke, allakäigu ja lagunemisega kaasnenud anarhia osutus kõikvõimalikele asotsiaalse käitumise vormidele viljakaks kasvupinnaseks.
Vabatahtlikel naisorganisatsioonidel on Eestis ammused traditsioonid, nende tegutsemisest on kasu mitte ainult naistel endil, vaid kogu ühiskonnal.
Kui Eesti oleks taasiseseisvumise aastail valinud täitevvõimust sõltumatu keskpangasüsteemi asemel valitsuse- ehk riigipangasüsteemi, oleks see kujunenud tõsiseks takistuseks Euroopa Liitu astumisel.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2006. aasta maist oktoobrini.
Euroopa Raamatukogu nimeline veebiteenus pakub 2005. aastast kõigile huvilistele võimalust pääseda Euroopa rahvusraamatukogudes leiduvale teabele ligi ühe veebilehe vahendusel.
Juristide laialdaselt kasutatav Eesti õigusinfo otsisüsteem ESTLEX tähistas 2006. aastal 15. sünnipäeva. Algselt personaalarvutis paiknenud lihtsast andmebaasist on kujunenud keerukas ja mitmekülgne elektrooniliselt kättesaadavat õigusinfot integreeriv professionaalne töövahend.
Leedsi Ülikooli kommunikatsiooniuuringute instituudi professor Stephen Coleman, keda ajalehes The Guardian nimetatakse Suurbritannia tunnustatuimaks e-demokraatia teoreetikuks, on parlamendiliikmeid, ajakirjanikke, teadlasi ja poliitilisi huvigruppe ühendava poliitiliselt sõltumatu Hansard Society liige. Varem on ta olnud sealsamas e-demokraatia programmi juht. E-demokraatia programmi raames toimunud Suurbritannia Parlamendi online -konsultatsioonid olid teedrajav katse edendada kodanike dialoogi poliitikutega.
RiTo 14 kunstnikud on Annike Laigo, Tarmo Luisk, Jaanus Orgusaar, Villi Pogga, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Anneli Tammik, Tõnis Vellamaa, Matti Õunapuu.