Eestile on kevad 2007 olnud erakordne. Esimest korda viimase viieteistkümne aasta jooksul saime tunda, et meil võib olla tõsiseid sise- ja välispoliitilisi probleeme.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Riigikogu valimise teemalises vestlusringis osalesid Meelis Atonen Reformierakonnast, Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidust, Ain Seppik Keskerakonnast, Tallinna Ülikooli politoloog Anu Toots ning meediaekspert Tarmu Tammerk.
Essee „Tänu põhiseadusele” autor on Riigikohtu esimees ja üks põhiseaduse loojaid Märt Rask.
Riigikogu esimehe Ene Ergma kirjutis käsitleb Eesti vastu suunatud küberrünnakuid. Innovatsioonist kirjutavad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Arengufondi nõukogu aseesimees Erik Terk. ÜRO olemust tutvustab Tiina Intelmann ning oma kogemust ÜRO missioonil Darfuris Mart Nutt.
Lauri Leppik lahkab eripensionide teemat, Andres Võrk ja Alari Paulus analüüsivad peredele suunatud rahaliste toetuste mõju vaesuse vähendamisele. Kalev Katus kirjutab valikutest järjepideva rahvastikupoliitika teostamisel.
Veel leiab artiklid riigikaitsest ja avalikust arvamusest, avalikust haldusest ning avaliku võimu ja kodanikualgatuse partnerluse teemal.
Eestile on kevad 2007 olnud erakordne. Esimest korda viimase viieteistkümne aasta jooksul saime tunda, et meil võib olla tõsiseid sise- ja välispoliitilisi probleeme.
Riigikogu Toimetised kutsus 21. mail 2007.a ühe laua ümber poliitikud ja poliitikavaatlejad arutama tänavust Riigikogu uue koosseisu valimist ja sellele eelnenud valimiskampaaniat ning meedia rolli debattide kujundajana.
Üksikisiku ja riigi vahekorras käib pidev tasakaalu otsimine isikuvabaduse ja selle tagamiseks ellu kutsutud riigi vahel. Riik on sündinud ja arenenud ühiskonna kui inimeste kooseluvormi rüpes ning on ühiskonnaga võrreldes üsna uus nähtus. Eesti omariiklus kui rahva kõrgeim iseolemise vorm veelgi uuem. Enamiku oma ajaloost on eestlased hakkama saanud ilma riigi ja põhiseaduseta ning mitte alati pole riik seisnud isikuvabaduste kaitsel.
Küberrünnakuid tuleb teadvustada tegeliku, aktuaalse ja ülisuure ohuna demokraatlikele riikidele ja rahvastele. Küberjulgeolek peab kujunema NATO ja Euroopa Liidu tiheda koostöö prioriteediks.
Kahed viimased Riigikogu valimised on andnud mitmes mõttes sarnase tulemuse. See sunnib paratamatult küsima, kas Eestis hakkab tekkima spetsiifiline valimistulemuste süsteem, mis võib ka tulevastele valimistele iseloomulik olla.
Eesti majanduse lähiaastate väljakutse on ümberorienteerumine teadmismahukate toodete ja teenuste pakkumisele. Selleks peavad ettevõtted tegema suuri investeeringuid ning riik paigutama kapitali rohkem tehnilisse kõrgharidusse.
Eesti Arengufondi loomise tingis vajadus süvendatult tegelda tulevikuseirega ning osutada kaasabi uuenduslike ja kõrge riskiastmega ideede rahastamisel.
ÜRO on rahvaste tegevust kooskõlastav keskus, kus alati püütakse mõista ja mõjutada, enne kui midagi hukka mõistetakse.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu kõrgetasemeline inimõiguste ekspertide missioon selgitas olukorda Darfuris ning esitas raporti ja ettepanekud, mida edasi teha.
Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga.
Tulumaksu laekumine elaniku kohta näitab, et juba aastaid püsinud piirkondlikud tuluerinevused ei ole Eestis hoogsast majanduskasvust hoolimata kuhugi kadunud.
Aastatepikkune paberite täitmine võib sotsiaaltöötajad viia selleni, et päriselu nähtused paigutatakse tuimalt ametlike mõistete lahtritesse ja kaotsi lähevad ametlikes mõistetes puuduvad nüansid.
Eripensionid, mille loomist on kannustanud valitsusliikmete ja rahvaesindajate soov kujundada stabiilset ja lojaalset ametnikkonda, haakuvad halvasti Eesti pensionisüsteemi teiste osadega.
Lastega peredele suunatud rahaliste toetuste osa vaesuse vähendamisel analüüsides selgub, et meetmete tõhusus on erinev.
Paistab, et suuremad poliitilised tormid kaitseväekorralduse kiireks ja põhjalikuks muutmiseks on Eestis selleks korraks möödas ning debatt võib jätkuda juba rahulikumas meeleolus.
Üldsuses on kõlanud väited, et Riigikogu on aeg-ajalt läinud vastuollu demokraatia põhimõtetega, valitsuserakonnad kasutavad oma plaanide läbisurumiseks nn teerullitaktikat ega arvesta opositsiooni arvamusega.
Avaliku teenistuse eetika ei tegele inimese isikliku moraaliga, vaid on seotud inimese kui ametniku kutserolli täitmisega.
Lissaboni strateegia üks eesmärke on vähendada ettevõtjate halduskoormust, seetõttu on teema üha aktuaalsem ka Eestis.
Eesti sündimustase on jätkusuutlikuks rahvastikutaasteks madal. Õppida võiks kogemusest, ennekõike vigadest. Eduka poliitika üldistatud kolmest suunast on tähtsaim ja kiiremini teostatav teabepõhisuse väljaarendamine.
*Artikkel on valminud haridus- ja teadusministeeriumi sihtteema 0132703s05 raames.
Kui avalikul teenistusel pole väljakujunenud arusaama koostööst kodanikualgatusega, jääb kasutamata võimalus tugevdada kodanikuühiskonda ja demokraatlikke käitumisvorme.
Poliitikuil on aeg arvestada, et tänapäeval saavad arengueelise riigid ja ühiskonnad, kes suudavad valupunktidele reageerimiselt liikuda strateegilise kavandamise mudeli suunas.
Harta 77 ilmumine 1970. aastate Tšehhoslovakkia poliitikas oli valitsevale kommunistlikule režiimile proovikiviks ning tähistas pärast 1968. aasta reformiliikumise, nn Praha kevade lüüasaamist riigi arengus uut algust.
Rahvusvahelises majandusavalikkuses on pälvinud suurt tähelepanu Eesti krooni kursi vankumatu stabiilsus. Selle on taganud arukas raha- ja eelarvepoliitika ning keskpanga sõltumatus valitsusest, mida Riigikogu on järjekindalt kaitsnud, ehkki seda on mitmesuguste võtetega kummutada püütud.
Välisriikide parlamentide uudiseid 2006. aasta novembrist 2007. aasta aprillini.
Eesti Euroopa Liidu teabetegevuse üldeesmärk peaks olema sama mis Euroopa Liidu teabevahetuspoliitikal: rakendada kommunikatsioon demokraatia tugevdamisse.
Üleriigilise teadusinfosüsteemi asutamise eesmärk oli koondada Eesti teadus- ja arendustegevuse andmed ühtseks tervikuks.
2003.–2004. aastal oli Ameerika Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ASA) president Michael Burawoy, kelle kohta on naljatamisi öeldud, et ta on ilmselt ainus inimene maailmas, kes on unistanud töötamisest Venemaa terasetööstuses.
RiTo nr 15 kunstnik on Marko Mäetamm.