Personaalse riigi mõiste on Eestis tänaseks laiemas kasutuses olnud ligikaudu aasta. Seni on tegemist olnud looga elevandist pimedas toas, kus selle sõnapaari kasutamine sõltub ekspertiisist või eesmärgist.
| Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
| Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
| Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
| Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
| Ants Käärma | Kommentaarid |
|
| Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
| Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
| Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
| Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
| Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
| Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Personaalse riigi mõiste on Eestis tänaseks laiemas kasutuses olnud ligikaudu aasta. Seni on tegemist olnud looga elevandist pimedas toas, kus selle sõnapaari kasutamine sõltub ekspertiisist või eesmärgist.
Käsitleme Narva noorte identiteeti ja selle seoseid väärtustega 21. sajandi kolmandal kümnendil.
* Eelretsenseeritud artikkel
Kuigi kiire interneti viimine iga Eesti inimeseni on olnud riiklikes kavades juba kaks kümnendit, liigub Eesti oma eesmärgi suunas vaevaliselt ja tähtaegu pidevalt ülehomse varna lükates.
Sotsiaalministeeriumi strateegiliste partneritena uurime ja katsetame 2024–2025 Eestis tõenduspõhiseid sekkumisi, mis edendaksid lasteasutustes liikumist ja tervislikku toitumist.
Vene Föderatsiooni algatatud täiemahuline sõda Ukraina vastu on lisanud senisest palju suuremal määral meie igapäevasesse diskussiooni sanktsioonide teemat. See ei ole enam mitte üks paljudest keerulistest välispoliitika instrumentidest, vaid üldrahvalik teema.
Digiriigi terminil ei ole ühest definitsiooni ja objektiivselt omaseid tunnuseid. Samas tõstatab nimetus olulise küsimuse, mis moodustab tänapäevase riigi, kus digitaalsed tehnoloogiad ja teenused muudavad pidevalt riigi senist toimimist, sh välja või sfääri, milles riik toimib ja riigi elanikud toimetavad. Samuti tõstatub küsimus, missugune on moodsa digitaalsete süsteemidega toetatud riigi olemus ehk missugused on sellise riigi toimimist määravad protsessid.
Maailm on käesoleval ajal tunnistajaks mitmetele keerulistele ja omavahel põimunud kriisidele, alates loodusõnnetustest kuni sotsiaal-majanduslike väljakutseteni. Viimase 20 aasta jooksul on maailma raputanud majandussurutis, rändekriis, energiakriis, pandeemia, kliimamured, sõjapõgenikud ja Ukraina sõda ning sealt nähtavad ohud taristule, toimepidevusele jne.
Viimasel kümnendil on Eestis ja mujal maailmas sõjaka Venemaa kõrval järjest enam pööratud tähelepanu rahvusvahelisel areenil endale tugeva positsiooni loonud Hiina Rahvavabariigile. Hiina ekspansiivne majandusliku ja sõjalise võimekuse kasv on julgeolekuekspertides tekitanud debati Hiina rahumeelse tõusu kontseptsiooni ja võimalikkuse üle.
Iga riigi jaoks on üheks oluliseks ülesandeks tagada elanike elu ja vara kaitse ning üldine turvatunne. Turvatunne on inimeste subjektiivne taju, mis kujuneb ümbritsevast keskkonnast ja toob kaasa reeglina positiivseid emotsioone ning ootuspäraseid tundeid. Tunne on ajas muutuv, kuna seda mõjutavad keskkond, emotsioonid ja inimkonna areng.
Sõjaväelased panustavad järjest rohkem suurte kriiside ohjamisse ning sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks, olemasolev rahvusvaheline kogemus näitab, et sõjavägi täidab väga hästi humanitaarseid ülesandeid kriiside ajal konfliktipiirkonnas nii välismaal kui ka kodumaal. Teiseks, sõjaväeorganisatsioonide struktuur muutub: täna peab sõjavägi oma funktsioonide täitmiseks omama väga palju erinevaid struktuure, mille tegevusvaldkond on üsna lai, esindab erinevaid institutsioone ja kohati sobib tsiviilülesannete täitmiseks.
Kuna väärtustega tähistatakse stabiilseid ja püsivaid arusaamu ja põhimõtteid, mis juhivad inimtegevust (Rämmer 2019), annab väärtuste uurimine vajalikke teadmisi mitte ainult neid kujundanud tegurite kohta, vaid võimaldab ka sedasama inimtegevust prognoosida. Noorte väärtuste uurimisele pööratakse tähelepanu suuresti sellepärast, et ühiskonda haaravate väärtuste muutusi täheldatakse esmalt just täiskasvanute maailma sotsialiseeruvatel noortel.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Aiandusturvas on Eesti oluline ekspordiartikkel, mis moodustab turba kaevandamismahust püsivalt üle 90 protsendi ja millel on keskne roll maailma aiandussektoris, sh toidutootmises. Valdav osa turbatoodetest eksporditakse taimekasvatuseks Lääne- ja Lõuna-Euroopa aianditesse.
Demokraatliku riigikorra ja vaba ühiskonnaga kaasnevad ka õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus vastutada oma tegevusega kaasnevate tagajärgede eest. Näiliselt üllaste väärtuste kaitsmise taustal võib toimuda kellegi teise kavandatud varjatud plaanide elluviimine. See tõstatab küsimuse, kuidas mõjutab nähtamatu mõjutustegevus inimeste otsuseid demokraatias ning rahvaüritustel.
Retsidiivsus, teisisõnu korduvkuritegevus on olukord, kus varasemalt kuriteo toime pannud isik paneb toime uue kuriteo. Erinevas kontekstis võivad retsidiivsuse asjaolud erineda. Kindlaks tuleb määrata ajaline piir ning tunnus, mis seostab isiku uue kuriteoga. Ajalise piirina on selles artiklis käsitletud kahte aastat ning uue tunnusena süüdimõistvat kohtuotsust.
Tulenevalt Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikast on Eestil ambitsioonikas eesmärk rekonstrueerida hooned energiatõhusamaks. Tööd tuleb aga teha senisest palju kiiremini ning plaan hõlmab kordades rohkem hooneid kui seni.
Universaalteenuse kehtestamine Eesti elektriturul 2022. aasta sügisel tõi kaasa elektri hinna järsu langemise paljude majapidamiste jaoks, kes eelnevalt olid juhindunud börsihindadest. Kasutades erinevate lepingutüüpide elektritarbimist enne ja pärast universaalteenust, saame hinnata, kas ja kuidas tarbijate käitumine muutus.
Viimase kolme aastakümne jooksul on meeste ja naiste vaheline lõhe hariduse1 ja oskuste osas vähenenud, kuid naiste tööhõivemäär2 ja palgatase on meeste omast endiselt madalamad. Karjäärikatkestused vähendavad tööstaaži, tööga seotud oskusi ja kogemusi ning näitavad püsivat soopõhist suhtumist (Aisenbrey et al. 2009). Üks olulisemaid karjäärikatkestusi on lapse sünd, mis tähistab murdepunkti naiste tööturu aktiivsuses. Naiste karjäär on laste kasvatamise tõttu keskmiselt kolmandiku võrra lühem kui meeste oma (OECD 2019).
Õpetajate järelkasvu, ent samuti seda võimendav tugispetsialistide nappus on asetanud Eesti koolid murrangulise väljakutse ette – vanaviisi edasi minna ei jaksa, ent uusi ja tulevikukindlaid lahendusi veel ei ole.
Pikaajalises hoolduses eelistatakse aina inimkesksemaid ja vajaduspõhisemaid lähenemisi, milleks on vaja rohkemaid töötajaid. Järgmisel kümnel aastal on vaja juurde ligi 3000 uut töötajat, kuid ilma valdkonna arenguteta ei ole suuremat tööleasumist oodata.
Hiina Rahvavabariigi mõju kasv maailmas viimastel aastakümnetel ja pürgimine globaalseks liidriks paneb läänemaailma riike üha sagedamini küsima neile Hiina suunalt suurenevate ja sellega kaasnevate võimalike ohtude kohta.
Uuringust selgus, et elanike teoreetiline rahatarkus ei ole võrreldes eelmise finantskirjaoskuse uuringuga suurenenud ja et suur osa elanikke ei rakenda enda finantsalaseid teadmisi oma pere majandusliku heaolu ja kindlustunde suurendamiseks.
Instrumentaalseid tööväärtusi oluliseks pidavad vastajad eelistavad jääda välismaale, sest nad on rahulolematud Eesti oludega, seevastu eneseväljenduslikke tööväärtusi olulisemaks pidajad eelistavad tagasi pöörduda.
* Eelretsenseeritud artikkel. Uurimistööd on toetanud SA Postimehe Fond Noor-Eesti teadusgrantidest POST23 ja POST214.
Uuringu tulemusi saab kasutada Eesti elukeskkondade ruumilise tühjenemise strateegiliseks juhtimiseks, sest sama hoolikalt kui planeerime uusi elamupiirkondi, peame õppima suunama ka nende kahanemist.
Töö tehti Riigi Teadus- ja Arendustegevuse Toetamise (RITA) programmi raames ning seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
Tuleviku kriisideks valmistudes peame nii kodanike kui ka teiste riikide valitsustega suheldes panema rohkem rõhku prosotsiaalsele käitumisele aitamaks inimesi ja ühiskonda tervikuna.
Uuringu eesmärk oli välja selgitada eesti keele ja võõrkeelte staatuse, õppe, uurimise ja arendamise olukord nii Eestis, kui ka väljaspool Eestit. Selleks anti ülevaade eesti keele ja teiste keelte seisundist, selgitati iga valdkonna uurimisobjektide tugevad küljed ja arenguvajadused, analüüsiti viimase 15 aasta arengutendentse ja probleeme.
* Uuringu tellis Haridus- ja teadusministeerium Euroopa regionaalarengu fondi programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse kaks raames.
Loodi õpiplatvorm, mille kasutajaskond võiks olla laiem kui üksnes kaitseväelased ja ajateenijad, sest vaenulikud riigid peavad infosõda tsiviilisikute ja kõrvalseisjate abiga.
Eestil tuleb valmistuda biotehnoloogiate laialdaseks kasutuselevõtuks, sest bioteadustel ja -tehnoloogiatel on eeldusi kujundada 2040-2050. aastatel maailma majandusarengut.
Loodetavasti pöördub Eesti põllumajandus aina rohkem taastava tootmise suunas, et parandada muldade seisundit ja hoida elurikkust.
Mudeli N-TELG rakendamine toetab noorte toimevõimet ja parandab noori puudutavate otsustuste kvaliteeti, ning lisaks noorsootööle on see käsitlus kasutatav ka laiemate eesmärkide saavutamiseks.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Tulevikukindel on maksusüsteem, mis on kooskõlas soovitud kulutasemega ja millel on kindel, ajas vastupidav maksubaas.
Eestis kui vananevas ühiskonnas on vaja aina rohkem mõelda abivajajate professionaalsele toetamisele ja tagada pikaajalise hoolduse teenuste järjest suurenev rahastamine.
Kohalik rahvahääletus on Eestis seni kasutamata vahend, millega tugevdada esindusdemokraatiat ja vähendada manipulatsioone rahva tahtega.
Referendum võib kaasa tuua võitjate ja kaotajate vahelise lõhe, mida võimendab referendumitulemuste meedias kajastamise viis.
Poliitika mõju sündimusele oleneb riigi üldisest sotsiaalpoliitilisest taustast, toetuste süsteemist ja lapsevanemate sotsiaal-majanduslikust toimetulekust.
Vabaühendustele eraldatavad toetused on suurenenud ja nende määramise kord täpsustunud, kuid toetusmeetmeid saaks veel tulemuslikumaks muuta.
Valitsuse rakkerühmad pakuvad väärtust juhul, kui see formaat ei mugandu järje-kordseks töörühma- või projektiliigiks ning ministeeriumid võtavad vastutuse tu-lemuste elluviimise eest.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Tervishoiukulude rahastusallikate valikul tuleks arvesse võtta, millist mõju avaldavad rahastuse eri viisid leibkondade sissetulekutele ja tarbimisvõimalustele.
* eelretsenseeritud artikkel.
1 Artikkel põhineb Arenguseire Keskuse raportil (Võrk, Piirits 2020), mille arvväärtusi on pikendatud ja uuendatud.
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020 struktuuritoetused tõid Eestile ligi 4,4 miljardit eurot ja kasvatasid toetatud ettevõtete tootlikkust pea poole võrra.
Võiksime kaaluda mõningate Läti ja Leedu julgeolekupoliitikas leiduvate suundade ülekandmist Eesti julgeolekupõhimõtetesse.
Meie üldhariduskool vajab uut hindamissüsteemi, mis ei mõõdaks peaasjalikult puudujääke, vaid toetaks ja peegeldaks õpilase arengut.
* Eelretsenseeritud artikkel
Suhteliselt suur osa uuringus osalenutest ei tunneta vägivallategude vägivaldsust.
Euroopa Liit saab liikmesriigi huve esindada ainult siis, kui too ise suudab oma eesmärgid täpse ja selge sõnumina ELi institutsioonideni viia.
Arctic Connect võib ohustada Euroopa telekommunikatsiooni strateegilist autonoomiat, samas suurendada Hiina luureinfo kogumise ja infoturbe võimekust.
* Eelretsenseeritud artikkel
* *Artikkel „Handing over infrastructure for China’s strategic objectives ‘Arctic Connect’and the Digital Silk Road in the Arctic“ on ilmunud Sinopsis’e kodulehel (Jüris 2020). Eesti keelde tõlkinud Piret Lemetti.
Eestis tuleks vähendada ebatõhusate käskude-keeldude kuhjumist õiguskorras ning suurendada haldusõiguslike normide ettevalmistamisel õigusteaduse osakaalu.
* Eelretsenseeritud artikkel
Ühiskond võidab, kui avalik võim suudab mitmekülgses koostöös kasutada läbimõeldult ning läbipaistvalt ära vabaühenduste eeliseid.
Küllaltki erineva ülesehitusega pensionisüsteemid saavad olla tõhusad hoolimata pensionireeglite ja rahastamisviiside erinevustest.
Kõrgeimad kontrolliasutused määratlevad kõige tähtsamate huvirühmadena auditeeritavaid, seaduseandjat ning täitevvõimu, seni on aga harvem kaasatud laiemat avalikkust.
On asustusüksusi, mis tagavad ühistranspordi väga hea kättesaadavuse peaaegu kõigile elanikele, kuid on ka neid asustusüksusi, kus nõutud kriteeriumidega ühistranspordi peatusi üldse ei ole.
* Analüüs on tehtud projekti GEOSTAT3, nr 08143.2016.002-2016.752 raames.
Eesti vajab seenioritöö tegijate täiendusõppe süsteemi, et viia seenioritöö uuele professionaalsele tasandile.
Europarlamendi uue koosseisu kohustus on võtta ette Euroopa Liidu aluslepingute muutmine.
* Eelretsenseeritud artikkel. Ingliskeelne versioon artiklist: Rosentau, M. (2018).
Stsenaariumid aitavad näha ohte ja võimalusi ning kujundada mõistliku tööturustrateegia. Meie tulevik sõltub aga sellest, kuhu suuname oma jõu ja ressursid.
Kaugvaade tööturu tulevikku aitab kujundada elanike ootustele ja vajadustele vastava sotsiaalkaitse.
Täpse statistika tegemiseks on tarvis kasutada koos võimalikult palju registrites olemasolevaid andmeid – mida rohkem lähteandmeid, seda parema kvaliteediga tulemusi on võimalik saada.
Venemaa heidutamine Balti regioonis on võimalik, aga see nõuab lisaks senistele pingutustele oluliselt enam leidlikkust, heidutuse esiplaanile seadmist ja regionaalset strateegilist koostööd teiste Balti riikidega.
Eesti on lähisuhtevägivalla süsteemsel ennetamisel ja tõkestamisel sabassörkija rollis.
Mehed ja naised saavad ajateenistuses ühtviisi hakkama ning sugu pole toimetulekul määrav.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Ainulaadne, väärtusahelal põhinev ettevõtete arengumudel peegeldab ettevõtte arenguetappidele vastavaid investeerimisvajadusi ning majandustegevuse haaret rahvusvahelises konkurentsis.
* Artikkel on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel tootlikkuse pikaajaliste arenguperspektiivide uurimisprojekti raames.
Jätkusuutlik majanduskasv Euroopa üleminekumajandustes eeldab ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamist ekspordist õppimise ja innovatsiooni teel, mille tarvis on vaja teada ekspordi ja innovatsiooni seoseid ning mõjutegureid.
Tootlikkust mõjutavad praegu ja ka tulevikus enim inimkapital, teadus- ja arendustegevus ning turgude ligipääsetavus.
* Artikkel toob välja esialgsed tulemused Arenguseire Keskuse tellimusel tehtavast uuringust, mis on osa ettevõtete tootlikkuse arengustsenaariumide uuringuprojektist ja otsib võimalusi ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks järgmise 10–15 aasta jooksul. Uuring on valminud Tallinna Tehnikaülikooli ja Mõttekoja Praxis koostööna.
** Eelretsenseeritud artikkel.
Üleminek sotsialistlikult majandussüsteemilt kapitalistlikule tõi kaasa põhjalikud muutused Eesti tööhõive struktuuris. Pole olemas ühest vastust, milline hõivestruktuur toetab parimal viisil majanduse edenemist, kuid aina enam hinnatakse mitmekülgsete teadmiste ja oskustega töötajat.
Statistikaamet on töötanud välja brutotulu muutusel ja rändesaldol põhineva lihtsustatud metoodika riigi või selle piirkondade konkurentsivõimele kiire eelhinnangu andmiseks.
Riigisüsteemis tehtud ümberkorralduste eeskuju vääriks rakendamist ka kohalikes omavalitsustes.
Eakate alaesindatuse tõttu arvutikasutajate seas ei saa ainult veebiküsitlust kasutavaid uuringuid lugeda Eestis rahvastiku puhul esinduslikeks.
* Eelretsenseeritud artikkel
Ligikaudu pooled kõikidest Eestisse saabunud uussisserändajatest soovivad end siduda Eestiga pikemaks ajaks. Aja jooksul nende suhtlemine eestlastega muutub küll aktiivsemaks ja eesti keele oskus paraneb, kuid neile tuleb pakkuda rohkem võimalusi eesti keele õppimiseks.
Islamiradikaliseerumise ja terrorismi juures mängib suurt rolli grupi mõju, seetõttu peaks pöörama rohkem tähelepanu uussisserändajatest islamikogukonna integreerumisele Eesti ühiskonda ‒ terroriorganisatsioonidega liitumine on pigem ratsionaalne valik, mitte inimese tahtest ja kontrollist sõltumatu protsess.
* Artikkel tugineb Sisekaitseakadeemias kaitstud magistritööle „Islamiradikalismi ohtude ennetamise meetmed Eestis” (Raidla-Puhm 2017).
Eesti seisukohast on tähtis, et EL peaks kinni normidest ja väärtustest, et hoida liidu ühtsust ja oma normeloovat rolli rahvusvahelisel areenil ka Ukraina konflikti vältel.
* Artikkel koos lisadega on avaldatud Eesti Välispoliitika Instituudi mõttepaberina: http://www.evi.ee/wp-content/uploads/2017/08/43.-Normeloov-v%C3%B5im.pdf
Erakondadel on kasulik teada, milliseid valijarühmi on nende võimuses mõjutada, sealjuures tuleb tähelepanu pöörata ka neile valijagruppidele, kellel veel ei ole eelistusi välja kujunenud.
* Artikkel põhineb autori magistritööl (Järvan 2017).
* Eelretsenseeritud artikkel.
Valimisosaluse langust vedasid peamiselt suuremad linnad, valdade ühendamised mõjutasid valimisosalust vähemal määral.
Riigikontroll on leidnud, et kohalike omavalitsuste hoonetes on enamasti küll palju pinda, kuid märkimisväärne osa hooneid on amortiseerunud ja vajavad ülalpidamiseks suuri investeeringuid.
Õppimist väärtustav ja seda päriseluga rohkem seostav koolikultuur vähendab soolisi lõhesid, aitab välja arendada iga lapse võimeid ning toetab eriti poiste õppimist.
Sotsioloogiline käsitus näitab, et Eestis ja teisteski Kesk- ja Ida-Euroopa riikides mobiliseerivad erakonnad valijaid pigem identiteedi ja väärtuspõhiste lõhede alusel, mitte niivõrd vanadele headele klassivastuoludele rõhudes.
* Artikkel põhineb autori doktoritööl „The Sociological Approach in Party System Analysis: The Baltic Sates in the Central and Eastern European Context“, mis kaitsti Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis 20.04. 2017. Töö juhendaja oli riigiteooria professor Leif Kalev ja oponentideks Rein Ruutsoo (Tallinna Ülikool) ja Paul G. Lewis (London Open University) (Saarts 2017).
Euroopa konkurentsivõimest ja tootlikkuse kasvuallikatest räägitakse palju nii teadus-, poliitika- kui ka äriringkondades. Võrreldes 15 varem Euroopa Liiduga liitunud riigi ning Šveitsi, Norra ja Islandi regioone „uue” Euroopa piirkondadega, ilmnevad regioonide tootlikkuse kasvus märkimisväärsed erinevused.
Eesti tervisepoliitikat tuleks strateegiliselt juhtida nii, et meie inimesed elaksid tervena võimalikult kaua, säilitades töövõime ja elukvaliteedi, ning püsiksid tööturul ka kõrgemas eas.
Rootsis toimunud protestiliikumised on enamasti kohaliku tähtsusega ja suhteliselt rahulikud. Samas on inimeste aktiivsus valimisvälisel perioodil mänginud vahel olulist rolli (vähemalt kohalikus) poliitikas. Ka Eesti protestiaktsioonide süstemaatiline analüüs annaks meile inimeste poliitilisest aktiivsusest terviklikuma pildi.
Protestide radikaalsuselt ja liikumiste ulatuselt jääb Eesti märgatavalt Euroopast maha.
Eesti riigil puudub teave, kui palju on isikutel tasumata kohustusi ja riigil laekumata nõudeid ning milliseid võimalusi on kasutatud võla sissenõudmiseks. Kui tasumata riiginõuete sissenõudmisel soovitakse jätkata kohtutäituritel põhineva süsteemiga, tuleks üle vaadata kohtutäiturite tasustamise süsteem ja leida ühiskonnale sobivam mudel.
Akadeemiliste töötajate, sh õppejõudude roll on luua riigi tuleviku intellektuaalne ja sotsiaalne võimekus. Sellepärast on vaja teada, kuidas mõistavad oma rolli õppejõud ise ning millised ootused on nende suhtes üliõpilastel ja kogu ühiskonnal.
* Artikkel põhineb Tartu Ülikooli uuringul: Vadi, M., Reino, A., Aidla, A. (2014). Õppejõud ja üliõpilane: rollikäsitluse vaade. SA Archimedes Programmi Primus toetusel kogutud andmestik, Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel.
Aastatuhandete tagusest ajast on meil õppida, et surnuga ümberkäimise viise on palju, mistõttu ei peaks me ka praegu kedagi hukka mõistma selle järgi, kuidas oma surnud lähedastega talitatakse. Tähtsam on võtta surma elu loomuliku osana.
Riigiametnike küsitlus selgitab, miks õigusloome normid ja faktid ei ole kooskõlas ning miks võtab meie inimeste, ettevõtete ja loodusega arvestava teadmuspõhise õigusloomekultuuri kujunemine palju aega.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Euroopa Liidul ja liitlastel tuleb rakendada otsustavaid meetmeid, et Venemaa-vastased sanktsioonid täidaksid oma eesmärki ja päästaksid Ukraina Venemaa surve alt.
Lasteaiad aitavad ühiskonnas vähendada hariduslikku ebavõrdsust ja vaesust ning sellepärast tuleb muudatused lapsehoiuteenuse kättesaadavuse parandamiseks kavandada nii, et need ei vähendaks alushariduse kvaliteeti.
Töö, töötajad, tööandjad, -suhted ja -keskkond muutuvad väga kiiresti, seetõttu peab muutuma ka töötervishoiu ja tööohutuse poliitika. Taustateadmine aitab ümberkorraldusi teha targalt.
Haldusreformi ei peaks käsitlema kui legomängu, kus liita või lahutada saab vaid olemasolevaid haldusüksusi. Laiali valgunud linnade kontekstis oleks mõistlik esmalt liita linnale naaberomavalitsuste linnastunud piirkonnad. Seejärel tuleks linnaregiooni ümbritseva territooriumi uute piiride tõmbamisel luua võimalikult hästi toimetavad maaomavalitsused, kus keskendutaks maapiirkonnale olulistele valdkondadele.
* Eelretsenseeritud artikkel. Artiklis on refereeritud Kertu Anni magistritööd. Nii magistritöös kui ka artiklis on kasutatud refereeringuid Ann Marksoo Tartu linnasiirde ajaloo ülevaatest (Marksoo 2005) koguteoses „Tartu: ajalugu ja kultuurilugu” (Pullerits 2005) ja sellest koguteosest.
Eestis puudus seni ülevaade, kas meie ettevõtete personali mitmekesisusel on seost tulemuslikkusega. Alustati ettevõtete juhatuste liikmete uuringust. Mitmekesisuse tunnustena käsitletakse enamasti sugu, vanust, rahvust, aga ka haridust, väärtusi, iseloomuomadusi jms.
* Praxise uuring „Mitmekesisus Eesti ettevõtetes“ oli osa Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi võrdse kohtlemise edendamise projektist, mida fiantseerisid Euroopa Komisjon Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmist PROGRESS (2007–2013), EV Sotsiaalministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool. Uuringu aruande autorid on ühtlasi selle artikli autorid (Kupts, Rell 2015).
Ülikoolide regionaalsete kolledžite suurimat väärtust – inimkapitali ja võrgustikke – tuleks õppe- ning teadus- ja arendustegevuse kõrval rakendada senisest enam piirkonna arendusvõimekuse tõhustamiseks.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Kogemusliku õppe üks osa on praktika, mis võimaldab üliõpilastel rakendada ülikoolis omandatud teadmisi ning vastupidi, vahetada teadmust praktikabaasi ja ülikooli vahel.
*Eelretsenseeritud artikkel on valminud teadus- ja innovatsiooniseire (TIPS) programmi uuringu 4.2 baasil (vt täpsemalt www.tips.ut.ee).
Eesti tööturg ootab tulevikutöötajaid. Nende õpetamiseks vajame muudatusi hoiakutes ja haridussüsteemis.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Eesti rändepoliitika kujundamine eeldab selgete eesmärkide püstitamist ning koostööd neist eesmärkidest lähtuvate, meie vajaduste ja võimalustega arvestavate poliitikameetmete elluviimisel.
Tööjõud on rahvusvaheliselt järjest liikuvam, mistõttu tulebki meil harjuda sellega, et Eesti inimesed lähevad aegajalt tööle mujale ja teistest riikidest tullakse Eestisse. Seejuures peab aga riigil olema selge arusaam, keda me siia ootame ja kuidas tulijaid lõimida nii, et nendega ei kaasneks uusi sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid.
Eesti on 2018. aasta esimesel poolel Euroopa Liidu eesistuja. Kas ja kuidas on meie ametnikud selleks valmis ning mida on neil vaja juurde õppida, uuriti aastail 2002–2013. Nende uuringute põhjal on antud hulk soovitusi ametnike koolitusvajaduste väljaselgitamiseks.
Perevägivald on juba pikemat aega Eestis avalikkuse tähelepanu all ja üha rohkem on aruteludesse kaasatud nii tegevjuristid – prokurörid, kohtunikud, advokaadid jt – kui ka õigusteadlased ja Justiitsministeerium.
Kahe suure, ka Eestis tehtud rahvusvahelise uuringu – Globaalse Ettevõtlusmonitooringu (GEM) ja Globaalse Ettevõtlusarengu Indeksi (GEDI) – tulemuste seostamine toob välja takistused, mis pärsivad ettevõtete arengut. Ühtlasi näitab analüüs, kuidas soodustada innovaatiliste ettevõtete kasvu.
Uuringud näitavad, et tehnoloogia iseenesest ei too kedagi valimiskastide juurde, küll aga võib see lihtsustada kodanike osalemist poliitikas. Samal ajal tuleb arvestada, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tulemusi ei tohi hinnata kohe, sest nendega harjumine võtab aega.
Eesti pinnal on ajaloo jooksul elanud lisaks põlisrahvale – eestlastele – veel mitmete rahvuste esindajaid, on tuldud ja mindud, sageli on need tulekud ja minekud olnud vägivaldsed ja verised.
Eestikeelne sõna „lõimumine” tekitab seose lõime ja kangakudumisega. Artiklit pealkirjastades mõtlesimegi lõimumisest kui teatud sotsiaalsest kangast, mida hoiavad koos eri jämeduse ja tihedusega lõimed ehk ühiskonna sotsiomateriaalne struktuur.
Eestis on 25 aasta jooksul tekkinud kaks teineteisest eraldatud telemeedia ruumi. Venekeelsete elanike haaramiseks eestimaisesse inforuumi on vaja teha senisest suuremaid pingutusi.
Kavandatava venekeelse meediakompetentsi keskuse ülesanne on ennekõike vahendada venekeelsele sihtrühmale elu Eestis ja Euroopas selle mõiste kõige laiemas tähenduses.
Taasiseseisvumine seadis Eesti ühiskonnale ülesande tagada eestikeelne haridus kõigile Eesti elanikele. Rahvusvähemuste keeles haridust pakkuvad koolid teevad juba üle 20 aasta keerulist, ent tänuväärsest tööd eestikeelse õppe rakendamiseks.
*Artikkel põhineb 2013. aastal Tartu Ülikooli Narva kolledžis Eduko programmi raames tehtud uuringul ning selle alusel avaldatud artiklil: Raik, K., Kostjukevitš, I., Rootamm-Valter, J. (2013). Subject area teachers' professional competence development needs during the transition to teaching in a second language. – Problems of Education in 21st Century, vol 57, pp 111–123.
Ettevõtlus on ühiskonna tähelepanu all. Jätkusuutliku ettevõtluse eesmärk on ettevõtja ja ühiskonna huvide ühitamine.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Käesoleva Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodi (2014–2020) üks eeltingimusi (ex ante conditionality) on Euroopa Liidu seatud nutika spetsialiseerumise (smart specialisation) strateegiate olemasolu struktuurivahendeid kasutavates riikides ja regioonides. Lihtsustatult võib öelda, et edukas rahataotleja tugineb nutika spetsialiseerumise strateegiale. Seetõttu võib mõista, et terminit on hakatud laialdaselt kasutama ning otstarbekas oleks alustuseks selgitada selle kujunemislugu ja olemust.
Loomemajanduse arendamine tähendab sektoriülese poliitika kujundamist. Selleks tuleb loomemajanduspoliitika (paremini) siduda ettevõtlus-, innovatsiooni-, turismi- jt poliitikatega, eelduseks on koostöö ja paindlikkus.
* Eelretsenseeritud artikkel.
Autor avab riigi majandusmudelit käsitleva diskussiooni ja analüüsib ühistulise ettevõtlusvormi rolli selles mudelis.
Tulemuste mõõtmise süsteemi kujundades tuleb põhimõtteliselt otsustada, kumb eesmärk on olulisem, kas vastutuse suurendamine või tulemuste sisuline parandamine.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Isiku inimõigused ei sõltu tema seksuaalsest orientatsioonist ning heteronormatiivne õigussüsteem marginaliseerib teatud seksuaalse orientatsiooniga inimesi.
Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevus on edukas, kui on välja arendatud selle innovatsioonipoliitiline tugisüsteem.
*Artikkel on kirjutatud haridus- ja teadusministeeriumi sihtfinantseerimise projekti nr TMJJV 0037 „Väikeriigi innovatsioonisüsteemi arendamise ja rakendamise rajasõltuvuse mudel” toetusel.
Tööjõuvajaduse prognoos viitab kutseharidusega töötajate nõudluse kasvule. Tööandjate arvates ei vasta kutseharidus vajadustele ega taga piisaval hulgal pädevaid töötajaid tööturul.
Üleminek haridussüsteemist tööturule ning kasvuperest lahkumine ja oma iseseisva pere loomine on nooruse kui eluetapi määratlemise kesksed tunnused.
Õppejõu ja üliõpilase loometegevuse tulemusel valminud originaalne õppematerjal kuulub autoriõiguse kaitsealasse.
Ühiskonna turvariskide tuvastamine, ennetus ja kõrvaldamine oleneb siseturvalisusvaldkonna juhtide võimekusest.
*Artikkel on koostatud Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja loometegevuse programmi raames ning kajastab autorite isiklikke seisukohti.
Turupõhimõtetel toimiv koolivalik taastoodab nn heade ja mitte nii heade koolide fenomeni, koondades lapsi vanemate taustakarakteristikute ja nende registreeritud aadressi ning ettekoolitamise alusel.
Riigi innovatsioonisüsteemi toimimise tagab innovatsioonipoliitika, mille keskne element on teadus- ja arenduspoliitika.
*Uurimust toetati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi kaudu.
Riigi toimimiseks vajalikud institutsioonid loodi sõjaeelseid struktuure aluseks võttes, kuid ajaloolise järjepidevuse rõhutamise tõttu tekkisid riigikaitses omavahel konkureerivad jõud.
Mitte-eestlastest ametnike arv on 1990. aastate algusega võrreldes ligi kümme korda vähenenud. Demokraatlik valitsemine põhineb osalusel ja kaasatusel.
*Artikkel on valminud Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi projekti „Transition versus Transformation” (PIRSES-GA-2011-295232) raames.
Tasakaalu leidmine vaba konkurentsi ja regulatsiooni vahel sõltub suuresti sellest, mida konkurentsi või regulatsiooniga soovitakse saavutada.
Uuringud kinnitavad, et Eesti on taasiseseisvumisest alates olnud väljarännumaa.
*Uurimistööd toetas osaliselt Eesti Teadusfondi grant nr 8789.
Eestis toimiv ei väljenda klassikalist parlamentarismi ega konstitutsioonilist võimude lahususe printsiipi, vaid siin toimib korporatiivne partokraatlik võimumudel.
Eesti riigiasutuste sotsiaalmeedia lehtede kasutajatele tundub, et riigiasutused ei ole tihti nende kaasamisest ja arvamusest huvitatud.
Riik ootab rahvalt tunnustamist, ent rahvast ei ole riigivõimu teostamisel piisavalt usaldatud. Otsedemokraatia aitab saavutada poliitiliste otsuste legitiimsust.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Innovatsioonipoliitika oluline küsimus on, kuidas riigihangete abil ettevõtluskeskkonda teadlikult kujundada ja innovatsiooni toetada.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Muutuste ellurakendumine tähendab sotsiaalsete sidemete ümberkorraldusi. Uutmoodi ja paremini korraldatud sotsiaalsed sidemed on neoliberalismi ajal ja suureneva konkurentsi tingimustes vähe kasutatud vara.
Sotsiaalteaduses ja poliitikas on viimastel kümnenditel esile kerkinud julgeoleku-, keskkonna- ja poliitiliste riskidega seotud küsimused.
Avaliku halduse mõiste ja sisu muutub pidevalt. Praeguses kriisijärgses majandussituatsioonis on tähelepanu keskmes administratiivsed struktuurid, nende elujõulisus ja jätkusuutlikkus.
Keerulisi probleeme, sealhulgas politsei valdkonda kuuluvaid narkoprobleeme, aitab lahendada erineva tausta ja kultuuriga inimeste usaldusel, partnerlusel ja läbirääkimistel põhinev koostöö – koosvalitsemine.
Euroopa sotsiaalse mudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et üha suurem osa tööealisest rahvastikust, eriti hoolduskoormusega naised osaleksid tööturul ning teeksid seda kauem kui varem.
*Artikkel põhineb Euroopa Liidu 7. raamprogrammi rahastatud projekti „Kohalike heaolusüsteemide mõju naiste tööhõives osalemisele” (FLOWS) andmetel. Projekti koordineerib Aalborgi Ülikool Taanis.
Kõrgharidusega kaasnevate eeliste tõttu tööturul on Eestis iga teine täiskasvanu veendunud, et kõrgharidust tasub taotleda ka siis, kui olud selleks pole soodsad.
Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid kimbutab raha ja tippspetsialistide nappus, vähene koostöövalmidus ning halvenenud ekspordinäitajad.
Tugevnevas majanduskonkurentsis on poliitikute huviorbiiti tõusnud õpetaja – õpetajakoolitus, õpetajate pakkumise ja nõudluse klapitamine ning tulevaste ja praeguste õpetajate õpetamiskvaliteedi ja arengu kindlustamine.
Tervisesüsteemi eesmärgi – pikem eluiga ja rohkem tervelt elatud aastaid – saavutame tervishoiu eri tasandite koostöös.
Lihtsakoelise väljarändajate tagasimeelitamise asemel vajab Eesti läbimõeldud hargmaisuse poliitikat.
Sultanismist kui autokraatlikust riigikorrast rääkides tuleks eristada kolme alaliiki – traditsioonilist ning uus- ja järeltotalitaristlikku sultanismi.
Suur osa saadikute esitatud seaduseelnõudest on ekspressiivse funktsiooniga ega hakka kunagi mingit valdkonda reguleerima.
*Põhineb artikli autori 2011. aasta novembris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööl „Private Member’s Bills in Parliament – a Comparative Study of Finland and Estonia”.
Üleilmses konkurentsis edu saavutamiseks peab Eesti parandama oma rahvusvahelist positsiooni innovatsioonipoliitika instrumentide süsteemsel rakendamisel.
*Eelretsenseeritud artikkel. Uurimust toetati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi kaudu.
Energeetikasektori järgmise kümnendi teravad probleemid on tööjõu vananemine ja kõrgharidusega inseneride nappus.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Riigikohtu üldkogu tunnistas asjas nr 3-4-1-16-10 karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduse vastaseks. Eesti on taas olukorras, kus tuleb otsida vastust küsimusele, mida teha (ohtlike) korduvkurjategijatega.
Artikkel analüüsib aluspõhimõtete alast Riigikohtu praktikat ja riigiõiguskirjandust ning toob välja kehtivad põhiseaduse aluspõhimõtted.
*Artikkel põhineb autori raamatu “Põhiõigused, demokraatia, õigusriik” (2011) sissejuhataval artiklil ning väljendab autori isiklikke vaateid.
Euroopa Nõukogu meditsiinitoodete võltsimise ja rahvatervist ohustavate kuritegude konventsioon on esimene rahvusvaheline leping, mis lõimib rahvatervise kaitse ja kriminaalõiguse.
Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu auditooriumi laiendamiseks tuleb ringhäälingu rahastamine viia lähemale Lääne-Euroopa tasemele.
*Artikkel põhineb autori Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööl “EU media policy and survival of public service broadcasting in Estonia 1994–2010”. – http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17927/joesaar_andres.pdf?sequence=1
Eesti koolidele tuleb jätta õigus kujundada ise oma õppekava ja hindamissüsteemi, samas tuleks piirata koolide võistlemist õpilaste pärast.
Poliitikahariduses on probleemiks ühiskonna ja demokraatia mõistete ebamäärasus, inimese ja ühiskonna, kodaniku ja riigi eraldatud käsitlemine.
Turvalisustunde tähtsust on raske ülehinnata. Paljude ühiskonnas laiemalt ilmnevate riskide juhtimine sõltub sisejulgeolekupoliitika ja -õiguse kvaliteedist.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Lõhe vähendamiseks on vaja teada selle tekke põhjusi.
Poliitikas soolist võrdsust toetavatele inimestele valmistasid 2011. aasta Riigikogu valimised pettumuse, sest eelmistega võrreldes vähenes naiste osakaal nii nimekirjades kui ka valitute hulgas.
Eesti majanduspoliitika puhul ei saa rääkida jätkusuutlikust arenenud riikidele järelejõudmise strateegiast.
Majanduse tsüklilise arengu paratamatus kehtib ka Eesti majanduse kohta.
*Käesoleva artikli statistiline andmestik on toodud seisuga 20. mai 2011.
Euroopas jääb järjest vähemaks riike, kus vangidele kehtib automaatne seadusest tulenev hääleõiguskaotus nagu Eestis.
Julgeolekusektorit peetakse tihti üksnes valitsuse mängumaaks, tegelikult on julgeolekuteemade käsitlemisel oluline roll rahva esinduskogul parlamendil.
Politsei usaldusväärsus sõltub paljuski sellest, kuidas politseis mõistetakse kohustust oma tegevust rahvale selgitada ja põhjendada.
Andmekaitsedirektiivi Eesti õiguskorda ülevõtmise õnnestumist saab hinnata Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt.
Eestil pole kindlat perepoliitilist visiooni ega ressursse, et sidusat ja toetavat perepoliitikat luua.
Suur sõltuvus keskvalitsuse määratavatest vahenditest pärsib kohalike omavalitsuste tegevusvabadust, sõltumatuse tagamiseks tuleks suurendada omavalitsuste kontrolli all olevate tulude osakaalu.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Eesti haldusreformide ettevalmistajaid on rohkem huvitanud maakaartide ümberjoonistamine kui omavalitsuste juhtimise sisuline pool.
Eesti omavalitsussüsteemi muutmine ei takerdu poliitikate ja analüüside puudumise taha, takistused on sügavamad ja institutsionaalsemad, kui tajutakse.
Eesti avalikus juhtimises ei teadvustata, et kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine hõlbustab tööd ja aitab probleeme lahendada.
Selge on see, et maailmas ja igas riigis tuleb muuta majandus energia ja toorme säästmiseks rohelisemaks, keerulisem on hakata selles suunas tegutsema.
Üha enam suureneb poliitikas massimeedia osakaal ja väheneb erakondade liikmeskondade tähtsus, sest meedia on kiirem tee valijani kui parteiliikmete kaudu tehtav agitatsioon.
Euroopa tasandil toimivad erakonnad võimaldavad kontrollida riigiülest võimu Euroopas.
Noorte arvates käsitletakse tööhõive ja tööturule sisenemise probleeme meediaväljaannetes, mis ei ole nende hulgas populaarsed.
Sotsiaalse sidususe arendamisel on haridussüsteemil määrav roll, seega on tähtis üldhariduskoolide gümnaasiumiastme ja kutsekoolide hariduse sisu.
Avatud innovatsioon on populaarsemaid kontseptsioone innovatsiooniteooria arengus. Üha enam on hakatud tähelepanu pöörama ka avatud innovatsioonil põhinevale poliitikakujundamisele ja selle ees seisvatele väljakutsetele.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Otsedemokraatia ei lahenda õigusloome küsimusi tingimata paremini kui esindusdemokraatia.
Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Komisjon annavad Euroopa Liidu õiguse rikkumise korral füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele kohtulikke ja kohtuväliseid õiguskaitsevahendeid.
Eestis väärib senisest laiemat arutelu, mida mõista tasuta hariduse andmise all ning millal on laste õigus tasuta haridusele ohustatud.
Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid.
Kuigi Läänemere riikide koostöö süvendamine oleks Eestile mitmes valdkonnas kasulik, ei saa seda veel pidada meie välispoliitika prioriteetseks eesmärgiks.
Kui Eesti Pank peaks taotlema, et tema ülesannete täitmiseks vajalikke määrusi annaks valitsus või rahandusminister, ei saaks enam rääkida sõltumatust keskpangast.
Omavalitsuste liitumisi ja reforme kavandades on otstarbekas rahalise kokkuhoiu asemel seada eesmärgiks efektiivsuse tõus.
Tervisesüsteemi rahaline jätkusuutlikkus on olnud alati Eesti tervisepoliitika keskmes. Äsjane finantskriis on tõstnud selle poliitiliselt esmatähtsaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.
Riigil ja omavalitsustel tuleb eelarve kärbetest hoolimata leida tõhusaid sotsiaalpoliitilisi meetmeid majandusraskustesse sattunud laste ja perede toetamiseks.
Üksikisiku valmisolekut maksta makse kohustatud määral õigeaegselt mõjutavad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tegurid ning nende koosmõju.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Artiklis vaadeldakse lähemalt, millised on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted ning kuidas neid leida.
Prantsuse parlamendi mõlema koja liikmetest koosnev kongress võttis 21. juulil 2008 Versailles’ lossi istungisaalis vastu põhiseaduse muutmise seaduse “moderniseerida viienda vabariigi institutsioonid”.
Eesti immigratsioonipoliitika on iseseisvuse taastamisest alates olnud stabiilne ning piiranud sisserännet nagu teised Euroopa riigid.
Sidusrühmadega koostöös valminud arengukava pole ainult valla- või linnavalitsuse sisene, vaid kogu omavalitsuse arengut suunav dokument.
Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Eestis on riigi arengu seisukohalt hädavajalik ja ka teostatav.
Eesti formaalhariduse näitajad on suhteliselt heal tasemel, kuid täiskasvanute seas pole õppetegevuses osalemine meil erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest eriti populaarne.
Kodanikuühenduste ja ettevõtete liitude kaasamisest seadusloomesse võidavad nii riik kui ka kõik kaasamise osapooled.
Siseaudit Eestis on uuenduslik, siseaudiitorite ettevalmistus hea ja töökogemus mitmekülgne. Eesti ja Põhjamaade siseauditis ei ole võimalik eristada ühtset ega erinevat mustrit, sest liiga palju on üksikuid sarnaseid ja erinevaid jooni.
Euroopa Liidu liikmesriikide mõjukuse, huvide ja koalitsioonivalmiduse tundmine on peamisi edutegureid, mis võimaldab planeerida tõhusaid läbirääkimisi.
Kõrghariduse arengukavade korrastamine aitaks oluliselt vähendada kõrghariduspoliitika juhtimisega seotud töö-, aja- ja rahakulu.
Regioonide erinev majandusareng tekitab probleeme riigile tervikuna, seetõttu püüavad valitsused avaliku sektori poliitika ja programmide abil vähendada regioonide majandusliku arengu erinevusi. Selliste programmide edukus eeldab regionaalarengu erinevuste adekvaatset hindamist.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Eesti töötleva tööstuse struktuur on aegunud ning vajab kiireid ja kardinaalseid muudatusi suurema lisandväärtuse suunas.
Jaapani kogemuste põhjal võib öelda, et inimeste tööturukäitumist mõjutavaid hinnanguid on võimatu kiiresti muuta.
Seaduseelnõude seletuskirjade normatiivsed sisuanalüüsid näitavad, kuivõrd Eesti ministrid koos ministeeriumide ametnikega suudavad täita teadmistepõhise poliitika ja parema õigusloome põhimõtteid meie inimeste elu ja tööd mõjutavas seadusloomes.
Õigusaktide mõjude põhjalik hindamine võimaldab parandada tulevikus langetatavate otsuste ja nende põhjal kujundatud õigusloome kvaliteeti.
Parteide rahastamine ja valimiskampaaniate spiraalina suurenevad kulud on ühiskonna tulisemaid vaidluspunkte, mis kerkivad eriti teravalt esile poliitikuid puudutava suuremahulise korruptsiooniskandaali järeltõugetes või vahetult pärast valimisi.
Eesti õigusruumis on mitmeid valdkondi, kus õigusnormidega kehtestatud regulatsioon või nende kohaldamise praktika võib olla vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu käsitlusega.
Sotsiaalpoliitika meetmetest on Eestis kõige rohkem diskussioone tekitanud vanemahüvitis, mis lisati perepoliitika meetmete paketti 2004. aastal.
Eesti poliitika uuenemisvõime on madal, eriti ilmekalt paistab see silma majandussurutise ajal. Artiklis käsitletakse, missuguseid muutuste ressursse võib leida meie poliitilises kultuuris.
Uuringud infotehnoloogia juurutamisest hariduses on avastanud sarnasusi nii riikide kui ka haridustasemete vahel. Need ühised suundumused ongi olulised probleemide tuuma mõistmiseks.
Saarelisuses peituvad nii ohud kui ka võimalused: ühelt poolt seab eraldatus tõkked saare sotsiaal-majanduslikule arengule, teiselt poolt pakuvad saared elamiseks head keskkonda – omanäolist loodust ja kultuuripärandit, traditsioone ja turvalisust ning tugevat identiteeti.
Eesti on avaldanud valmisolekut olla avatud edumeelsetele arengutele, kaasa arvatud masstootmise asendamisele nüüdisaegse teadusmahuka tootmisega. Aeg on minna sõnadelt üle tegudele.
Artikkel annab ülevaate Eesti üldhariduskoolide õpilaste õpitulemustest rahvusvahelises võrdluses ja kirjeldab meie üldharidust varitsevaid ohte. Eesmärk on välja tuua asjaolud, mida tuleks hariduspoliitika kujundamisel arvesse võtta.
Viimasel ajal on mitmed Eesti poliitilised jõud väljendanud seisukohta, et avalikkus peab senisest enam osalema nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse poliitilistes otsustamisprotsessides.
Värsked uuringud kinnitavad varasemaid hinnanguid, et Euroopas, sealhulgas Läänemere piirkonnas, valitseb kuritegeliku koostöövormina isiklike suhete võrgustik, mida kurjategijad edukalt ära kasutavad.
Praegune vanemahüvitise arvutamise skeem vanema töötamise korral tekitab olukordi, kus ühe teenitud lisakrooni tõttu võib hüvitis väheneda mitme tuhande krooni võrra. Palkade ja hüvitiste suurenedes see probleem süveneb.
Noorte kaasamine valimisnimekirjadesse ja erakonna juhtorganitesse on erakondadele nende tulevikku silmas pidades eluliselt tähtis.
Riikide poliitika- ja teadusaruteludes räägitakse sageli poliitilisest kultuurist, meie kultuuriruumis on aga vähe teavet poliitilise kultuuri sisu ja Eesti poliitilise kultuuri iseloomulike joonte kohta.
Uus perekonnaseaduse eelnõu on kutsunud Eestis esile tuliseid vaidlusi, sest püüdes kaasas käia ühiskonna muutustega, lähevad eelnõus sisalduvad põhimõtted lahku juurdunud sotsiaalsest praktikast.
Eesti Diplomaatide Kool koostas Riigikogu tellimusel uurimuse Eesti esindatusest ja osalemisest Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu töörühmades.
Artikli eesmärk on käsitleda õigusdogmaatikat ja õiguse printsiipe tegevusjuhistena õigusele vastavate otsustuste leidmisel. Mõlemaid meetodeid tuleb eriti arvestada konstitutsioonikohtutes.
*Eelretsenseeritud artikkel.
Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul.
Globaliseerumine toob põhiliselt kaasa selle, et kauged piirkonnad, protsessid ja inimesed hakkavad järjest rohkem üksteisest sõltuma.
1997. aastal koostas rühm Eesti teadlasi võimalike tulevikuarengute stsenaariumid “Eesti 2010”. Nüüd pakub huvi arengudimensioonide analüüsi paikapidavus, et uute arengustsenaariumide kujundamisel vähem eksida.
Keskkonnahoidlikud riigihanked aitavad säästa mitte ainult maksumaksjate raha, vaid ka loodusvarasid ja elukeskkonda.
Riigihankealasesse koolitusse paigutatavad ressursid on mitu korda väiksemad kahjudest, mida põhjustavad riigile ebakompetentsed riigihangete korraldajad.
Kogu Euroopa murrab pead, kuidas töötada välja selline töösuhete regulatsioon, mis arvestaks parimal võimalikul viisil nii töötajate kui ka tööandjate huve ja vajadusi.
Eesti kavatseb vahetada repressiivhalduse mudeli preventiivhalduse mudeli vastu: korrakaitseõigus võimaldab seaduslikult reageerida korratustele, kuid aitab muuta ka meie mõtteviisi ning suhtumist politseisse ja riiki.
*Artikkel on 16. aprillil 2008 Tartus Eesti Akadeemilise Õigusteaduste Seltsi ettekandekoosolekul peetud ettekande edasiarendus.
Eesti kohaliku valitsemise mudel, mis sobis üleminekuaega, vajab värskendamist. Viimasel ajal tekkinud arutelus seondub põhiosa ettepanekuist omavalitsusüksuste piiride ümberkorraldamisega. Vähem on teadvustatud mitmetasandilise valitsemise võimalusi.
Kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasuse, tõhususe ja mõjususe järelevalve, kontroll ja audit on süsteemitu, kohati sisutu ja poliitiliselt kallutatud ning sageli vastuolus rahvusvaheliselt üldtunnustatud kontrolli ja auditi põhimõtetega.
Uuringud kinnitavad, et aktiivsed, huvirühmadesse koondunud kodanikud on huvitatud nii valitsusasutustest saadavast infost kui ka vahetust osalemisest uute seaduseelnõude ja seadusemuudatuste ettevalmistamisel.
Kui tahaksime anda välispoliitika teooriale täiendavat lisaväärtust, tuleks välispoliitilistes otsustusmudelites esinevatest muutujatest teha kvantitatiivselt mõõdetavad suurused. Teoreetiliselt on see võimalik, kuid vähendaks teooria kirjeldavat väärtust.
Maksumoraal kui üksikisiku valmidus maksta makse kohustatud määral on oluline maksukuulekuse alus ning seda mõjutavad paljud tegurid.
Innovatsioonipoliitika elluviimist raskendab see, et siiani pole leitud Eestile sobivaimat innovatsioonipoliitika koordineerimise mudelit.
Online-foorumitega on kodanikud saanud oma arvamuse väljendamiseks uue kanali.
Pseudoseadusandluseks võib nimetada selliste eelnõude esitamist ja menetlemist, mille seaduseks saamise lootused on kaduvväikesed ning mille eesmärk on pigem parlamendisisene ja -väline kommunikatsioon.
Eestis hoitakse parlamendi ja valitsuse liikmete funktsioonid rangelt lahus, paljudes teistes riikides võivad parlamendi saadikud ka ministriametis olla ning vastupidi.
Keskkonnakaitse ei ole pelgalt erahuvide kaitsest lähtudes tõhus, seetõttu peab õigussüsteem tegelema ka erahuvidega hõlmamata keskkonnaosade kaitsega ning looma õiguslikud eeldused keskkonnale tekitatud kahju heastamiseks.
*Artikkel väljendab autorite isiklikke seisukohti.
Kui pöörata pilk Eesti riigisisesele õiguspraktikale, jääb tihti mulje, et me ei ole veel Euroopa Liitu astunud, sest tuntakse ja rakendatakse ainult Eesti õigust, ning seda isegi siis, kui see on Euroopa Ühenduse õigusega otseses vastuolus.
Põlevkivi kasutamise arengukava eelnõu ei valminud keskkonnaministeeriumi kabinetivaikuses, selle koostamisse kaasati hulgaliselt asutusi ja huvirühmi.
Artiklis analüüsitakse Eesti majanduse arenguga seotud Eesti Panga rolli muutusi üleminekul kroonilt eurole.
*Uurimus valmis Eesti Teadusfondi grandi nr 5709, haridus- ja teadusministeeriumi sihtfinantseerimise projekti T0107 ja Euroopa Liidu tõukefondide toetusel.
Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga.
Tulumaksu laekumine elaniku kohta näitab, et juba aastaid püsinud piirkondlikud tuluerinevused ei ole Eestis hoogsast majanduskasvust hoolimata kuhugi kadunud.
Aastatepikkune paberite täitmine võib sotsiaaltöötajad viia selleni, et päriselu nähtused paigutatakse tuimalt ametlike mõistete lahtritesse ja kaotsi lähevad ametlikes mõistetes puuduvad nüansid.
Eripensionid, mille loomist on kannustanud valitsusliikmete ja rahvaesindajate soov kujundada stabiilset ja lojaalset ametnikkonda, haakuvad halvasti Eesti pensionisüsteemi teiste osadega.
Lastega peredele suunatud rahaliste toetuste osa vaesuse vähendamisel analüüsides selgub, et meetmete tõhusus on erinev.
Paistab, et suuremad poliitilised tormid kaitseväekorralduse kiireks ja põhjalikuks muutmiseks on Eestis selleks korraks möödas ning debatt võib jätkuda juba rahulikumas meeleolus.
Üldsuses on kõlanud väited, et Riigikogu on aeg-ajalt läinud vastuollu demokraatia põhimõtetega, valitsuserakonnad kasutavad oma plaanide läbisurumiseks nn teerullitaktikat ega arvesta opositsiooni arvamusega.
Avaliku teenistuse eetika ei tegele inimese isikliku moraaliga, vaid on seotud inimese kui ametniku kutserolli täitmisega.
Lissaboni strateegia üks eesmärke on vähendada ettevõtjate halduskoormust, seetõttu on teema üha aktuaalsem ka Eestis.
Eesti sündimustase on jätkusuutlikuks rahvastikutaasteks madal. Õppida võiks kogemusest, ennekõike vigadest. Eduka poliitika üldistatud kolmest suunast on tähtsaim ja kiiremini teostatav teabepõhisuse väljaarendamine.
*Artikkel on valminud haridus- ja teadusministeeriumi sihtteema 0132703s05 raames.
Tööturg peegeldab ja mõjutab kõiki majanduse struktuurseid tunnusjooni ja dünaamikat. Seetõttu ei pea seal toimuva mõistmiseks ja tööhõive mõjutamiseks jälgima pelgalt traditsioonilisi tööturuindikaatoreid, vaid käsitlema turgu laiemalt.
*Artiklis käsitletud arvamus peegeldab autori isiklikke seisukohti, mis ei pruugi kokku langeda Maailmapanga ametlike seisukohtadega.
Tööjõu äravoolu välismaale on kirjeldatud kui Eesti tervishoiu suurimat probleemi. Tegelikult on välismaale minna soovijate arv pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga pidevalt vähenenud.
Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest, alates parlamenditöö eeskirjadest ning lõpetades rahvaesinduse ja selle komisjonide suurusega.
Infotehnoloogia areng ja tulemusele suunatud töökorraldus võimaldavad asutustel kasutada kaugtööd. Eri hoonetes paiknevate osakondade ja muude allüksuste puhul kasutatavaid kaugtöömeetodeid ei peetagi sageli kaugtööks.
Teoreetiliselt peaks poliitikute ja ametnike tööjaotus olema järgmine: poliitikud teevad poliitikat ja ametnikud viivad seda ellu. Praktikas on asi märksa keerulisem.
Ministri nõuniku positsioon aitab lahendada administratiiv-poliitilistes suhetes tekkinud pingeid ning loob tõhusaks poliitikakujundamiseks paremad eeldused kui traditsiooniline ametnike ja poliitikute rollijaotus.
Enne kui Eestis hakata muutma presidendi valimise korda, mida ei peeta kõige õnnestunumaks, tasub uurida, milliste meetodite vahel on võimalik valida.
*Autor tänab Rein Taageperat kommentaaride eest artikli varasemale versioonile.
Eestil on arengukavade ning seaduste koostamise ja rakendamise tõhustamiseks vaja riiklikku tegevuskava, mis hõlmaks teadmistepõhise poliitika ja säästva arengu eelduste edendamise koos planeerimise, mõjude hindamise, osaliste kaasamise ja koolitusega.
Kui Eesti tahab kaasa rääkida meile sobiliku Euroopa Liidu tulevikumudeli väljatöötamisel, peame endale selgeks tegema, missugused valikud on võimalikud.
Nagu lõhestatud saareriik Küpros, kes võeti Euroopa Liitu kõigi oma lahendamata probleemidega, nii sai ka Eesti Euroopa Liidu liikmeks, ilma et piiriküsimus Venemaaga oleks õiguslikult lahendatud.
Eesti erakondade välispoliitiliste vaadete väljaselgitamise teeb keeruliseks see, et kõigil parteidel on tavaliselt paar välispoliitilist eestkõnelejat, kelle maailmavaatele erakondade välispoliitiline ideoloogia tihti taandubki.
Vene organiseeritud kuritegevuse ajalugu kinnitab, et Nõukogude Liidu tekke, allakäigu ja lagunemisega kaasnenud anarhia osutus kõikvõimalikele asotsiaalse käitumise vormidele viljakaks kasvupinnaseks.
Riigikogu madala usaldusväärsuse üks põhjus on vähene arusaamine parlamendi funktsioonidest ja inimeste elukvaliteedi parandamise võimalustest.
Riigikogu liikmed ja sotsiaalteadlased elavad justkui eri maailmas, katsed konstruktiivset dialoogi alustada on siiani liiva jooksnud.
Prantsusmaal, Soomes ja Eestis on noorte protestimeelsus seotud eeskätt konventsionaalsetes poliitilistes organisatsioonides osalemisega ning (ea)kaaslaste sotsiaalpoliitilise aktiivsusega ja vanemate aktiivsusega.
Noorte meelest on Eestis kõige rohkem võimu riigil ja eliidil. Sellele vastandatakse autoriteedi võim, mille positiivset hindamist võib tõlgendada kui arusaama ideaalsest võimust, mida ollakse valmis aktsepteerima.
Vene-Saksa gaasijuhtme rajamisel tuleb põhjalikult uurida rajatiste mõju Läänemere ökosüsteemile. Lepingu sõlmimisel ei ole arvestatud Läänemere kaitse nõudeid, rahvusvahelise mereõiguse sätteid ega mereäärsete riikide energeetilist julgeolekut.
*Ettekanne Balti Assamblee istungil 26. novembril 2005.
Julgeolekuasjatundjad on jõudnud ebameeldiva järelduseni, et Euroopa Liidu infrastruktuurid – eriti kaubavedu toetavad logistikasüsteemid, sealhulgas sadamad – on kergesti haavatavad. Seda tuleb arvestada ka Eestil.
Kriisile reageerimise seisukohalt on oluline analüüsida kriisiolukorraga seotut ka kriiside vahel, kui üks kriis on värskelt meeles ja teist pole veel silmapiiril.
Stabiilse, kompetentse ja korporatiivse tippteenistuse väljakujundamine Eestis on vältimatu suund selleks, et hoida avatud süsteemina toimivat avalikku teenistust ühtse ja töövõimelisena.
Suurlinnade teke sajand-poolteist tagasi tõi kaasa sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid, mille hulgas on tähtsal kohal suurlinna juhtimine, eelkõige selle otstarbekas detsentraliseerimine linnaosade kaudu.
Majanduslike kahjude vältimiseks ja selgete arenguperspektiivide loomiseks riigi kinnisvara majandamisel ja arendamisel on tarvis välja töötada ning rakendada terviklik kinnisvarapoliitika.
*Käesolev uurimus valmis haridusministeeriumi sihtfinantseerimise projekti T0107 ja sihtasutuse Eesti Teadusfond grandi nr 5709 raames.
Eestis ei usuta, et töötajate esindajate kaasamine ettevõtte otsustusprotsessi aitab luua ettevõttele ja töötajatele lisandväärtust.
Palk ei ole ainus, mis meelitab Eesti, Läti ja Leedu elanikke välisriikidesse tööle minema. Ka siinne töökeskkond, mida kujundavad kehval tasemel sotsiaalne dialoog ning halvad tööandjate ja -võtjate suhted, sunnib tööd otsima välismaal.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine on esmajärjekorras signaal selle kohta, et teatavad kuriteod on sedavõrd tülgastavad, et nende uurimine ja kohtulik menetlemine tuleb tagada rahvusvahelise institutsiooniga.
Streigiregulatsiooni ei saa üles ehitada tööandjat soosivale mõistlikkuse printsiibile, sest massivõim muudaks normi sisutühjaks niipea, kui olukord teisele poolele väljakannatamatuks muutub.
Eesti õiguskirjanduses tuuakse näiteid kitsaskohtadest, mille põhitekitaja on süstemaatika puudulikkus, seetõttu oleks Eestis mõistlik objektiivse õiguse korrastamiseks luua kompetentsikeskus.
Iga erakonna kogutud toetajate absoluutarv sisaldab nii neid, kes eelmisel korral selle erakonna poolt hääletasid, kui ka neid, kes sellele erakonnale esimest korda oma hääle andsid. Mis ulatuses valijad oma erakonnaeelistust vahetavad, selgub valijavolatiilsuse mõõtmisest.
Keskmisel Eesti ettevõtjal pole seoseid teadus- ja arendustegevuse süsteemi ega innovatsioonipoliitikatega, sest need on siinse tööstuse seisukohalt liiga komplitseeritud ning suunatud eelkõige teadusasutustes tehtava uurimistöö kommertsialiseerimisele.
Kollektiivne koondamine on Eesti töösuhete regulatsioonis uus mõiste. Tähtis on senisest ladusam süstemaatiline koostöö avaliku sektori institutsioonide, töötajate ja tööandjate vahel ning kollektiivsetele koondamistele suunatud tööturuteenuse väljaarendamine.
Ühtse riikliku üldhariduse arengukava teostamiseks ja kohalike omavalitsuste riskide vähendamiseks tuleks Riigikogu tasandil seadustada üldhariduse rahastamise põhimõtted, mille kohaselt õpilase pearaha investeerimiskomponendi kasv seotakse nominaalse majanduskasvuga.
*Käesolev uurimus valmis haridusministeeriumi sihtfinantseerimise projekti T0107 ja sihtasutuse Eesti Teadusfond grandi nr 5709 raames.
Eestis kasutatav omavalitsuste finantseerimise süsteem on oma võimalused ammendanud, sest sellega kaasnevad omavalitsuste liialt erinevad tulud. Asja ei paranda omavalitsuste arvu vähendamine.
Kuidas mõõta Euroopa Liidu noorte sotsiaalpoliitilist aktiivsust, et tulemused oleksid omavahel võrreldavad? Selle väljaselgitamiseks tehti kaheksa euroliidu liikmesmaa uurimisorganisatsioonide osavõtul ulatuslik rahvusvaheline uuring.
Ökoloogilise maksureformi eesmärk on tööjõumaksude vähendamine ja keskkonnamaksude tõstmine, see tähendab eelkõige olemasolevate keskkonnatasude tõstmist ja uute maksude kehtestamist, sest tööjõumakse on suures osas juba vähendatud.
Euroopa Liidus peetakse tähtsaks, et liikmesriikide valitsuste kõrval oleksid Euroopa asjade otsustamisse kaasatud ka nende riikide parlamendid.
Riigikogu on suutnud oma seadusest tulenevat tugevat positsiooni Euroopa Liidu asjade kujundamisel edukalt kinnistada ning kindlustanud endale koha Eesti europoliitikas.
Restoraniarved, taksokulu, isiklike sõitude hüvitised... selliseid etteheiteid saab teha ainult 101 inimesele. Mõeldes seadusandliku kogu mainele, tuleneb siit Riigikogu suur vastutus nii kuluhüvitiste kasutamisel kui ka hüviste teemal ajakirjandusega suhtlemisel.
Kui tahame olla jätkusuutlikud, peame turuosalistele andma maksupoliitiliste meetmetega signaali, et tarbimise ja loodusvarade kasutamise ning keskkonna saastamise eest tuleb maksta õiglast tasu.
Tulevikus võiks Balti Assamblee oma piirkonna huvide kaitsmise kõrval informeerida Euroopa Liidu ja NATO liikmeks pürgivaid riike oma hiljutistest koostöökogemustest.
Mure koolide ebaühtlase taseme pärast puudutab nii lapsevanemaid kui kapoliitikuid, sest kooliarendusest sõltub, kas meie ühiskonnast saab jätkusuutlik õpiühiskond või korruptiivne riskiühiskond.
Kui Eesti võtaks üle Soome Vabariigi õppekava, nagu soovitas endine haridusminister Toivo Maimets, oleks see meie hariduse arengule hukatuslik, sest siis ei õpitakski meil õppekava tegema.
Kui me tahame, et meie lastest saaksid elus toimetulevad ja haritud täiskasvanud, kes suudavad teha arukaid ja põhjendatud otsuseid, peame tagama nende põhiseadusliku õiguse hariduse omandamiseks.
Eestis ei ole tõhusalt kaasatud kodanikke ja kodanikeühendusi selliste otsuste tegemisse, mis vähendaksid rahva võõrandumist võimust ning tagaksid seaduste parema rakendatavuse ja täitmise.
Ajal, mil Eestis taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel rahvusriiki, on mujal üha olulisemaks muutunud demokraatliku, kõiki elanikke kaasava Kodanike Euroopa mõtteviis. Kuidas on Eesti valmis aruteluks Euroopa Liidu kodakondsuse arengu üle?
Arvestades põllumajanduse tähtsaid sotsiaalseid funktsioone, sealhulgas asustuse ja tööhõive tagamist maapiirkondades, võiks selle majandusharu osatähtsus Eestis olla märksa suurem.
Ökoloogilises maksureformis peituvad võimalused ohjeldada tarbimisühiskonda ja kujundada tarbimiskultuuri jätkusuutlikuma ühiskonna suunas.
Eurobaromeetri uuringud aitavad paremini mõista kodanike arvamusi ja hoiakuid ning annavad lisateavet uute poliitikate väljatöötamiseks.
Suurbritannia valitsuse peamine siht on anda kõigile inimestele võimalus vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest pääseda, selleks on välja töötatud pikaajaline vaesusevastane strateegia.
Et inimesed propagandisti sõnumit toetaksid, peavad tema argumendid olema ratsionaalsed ja nende mõju emotsionaalne.
Ühe või mitme kohtuniku eriarvamus erineb enamuse otsusest põhjenduste või lõppjärelduse osas ning Eestis riigikohtu lahendi ja õigusteadusliku doktriini vahele paigutudes avaldab mõju tulevasele kohtupraktikale ja õigusloomele.
Meditsiinitöötajate nappus, mille üks põhjus on välismaale tööleminek, ei ole üksnes Eesti probleem, vaid on võtnud rahvusvahelised mõõtmed ja äratanud rahvusvahelist tähelepanu.
Mitmete Euroopa Kohtu lahendite tõttu laienenud patsientide liikumisõigus euroliidus ning Eesti elanikkonna kõrge valmidus otsida arstiabi välismaalt toovad veelgi enam tähelepanu alla Eesti tervishoiusüsteemi.
Eesti määrusloomet analüüsides paistab silma selle bürokraatlik kalle, mis mõjutab teiseses õigusloomes osalemist, sest enamasti otsustab küsimusega tegeleva ministeeriumi ametnik ainuüksi, keda ja millal kaasata.
Eesti sotsiaalpoliitika kujunes koostöös Põhjamaadega ja Phare projekti toel. Algul oli ta oma olemuselt kohane üleminekuühiskonnale, nüüd tuleb seda aga sotsiaalse õigluse, solidaarsuse ja avaliku sektori töötajate seisukohalt edasi arendada.
Levinud arvamuse kohaselt tõlgendatakse ministrite väljavahetamist valitsuse ebapüsivuse märgina, kuid uuemad uurimused viitavad sellele, et ministrite voolavus pigem suurendab kui vähendab valitsuste kestvust.
Parteidest on saanud väravad, mille võtmehoidjate tahtest sõltub kandidaatide pääsemine seadusandlikesse ja täidesaatvatesse kogudesse.
Jätkusuutlikkuse kontseptsioonist lähtuv Eesti vanuripoliitika analüüs näitab, et Eesti pensionisüsteem ei ole sotsiaalselt ja rahaliselt jätkusuutlik, sest ei taga pensionäride heaolu.
Noorukite kuritegelik käitumine ja sellega seonduvad probleemid on Eestis avaliku diskussiooni all. Sellest hoolimata pole meil ülevaadet, milline on mainitud nähtuse ulatus ja võimalikud tagajärjed.
Eesti mitte-eestlaste integreerumisel on tähtis, et suhetes eestlastega suureneks vastastikune sallivus, mis võimaldaks mitte-eestlastel end tunda osana Eesti riigist ja rahvast.
Kuigi ajakirjanduses on ilmunud arvukalt kriitilisi artikleid, ei ole parlamendi usaldusväärsuses põhimõttelisi muutusi esimese aasta jooksul aset leidnud.
Euroopa Liidu liikmesus annab Eesti valitsusaparaadile uued võimalused Euroopas tehtavate otsuste mõjutamiseks.
Septembris 2002 esitasid viisteist senist Euroopa Liidu liikmesriiki Euroopa Komisjonile oma riigi pensionistrateegia. Uue liikmesriigina tuleb nüüd ka Eestil samasugune strateegia välja töötada.
Omavalitsuste suhtumine riiklike investeeringute programmis 2000. aastal tehtud muudatustesse on enamjaolt negatiivne, eriti nende hulgas, kes investeerivad oma arengukava alusel.
Küberkuritegevus on globaalne nähtus, seepärast ei piisa selle ohjamiseks üksikute riikide jõupingutustest, vaid määravaks kujuneb rahvusvaheline koostöö.
Avaliku halduse euroopalikuks muutmise eesmärk ei ole mitte ainult Euroopa Liidu liikmeks saamine, vaid ka liikmesusest kasu saamine.
Poliitika kujundamises osalejad näevad ministri ja kantsleri rollide jaotuses konflikti allikat politiseerumises ja lühiajalises valitsemises, vastandlikke ootusi kantsleri suhtes ning madalat usaldustaset.
Euroopa Liiduga ühinemise vastase liikumise ideeline alus oli vastuseis ebaõiglusele. Vahendite nappuse tõttu oli liitumisvastastel raske oma tulevikunägemusi rahvani viia ning neil tuli kogeda takistusi oma seisukohtade avaldamisel meedias.
Kuigi elektroonilise hääletamise sisseviimine ei pruugi suurendada rahva valimisaktiivsust, aitab see tõenäoliselt säilitada senist osavõtuprotsenti.
OECD ja Euroopa Liidu suunitlused õigusaktide mõjude analüüsi arendamisel on õpetlikud ning esitavad ka Eestile väljakutse õigusaktide mõju analüüsi jõuliseks ja süstemaatiliseks arendamiseks.
Esimese ja teise astme kohtute enesekorraldusõigusest ilmajätmisega on seadusandja rikkunud Eesti põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõtet.
Uus ehitusseadus on praktikas kontrollimata, seetõttu on mõistmise ja edasise täiendamise seisukohalt vajalik seda põhjalikult uurida ning euronõuetega võrrelda.
Rahvastikupoliitikale on vaja seada selged strateegilised eesmärgid, et me ei jookseks, pea laiali otsas, mitmes suunas korraga ega takerduks ka pisinokitsemistesse.
Mida paremini ja kindlamalt lapsed ja vanemad end Eestis praegu tunnevad, seda suurem on lootus, et hakkab rohkem lapsi sündima.
Pered ootavad riigilt kindlustunnet, mis põhineb kõrgel tööhõivemääral, garanteeritud minimaalsel elatustasemel ning toetaval ja mittesekkuval perepoliitikal, mis jätab inimestele maksimaalse valikuvabaduse.
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) palgakokkulepped valitsusega toimisid üsna edukalt aastail 1992-1999. Pärast seda hakkas palgapoliitika kujundamine hägustuma.
Sotsiaaldialoog ei ole Eestis veel välja kujunenud, seetõttu ei ole see meie maailmapildi loomulik osa. Ka on sotsiaaldialoogi mudel ebaproportsionaalselt riigi poole kaldu.
Regionaalhaldusreformi peaeesmärk on anda regioonidele rohkem otsustamisõigust, raha ja vastutust.
Igal aastal jääb piiratud võimaluste tõttu igaveseks salvestamata 25-30 teatrilavastust. Väga paljud eesti kultuurile olulised oma heliteosed ei jõua kunagi lindistuseni.
Eesti vajadustest ja võimalustest lähtudes tuleb läbi arutada ja välja töötada parlamendiülekannete ja -saadete tegemise kontseptsioon.
Juba pikka aega on Riigikogu liikmed ja haridusministeeriumi töötajad osalenud ajakirja Haridus ja Õpetajate Lehe meililisti aruteludes. See on parandanud arutelude kvaliteeti ning vähendanud barjääri "võimu ja vaimu" vahel.
Kriminaalpreventsioon on kujuneva ühiskonnakorralduse ajal ajalooline paratamatus ja teatavas mõttes väljakutse, mida ei saa tagasi lükata.
Uue kriminaalpoliitika väljatöötamiseks ei piisa üksnes kuritegude ja kurjategijate lihtsast statistilisest iseloomustamisest, vaid tuleb otsida seoseid kuritegevuse ja teiste sotsiaalsete protsesside vahel.
Riigikogu sotsioloogiliste ning avaliku arvamuse uuringute tellimise seitsmeaastane kogemus on Euroopa parlamentide seas üsna erandlik nii parlamendi põhiseaduslike ülesannetega seotud sisu kui ka uuringute ettevalmistuse konsensusprotseduuri poolest.
Eesti organisatsioonide tegevus on enamasti suunatud tulemustele, kuid nende juhtimiskultuur on jäänud paljudel juhtudel industriaalühiskonna algusaega.
Kuigi propagandat on sajandeid peetud ajupesu vahendiks, peavad riigiteadlased seda nüüdisaja demokraatlikes riikides sama oluliseks kui totalitaarsetes.
Riikliku järelevalve küsimust lahendamata ei saa Eesti nüüdisaegset ja tõhusalt toimivat avalikku haldust.
Inimeste poliitiliste teadmiste ja hoiakute kohta on kogutud palju andmeid. Kuid mis kasu on andmetest, kui neid ei rakendata? Käesoleva analüüsi eesmärk ongi teavitada poliitikuid ja ametnikke neile otsustamiseks vajalikest eri ajal kogutud andmeist.
Eesti seadusandliku ja täidesaatva võimu juurest on kõrvale jäänud suur hulk ühiskonnaliikmeid - naised. Olles rahvastikus ülekaalus (53,9%), käsitletakse naisi poliitika kujundamisel ja juhtimisel vähemusena.
Kuigi seaduste ettevalmistamist kajastavate materjalide kasutamist kohtumenetluses on põhimõtteliselt aktsepteeritud, on need olnud ja jäävad ilmselt ka tulevikus üksnes abistavateks allikateks seaduste tõlgendamisel.
Riigikogu seisab eelarvete menetlemisel omamoodi teelahkmel. Kas säilitada aastail 1991-1994 pooleldi stiihiliselt kujunenud ja häid tulemusi andnud riigieelarve menetlemise kord või üritada üle minna uuele riigieelarve menetlemise korrale.
Euroopa Liidu liikmesriigid kardavad liidu laienemisel sisserände hüppelist kasvu. Eesti üldsuse mured on aga pigem vastupidised.
Kolmanda aastatuhande mõtteviis hariduses tähendab õppija vajaduste ja soovide esiplaanile asetamist ning õpetaja asumist nõustaja ja abistaja rolli.
Kohalikus esindusvõimus on erakondade roll mõjukas eeskätt valimiskampaania ajal. Oma hoiakutes ja saadikutöös arvestavad volikogu liikmed rohkem kohaliku rahva kui erakonnaga.
Riigihangete süsteem on puudulik. Tegemist on vigadega, mida ei ole osatud süsteemi kujundamisel arvestada.
Poliitika kujundamisel võrgustike kaudu on ühise seisukoha väljatöötamine aeganõudev, kui aga selleni on jõutud, on see igati seadusjärgne.
Maine parandamiseks on poliitikuil tarvis rahvaga rohkem suhelda ja neid poliitiliselt harida.
Artikkel käsitleb Riigikogu istungite ja hääletamise avalikkust ning Riigikogu otsustusvõimet ja häälteenamuse nõudeid reguleerivate põhiseaduse normide väljatöötamist Põhiseaduse Assamblees. Kirjeldan nende normide rakendamisel praktikas esinenud või esineda võivaid probleeme ja pakun lahendusi probleemide vältimiseks.
Inimühiskond on keerukas süsteem, milles oleks võimatu üldaktsepteeritavate käitumisnormideta orienteeruda.
Parlamendiliikme palga tase sõltub riigi elatustasemest, traditsioonidest, parlamendiliikme töö tähtsustamisest.
Riigikogu liikme pension moodustas 2001. aastal 69,4% tema keskmisest palgast, sellega ületab Eesti Euroopa Liidu riikide keskmist taset (60%).
Usalduse suurendamiseks võimuinstitutsioonide vastu tuleks inimesi rohkem võimuorganite töösse kaasata.
Arvestades Eesti piiratud inim-, aja- ja rahakapitali ning interdistsiplinaarse uurimiskogemuse vähesust õiguspoliitika toetamisel, tundub lähiaastail otstarbekam olevat tsentraalselt koordineeritud riigiuuringute tellimine ja taseme hindamine.
Eestis ei teata, kuidas ja milleks uurimustulemusi kasutada.
Konkurentsi osad, nagu tulemuspalk, tööplaanid, asutuste tulemuste võrdlemine, tulemuseelarve ja soorituslepingud juhtidega, on Eesti avalikus juhtimises juba kasutusel või võetakse kasutusele.
Külavanemate ja külade tegevuse seadusandlik regulatsioon on ülimalt vajalik. Eesti maaelanikud on valmis kokkulepeteks.
Aktiivse tööturupoliitika programmid on riigiti erinevad. Uuringud näitavad, et ühes riigis teatud rühma peal töötav programm ei pruugi töötada teises. Seetõttu on oluline regulaarselt hinnata aktiivse tööturupoliitika mõju ning tööturupoliitikat vajaduse järgi kohendada.
Tööjõumaksude vähendamise abil on põhimõtteliselt võimalik tööhõivet suurendada, kuid seda üksnes teatud eelduste korral.
Kui Eesti oli vabanemas nõukogude režiimist, oli mõttel liituda Euroopa Liiduga hoopis teine tähendus kui praegu, mil Eesti on laienemisringi kindlamaid kandidaate.
Eesti liitumisel Euroopa Liiduga ning Kyoto protokolli ratifitseerimise taustal tuleb Riigikogul ja valitsusel põlevkivipõhise elektritootmise kõrval soodustada elektri tootmist ka taastuvaist energiaallikaist.
Meedia roll on korruptsiooni usaldusväärne kajastamine, kuid see ei tähenda tingimata korruptsioonijuhtumite paljastamist, tõendite kogumist ja kehtivate seaduste kohast hinnangu andmist.
Riigihangete kõrge maksumus ja sellest tingitud ettevõtjate lootus teenida võimalikult suurt kasumit loovad soodsa pinnase ka ametnike omakasust ajendatud tegevusele.
Arvestades tugevat konkurentsi avaliku ja erasektori vahel, võib kaaluda töökoha- ja tegevuspiirangute leevendamist.
Tugev usaldus riigi institutsioonide vastu on põhilisi demokraatia toimemehhanisme. Viimaseil aastail on see usaldus Eestis aga märkimisväärselt langenud.
Keele ja õiguse vahekorda puudutavaid probleeme ei saa lahendada ainuüksi lingvistide või juristide eraldi jõupingutustega. Hädavajalik on konstruktiivne koostöö.
Riigikogu Kantselei tellimusel analüüsis suhtekorraldusfirma Rull & Rumm Eesti online- ja trükimeedia kajastuste põhjal Riigikogu avalikku retseptsiooni 2001. aastal. Analüüsi põhjal võib öelda, et Eesti meedias kajastus enim Riigikogu fraktsioonide tegevus.
Viimaste aastate küsitlustest selgub, et Riigikogu usaldavate inimeste arv järjest väheneb. Mida teha, et rahvas hakkaks taas parlamenti rohkem usaldama?
Eesti avalik rahvastikupoliitika balansseerib kahe vastandliku väärtustekompleksi, majandusliku efektiivsuse ja turvalisuse kindlustamise vahel.
Muulaste asumist Eestisse käsitletakse sageli lihtsustatud skeemi kohaselt. Ühelt poolt vaadeldakse seda vennaliku abina Eesti majanduse taastamisel ja kultuuri arendamisel, teisalt vaid Eesti koloniseerimisega venestamise eesmärgil. Tegelikkus on aga palju mitmekesisem.
Eesti ei vaja kindlat kogust diplomeid, vaid tegelike teadmiste ja oskustega spetsialiste. Kui palju on Eestil vaja doktoreid, magistreid ja diplomeeritud insenere? Need küsimused peab lahendama riik.
Innovatsioonil põhineva majandussüsteemini jõudmiseks on Eestil vaja suuremat riigi toetust. Toetus peaks keskenduma uute toodete, teenuste ja protsesside arendamisele, levikule ja tõhusale kasutamisele turgudel või era- ja avalikes organisatsioonides.
*Käesolev artikkel põhineb Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS projektil "Creative Destruction Management in Central and Eastern Europe: Meeting the Challenges of the Techno-Economic Paradigm Shift" (2001-2002).
Täiendavate elamupoliitiliste meetmete kasutuselevõtmiseta pole tõenäoline, et elamusektor toimib tõhusalt.
Tegevuslubade kehtestamise eesmärkide sihipärasuse ja otstarbekuse seisukohalt oleks tähtis suurendada tegevuslubade kehtestamise läbipaistvust ning vältida väljaandmise osalist administratiivset kattumist, sõnastades üheselt mõistetavad eesmärgid.
*Artikkel on valminud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja majandusministeeriumi ühisprojektile "Erinõuetega tegevusaladel tegutsemise regulatsiooni korrastamine ja uue haldusõigusega kooskõlla viimine" tehtud kaastöö alusel.
Demokraatia on võimatu vaba ajakirjanduseta. Nii kinnitavad meile meediateoreetikud, poliitikateadlased ja kommentaatorid. Kuid see konsensus tekitab otsekohe uusi küsimusi: millist vaba ajakirjandust demokraatia vajab ja miks ta seda vajab?
Propaganda on Eestis olemas ja seda tehakse ka Riigikogus. Allpool on välja toodud peaminister Mart Laari ja põgusalt ka Riigikogu liikme Janno Reiljani esinemine Riigikogus, mille põhjal saab näidata, kui tõhusalt Eestis propagandat tehakse.
Kuigi sõna "propaganda" on tänapäeval tihti teenimatult põlu all, ei saa me läbi temata, sest tasakaaluks meedia pakutavale informatsioonile peab ka riik andma riikluse propageerimiseks inimestele enam infot.
Riigi strateegilise konkurentsivõime säilitamiseks ja kasvatamiseks oleks tarvis oluliselt suurendada üliõpilaste arvu loodus- ja inseneriteaduste alal, sidudes selle areneva kõrgtehnoloogilise tootmise ja teenindusega.
Eesti hariduspoliitika edukus sõltub sellest, kuidas õnnestub kooskõlastada hariduspoliitika elluviimist mõjutavate ministeeriumide tegevust ning allutada see hariduspoliitika üldistele strateegilistele eesmärkidele.
Kuigi õiguse regulatiivsete mõjude uurimine on Eestis alles algusjärgus, tunnetatakse selle tähtsust ja tähendust mitte ainult juristide ringkonnas. Mõjude hindamise praktika on päevakorral nii Euroopa Liidus kui ka kandidaatriikides.
Eestil on vaja teiste riikide kogemust analüüsida ja jõuda oma õiguspoliitilise mõjude hindamise meetodite rakendamist edendava programmini, mis eeldab poliitilise planeerimise ja seadusandluse kvaliteedi täiustamisel sotsiaalteadlaste koostööd.
*Käesolev arutelutekst on edasiarendus ECPRD võrdleva uuringu "Regulatsioonide mõjude hindamine parlamendi ja kodanikeühiskonna teenistuses" tulemustest (22 riiki) ja Eesti Õiguskeskuse konverentsiks "Kuidas arendada oskusi ja pädevaid institutsioone õigusloomeprotsessi kvaliteedi tõstmiseks Eestis" (7.11.01) koostatud ettekandest: http://www.lc.ee. Autori vaated tekstis ei tarvitse väljendada Riigikogu Kantselei ja MSI ametlikke seisukohti.
Kohalike omavalitsuste investeeringute senise praktika kohta võib öelda, et seitsmeaastast investeeringutoetussüsteemi omavalitsustele iseloomustab pidev muutumine, vahendite killustamine, diskretsionaarne otsustamine, selgete kriteeriumide puudumine, vahepealseil aastail ka suur lobby osakaal ja viimasel kahel aastal tsentraliseerimine.
Eesti on teostanud eurointegratsioonialast korraldust sedavõrd läbimõeldult ja julgelt, et võib loota suhteliselt kerget üleminekut ning arvatavasti ei teki ka pärast Euroopa Liiduga ühinemist ületamatuid uusi funktsioone.
Pärast Euroopa Liiduga liitumist taandub Eesti rahvaesinduse roll õigusloome kontekstis peamiselt probleemile, kuidas tagada õigusloomealane kontroll täidesaatva võimu üle, kes on riigi peaesindaja Euroopa tasemel toimivas otsustusprotsessis.
Eesti sotsiaalpoliitilised dokumendid teadvustavad ja täpsustavad Euroopa Liidu üldisi eemärke. Eesti on riigi tasandil teadvustanud liidu tervikliku sotsiaalpoliitilise diskursuse olemuse, kuid pole seda veel kõigil tasandeil omaks võtnud.
Eestil tuleb varem või hiljem teha poliitiline valik tulupoliitika põhimõtete muutmiseks. Riik peab suurendama pere tegelikku majanduslikku olukorda arvestavaid toetusi, võttes aluseks leibkonna sissetuleku, varalise olukorra ja pere koosseisu.
*Analüüs on koostatud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS projekti "Sotsiaaltoetuste mõju inimeste tööturukäitumisele" raames.
Info-kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtt avalikus halduses toob avaliku halduse korraldusse suuri muudatusi ja püstitab avalikku võimu teostavate institutsioonide ette uued nõudmised.
Kodanikule on riikliku teenuse kvaliteedi peamised näitajad kiirus, kompetentsus, mugavus, õiglus ja tulemuslikkus. Üks maailmas laialt kasutatavaid ja järeleproovitud ning uuritud võimalusi teenuse kvaliteedi saavutamiseks on riiklikke teenuseid koondavate teeninduskeskuste loomine.
Teadus- ja arendustegevuse olukord Eestis pole 21. sajandi esimesel aastal kiita, kuid on rida märke, mis lubavad tulevikku lootusega vaadata. Nimelt valmis möödunud aasta lõpus teadus- ja arendustegevuse strateegia projekt pealkirjaga "Teadmistepõhine Eesti"1 ja peaminister pidas Riigikogus ka selleteemalise ettekande.2 Nende ridade kirjutamise ajal on "Teadmistepõhine Eesti" avaliku arutluse objekt ning juba on kuulda huvitavaid täiendusi. Kuna allakirjutanu pidas Riigikogus kaasettekande3 (vt ka M. Meri kaasettekanne4) ja osales strateegia projekti ettevalmistamisel, siis on käesolevas lühiessees proovitud käsitleda meie teaduselu mitmeid probleeme veidi erinevalt. Eesmärk on üht-teist lahti seletada ning tähelepanu pöörata paarile tõsisele kitsaskohale, mis mõneti johtuvad Eesti väiksusest, mõneti aga meist endist.
Ühiskonna uurijad ja selle valitsejad on alati mõtteid vahetanud. Juba Vana-Kreekas pakkusid filosoofid käsitlusi, kuidas peaks ühiskonnaelu olema korraldatud ning kuidas riiki juhtida. Alates Platonist ja lõpetades Marxiga on mõtlejate ideid erineva edukusega püütud ellu rakendada.
Kas Eestis on võimalik õigussotsioloogia arenemine teadusliku distsipliinina? Kas on ette näha õigussotsioloogia pakutavate võimaluste mõistmist ja õigussotsioloogia tulemuste rakendamist? Millised hoiakud kujunevad õigussotsioloogia suhtes välja juristidel ja mida oleks võimalik ette võtta nende hoiakute muutmiseks? Mida teha juristide ja õigusteadlaste sotsiaalteadusliku harituse taseme tõstmiseks? Need on küsimused, millele ma otsin käesolevas artiklis vastust. Artikkel on üles ehitatud professor J. M. Balkini Washington & Lee Law School'is 3. novembril 1995 toimunud konverentsil "Writing Across the Margins" peetud uute teadusharude tekkimise võimalusi käsitleva ettekande tekstile.1
Viimastel aastatel on üha sagedamini esinetud Riigikogus seaduseelnõude arutlemisel väidetega, et see või teine eelnõu säte võivat ju olla selges loogikalises vastuolus tegelikkusega, sama eelnõu mõne teise või mõne varem kehtiva seaduse sättega, ent kui asja vaadata pragmaatilisest seisukohast, siis olevat kõik korras ja teisiti ei saavatki olla (!!!).
Käesolevas artiklis analüüsitakse tunnetuse, meedia ja (poliitilise) kommunikatsiooni viimasel ajal tekkinud iseärasusi. Kõik need kolm teemat on omavahel seotud, kuna poliitikute tegevusest (poliitika) saame teada (tunnetame seda) peamiselt meedia vahendusel. Poliitika ei ole vahetult vaadeldav nähtus, vaid on antud läbi tunnetuse ja meedia prisma.
Internet muudab kõigi organisatsioonide töötamise ja asjaajamise korda. Traditsioonilised infosüsteemid ja -tehnoloogiad on muutunud ebapiisavaks või hoopis kõlbmatuks. Vaja on teistsugust lähenemisviisi, mis arvestaks uut sisu. Väidetakse, et on tarvis uut tüüpi, sisust lähtuvat kõrgtaseme üldkava, infostrateegiat või informatsiooni arhitektuuri, mis looks raamistiku süsteemide väikese riskiga arendamiseks ja juurutamiseks uues digitaalses organisatsioonis. Tuleviku parlamendid kui infol põhinevad organisatsioonid ei ole nende vajaduste suhtes erandid, kuid neil on eritunnused ja -nõuded, mida tuleb arvestada, seades esiplaanile tõhususe ja teovõimelisuse, mida infostrateegia peab rahuldama.
Üheksakümnendatel aastatel toimusid kolmed Riigikogu (1992, 1995, 1999') ja kolmed kohalikud (1993, 1996, 1999'') valimised. See võimaldab teha üldistusi valimisseaduste toimimise, samuti valimiskorralduse arengu kohta. Käesolev kirjutis keskendub ainult mõnele probleemile, mille aluseks on valimisi iseloomustavad statistilised andmed.1
Kolmed Riigikogu valimised on toimunud enam-vähem sama seaduse alusel ja aeg on mõelda valimisseaduse lihtsustamisele. Miks? Eestis arvavad liiga paljud, et "poliitikud valivad end ise". Nii see päriselt pole, sest hääled otsustavad, kui mitu kohta konkreetne rühmitus saab, ent rühmituste sees on häälel tõesti piiratud mõju. Narrimisena mõjub valijale see, et tema peab valima ühe kandidaadi (mitte lihtsalt erakonda), kohti aga saavad ka õige nadi häältearvuga kandidaadid. Mulje, et rahva häälel pole kaalu, on üks põhjusi, miks on valimistel osalemine ohtlikult vähenenud. Soovitan lihtsustamist Soome valimisreeglite eeskujul, kus (nagu Eesti kohalikel valimistel) erakonna kohad lähevad enim hääli saanud kandidaatidele.
Valimissüsteem on poliitilise süsteemi keskseid elemente. Nüüdisaegseis esindusdemokraatiais, kus rahva võim põhiliselt teostub valitud esindajate kaudu, on ju valimised pea ainuke kõrgeima riigivõimu täidesaatmise vahend. Eriti kehtib see Eesti kohta, kus seaduses sätestatud vajadusi ja ka võimalusi rahvahääletuste korraldamiseks on kasinalt. Seega tähendab küsimus "Milline on valimissüsteem?" selles kontekstis sisult küsimust "Kuidas teostatakse kõrgeimat riigivõimu?".
*Tänan RiTo siseretsensente Evald Mikkelit ja Viljar Veebelit väärtuslike kommentaaride ning nõuannete eest. Seoses püüdlusega artikli pikkust ohjes hoida, on kohati kasutatud valimissüsteeme puudutavat mõnevõrra spetsiifilist sõnavara seda lahti seletamata. Põhiseisukohad aga peaksid olema arusaadavad ka selleta, huvilised leiavad põhjaliku käsitluse eesti keeles nt Taagepera ja Shugarti raamatust (1991).
Valimistega seonduv on demokraatliku poliitilise kultuuri stabiilsemaid osi. Kui valimiskorralduses, -propagandas ja -õiguses on viimase poole sajandi jooksul toimunud olulisi muutusi, siis arusaamad kodaniku rollist valimistel on jäänud enam-vähem samasugusteks. Tulevase valija harimine on ikka kuulunud demokraatlike maade kooli õppekavasse, olgu siis töötavate õpilasomavalitsuste või kuivalt drillitava kodanikukasvatuse näol. Hääletusstatistika aga on jätkuvalt kriteerium, mille abil riike kõrvutatakse, klassifitseeritakse või koguni pingeritta seatakse.
Esimene põhjus, miks USA viimased valimised leidsid ka Eesti meedias nii avarat kajastamist (muide, oluline teema ka USA avalikus arvamuses ja pressis), oli toimuva mänguline ja sportlik element: kahe võrdväärse konkurendi rebimine üldarusaadavas kontekstis kutsub samuti vaatama nagu profimaadlejate finaal või O. J. kohtuprotsess. Ning kontekst oli üldarusaadav spetsiifiliste poliitiliste parameetrite puudumise tõttu.
Seoses Eesti kutsumisega Euroopa Liidu (EL) laienemisläbirääkimistele, oleks vaja laiemat arutelu teemal "Eesti võimalikult kiire Euroopa Liidu liikmeks astumise mõjudest erinevates majandussektorites". Kogu senine Euroopa Liiduga ühinemise arutelu on kulgenud valdavalt poliitilisel tasandil.
Riigihanke menetlust ja pakkuja valikut sisuliselt puudutavad sätted ja põhimõtted oleksid pelgalt deklaratiivsed, kui nende järgimine poleks tagatud tõhusa õiguskaitsemenetlusega või vähemalt järelevalvega hanke korraldaja (ostja) üle. Järgnev käsitlus peatub riigihanke õiguskaitset ümbritseval huvidekonfliktil (II), põhiseadusest ja Euroopa Liidu õigusest tulenevail miinimumnõudeil riigihanke õiguskaitsemenetluse suhtes (III) ning Eesti õiguskaitsemenetluse vaatlusel eespool nimetatud kriteeriumide valguses (IV).
Eestis on pensionisüsteemi reformimise teemadel väideldud 1990. aastate algusest. Reformide vajaduses kahtlevad vähesed, kuid arutletavad reformide suunad on erinevates käsitlustes suhteliselt varieeruvad. Jõustunud otsuste üha sagenev muutmine kõnealuses vallas viitab otsuste aluseks oleva materjali ehk liialt lihtsustatud ja/või üldistatud käsitlusele.
Monika Salu väidab oma artiklis (vt RiTo 3, lk 198-206), et probleemiks ei ole pension, vaid elanikkonna demograafiline struktuur. Olen sama meelt. Sellele probleemile lahenduse leidmiseks moodustaski valitsus pensionireformi kontseptuaalsete aluste väljatöötamiseks 5. mail 1997 asjatundjate komisjoni (esimees Ardo Hansson, liikmed Lauri Leppik, Endel Eero, Maris Jesse ja Veiko Tali). Kolmele sambale rajaneva kontseptsiooni kiitis valitsus heaks ja tänaseks on nendest seadusega sätestatud kaks: I sammas riikliku pensionikindlustusena ja III sammas vabatahtliku kogumiskindlustusena.
Eelarve on fenomen, mis fikseerib kiretult tuliste poliitiliste debattide tulemi ja määrab järgmise (eelarve)aasta jooksul toimuva. Parafraseerides tuntud kõnekäändu, võib öelda, et kui sind ei ole eelarves, siis ei ole sind olemas. Käesoleva artikliga soovin juhtida seaduseloojate tähelepanu võimalustele, mis peituvad Eesti praeguses eelarvesüsteemis, kuid ka ohtudele, mida mõned arengud võivad kaasa tuua. Ning muidugi seda, kuidas muuta eelarvealane info haaratavaks poliitikutele ja haldusjuhtidele või neile, kes pole rahandustöötajad.
Parlamentide autonoomia all mõeldakse nii organisatsioonilist, funktsionaalset, administratiivset kui ka finantsilist autonoomiat. Õiguslikult on parlamendi autonoomia printsiip sätestatud riigi konstitutsioonis. Eestis sätestab parlamendi sõltumatuse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4, mis näeb ette võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevuse korraldamisel.
Euroopa Ülemkogu langetas 1999. aasta juunis Kölnis otsuse luua Euroopa Liidu (EL) põhiõiguste harta (edaspidi harta)1 . See otsus on ellu viidud ja harta 7. detsembril 2000 deklaratsiooni kujul Euroopa Liidu Nice'i tippkohtumisel heaks kiidetud.2
Euroopa Liidu (EL) 1999. aasta tippkohtumisel Kölnis loodi Saksamaa initsiatiivil kogu, mille ülesandeks seati välja töötada Euroopa Liidu põhiõiguste harta projekt ning esitada see Euroopa Liidu Nice'i tippkohtumisele 2000. aasta detsembris. Koosseis oli esinduslik, sinna kuulusid EL-i liikmesriikide valitsuste ja parlamentide ning Europarlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajad. Vaatlejatena osalesid töös ka Luxembourg'is asuva Euroopa Liidu Kohtu ja Strasbourg'is töötava Euroopa Nõukogu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu esindajad. Kogu tööd juhtis Saksa Föderaalse Konstitutsioonikohtu endine esimees ja Saksamaa president Roman Herzog. Valminud eelnõu vaadati üle ning kiideti heaks Biarritzi kohtumisel oktoobri alguses ning võeti vastu Nice'i tippkohtumisel.
On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt, usutavalt ja argumenteeritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda.
Katse tuua riigi toimimine koos selle otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse tegurite ning hindamise kriteeriumitega avaliku arutluse objektiks, on omamoodi julgustükk ja mitmes mõttes kunagi tulevikus ehk isegi tähelepanuvääriv fakt. Poliitikal on rahva tulevikku mõjutavate (sageli määravate) tegurite kompleksis oluline osa; mitte väiksem, kui õigusel, majandusel, kultuuril vms.
Rahvasaadiku töö ning tema rollid poliitilises süsteemis on teatavasti mitmekesised ning kohati ka vastuolulised. Parteipoliitikuna sõltub saadik üsnagi palju oma erakonnast, tänu millele oli tal võimalik saadikuks üldse saada. Rahvaasemikuna aga võlgneb saadik midagi rahvale, kelle hääli ta kunagi korjas ning kelle õitsenguks ta peaks nüüd tegutsema. Lõpuks ei saa saadik seadusandjana jätta tähelepanuta ka tema poole pöörduvaid huvigruppe, kuna ka nemad võivad hiljem vajalikuks osutuda.
Rahvastiku vananemine ning asjaolu, et makse ei ole ettevõtluskeskkondade konkurentsis mõistlik tõsta, sunnivad muudatustele kõiki arenenud riike.
Haldusreform on olnud taasiseseisvunud Eestis jätkuvalt kõneaineks. Selle aja jooksul on paljudel, et mitte öelda enamikul otsustetegijatest, kujunenud teatud arusaamad ja veendumused haldusreformiga seonduvatest küsimustest.
Asjatundmatu, samuti ka vähese kogemusega praktik võib kohaliku omavalitsuse üksuste ning muude haldusüksuste liitmist kergekäeliselt põhjendada arusaamaga, et kui eksisteerib kaks eriti väikest haldusüksust, tooks nende ühendamine automaatselt kaasa olukorra paranemise.
Euroopa Liidu temaatika on Eesti meedias aktuaalne olnud üsnagi lühikest aega, mis pole esialgu võimaldanud teha kaugeleulatuvaid üldistusi ja sügavamat teoreetilist analüüsi.
Viimastel aastatel on avalikkuses tihti räägitud rahva võõrandumisest riigivõimust ning selle võimalikest põhjustest. Rahva poliitiline meelsus näib sageli väljendavat ükskõiksust ja negatiivsust poliitikas toimuva suhtes, riigivalitsemise puhul tunnetatakse hoolimatust ja omakasupüüdlikkust, poliitikuid usaldatakse vähe.
Üleminekuühiskondades, kus suundutakse n-ö sotsialistlikult korralt kapitalistlikule, toimub suur murrang väärtussüsteemides. Võib muidugi vaielda, kas Eesti kuulub ikka veel üleminekuperioodi või mitte kas majanduslikult, sotsiaalsete probleemide lahendamise või teiste valdkondadega toimetuleku aspektist.
Euroopa õigusliku integratsiooni eesmärgiks on ühtne tsiviilõigus, kus on kõrvaldatud erinevused õigussüsteemide vahel ja sellega tagatud ka ühtne õiguskultuur kogu Euroopas.
Järgnevalt esitame raamistiku pensioniprobleemi käsitlemiseks. Sealjuures toetume mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide seminaridele, nimetatud teemal toimunud diskussioonidele ja erinevate maade näidetele.
Avaliku arvamuse küsitlus pensionireformi kohta (küsitlus puudutas kohustusliku riikliku kogumispensioni sisseviimist) 1näitab, et tegemist on probleemiga, mille teravust avalikkus ei ole veel tunnetanud. Selleks, et elanikkond saaks pensionireformi läbiviimise valikutes oma sõna sekka öelda, on aga vaja, et inimesed omaksid head ülevaadet olukorrast ja saaksid teadlikult kaaluda oma valikuid.
Eesti organiseeritud kuritegevuse analüüsimisel tuleks tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: Eesti geopoliitiline asukoht, ajalooliselt pidev puhverriigiks olemise kogemus Venemaa ja Euroopa vahel; NSV Liidu kokkuvarisemise ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega seotud muutused korrakaitse- ja julgeolekuorganites, piirivalves ja poliitikas ning teised olulised riigikorra muutusega seotud mõjutegurid; muudatused majanduses ja seadusandluses antud perioodi jooksul.
Käesolev artikkel käsitleb väikeste maakoolide olukorda ja prognoosi järgnevateks aastateks ning koolide rahastamist riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. Et haridus- ega ka rahandusministeerium ei oma andmeid koolide kaupa, on analüüsi aluseks olev info saadud kohalikelt haridusametnikelt.
Arenenud riikide poliitika üheks tunnuseks on avaliku ehk halduspoliitika probleemide tõusmine avalikkuse jaoks populaarseteks teemadeks.
Kui ühiskond pole muidu narkomaaniaga seonduvat endale problemaatilisena teadvustanud, siis juhtub see teatud piiri ületamise puhul, kus uimastisõltlased hakkavad toime panema sõgedaid varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid. Sellised teod tipnesid oma äärmuslikumas vormis politseinike tulistamisega 1999. aastal.
Tundub peaaegu uskumatuna, et Eesti on varsti juba kümme aastat vaba maa, kes ise valib oma sõpru ja ise määrab selles valikus eelistused, nii pragmaatiliselt kui tundeist lähtudes. Poola1 puhul ühenduvad õnnelikult mõlemad pooled.
Eesti eraõiguse süsteemi korrastamine on tõusnud päevakorrale seoses Justiitsministeeriumis koostatud “Võlaõigusseaduse”1 eelnõu esitamisega Riigikogu menetlusse. Eelnõu autorite arvates peab võlaõigusel olema eraõiguses edaspidi senisega võrreldes hoopis olulisem koht.
Õiguse, õigusteaduse, õigussotsioloogia ja õigusloome vahekorrad kuuluvad paljuvaieldud ja paljuvaieldavate probleemide hulka. Eesti auditooriumi jaoks on need probleemid olulised, sõltumatult sellest, kas ja millal Eesti Vabariik liitub Euroopa Liiduga. Alljärgnevas kirjutises on püütud neid küsimusi lühidalt lahata, lähtudes juristi, sotsioloogi ja õigussotsioloogi Max Weberi seisukohtadest, liikudes tuntud saksa sotsiaalteadlaste Niklas Luhmanni ja Jürgen Habermasi kaudu konkreetsete õigusteadust, õigussotsioloogiat ja õigusloomet siduvate uurimusteni.
Uurimus, mille materjalidel põhineb käesolev käsitlus*, teostati Riigikogu Kantselei tellimusel Tartu Ülikooli ning Õiguspsühholoogide ja -sotsioloogide Tartu Ühingu uurimisrühma poolt. Uurimusel oli kaks põhisihti. Esiteks taheti välja selgitada seadusloomes osalejatele sotsiaalse informatsiooni kasutamise praktikat seaduste väljatöötamisel. Teiseks otsiti teid, kuidas seaduste koostajaid informatsiooniga paremini varustada ja sotsiaalse informatsiooni efektiivsemaks kasutamiseks ette valmistada.
*Aruande tekst on kättesaadav Internetis http://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/kenkmann_e.html
Mis on normitehnika?
Käesolev artikkel annab ülevaate esimesest Riigikogu menetlusse antud seaduseelnõude seletuskirjade sisunõuetele vastavuse uuringust.
Et suurendada Riigikogu liikmete informeeritust ning vastuvõetavate seaduste kooskõla elanikkonna seisukohtadega, on Riigikogu Kantselei alates 1996. aastast tellinud regulaarselt sotsioloogilisi uuringuid. Tänu sellele on meil võimalus vaadelda elanikkonna poliitilise kultuuri muutumist ja kujunemist pikemaajalises perspektiivis. Taoline tagasiside muudab riikluse ülesehitamise efektiivsemaks, sest võimaldab osutada probleemidele, mis sellises keerukas protsessis paratamatult tekivad.
Avaliku arvamuse uuringuid Riigikogu (RK) jt riigi institutsioonide kohta on küsitlusfirmad (EMOR ja Saar Poll) teinud alates 1992. aastast. Esitan järgnevalt mõned uurimistulemused, mis iseloomustavad RK usaldatavuse muutumist ning rahva huvi parlamendi tegevuse vastu.
Antud töö eesmärgiks on anda lühiülevaade mittetulundusühingute maksustamise põhimõtetest Eestis ja mujal maailmas. Lühiülevaate esimeses pooles on käsitletud mittetulundusühingute tegevusvaldkondi ja maksustamise põhimõtteid Eestis, teises pooles nende maksustamise põhimõtteid mujal maailmas. Toome ka näiteid mõnede riikide mittetulundusühingute tuluallikate kohta. Kahjuks puudub Eestis rahvusvaheliselt aktsepteeritav statistika selle kohta, millised on selliste ühingute tuluallikad ja kui palju inimesi on neis hõivatud.
1998. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu mootorsõidukiaktsiisi seaduse muutmise seaduse, mida omakorda muudeti 16. juunil 1999. Seadus ei muutunud põhiolemuselt, sest sisse viidud muudatused puudutasid lisa “Mootorsõidukiaktsiisi määrad”. Seaduse muudatuse eesmärgiks oli aktsiisimäärade sõltuvusse viimine mootorsõiduki maksumusest, et selle kaudu soodustada uuemate, energiasäästlikumate ja keskkonnasõbralikumate mootorsõidukite soetamist.
Käesoleva ülevaate eesmärgiks on tutvustada lugejat kõige üldisemalt põllumajandusliku tootmise subsideerimisega Eestis, tuues võrdluseks graafikud mõnede teiste riikide kohta. Selline teave võib olla kasulik inimestele, kes tegelevad Eesti põllumajanduspoliitika loomisega. Informatsioon on hangitud OECD kättesaadavatest allikatest.
Esimese ja teise astme kohtute statistikast tehakse kokkuvõtteid kaks korda aastas – juulis ja jaanuaris. Ülevaatega kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja haldusõiguserikkumise asjade menetlemisest kohtutes on kõigil võimalik tutvuda ka Interneti vahendusel Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil: http://www.just.ee. Kahjuks tuleb tõdeda, et veel liiga suures mahus peetakse statistikat paberkandjail (statistika-programmi kasvuraskuste tõttu), mis seab piirid ka töödeldavate arvandmete kogumisele.