Läinud kümnendi majandusbuumi aegu otsisin kaevumeistrit. Ja mis siin salata, jäingi otsima, sest väheste meistrite järjekorrad ulatusid aastatesse: aga vett oli maal vaja kohe.
*idee uueks tõsielusarjaks
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Fookus: Eesti arengu võti on koolis. Eesti saab nutikalt maailma majanduses kaasa lüüa siis, kui haridussüsteem meie elanikke selleks parimal moel ette valmistab. Meie töö peab andma suuremat lisandväärtust.
Esimest korda ilmuvad Riigikogu Toimetised (RiTo) täielikus värvitrükis. RiTo nr. 31 sisaldab kokku 19 artiklit, sealhulgas Riigikogu fraktsioonide esindajate vestlusring Eesti inimvara olukorrast (muuhulgas: kas meil oleks vaja pagulasi?) ning kolm eelretsenseeritud artiklit. Neist “Uuringute” rubriigis ilmunud artiklis vaatleb EBSi ja Tartu Ülikooli õppejõud, vastne doktor Marge Täks õppiva asjatundja kontseptsooni ehk kuidas hakkama saada tööjõuturul kiiresti muutuvates oludes. Tartu Ülikooli majandusõppejõud Merike Kaseorg uurib aga teadmusvahetust praktikaprotsessis. Värvitrüki võimalusi testib Gert Uiboaia kaastöö, mis tutvustab Eesti riigivapi saamislugu ning erinevaid vapi kavandeid läbi aegade.
Läinud kümnendi majandusbuumi aegu otsisin kaevumeistrit. Ja mis siin salata, jäingi otsima, sest väheste meistrite järjekorrad ulatusid aastatesse: aga vett oli maal vaja kohe.
*idee uueks tõsielusarjaks
Eestis elab vähe inimesi ning neid jääb üha vähemaks. Immigratsiooni temaatika tekitab samal ajal kirglikke debatte. Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestis tööpuudus statistikaameti andmetel 6,6 protsenti. Tööandjad räägivad samal ajal, et mõnes vallas tuleb töötajaid tikutulega taga otsida.
Töövõimereformi eesmärkide saavutamiseks tuleb kõiki olulisi sidusrühmi motiveerida tegutsema samade sihtide nimel.
Üliõpilased omandavad kõrgkoolis head erialateadmised, kuid saavad õpingutelt vähem kaasa praktilisi oskusi ja üldpädevusi. Enamik lõpetanuid leiab oma haridusele vastava töö.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Artikli valmimisele aitasid kaasa Praxise analüütikud Laura Kirss, Miko Kupts, Reelika Leetmaa, Märt Masso, Liina Osila, Magnus Piirits, Mari Rell, Pirjo Turk.
Lihtsaid lahendusi töökäte puudusest ülesaamiseks Eestis ei ole, kuid erinevaid võimalusi oskuslikult kombineerides on võimalik probleemile leevendust leida.
Rahvapäraselt asjade internetiks nimetatud neljanda tööstusrevolutsiooni keskmesse tõusevad targad automatiseeritud töökohad ja mehhatroonika. Eesti on selles vallas rahvusvahelises konkurentsis seni hästi toime tulnud, kuid arenguvõimalusi tuleks kasutada veelgi intensiivsemalt, kiirendades innovatsiooniprotsessi ja muutes õppetöö sisu.
Eesti võib kaotada oma eduseisu hariduses, mis omakorda võib hakata mõjutama riigi konkurentsivõimet, kui ei tehta kiireid ja põhjapanevaid muudatusi õpetajaskonna olukorras.
*Täname Eesti Talise 2013 raporti autoreid jooniste eest.
Pole mõtet teha nägu, nagu mahuks kogu maailm ära eksamitulemustesse ja Excelisse ning kõike väljaspool asuvat lihtsalt poleks olemas. Miski oluline läheb kaduma, ja enamasti murrab see miski ennast nagu maa-alune jõgi ühel hetkel taas välja, kuid siis võib olla juba hilja.
Artikkel täismahus kättesaadav paberväljaandes.
*Originaalartikkel: STRØM, K. (1997). Democracy, accountability, and coalition bargaining: The 1996 Stein Rokkan lecture. – European Journal of Political Research, 31, 47–62, doi: 10.1111/1475-6765.00303
Kogemusliku õppe üks osa on praktika, mis võimaldab üliõpilastel rakendada ülikoolis omandatud teadmisi ning vastupidi, vahetada teadmust praktikabaasi ja ülikooli vahel.
*Eelretsenseeritud artikkel on valminud teadus- ja innovatsiooniseire (TIPS) programmi uuringu 4.2 baasil (vt täpsemalt www.tips.ut.ee).
Eesti tööturg ootab tulevikutöötajaid. Nende õpetamiseks vajame muudatusi hoiakutes ja haridussüsteemis.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Eesti rändepoliitika kujundamine eeldab selgete eesmärkide püstitamist ning koostööd neist eesmärkidest lähtuvate, meie vajaduste ja võimalustega arvestavate poliitikameetmete elluviimisel.
Tööjõud on rahvusvaheliselt järjest liikuvam, mistõttu tulebki meil harjuda sellega, et Eesti inimesed lähevad aegajalt tööle mujale ja teistest riikidest tullakse Eestisse. Seejuures peab aga riigil olema selge arusaam, keda me siia ootame ja kuidas tulijaid lõimida nii, et nendega ei kaasneks uusi sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid.
Eesti on 2018. aasta esimesel poolel Euroopa Liidu eesistuja. Kas ja kuidas on meie ametnikud selleks valmis ning mida on neil vaja juurde õppida, uuriti aastail 2002–2013. Nende uuringute põhjal on antud hulk soovitusi ametnike koolitusvajaduste väljaselgitamiseks.
Perevägivald on juba pikemat aega Eestis avalikkuse tähelepanu all ja üha rohkem on aruteludesse kaasatud nii tegevjuristid – prokurörid, kohtunikud, advokaadid jt – kui ka õigusteadlased ja Justiitsministeerium.
Lastega seoses põimuvad isiklikud ja avalikud huvid ning seetõttu on perepoliitika eesmärgid, meetmed ja nende toime keerukas ühenduses valitseva peremudeli ja ühiskonna hoiakutega.
Rikkuse kasvatamisele ja ressursiefektiivsele käitumisele suunatud rohemajanduslike põhimõtete rakendamine energiamajanduses kõigi turuosaliste (ettevõtlus, avalik sektor, teadlased, tarbijad) senisest tihedamas koostöös võib anda tõuke kogu Eesti majanduse hoogsamale arengule.
Riigikogu võttis 19. juunil 1925. aastal vastu seaduse, millega kehtestati Eesti Vabariigi tunnus ja visuaalne nimi – riigivapp. Sellele eelnes seitsmeaastane riigitunnuse otsimine ja tormiline mõttevahetus. Kolme konkursi ja kümnete kunstnike enam kui 190 kavandi seast valiti välja lihtne, kuid väärikas riigivapp: kuldsel kilbil kolm sammuvat otsavaatavat lõvi.
Eesti riigi tellitud teadusuuringute tulemusi ja aruandeid ei ole kerge leida ning ka poliitikute ja riigiametnike jaoks pole need piisavalt atraktiivsed. See võib olla üks põhjus, miks uuringuid nii vähe kasutatakse, kuigi riigi eesmärk on teadmistepõhine ühiskond. Poliitikakujundajatele oleks abiks hästikorrastatud andmebaas ja infotugi sealt vajaliku teabe leidmiseks.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2014. aasta novembrist 2015. aasta märtsi lõpuni.