Riigikogu Toimetiste selle numbri üks peateema on Eesti ja Euroopa Liit. Kas saakski see olla teisiti, kui mõne kuu pärast ütleb Eesti rahvas Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses oma otsustava sõna?
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Humanitaarinstituudi professori Rein Raua sulest on lugeda essee poliitika keelte kohta. Ulatuslikult leiab numbris käsitlemist Euroopa Liidu teema, kirjutajateks Riigikogu liikmed Marko Mihkelson ja Toomas Hendrik Ilves, välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann, Tartu Ülikooli juuraprofessor Raul Narits ja Riigikogu Euroopa asjade komisjoni nõunik Olev Aarma.
Koalitsioonileppe teemal võtavad sõna Riigikogu liikmed Rain Rosimannus, Janno Reiljan, Katrin Saks ja Küllo Arjakas.
Valitsuste stabiilsusest on lugeda Potsdami Ülikooli doktorandi Olaf Dahlmanni kirjutises.
Valimiskäitumisest annavad ülevaate politoloogid Rein Toomla ja Marti Taru ning kohaliku poliitika erakonnastumisest Anu Toots. Eesti naistest võimu juures räägib Tiina Raitviiri kaastöö.
Tartu Ülikooli majandusprofessor Olev Raju analüüsib Riigikogu rolli riigieelarvete kujundamisel ning Epp Kallaste ja Kaia Philips kirjutavad tööjõu vabast liikumisest. Parlamentide teabe- ja analüüsiteenistuste teemal võtavad sõna Riigikogu Kantselei nõunik Aare Kasemets ja USA Kongressi uurimisteenistuse spetsialist William H. Robinson.
Lugeda on veel eesti poliitilisest eliidist, seaduste ettevalmistustöödest ja riigihangetest. Ülevaate saab IX Riigikogu seadusloomest. VII Riigikogu liikmed aga meenutavad esimese taasiseseisvunud Riigikogu tööd..
Riigikogu Toimetiste selle numbri üks peateema on Eesti ja Euroopa Liit. Kas saakski see olla teisiti, kui mõne kuu pärast ütleb Eesti rahvas Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses oma otsustava sõna?
Poliitiliste keelte tasakaalu taastamine on hädavajalik selleks, et säilitada Eesti dünaamiline areng, hoida ära ajude äravool ja luua siin toimiv ja sidus, pluralistlikele väärtustele tuginev elukeskkond.
X Riigikogu vaieldamatult tähtsam ülesanne on Eesti integreerumine Euroopa Liitu nii tervikuna riigi kui ka eraldi parlamendi tasemel.
*Artikli kirjutamisel on kasutatud raportit: The EU and Democracy in the Nordic Region. European Affairs Committees in Finland, Sweden and Denmark. October 2002.
Liiga vähe pööratakse tähelepanu sellele, milline näeb välja pärast Euroopa Liidu laienemist selle lähiümbrus.
*Käesolev kirjutis on põhjalikult ümbertöötatud versioon ettekandest, mille esmaesitus oli 11. septembril 2002 Londonis Kuninglikus Välissuhete Instituudis (The Royal Institute of Foreign Affairs). Tahan siinkohal tänada toetuse eest Suurbritannia saatkonda Tallinnas.
Venemaa ei suutnud mõista Schengeni leppe olemust, kui tõstatas 2002. aastal vaidluse Kaliningradi suhtes. See, mida Venemaa tõlgendas kui Venemaa-vastast viisanõuet, ei ole tegelikult midagi muud kui Euroopa Liidu kodanike igati soositud sisepiirideta Euroopaga kaasnev juhuslik kõrvaltingimus ja sel poliitilisel sammul ei ole mingit seost Venemaa küsimusega.
Läbirääkimisprotsessis Euroopa Liiduga oleme saanud unikaalse ja hindamatu kogemuse, osaledes Euroopa riikide omavaheliste suhete keeruka, kulissidetaguse igapäevaelu tundmaõppimisel.
Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisega 28. juunil 1992 astus Eesti riik esimese kindla sammu Euroopa õigusruumi. Tänane päev nõuab aga edasiliikumist.
Parlamendi valik pärast Euroopa Liiduga liitumist sõltub suurel määral ka riigis enne liitumist tavaks olnud täitevvõimu ja seadusandliku võimu suhetest.
Ametis olev Eesti valitsus on iseseisvuse taastamise järel moodustatuist üheteistkümnes. Kõik valitsused on tegutsenud kirjalikult vormistatud tegevuskava alusel.
Eestist saab arenenud demokraatiaga riik alles siis, kui enamik kodanikke mõistab oma rolli ja vastutust poliitiliste valikute tegemisel, sest poliitikat ei kujunda mitte lärmajate kisa, vaid sihikindlalt tegutsevate inimeste toimingud.
Koalitsioonileppe kaunid loosungid lapsesõbralikkusest ei maksa riigi ja kohalike omavalitsuste toetuste-teenuste süsteemita midagi.
Praegune koalitsioonileping meenutab oma mahult ja üksikasjalikkuselt peaminister Edgar Savisaare ja Tiit Vähi esimese valitsemisaja programmdokumente, olles seega võrreldav 1990. aastate algusega.
Eesti valitsustele on iseloomulik kõrge stabiilsuse tase. Kuigi viimaseil aastail on valitsused sageli vahetunud, ei peitu vahetumise põhjused poliitilises süsteemis.
Inimeste poliitiliste teadmiste ja hoiakute kohta on kogutud palju andmeid. Kuid mis kasu on andmetest, kui neid ei rakendata? Käesoleva analüüsi eesmärk ongi teavitada poliitikuid ja ametnikke neile otsustamiseks vajalikest eri ajal kogutud andmeist.
Eesti seadusandliku ja täidesaatva võimu juurest on kõrvale jäänud suur hulk ühiskonnaliikmeid - naised. Olles rahvastikus ülekaalus (53,9%), käsitletakse naisi poliitika kujundamisel ja juhtimisel vähemusena.
Kuigi seaduste ettevalmistamist kajastavate materjalide kasutamist kohtumenetluses on põhimõtteliselt aktsepteeritud, on need olnud ja jäävad ilmselt ka tulevikus üksnes abistavateks allikateks seaduste tõlgendamisel.
Riigikogu seisab eelarvete menetlemisel omamoodi teelahkmel. Kas säilitada aastail 1991-1994 pooleldi stiihiliselt kujunenud ja häid tulemusi andnud riigieelarve menetlemise kord või üritada üle minna uuele riigieelarve menetlemise korrale.
Euroopa Liidu liikmesriigid kardavad liidu laienemisel sisserände hüppelist kasvu. Eesti üldsuse mured on aga pigem vastupidised.
Kolmanda aastatuhande mõtteviis hariduses tähendab õppija vajaduste ja soovide esiplaanile asetamist ning õpetaja asumist nõustaja ja abistaja rolli.
Kohalikus esindusvõimus on erakondade roll mõjukas eeskätt valimiskampaania ajal. Oma hoiakutes ja saadikutöös arvestavad volikogu liikmed rohkem kohaliku rahva kui erakonnaga.
Riigihangete süsteem on puudulik. Tegemist on vigadega, mida ei ole osatud süsteemi kujundamisel arvestada.
Poliitika kujundamisel võrgustike kaudu on ühise seisukoha väljatöötamine aeganõudev, kui aga selleni on jõutud, on see igati seadusjärgne.
Maine parandamiseks on poliitikuil tarvis rahvaga rohkem suhelda ja neid poliitiliselt harida.
Kodanikeühenduste tugivõrgustiku tõhus ja tõrgeteta toimimine sõltub mitmest asjaolust, kaasa arvatud sellest, kust ja kuidas tulevikus oma tegevuseks raha saada.
Regionaalsed probleemid on tihti seotud sellega, et inimesed, kellel on häid ideid ühiskondlikus tegevuses või ettevõtluses kaasalöömiseks, ei tea, millest alustada, sest puudub info nende ideede elluviimiseks vajalike tingimuste ja vahendite leidmiseks.
Paljudele rahvaesindajate küsimustele leiab kiiremini põhjalikumad vastused, kui teha koostööd teiste parlamentide teabeteenistustega.
Parlamendi teabeteenistus toetab tugevat seadusandlikku võimu.
*Artikkel on tõlgitud Euroopa Parlamendiuuringute ja -dokumentatsiooni Keskuse (ECPRD) tellimusel koostatud autori ettekannete ja uuringute (1997-2002) kokkuvõttest "Knowledge and Power. The Essential Connection between Research and the Work of Legislature." Dick Toornstra, ECPRD, European Parliament 2002. Täistekst ECPRD veebis: www.ecprd.org
Vabatahtlike kaasamise küsimus on tõusetunud üles paljudes parlamentides, kuid pikaajaliselt ja edukalt töötavat mudelit pole õnnestunud luua ühelgi.
1992. aasta 30. septembrist 1995. aasta 10. märtsini töötas esimene Eesti taasiseseisvumisaja parlament - VII Riigikogu. Ajaloolise paratamatuse tõttu tuli möödunud kümnendil Eestis uuesti luua parlamentaarne traditsioon. Kuidas see toimus? Vastust võib otsida mitmest allikast - parlamendidokumentidest, milles toimunu on ametlikult ja enamasti emotsioonitult fikseeritud, mitmesugustest tolleaegsetest meediakajastustest, mis vahendasid toimunut omas ajas. Hea on samuti, et on olemas inimesed, kes vahetute protsessis osalejatena kujundasid parlamendi traditsioone. Nende kogemused, nägemused, ideed ja tundmused - ühesõnaga nende mälestused - osutuvad lõpptulemuse mõistmisel ilmselt sageli üliolulisteks. Tänaseks on tehtud esimene väike samm seesuguste mälestuste kogumisel.
Käesolev artikkel annab statistilise lühiülevaate IX Riigikogu seadusandlikust tegevusest - vastuvõetud õigusaktidest, juhtivkomisjonidest ja eelnõu algatajate suhtarvust ning Riigikogu saalis kajastamist leidnud sise- ja välispoliitikast.
Uudiste kokkuvõte välisriikide parlamentides toimunust 2002. aasta novembrist 2003. aasta märtsini.
Euroopa Liit on muutumas ja laienemas, Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus on valmis vastama tekkivaile küsimustele.
Euroopa Nõukogu infotalitus näeb oma edasist eesmärki eelkõige selles, et ekspertide abil tutvustada ametnikele, eraisikuile, ajakirjanikele, õpetajaile ja õpilastele tänapäeva euroopalikke nõudeid ja võimaldada neile asjaomast õigusabi.
Ülo Vooglaid, "Võim - kõige raskem koorem", Riigikogu Toimetised, nr 6, 2003, lk 11-21.
RiTo nr 7 kunstnikud on August Künnapuu, Peeter Allik ja Kaarel Vulla.