Ilmselt mäletame kõik võimlemistunni alul kõlanud käsklust, kus paaritud arvud ühte ja paaris arvud teise ritta pidid astuma. Nii tekkisid leerid algavaks lahinguks. Ühed teiste vastu. Muidu ei saanud sõda pidada, isegi mitte rahvastepallis.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Fookuses: strateegia „Eesti 2035“
Numbris analüüsitakse strateegia erinevaid aspekte ja selle võimalusi saada Eesti arenguveduriks järgmiseks 15 aastaks. Ajakirja avaessee on mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo sulest, kes rõhutab planeerimisel suure pildi vaatamise olulisust.
Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago käsitleb strateegilist planeerimist kui protsessi ja „Eesti 2035“ strateegiat lähemalt. Strateegia rahalisest tähendusest ja võimalustest soovitut piisavas mahus finantseerida kirjutab Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk analüüsib strateegia ambitsioone hariduse ja tööturu võtmes. Strateegiale on pühendatud poliitikute vestlusring.
Ajakirjast leiab Silvia Kaugia analüüsi Eesti elanike ja kohtunike suhtumisest lähisuhtevägivalda ning Diana Marnoti artikli Balti riikide ühisest julgeolekupoliitikast. Ajaloolise ülevaate viiepallise hindamissüsteemi arenguloost Eesti koolihariduses annab Einar Vära ning Silva Kirsimägi käsitleb abipolitseinike õiguslikku vastutust.
Lugeda saab ka traditsioonilised parlamendiuudised kogu maailmast ning ajaloorubriigi, kus RiTo 20. juubeli valguses meenutavad omi võitlusi väljaande koostamisel ajakirja senised peatoimetajad Aare Kasemets, Helle Ruusing, Aivar Jarne ja Mart Raudsaar.
Ilmselt mäletame kõik võimlemistunni alul kõlanud käsklust, kus paaritud arvud ühte ja paaris arvud teise ritta pidid astuma. Nii tekkisid leerid algavaks lahinguks. Ühed teiste vastu. Muidu ei saanud sõda pidada, isegi mitte rahvastepallis.
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 14. oktoobril olid Jaak Valge (EKRE), Riina Sikkut (SDE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Erki Savisaar (Keskerakond). Diskuteeriti strateegia „Eesti 2035“ teemal. Vestlusringi juhatas Tiina Kaalep.
Strateegilise planeerimise tulevikukindluse tagavad parimad teoreetilised teadmised ja kogemused ning laiem vaade üle valdkondade piiride.
Eesti ei vaja tingimata ambitsioonikaid tulemusnäitajaid, vaid hoopis väärtuspõhiseid strateegilisi sihte.
Eelarvepoliitiliste valikute tegemisel on õige-vale skaala üldjuhul liiga lihtsustatud. Oluline on hinnata riske, mõista kõrvalekaldeid soovitud eesmärkidest, näha otsuste mõju.
Vaid väga hea haridusega saab riik olla uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne.
Riikliku tervisestrateegia peaeesmärke on inimeste tervena elatud aja pikendamine, võimalused leida lisaraha tervisekindlustusse on olemas.
* Eelretsenseeritud artikkel
Kaasamise peamine iva on see, et otsuse tegemisse on kaasatud need, keda see otsus vahetult puudutab.
Visioon „Eesti 2035“ on hea stardikoht. Selleks, et 15 aasta pärast tunda saavutustest rõõmu, on vaja julgust teha valikuid ning need missioonipõhiselt ellu viia.
Linnaruumi analüüsi ja ruumiloomesse tuleks märksa enam ja läbimõeldumalt panustada, selle juures oleks abi riigi ruumiloome kompetentsikeskusest.
Kasvab arusaam isikuandmete ühildamise vajadusest ning teadmine, kuidas seda teha turvaliselt ja mugavalt.
Kõiki inimesi pole võimalik suunata kasutama ühistransporti või tõuke- ja jalgrattaid, küll aga näitavad uuringud, kuhu paigutada energiat ja raha, et säästvamalt liikuda.
Hiina investeeringud Euroopa digiplatvormidesse: millised on alternatiivsed tulevikud?
Koroonakriis on riigivalitsemisele paras proovikivi – see võib aidata näha valikuvõimalusi avarama pilguga ja seada neist kokku parima võimaliku portfelli.
Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistuste edukus rajanes rahvuslikule sihikindlusele ja koosmeelele.
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020 struktuuritoetused tõid Eestile ligi 4,4 miljardit eurot ja kasvatasid toetatud ettevõtete tootlikkust pea poole võrra.
Võiksime kaaluda mõningate Läti ja Leedu julgeolekupoliitikas leiduvate suundade ülekandmist Eesti julgeolekupõhimõtetesse.
Meie üldhariduskool vajab uut hindamissüsteemi, mis ei mõõdaks peaasjalikult puudujääke, vaid toetaks ja peegeldaks õpilase arengut.
* Eelretsenseeritud artikkel
Suhteliselt suur osa uuringus osalenutest ei tunneta vägivallategude vägivaldsust.
Katariina II valitsusajal 250 aasta eest ehitatud Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone ehk Toompea lossi esindussaaliks oli praegune Valge saal.
Kehtiv õigus ei määratle abipolitseiniku staatusest vabastamist kooskõlas õigusselguse põhimõttega.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2020. aasta aprillist oktoobri keskpaigani. Uudistest valiku tegemisel on kasutatud BNSi, teiste uudisteagentuuride ja meediaväljaannete ning parlamentide kodulehekülgedel leiduvaid materjale.
RiTo missioon on siduda eestikeelsed teadusuuringud kavakindlalt Riigikogu teabekeskkonnaga ja mõtestada olulisi poliitikaanalüüse põhiseaduse preambuli vaimus.
RiTo toimetamine selle sajandi algul oli üks huvitav ja intellektuaalset väljakutset pakkuv tegevus. See ajakiri on jäänud minu lugemislauale praeguseni.
RiTo dilemma oli avaldada teadusel põhinevaid artikleid ja olla tasakaalustatud, teisalt konkureerida avalikus meediaruumis, kus avaldatu on pealiskaudsem ja kiirem.
Minu lähtekohad ajakirja uuendamisel olid: igale numbrile fookusteema, ajakiri peab olema populaarteaduslik, osalt eelretsenseeritav, nägema välja esteetiline ja moodne.
Poliitika on RiTo sisu säsi. Olla abistav instrument poliitikate kujundamisel, pakkudes tausta ja värsket argumentatsiooni – see võiks olla tähtsaim RiTo ülesanne.