Nr 30

Laadi alla

Jaga

Prindi

Pilguheit parlamendiraamatukogu 25 aasta tegevusele

  • Karmen Linask

    Karmen Linask

    Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse juhataja

Eesti Rahvusraamatukogu täidab juba 25 aastat ka parlamendiraamatukogu rolli, koondades riigivalitsemiseks vaja­likku kirjandust, andmebaase ja luues infoportaale.

Tänavu sügisel täitus 25 aastat ajast, mil ENSV Ülemnõukogu taastas Eesti Rahvusraamatu­kogu kui parlamendiraamatukogu staatuse ja koos sellega auväärse ülesande pakkuda infoteenuseid parlamendile ja valitsusele.

Rahvusraamatukogu alguseks loetakse 18. detsembrit 1918, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas asutada Riigiraamatukogu. Peamiselt õigus- ja muud riigivalitsemiseks vajalikku kirjandust sisaldav raamatukogu asus Toompea lossis ja seda said kasutada vaid Riigikogu liikmed.

Tänapäeva parlamendiraamatukogul on täita märksa suurem roll: tagada Riigikogu ja teis­te riigiasutuste infoteenindus ning pakkuda teenuseid ka laiemale üldsusele. Eesti on maailmas üks väheseid riike, kus rahvusraa­matukogu täidab ka parlamendiraamatukogu ülesandeid. Sarnaste näidetena on tuua vaid Jaapani rahvusraamatukogu ja USA Kongressi raamatukogu. Soome Eduskunna raamatuko­gu täidab rahvusraamatukogu rolli õigus- ja teiste sotsiaalteaduste alal.

Parlamendi teenindamiseks mõeldud par­lamendi informatsiooniosakond, kus töötas 11 inimest, loodi 1991. aastal. Praegu on parlamendiinfo keskuse koosseisus 35 tööta­jat, keskuses on kuus töörühma: teatmeinfo, rahvusvaheliste organisatsioonide, õigusinfo, majandus- ja poliitikainfo, Euroopa Liidu ja väljaannete töörühm. 1. septembril 1991 avati esmavajaliku õigus- ja poliitikakirjan­duse koguga lugemissaal Riigikogu hoones. Hakati koostama esimesi artiklikirjete andme­baase ajaloo, poliitika, majanduse ja õiguse teemadel. Esimene andmebaas kandis nime „Aktuaalset poliitikas”.

Aktiivselt tehti rahvusvahelist koostööd ja saavutati kokkulepped Euroopa Ühenduse, ÜRO, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Maailmapanga depookogude loomiseks. Depoostaatus tagas nimetatud organisatsioo­nide trükiste tasuta saamise ning võimaluse kasutada soodsatel tingimustel nende and­mebaase. Koostööd arendati ka teiste riikide parlamendiraamatukogude ja rahvusvaheliste raamatukoguorganisatsioonidega nagu näiteks IFLA parlamendiraamatukogude sektsioon.

Parlamendiraamatukogu areng on toimunud stabiilselt koos ühiskonna arenguga. Kogusid ja teenuseid on kujundatud seadusandja vaja­duste järgi. Kui 1990-ndate alguse suurema­teks uuendusteks olid andmebaaside loomine ja CD-ROM-andmebaaside kasutuselevõtt, sest interneti levik ei olnud veel nii laialdane, siis nüüdseks oleme jõudnud pilveteenuse, andme- ja tekstikaeveni. Pelgalt info otsimine ja bibliograafiliste andmete kättesaadavaks tegemine on liikunud info tsentraliseeri­mise ning analüütilisema ja proaktiivsema tegevuseni.

Õigusraamatukogu

Parlamendiraamatukogud on tihti riigikesksed õigusraamatukogud, mis eeldavad tugevat õigusalast kogu nii raamatute kui ka andme­baaside näol.

Õiguskirjanduse kogu loomisel saadi 1990-ndate algupoolel suurt abi USA Kongressi Raamatukogult ja Austria valitsuselt. Hiljem loodi koostöösuhted justiitsministeeriumi ja õiguskantsleri bürooga, kelle abi erialare­ferendid kasutavad kirjanduse ostuvalikute tegemisel.

1992. aastal alustati infoteenindusega Rah­vusraamatukogu 6. korruse õiguskirjanduse saalis, hangiti Eesti õigusaktide andmebaasi ESTLEX kasutusõigus ja alustati õigusbiblio­graafia koostamisega. „Bibliographia Iuridica Estonica 1918–1940” ilmus 1994 ja sai ka Eesti Kultuurifondi aastapreemia. Õigus­bibliograafia järgmine väljaanne kajastas perioodi 1988–1993, sellele järgnesid eraldi nimestikud iga aasta kohta. Esialgu kajastas õigusbibliograafia Eestis ilmunud õiguskirjan­dust, Eesti õigusteadlaste töid ja Eesti õigus­süsteemi kohta välismaal ilmunud kirjutisi, hiljem lisandusid bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde andmed. Tehnoloogiliste või­maluste arenedes avati 2004. aastal trükiväl­jaande kõrvale bibliograafiline andmebaas, lühendatult BIE (bie.nlib.ee). Andmebaasi on aktiivselt arendatud ja täiendatud, lisandunud on puuduvad andmed trükiväljaannetest, aas­tad 1900–1917 ning otselingid täistekstide­le. Nõudlus Eesti õiguskirjanduse järele just ajaloolisest vaatenurgast on saanud põhju­seks, et andmebaasi hakati sisestama ka infot nõukogude perioodi õigusväljaannete kohta. Nüüd on õigusbibliograafia kättesaadav nii iga-aastase võrguväljaandena kui ka artikleid ja raamatuid sisaldava andmebaasina.

Referaatväljaande „Summaria Socialia” koos­tamist alustati 1998. aastal. Seal tutvustati välisajakirjades ilmunud artikleid Eesti jaoks aktuaalsetel teemadel: poliitika, majandus, õigus. Kasvav huvi õiguse teemade vastu viis 2001. aastal eraldi väljaande „Summaria Iuridica” koostamiseni.

Lisaks hangitakse ka teiste riikide olulisi õigusalaseid artikli- ja raamatute täistekstand­mebaase nagu näiteks Beck-online, Westlaw ja HeinOnline. Kasvanud on e-raamatute osakaal nii õiguse kui ka poliitika, majanduse ja teistes valdkondades.

Rahvusvahelised organisatsioonid

Parlamendiraamatukogu üks seadusjärgne roll on olla rahvusvaheliste organisatsioonide (RVO) depookogu. Praegu on rahvusraamatu­kogu 13 RVO hoiukogu (ILO, IMF, UNESCO jt), lisaks leidub veel mitmete organisatsiooni­de dokumente (NATO, EFTA jt). RVO mater­jalide koondamist õiguskirjanduse lugemis­saali alustati 1993, aasta hiljem loodi RVO talitus, mille ülesanne oli vastavat kirjandust süstematiseerida, temaatilistele päringutele vastata ja artiklite andmebaasi pidada. Nüüd on lugemissaal ümber nimetatud õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saaliks.

1998. aastal, mil infonõudlus Euroopa Lii­duga ühinemise ettevalmistamise tõttu oluli­selt kasvas, loodi koostöös Riigikantseleiga Euroopa Liidu infokeskus. Nüüdseks on see osaks parlamendiinfo keskusest. Euroopa Liidu lugemissaalis raamatukogu 5. korrusel on tutvumiseks pakkuda üle 9000 raamatu ja 100 ajakirjanimetuse. Keskuse teenuseid kasutatakse aktiivselt, juba 14 aastat töötab tasuta euroinfo telefon, kus kõigil huvilistel on võimalik saada vastuseid Euroopa Liiduga seotud küsimustele. Võrreldes liitumiseelse ja -järgse ajaga kasutatakse telefoni siiski vähem. Sageli helistatakse, kui ei teata, millise institutsiooni poole oma küsimuses pöörduda ja sealt saadakse juhised edasiseks. Viimastel aastatel on keskus koondanud jõud kodulehe elik.nlib.ee arendusele. Alates 2009. aastast tegutseb infokeskus Euroopa dokumendikes­kusena (EDK) Euroopa Komisjoni võrgusti­kus, mille ülesanne on Euroopa Liitu ja selle tegevuspõhimõtteid käsitleva teabe kättesaa­davaks tegemine.

Uued suunad andmebaasides

Juba 1990-ndate keskpaigast hakati koostama artiklite andmebaase, nagu näiteks SEADUS, VESEADUS (vene seadus), MAJPOL (majan­dus- ja poliitikaartiklid) ja EMOR (sotsioloo­gia- ja meediaartiklid). Järgnevatel aastatel andmebaaside hulk suurenes, lisandus RVO ja üldisi teemasid käsitlev Varia andmebaas. Kõik andmebaasid olid bibliograafilised ja kät­tesaadavad vaid kohtarvutitest. Hakati otsima uusi keskkondi, mille vahendusel andmebaase lugejatele paremini kättesaadavaks teha. 2009. aastal alustati artiklikirjete sisestamisega and­mebaasi ISE (ise.elnet.ee). Uus andmebaas oli internetipõhine ja seda täiendasid mitmed raamatukogud. Parlamendiinfo keskuse vas­tutusalasse jäi ühiskonnateaduste osa. Tänase päevani täiendatakse andmebaase Parlamenta­rism ja Bibliographia Iuridica Estonica. Lisaks koostatakse Vabariigi Presidendi Kantselei tellimusel presidendi bibliograafia andmebaa­si. Andmebaasi arendusena on kõik kirjed seotud raamatute elektronkataloogiga ESTER. Kui väljaanne on digitaalselt kättesaadav, on ESTER-i kataloogi kaudu võimalik lugeda ka artikli täisteksti, mis asub digitaalarhiivis DIGAR või mõnes muus keskkonnas.

Nüüd on artiklite andmebaaside maastikul taas puhumas uued tuuled. 1. oktoobril 2014 avas rahvusraamatukogu uue DIGAR Eesti ajalehed portaali, mis ühendab bibliograafilise andmebaasi ja täistekstid. Tänapäevase ja kasutajasõbraliku kasutajaliidese kaudu saab ajalehtede portaalis otsida nii väljaandeid kui ka ajalehtedes avaldatud artikleid, lugeda täis­tekste, lisada artiklitele märksõnu, koostada leitud artiklitest nimestikke, saata andmeid e-postile ning jagada leitud informatsiooni sotsiaalse veebi kaudu. Olulisim väärtus ongi vanade ajalehtede täistekstotsingu võimalus. Kui varem tuli kasutada erinevaid biblio­graafilisi andmebaase, siis nüüd on kõik ühes kohas ning kasutaja sisestatud sõna alusel jõuab ekraanile tulemus, mis kajastab ajaleh­tedes sisalduvat läbi aastakümnete. Eesmärk, et kõik ajalehtedes esinevad sõnad oleksid otsitavad, on seotud samuti tehnoloogia ja automaatse tekstituvastuse arenguga. Esial­gu ei kata DIGAR Eesti ajalehed veel aas­taid 1944–2013. Praegu on portaali kaudu kättesaadav enamik 2014 ilmunud ajalehti, osaliselt ka periood 1821–1944.

DIGAR ajalehtede portaali sisu kättesaadavus

I periood (01.01.2014– ) – sisaldab enamikku Eestis ilmuvatest ajalehtedest: päevalehed, nädalalehed, maakonna- ja muud kohalikud ajalehed, asutuste ja organisatsioonide ajale­hed jne. Kõik artiklid on omaette üksustena leitavad.

II periood (1993–2013) – ajalehed lisatak­se 2015. aasta jooksul. Seni soovitame sel perioodil avaldatud artikleid otsida Eesti artik­lite andmebaasist ISE või digitaalarhiivist DIGAR.

III periood (1945–1992) – osaliselt kättesaa­dav. Avamise hetkel sisaldab vaid mõnda üksi­kut nimetust. Ajalehed lisatakse aja jooksul nimetuste haaval. Selle perioodi osas ootame kindlasti ka heade koostööpartnerite abi.

IV periood (1821–1944) – osaliselt kättesaa­dav. Tegemist on aadressil http://dea.nlib.ee asunud andmebaasi „Digiteeritud Eesti ajale­hed” ainestuga, millest üle 100 000 lehekülje on juba uude keskkonda ümber tõstetud. Täis­mahus saab lugeda, lehitseda ja otsida näiteks väljaandeid Vaba Maa (1918–1938), Uudisleht (1927–1940), Virumaa Teataja (1925–1940) jne. Kõik DEA ajalehed kantakse uude por­taali üle 2015. aasta jooksul.

V periood (1944–) – väliseesti ja koostöö­partnerite (nt Tartu Ülikooli Raamatukogu estica ajalehtede kollektsioon) ainestu. Aja­lehed lisatakse 2015. aasta jooksul.

Autorikaitse ja väljaandja seatud piirangute tõttu ei ole suurema osa väljaannete täistekstid vahetult pärast ilmumist vabalt kättesaadavad (mõned ei ole kättesaadavad ka hiljem). See tähendab, et neid ei saa välisvõrgus salvestada, alla laadida või vaadata. Et mitte kahjustada väljaandja kommertshuve, on väljaandja poolt määratud ajaks värsketele ajalehtedele kehtes­tatud juurdepääsupiirang, mis on visuaalselt tähistatud lukumärgiga. Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu autoriseeritud töökohtadel on ka lukumärgiga väljaanded lugejale kohe kättesaadavad. Samal ajal on  artiklite andmed vaatamata piirangutele alati kõikjalt leitavad.

Digitaalarhiiv DIGAR on hea uurimisallikas kõigile ajaloo- ja poliitikahuvilistele. Lisaks vanadele ajalehtedele on kättesaadav palju Eesti Vabariigi esimese perioodi kirjandust, sh näiteks Asutava Kogu ning I ja II Riigi­kogu istungjärkude protokollid. Protokollide digiteerimisega tegeletakse jooksvalt ning plaani on võetud ENSV Teataja ja ENSV Ülemnõukogu Teataja digiteerimine.

Väljaanded

Aastate jooksul on kujunenud Riigikogu Kant­seleiga meeldiv koostöö Riigikogu tutvusta­vate väljaannete koostamise osas. Eeskuju on võetud ka teiste riikide, näiteks Rootsi ja Soome parlamentide väljaannetest.

Esimeseks väljaandeks oli 1993. aasta keva­del ilmunud Riigikogu teatmik, mis sisaldab Riigikogu liikmete lühiandmeid koos fotodega ning andmeid Riigikogu komisjonide ja frakt­sioonide koosseisude kohta. Täielikumaid andmeid Riigikogust pakub „101 lühielulu­gu”, mis ilmub aastast 1999. Kindlasti väärib märkimist ka Rahvusraamatukogu koostatud „Valitud ja valitsenud: Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isik­koosseis aastail 1917–1999”. Esimene Riigi­kogu kroonika aastate 1992/1993 kohta ilmus 1994. Väljaanne koondab andmeid Riigikogu struktuuri ja tegevuse kohta istungjärkude kaupa. 2007. aastal hakkas seda asendama Rii­gikogu aastaraamat. Riigikogu ühe koosseisu tegemised võtab kokku statistikakogumik. Ilmunud on neli väljaannet, VII–IX koosseisu kohta koondköide. Paar korda aastas ilmu­vad Riigikogu voldikud eesti, vene, saksa ja inglise keeles.

Üheks mahukamaks ja ülevaatlikumaks eri­nevate rahvaesinduste tegevust kajastavaks väljaandeks võib lugeda aastal 2000 ilmunud „Riigikogu bibliograafiat”, mis annab ülevaa­te parlamendi töö kajastamisest trükisõnas läbi aegade alates aastast 1917.

Alates 1997 ilmub „Riigikogu liikmete kirjuti­sed”, mis kajastab kõigi 101 parlamendiliikme meedias avaldatut. Nüüdseks on see igakuiselt täienev e-väljaanne lõimitud Riigikogu kodu­leheküljega. Operatiivsemalt saab Riigikogu liikmete, ministrite ja Euroopa Parlamendi saadikute ajakirjanduses avaldatust ülevaate iganädalaselt ilmuvast väljaandest „Nädal meedias”.

Parlamendiraamatukogude oluline töölõik on tutvustavad väljaanded. Lisaks juba eespool jutuks olnud referaatväljaannetele „Summa­ria Socialia”, „Summaria Iuridica” koostame Euroopa Liidu poliitikaid kajastavat temaati­list väljaannet „Summaria Europensia”. Alates septembrist avaldame püsipäringust välja kas­vanud võrguväljaannet „Ühiskonnauuringud”, mis annab ülevaate ministeeriumide ja teiste avaliku sektori asutuste ning mõttekodade tehtud uuringutest ja väljaannetest.

Teenindus ja koolitus

Parlamenditeenindus on alati olnud spetsii­filisem kui raamatukogu tavateenindus ning eeldab täpsust, kiirust, konfidentsiaalsust ja ülimat asjatundlikkust. Päringutele vastamise aeg võib olla napp, mis tähendab kiiret ja kontsentreeritud tegevust. Lisaks tavapärasele raamatute laenutamisele koostame teemapa­kette, teeme teemamonitooringuid ja korral­dame infootsingu koolitusi. Märksõnaks on alati personaalsus.

Parlamenti teenindatakse Toompea lossis asu­vas lugemissaalis, kus asub tööks esmavajalik kirjandus. Kuid nii parlamendiliikmetel kui ka kõigil teistel huvilistel on alati hea võima­lus külastada Rahvusraamatukogu peamajas asuvaid lugemissaale, kus kirjanduse valik on märksa laiem.

Omades kogemusi ja teadmisi erialaste kogu­de komplekteerimisest, oleme teinud koostööd mitme asutusega, näiteks osalenud Riigikogu arhiivi, Presidendi Kantselei raamatukogu ja Kaitseväe Peastaabi raamatukogu loomisel ja korrastamisel.

Rahvusraamatukogu kujunemine parlamen­diraamatukoguks on olnud mitmekülgne ja huvitav. Olles teinud pikaajalist koostööd Rii­gikogu Kantseleiga ja vastanud parlamendi kõrgendatud infovajadusele, on hea meel, et saame sama professionaalselt teenindada kõiki Rahvusraamatukogu lugejaid. On positiivne, et sellises väikeses riigis nagu Eesti täidab kahte olulist funktsiooni üks raamatukogu. See tähendab, et kõik rahvusteavikud on kät­tesaadavad Riigikogule ja samal ajal on kõik riigivalitsemiseks vajalik erialakirjandus kasu­tamiseks kõigile meie lugejaile.

Jooksvalt saab parlamendiinfo keskuse tegevusel silma peal hoida sügisel avatud Facebooki-lehe abil https://www.facebook.com/parlamendiraamatukogu.

Tere tulemast Rahvusraamatukokku!

Tagasiside