Inimeste elus ja riikide ajaloos on märgilise tähendusega sündmusi, mille kohta võib öelda, et just nendega lõppes üks ja algas teine lugu. 1. jaanuaril 2011 tuleb Eestis käibele euro.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Vestlusringis osalenud Riigikogu esimees Ene Ergma ja aseesimees Jüri Ratas ning Riigikogu liikmed Eiki Nestor ja Rain Rosimannus rääkisid, milline on olnud parlamendi roll kahe viimase kümnendi jooksul ja kuidas on muutunud Riigikogu töö.
Ajakirja Eesti Arst peatoimetaja Andres Soosaar vaeb essees nüüdismeditsiini probleeme.
Põhiseaduse muutmise vajadusest ja võimalustest kirjutavad Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste, põhiseaduse üks autoreid Jüri Adams ja põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Vandeadvokaat ja endine justiitsminister Jüri Raidla kirjutab Eesti riigi õiguslikust taastamisest.
Eelretsenseeritud artikkel „Eesti kohalike omavalitsuste rahandusliku sõltumatuse tagamine” analüüsib omavalitsuste sõltuvust keskvalitsuse määratavatest vahenditest.
Inimeste elus ja riikide ajaloos on märgilise tähendusega sündmusi, mille kohta võib öelda, et just nendega lõppes üks ja algas teine lugu. 1. jaanuaril 2011 tuleb Eestis käibele euro.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 22. novembril vaagisid neli Riigikogu liiget Eesti parlamendi arengut viimase kahe aastakümne jooksul.
Meditsiinivaldkonnad, mis on suutelised mõjutama inimelu algust ja lõppu, on muutunud probleemiderohkeks. Nendes valdkondades ilmnevad kõige selgemini moodsa meditsiini võimalused inimeksistentsi traditsioonilisi piire avardada.
Mida kauemaks Eesti oma praeguse põhiseaduse juurde jääb, seda sügavamalt kinnistuvad selles fikseeritud riigiõiguslikud mustrid ning seda raskem on neid edaspidi muuta või uue sisuga täita.
Kui Eestis hakataks uut põhiseaduse eelnõu koostama, lõpetaks see sellegi vähese rahu, mis meil on praegu kodakondsus-, keele- ja muudes tundlikes küsimustes.
Kuigi Eesti põhiseadus ja tegelik elu ei astu esmapilgul enam paljuski ühte sammu, on põhiseaduse aluspõhimõtted ja stabiilsus väärtus, millest saame omariikluse kaitseks alati tuge otsida.
Uuringud näitavad, et poliitikute ja ajakirjanike seisukohad mõjutavad valijate tõekspidamisi rohkem kui valimiseelsed küsitlused.
Türgi on värvika põhiseadusliku traditsiooniga maa ning soov saada Euroopa Liidu liikmeks on sundinud riiki pingutama, et lahti saada militaarse demokraatia pärandist.
Suur sõltuvus keskvalitsuse määratavatest vahenditest pärsib kohalike omavalitsuste tegevusvabadust, sõltumatuse tagamiseks tuleks suurendada omavalitsuste kontrolli all olevate tulude osakaalu.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Eesti haldusreformide ettevalmistajaid on rohkem huvitanud maakaartide ümberjoonistamine kui omavalitsuste juhtimise sisuline pool.
Eesti omavalitsussüsteemi muutmine ei takerdu poliitikate ja analüüside puudumise taha, takistused on sügavamad ja institutsionaalsemad, kui tajutakse.
Eesti avalikus juhtimises ei teadvustata, et kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine hõlbustab tööd ja aitab probleeme lahendada.
Selge on see, et maailmas ja igas riigis tuleb muuta majandus energia ja toorme säästmiseks rohelisemaks, keerulisem on hakata selles suunas tegutsema.
Üha enam suureneb poliitikas massimeedia osakaal ja väheneb erakondade liikmeskondade tähtsus, sest meedia on kiirem tee valijani kui parteiliikmete kaudu tehtav agitatsioon.
Euroopa tasandil toimivad erakonnad võimaldavad kontrollida riigiülest võimu Euroopas.
Noorte arvates käsitletakse tööhõive ja tööturule sisenemise probleeme meediaväljaannetes, mis ei ole nende hulgas populaarsed.
Sotsiaalse sidususe arendamisel on haridussüsteemil määrav roll, seega on tähtis üldhariduskoolide gümnaasiumiastme ja kutsekoolide hariduse sisu.
Maainimesed leiavad, et Eesti elu korraldajad ja selle üle otsustajad peaksid tutvuma valdades ja külades kohalike oludega, inimesi kuulama ning neile nõu ja abi andma.
Riigi ja õiguskorra taastamine läks Eestil hästi korda, sest seda tehti võimaluste piires õigusriiklikult ning põhiküsimustes saavutati iseseisvust taotlevate poliitiliste jõudude vahel mõistlikud kokkulepped.
Rahvusraamatukogu e-väljaanne “Naised Eesti parlamendis, 1917–1940 ja 1992–2010” annab ülevaate Eesti naispoliitikutest.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2010. aasta aprillist novembrini.
Sotsiaalvõrgustike kasutajate hulk on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud ning ka riikide parlamendid ei saa enam sellest mööda vaadata.
Raamatukogud ja selle kasutajad puutuvad paratamatult kokku autoriõigusega, sest suur osa kogusse kuuluvatest teavikutest on autorikaitse all.
Simon Hix on Londoni Majanduskooli Euroopa ja võrdleva poliitika professor. Ta on ülikooli politoloogia ja poliitilise ökonoomia grupi juht ning ajakirja European Union Politics kaastoimetaja. Euroopa Liidu poliitika juhtiva eksperdina on ta mitmete mainekate ülikoolide, sealhulgas USA Stanfordi ja Berkeley ülikooli, Pariisi Sciences Po ülikooli ning Brügge Euroopa Kolledži külalislektor. Akadeemilise tegevuse kõrvalt on ta nõustanud ka Ühendkuningriigi valitsust, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni. Tema nimi seostub Euroopa-uuringutega kursis olevatele inimestele eelkõige demokraatia defitsiidi temaatikaga. Koos mõttekaaslase Andreas Føllesdaliga on Hix seisukohal, et demokraatia defitsiit on suurimaid Euroopa Liidu demokraatia ja legitiimsuse probleeme. Euroopa Parlamendi uurimisgrupi juhina on Hixi teine suurim Euroopa Liidu teemaline uurimisvaldkond poliitiline käitumine Euroopa Parlamendis.
RiTo nr 22 kunstnik on Andres Tali.