Kas meil on vaja korrakaitseseadust?
Riigikogu ei saa ega tohi vastu võtta seaduseelnõu, mis on ilmses vastuolus põhiseadusega.
Tundmatuseni moonutatud teos
Nagu paljude teistegi viimasel ajal Riigikogu õiguskomisjoni saabunud eelnõude puhul püütakse ka korrakaitseseaduses reguleerida kohe kõike korraga. Kui aga asuda eelnõu lähemalt menetlema, siis selgub, et nii lai temaatika on eelnõu autoritele üle jõu käinud. Paljud küsimused on läbi töötatud pealiskaudselt ning sellest algab üks lõputu (võiks öelda ka lõputult tüütav) eelnõu parandamine ja ümbertegemine. Selle käigus võib eelnõu mõnes osas lausa tundmatuseni muutuda. Kohati tekib põhjendatud küsimus: kas on üldse enam tegemist Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõuga või peaks valitsus eelnõu algatajana oma tundmatuseni moonutatud teose uuesti läbi vaatama ja uute regulatsioonide suhtes seisukoha võtma?<
6. peatükis, mis käsitleb halduslepinguid, mille kohaselt nähakse ette võimalus volitada (eraõiguslikke) isikuid halduslepingu alusel täitma korrakaitse ülesandeid.
Lihtne soovitada, keeruline täita
Nii õiguskantsler kui ka suur osa õiguskomisjoni liikmetest leiab, et riigil (täpsemalt selle aparaadil) lasub põhiseadusest tulenevalt hulk kohustuslikke ülesandeid nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu kujul. Kahtlemata on võimalik anda osa riigi ülesandeid üle erasektorile. Õigem oleks küll öelda, et erasektorit võib kaasata riigi ülesannete täitmisse, kuid need ei saa olla nn tuumikfunktsioonid, nagu seadusloome, õigusemõistmine jms, mis on ainuomased üksnes riigile