Järgmise Riigikogu liikmetele kavandatav sotsiaalsete garantiide süsteem sobib üldjoontes Eestile, arvestades väikese riigi majanduslikku ja ajaloolist tausta ning ka teiste Euroopa riikide kogemusi.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi emeriitprofessori Ülo Vooglaiu sulest on essee võimu raskest koormast. Riigikogu esimees Toomas Savi kirjutab Riigikogust ja põhiseadusest, Riigikogu liige Mart Nutt Riigikogu ja valitsuse põhiseaduslikust vahekorrast ning riigikohtunik Tõnu Anton põhiseadusest ühiskonna tasakaalustajana. Riigijuhtimise lihtsustamise teemal võtab sõna peaminister Siim Kallas ning presidendiinstitutsioonist Igor Gräzin. Riigikogu kodukorrast on lugeda Riigikogu liikme Jüri Adamsi ning Riigikogu Kantselei direktori Heiki Sibula kirjutises. Parlamendiliikmete palkade, sotsiaalsete tagatiste ja pensionide süsteemi kohta annavad ülevaate Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna nõunikud Kai Priks ja Toivo Mängel. Poliitiliste institutsioonide mõjutamisvõimalustest räägib EMORi analüütiku Tõnis Saartsi kaastöö.
Eurouuringute Instituudi direktor Aksel Kirch analüüsib avalikku arvamust Euroopa Liiduga liitumisel ning Riigikogu liige Jüri Tamm ja suursaadik Mart Helme kirjutavad Eesti idapoliitikast.
Rakendusuuringute teemal võtavad sõna Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna juhataja Aare Kasemets ja poliitikauuringute keskuse PRAXIS direktor Ruta Kruuda. Tööturumeetmetest võib lugeda Reelika Leetmaa ja Sten Anspali kirjutisest. Ajaloolise ülevaate erakondade liidrite tippkohtumistest 1990. aastate keskel annab Riigikogu liige Küllo Arjakas.
Järgmise Riigikogu liikmetele kavandatav sotsiaalsete garantiide süsteem sobib üldjoontes Eestile, arvestades väikese riigi majanduslikku ja ajaloolist tausta ning ka teiste Euroopa riikide kogemusi.
Meil puudub veel võimuteooria. Sõnastamata on võimule tuleku, võimul olemise ja võimult taandumise metodoloogilised lähtekohad. Korrastamata on võimu hoidmise ja kasutamise meetodid.
Põhiseadus on omamoodi ühiskondlik kokkulepe ning seepärast peab ta olema vastuvõetav nii Toompea riigimeestele kui ka armastatud tädi Maalile.
Riigikogu ja valitsuse pädevus on kõige paremini tasakaalustatud võimusuhe põhiseaduses.
Põhiseaduses sätestatud eesmärkide ja põhimõtete alusel tuleb otsustada, kas teha valikud põhjamaise sotsiaalriigi ja säästva arengu põhimõtteid järgiva heaoluühiskonna suunas või ühiskonna kasuks, kus igaüks peab ise hakkama saama.
Riigikogu kodukorra ülim eesmärk peaks olema töö võimalikult sujuv kulgemine. Kodukord peab abistama, mitte aga takistama töötegemist.
Riigikogu kodukorra seaduse muudatused peavad muutma Riigikogu tõhusamalt toimivaks ning enam legitiimsust tootvaks demokraatliku süsteemi institutsiooniks.
Kogu maailma ootab ees ülesanne ümber hinnata senised tõekspidamised majanduses, välispoliitikas, riigikaitses, demograafias ja paljudes muudes valdkondades.
Presidendi otsevalimise idee asemel oleks õigem mõelda sellele, kuidas presidendiinstitutsiooni likvideerida.
Artikkel käsitleb Riigikogu istungite ja hääletamise avalikkust ning Riigikogu otsustusvõimet ja häälteenamuse nõudeid reguleerivate põhiseaduse normide väljatöötamist Põhiseaduse Assamblees. Kirjeldan nende normide rakendamisel praktikas esinenud või esineda võivaid probleeme ja pakun lahendusi probleemide vältimiseks.
Inimühiskond on keerukas süsteem, milles oleks võimatu üldaktsepteeritavate käitumisnormideta orienteeruda.
Parlamendiliikme palga tase sõltub riigi elatustasemest, traditsioonidest, parlamendiliikme töö tähtsustamisest.
Riigikogu liikme pension moodustas 2001. aastal 69,4% tema keskmisest palgast, sellega ületab Eesti Euroopa Liidu riikide keskmist taset (60%).
Usalduse suurendamiseks võimuinstitutsioonide vastu tuleks inimesi rohkem võimuorganite töösse kaasata.
Arvestades Eesti piiratud inim-, aja- ja rahakapitali ning interdistsiplinaarse uurimiskogemuse vähesust õiguspoliitika toetamisel, tundub lähiaastail otstarbekam olevat tsentraalselt koordineeritud riigiuuringute tellimine ja taseme hindamine.
Eestis ei teata, kuidas ja milleks uurimustulemusi kasutada.
Konkurentsi osad, nagu tulemuspalk, tööplaanid, asutuste tulemuste võrdlemine, tulemuseelarve ja soorituslepingud juhtidega, on Eesti avalikus juhtimises juba kasutusel või võetakse kasutusele.
Külavanemate ja külade tegevuse seadusandlik regulatsioon on ülimalt vajalik. Eesti maaelanikud on valmis kokkulepeteks.
Aktiivse tööturupoliitika programmid on riigiti erinevad. Uuringud näitavad, et ühes riigis teatud rühma peal töötav programm ei pruugi töötada teises. Seetõttu on oluline regulaarselt hinnata aktiivse tööturupoliitika mõju ning tööturupoliitikat vajaduse järgi kohendada.
Tööjõumaksude vähendamise abil on põhimõtteliselt võimalik tööhõivet suurendada, kuid seda üksnes teatud eelduste korral.
Kui Eesti oli vabanemas nõukogude režiimist, oli mõttel liituda Euroopa Liiduga hoopis teine tähendus kui praegu, mil Eesti on laienemisringi kindlamaid kandidaate.
Eesti liitumisel Euroopa Liiduga ning Kyoto protokolli ratifitseerimise taustal tuleb Riigikogul ja valitsusel põlevkivipõhise elektritootmise kõrval soodustada elektri tootmist ka taastuvaist energiaallikaist.
Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua1 tegevus on veennud, et üheskoos oleme valmis nendeks väljakutseteks, mis aitavad Eestis jõuda toimiva kodanikuühiskonnani.
Sedamööda, kuidas inimestel jääb elatusvahendite tootmise kõrvalt energiat ja aega üle, löövad nad kaasa ka ühiskonnaelus ja vabatahtlikus tegevuses.
Eesti on aastaid viljeldud Venemaa ignoreerimise poliitikaga seadnud end suhetes Moskvaga Euroopa Liidu eestkostealuse rolli, seepärast soovitatakse nüüd Brüsselist seda, mida me otseses vastasseisus Venemaaga iialgi ei teeks.
Ukraina integreerumist Euroopasse raskendab asjaolu, et Ukrainas ei toimi paljud demokraatia protsessid ning enamik rahvastikust ei mõista nende tähtsust ega väärtust.
1994. ja 1995. aastal aset leidnud Eesti erakondade liidrite tippkohtumiste tulemuseks oli kokkulepe erakondade riiklikus rahastamises, mis kahtlemata viis erakonnad oma järgmisse arengujärku.
Uudiste kokkuvõte välisriikide parlamentides toimunust maist oktoobrini 2002.
Rahvusraamatukogu teemavärav (http://w3.nlib.ee/lingid) on süstematiseeritud ja märksõnastatud otsisüsteem, mille kaudu saab leida humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvaid Interneti-lehekülgi, andmebaase (nii tasulisi kui ka tasuta), mitmesuguseid elektroonilisi tekste ja ajakirju, raamatukogusid ja nende katalooge.
RiTo nr 6 kunstnikud on Pilvi Ojamaa, Maie Mikof-Liivik, Eve Koha, Ivo Lill, Kalli Sein, Urve Küttner, Maiu Tsirna, Ene Kull, Martin Vällik, Jaak Saks.