Nr 29

Laadi alla

Jaga

Prindi

Kaasava eelarve abil linna parema mõistmiseni

Linnakodanike kaasamine eelarve koostamisse lähendab neid riigile ja viib parema kodanikuühiskonnani.

Tartu linnavalitsus oli mõne aasta eest partner europrojektis, mille teemad olid e-valitsemine ja e-kaasamine. Osalesime töötubades, aruteludes ja konverentsidel ning pidasime nõu, kuidas riik ja kohalik omavalitsus saaksid kodanikule lähemale minna ning kuidas kodanik riiki paremini mõistaks. Riikideülene europrojekt näitas, et kodanike huvi riigi toimimise ja riigi valitsemismehhanismide vastu on kõikjal suur, küsimuse lahendused riigiti erinevad. Eestis ümbritsevad meid uued ja moodsad e-lahendused ja e-väljad, kuid kui palju mahub nende vahele silmast silma suhtlemist ja kõike seda, mis kõnetaks mõlemaid pooli? Mis viiks meid parema kodanikuühiskonnani ja annaks mõlemale suhtluspoolele arusaama heast kaasamisest?

Mis linn see on, millel ei ole kodanikele küsimusi, ja mis kodanikud need on, kes ei huvitu linnast, linna toimimisest ja arengust? Üks mu sõber on öelnud: hea linn on see, kus kodanik saab hakkama linna abita, kõik toimib justkui iseenesest, märkamatult. Samamoodi võiks kirjeldada ka head riiki: riik ei sega sind ja sa oled kindel, et kui sul teda vaja on, leiad ta kergesti üles. Mõnikord on linnal siiski vaja teada, kuidas kodanikud linna ette kujutavad, milliseid murekohti tunnetavad ja mis põhjustel end selle linnaga seovad. Tartu linnavalitsus on kodanikelt sageli küsinud, mida linnavalitsus saaks teha, et selles linnas parem elada oleks, ning kodanikud on meile heal meelel vastanud. Ka vastupidi: kuidas saab linnakodanik linnale teada anda oma soovidest ja tähelepanekutest, olla kaasatud ja osaline linnas tehtavates otsustes? Kaasamist on nimetatud juba ka moesõnaks – tegevuseks tegevuse pärast – ning kohati tundub, et seda sõna kasutataksegi mõtlematult ja kergekäeliselt. Pole midagi lihtsamat kui üks kena ja vajalik idee sõnasõja ja möödarääkimistega pihuks ja põrmuks teha.

Tartlasi on ikka huvitanud linnaasjades kaasalöömine ja -rääkimine ning kindlasti ei ole see viimaste aastate huvi. Linnavalitsus on pakkunud mitmeid kaasarääkimise lahendusi ja võimalusi, nagu 1990. aastate lõpus loodud rubriik „Ametnik vastab”, heakorratelefon 1789, elementaarsed avalikud arutelud, veebiküsitlused, kohtumised linnakodanikega ja ideede kogumised. Hiljuti küsisime tartlastelt arvamust ja kaastööd Tartu arengustrateegia kohta (www.tartu.ee/2030), kevadel käivitub Tartu teine kaasava eelarve menetlus (www.tartu.ee/kaasaveelarve).

Linnavalitsuse osakondades ja allasutustes on rohkelt seda, mille kohta kodanikud on õigustatud küsima, kuidas üht või teist asja korraldatakse ning millised on tegevuste põhjendused (miks asfalteeritakse just see tänavalõik, kuidas leitakse uuele sillale parim asukoht, miks ehitatakse lasteaed just sellesse linnaosasse, kes kehtestab linnas takso hinnad jne). Õnneks on Tartu küllalt väike linn, kodanikud saavad oma küsimustele kiiresti vastused. Oleme aga tunnetanud, et kodanikud võiksid linnaasjade korraldamises märksa rohkem kaasa rääkida. Üks võimalus kodanikke kaasata on kutsuda nad koostama eelarvet – dokumenti, mida peetakse kõige igavamaks ja eluvõõramaks dokumendiks üldse. Eelarve on kõige olulisem dokument, mis puudutab otseselt meie kõigi igapäevaelu.

Osa linnaeelarvest kodanike jagada

Riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarve koostamises ei ole midagi uut. Aastast aastasse korduvast rutiinsest tegevusest on saanud argine tegevus, eelarvete ümber toimuvast ei mäletagi muid emotsioone kui ööistungid, kirglikud arutelud ja poliitilised kurvastamised, miks üks või teine poliitiline jõud oma prioriteete rahastatud ei saa. Või mäletab mõni Riigikogu liige, et on olnud plaan minna riigieelarve projektiga kodanike juurde ning tutvustada riigieelarve koostamise põhimõtteid, prioriteete, riigi võimalusi ühtesid või teisi tegevusi planeerida jms. Poliitilist sõnasõda, et juhtiv koalitsioon ei anna raha, on ikka oma valijateni viidud, kuid kas keegi mäletab riigimehelikku ja riigiülest riigieelarve tutvustamist? Rahandusminister Jürgen Ligi alustab riigieelarve avalikku videotutvustust sõnadega: „Me oleme hoidnud suures pildis struktuurse ülejäägi raami.”

Tartu linnavalitsuse osakonnajuhatajana osalen linnaeelarve koostamises. Minu ülesanne on ühe osakonna eelarve koostamine ja selle täitmine. Loomulikult huvitun ma ka sellest, mida teevad teised. Pean nõu kolleegidega, kuid mitte kunagi ei ole me läinud eelarve koostamiseks nõu küsima tänavale või linnakodanike kodudesse. Jah, valitsejail on alati võimalus (ka linnavalitsejail) öelda, et rahajagamise volitused saime valimistel ning kodanikud rääkigu taaskord valimistel; vahepealsel ajal jäetagu meid rahule.

Teame, et Tartu linnakodanikel on palju häid ideid ja lahendusi, kuidas linna paremaks teha. Kodanikud on soovinud ka ise käed külge lüüa ja midagi ära teha. Oleme jõudnud arusaamisele, et võiksime linnakodanikke kaasata linnaeelarve koostamisse ning neil võiks olla rohkem teadmisi linna rahakoti suurusest ja võimalustest. Võtsime vastu otsuse hakata tegelema Tartu linna kaasava eelarve projektiga. Esimesel korral justkui õpitoana, kuid samas kõige ehtsamal moel – üks protsent linna investeeringute eelarvest jäägu linnakodanike jagada ja otsustada. Esimesel korral oli selleks summaks 140 000 eurot.

Nüüd, kui alustame uue kaasava eelarve menetlusega, tutvustan esimese korra õppetundi, kogemusi ja muudatusi, mida soovime sellel aastal teha. Aasta eest kaasava eelarvega alustades ei osanud me ette näha allhoovusi, mida seesugune suur protsess endas varjab ning milliseid võimalusi avab kodanike ja kohaliku omavalitsuse lähendamiseks ning kaasarääkimise parandamiseks. Tekkinud on täiesti uus tase linnale olulise teemavaldkonna aruteludeks ja ideede vahetamiseks. Järgnevalt heidame pilgu lõppenud kaasava eelarve menetlusele ning tutvustame uue kaasava eelarve muudatusi ja eesmärke.

Kuidas kaasavat eelarvet tegime?

Kaasav eelarve ei sündinud Tartus üleöö. Alustasime teadmiste ja kogemuste kogumist juba 2011. aastal seminaride, koosolekute ja infootsingutega teistest riikidest. Kaasav eelarve on olnud teemaks ka seoses rahvusvahelise projektiga eCitizen II, milles Tartu linnavalitsus aastail 2010–2012 osales ja kus oli fookuses e-kaasamise kogemuste vahetamine Euroopa linnade vahel. Selles projektis kõneldi kaasavast eelarvest teoreetiliselt, sest ükski projektis osalev Euroopa linn ei olnud kaasavat eelarvet rakendanud ja praktiline kogemus puudus. 2013. aastal moodustas linnavalitsus uue eelarvemenetlemise rakendamise analüüsimiseks töörühma, kes hakkas välja töötama Tartule sobilikku kaasava eelarve mudelit.

Kaasavat eelarvet kasutab veidi enam kui 1000 linna. Lõuna-Ameerikast Brasiilia väikelinnast Porto Allegrest alguse saanud idee kogub üle maailma jõudsalt populaarsust. Ei ole üht ja ainust head mudelit, linnade lõikes mudelid varieeruvad. Tartu linn valis kaasava eelarve projekti nõustajaks ja partneriks E-Riigi Akadeemia, kes tegi analüüsi ja koostas projekti lõppedes raporti. Komisjonis olid kõigi volikogus esindatud erakondade esindajad, linnapea ja abilinnapead, linnasekretär, avalike suhete osakonna töötajad ja õigusteenistuse juhataja. Ühiste läbirääkimiste tulemusena oli lõplikus valikus kolm mudelit, millest linnavolikogule kinnitamiseks otsustati esitada üks, mida peeti Tartule sobilikuks. Esimest katsetust nimetasime pilootprojektiks, sest ajaliselt ei sobitunud see linnaeelarve üldise koostamise ajagraafikusse ning polnud kogemust, mida kaasava eelarve protsess endaga kaasa toob ja milliseid probleeme võib ilmneda. Küsida polnud kelleltki, Balti riikides ega teistes lähiriikides ei ole kaasavat eelarvet tehtud.

Kaasava eelarve menetluse kuus etappi

Esimest kaasavat eelarvet menetleti kuues etapis: ideede esitamine, analüüs, tutvustamine ja hääletamine, otsuse kinnitamine ja idee realiseerimine. Järgnevalt igast etapist koondkokkuvõte.

I etapp. Ideede esitamine

Ideid võis esitada igaüks 21. augustist 10. septembrini 2013 Tartu kodulehel (www.tartu.ee/kaasaveelarve). Üleskutses rõhutati kahte põhimõtet: oodatud on ideed, mis kvalifitseeruksid eelarve mõttes investeerimistegevuseks ning oleksid eeldatava maksumusega kuni 140 000 eurot. Kokku esitasid tartlased kaasava eelarve protsessi 158 ideed.

II etapp. Ideede analüüs

Tartu linnavalitsuse 2013. aasta 24. septembri korraldusega nr 962 (http://bit.ly/1lEfYYH) moodustati ideede hindamise ekspertrühm. Ekspertrühma valimisel lähtuti eelkõige esitatud ideedest, see tähendab põhimõttest, et ekspertide hulgas oleksid esindatud eelkõige spetsialistid, kelle valdkonda esitatud ideed kuuluvad. Ekspertrühma kutsuti nii linnavalitsuse ametnikke (16) kui ka eksperte väljastpoolt (5). Linnavalitsuse ekspertide ülekaal oli põhjendatud ka sellega, et kaasava eelarve idee elluviimiseks planeeritakse raha linnaeelarvesse, idee peavad ellu viima linna­ametnikud, kellel on otsuse langetamiseks kõige rohkem infot ja kogemusi.

Esitatud ideid analüüsiti 2013. aasta septembris ja oktoobris linnavalitsuses ning ka ühistel koosolekutel ekspertidega, sisult sarnased ideed koondati ning iga idee puhul hinnati selle realiseeritavust. 158 idee hulgast valisid eksperdid hääletusele 74 ideed (valiti välja 99, sarnased ideed grupeeriti). Välja jäi 59 ideed. Eksperdid lähtusid otsuse tegemisel ainult idee teostatavusest: kas idee on 140 000 euroga 2014. aasta jooksul elluviidav ning kas tegemist on investeeringuga.

Ideedele anti eksperthinnang. Kui idee oli arusaadav ja igati teostatav, pandi idee hääletamisele minevate ideede nimekirja ja põhjalikumat eksperthinnangut ei lisatud. Ideedele, mis jäid hääletusnimekirjast välja, lisati selgitus, miks idee hääletamisele ei lähe. Eksperthinnangud olid lühikesed ja konkreetsed. Mõlemad nimekirjad avalikustati Tartu kodulehel. Ideede esitajatele anti tagasisidet.

III etapp. Ideede tutvustamine

Ideede tutvustamiseks varustati kõik hääletusele minevad ideed fotodega ja kokkuvõtlike tutvustustekstidega. Fotosid saatsid ideede esitajad vähe ja osa neist olid ebakvaliteetsed, seetõttu pildistasid avalike suhete osakonna töötajad koos vabatahtliku abilisega kõik objektid uuesti.

Ideedega sai 2013. aasta novembris tutvuda Tartu kodulehel. 19. novembril kella 17.30–19 korraldati Tartu Loomemajanduskeskuse saalis ideede tutvustusüritus, kus ideede autoreil oli võimalik oma ideed esitleda. Seda võimalust kasutas 15 inimest, tutvustati rohkem kui 20 ideed. Ürituselt tehti ka veebiülekanne ja salvestus, millega saab tutvuda kaasava eelarve veebilehel (www.tartu.ee/kaasaveelarve).

IV etapp. Ideede hääletamine

Kõik ideed, mis olid realiseeritavad ja mahtusid eelarve piiresse (kokku 74 ideed), läksid 2.–8. detsembril 2013 hääletusele. Hääletada võis iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht oli hääletuse ajal rahvastikuregistri andmeil Tartu linn.

Elektrooniliseks hääletamiskeskkonnaks oli kohalike omavalitsuste istungite süsteem VOLIS (www.volis.ee/), kus sai hääletada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Hääletada võis ööpäeva ringi. Pabersedeliga oli võimalik hääletada Tartu linnavalitsuse infokeskuses (raekoja I korrusel). Tööpäeval pikendati infokeskuse lahtiolekuaega kella 18-ni, infokeskus oli avatud ka nädalavahetusel. Hääletamine lõppes 8. detsembril kell 18. Olime juba varem alustanud läbirääkimisi siseministeeriumi haldusalas arendatava kohalike omavalitsuste istungite infosüsteemi VOLIS rakendamiseks Tartu kaasava eelarve hääletamiskeskkonnana. VOLIS-e kasutamise kasuks rääkisid mitmed aspektid: tegemist on avatud lähtekoodiga keskkonnaga, kuhu lisarakenduse tegemine ei ole nii kulukas kui läbinisti uue süsteemi arendamine; VOLIS kasutab osalt samasugust keskkonda nagu riigiportaal eesti.ee, on sellega liidestatud, mis tähendab, et päringute tegemise võimalus rahvastikuregistrist oli juba olemas; olemas oli ka ID-kaardi ja mobiil-ID-ga autentimise osa; siseministeerium oli huvitatud ­VOLIS-sse kaasava eelarve lisarakenduse tegemisest, mida võiksid kasutusele võtta ka teised omavalitsused ning seetõttu võttis riik osa arenduskuludest enda kanda jms.

Hääletas 2645 inimest, neist 2370 andis hääle elektrooniliselt ja 275 pabersedelil. Enim hääli said idee nr 34 „Investeering Kultuurikvartali esitlustehnikasse” (773 häält), nr 20 „Lasteaedade mänguväljakute ühishange” (602 häält) ja nr 28 „Sportimisvõimaluste parandamine dendropargis” (277 häält). Hääleõiguslikke tartlasi (alates 16. eluaastast) osales kaasava eelarve menetluses 80 000. Seega käis hääletamas 3,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

V etapp. Otsuse kinnitamine

Otsuse kinnitas volikogu eelarve vastuvõtmisega 19. detsembril 2013 (http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/VOLM2013121900003).

VI etapp. Idee realiseerimine

Hääletustulemuse kohaselt kuulub 2014. aastal realiseerimisele idee nr 34 „Investeering Kultuurikvartali esitlustehnikasse”. Aasta algul kohtuti idee esitajatega ja arutati, kuidas investeeringut teha, millist tehnikat soetada ning millised on soetamise ja kasutamise tingimused.

Meie õppetunnid

Tartu linna esimesse kaasava eelarve menetlusse kaasatud E-Riigi Akadeemia koostas meie tellimusel projektiaruande, mis käsitleb põhjalikult kogu protsessi, sellega saab tutvuda Tartu linna kaasava eelarve veebilehel (www.tartu.ee/kaasaveelarve). Aruanne on põhjalik ning jälgib ja analüüsib protsessiga kaasaskäinud kommunikatsioonisuhtlust, kodanike arvamusi, korraldustööd ja võtab kokku soovitused, mida linn peaks edaspidi arvestama. Oleme ka ise põhjalikult analüüsinud, millised olid esimesed õppetunnid ja möödarääkimised, ning usume, et kogemus on hindamatu väärtusega. Järgnevalt on välja toodud olulisemad tähelepanekud.

  • Kaasava eelarve pilootprojekt ei täitnud üht oma eesmärki – tutvustada linlastele linnaeelarve koostamise põhimõtteid. Tõepoolest ei jõutud pilootprojektis eelarvepõhimõtetega nii põhjalikult tegelda, kui algul sooviti, mis oli tingitud eelkõige aja- ja tööjõunappusest. Linnaelanike harimine linnaeelarve koostamise kohta vajab põhjalikumat läbimõtlemist, kindlasti tuleks eelarvepõhimõtete selgitamisel kasutada eelarve visualiseeringuid. Juba sellel aastal soovime kodanikele visualiseeritud lahendite abil seletada, millest linnaeelarve koosneb ning millist rolli täidab selles üksikisik, kodanik, tema pere ja tegevusotsused. Linnakodanikul peab olema linnaeelarvest lihtne aru saada ja eelarve teemadel kaasa rääkida. Eelarve võiks olla vahend, mille abil saab aimu linna toimimisest. Mingil hetkel võime jõudagi selleni, et kogu eelarveprotsess, mitte ainult osa sellest on kaasav. Ei saa öelda, et protsess oma eesmärki ei täitnud. Kindlasti on paranenud paljude tartlaste arusaam, mida kujutab endast investeeringute eelarve ja millised ettevõtmised kvalifitseeruvad investeeringuna, milline on avalik ruum, mille puhul linlased kaasa räägivad ning kuidas sünnivad otsused, mis mõjutavad kõiki linnakodanikke. Kuid linnavalitsuses on teisigi valdkondi, milles soovime kodanike suuremat osalust ja kaasatust. Ärgem unustagem sedagi, et Tartu linnakeskkond üha enam rahvusvahelistub.
  • Kaasava eelarve protsess ei olnud piisavalt kaasav. Osalt on etteheited kindlasti õigustatud, kuid infovahetus ideede esitajatega oli pidev ning tartlastele anti protsessi käigust pidevalt teavet. Samuti oli kõigil võimalik tutvuda ideedega nii Tartu kodulehel kui ka tutvustusüritusel. Kaasamine on aja- ja ressursimahukas tegevus, nimetatud olukorras anti maksimum, et osalised oleksid informeeritud ja võimalused kaasarääkimiseks olemas. Silmas tuleb pidada sedagi, et nii nagu igal kampaanial, on ka sellel oma kulud: reklaamikulu, nõustamiskulu, hääletuskeskkonna loomise kulu jms.
  • Tehnilised probleemid hääletuskeskkonna VOLIS kasutamisel. Tehnilisi tõrkeid esines valdavalt hääletuse esimestel päevadel. Tegemist oli uue ja keerulise rakendusega, milles on suurt tähelepanu pööratud turvalisusele. VOLIS kasutab osalt samasugust keskkonda nagu riigi­portaal eesti.ee, on sellega liidestatud ning seetõttu on tehnilised põhimõtted osalt sarnased. Probleemid kaasava eelarve hääletuses olid seotud eelkõige „sessiooni küpsistega” (cookies), mis on vajalikud süsteemi turvalisuse pärast, sest need kontrollivad, et keegi teine ei saaks kätte kasutaja toimingu andmeid, nii-öelda teavet vahelt lõigata. Kui isik on hääletanud, jääb „küpsis” kasutaja veebilehitsejasse selle sulgemiseni ning seetõttu võib pärast väljalogimist olla pärsitud infosüsteemi avalike osade kasutamine. Kindlasti tehakse tänavuses projektis järeldused hääletuskeskkonna tehnilise toimimise kohta ja arendatakse süsteemi edasi, et sääraseid tõrkeid edaspidi ei tekiks. Tõrgeteta töötas linnavalitsuse infokeskus, kus kodanikud said silmast silma keskkonnas oma häält anda.
  • Väike hääletajate arv. On ette heidetud, et hääletajaid oli liiga vähe. Hääletajaid oli 2645, seega 3,3 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Lootsime suuremat osalust, aga teiste maade samalaadsete projektidega võrreldes osalus siiski väga väike ei olnud. Mingis mõttes võib seda protsessi võrrelda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sättega, mis ütleb, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Selle järgi pole 3,3 protsenti kehv tulemus. Analoogset projekti pole varem tehtud, seetõttu võrdlusvõimalust ei olnud ja ootused olid suuremad.
  • Hääletusel oli liiga palju ideid. Suured projektid tõmbasid ära enamiku hääli ja väikeprojektid jäid häältest ilma. Oleme selle aasta kaasava eelarve menetluse eelnõus näinud ette ka võimaluse, et lõpphääletusele pääseb kuni 20 ideed; nii jõuaksid kodanike hääled ka väikeste projektideni. Võimalik on kasutada nn kolme hääle süsteemi: kodanikul on hääletamisel kolm häält, mida oma eelistatud projektidele anda, sellega joonistuvad paremini välja tartlaste huvid ja hääletajate arvamusel on rohkem kaalu.

Kuidas tänavu kaasavat eelarvet teeme

Linnavalitsuse moodustatud töörühm on valmis saanud selle aasta kaasava eelarve projekti kirjelduse ning esitanud aprillis peetavale volikogu istungile määruse eelnõu menetlemise kohta. Sügisel valitud linnavolikogu on moodustanud ka kaasava linnajuhtimise komisjoni ning koos komisjoni liikmetega oleme arutanud protsessi detaile ja korraldamist. Samuti oleme arvestanud kodanike ja huvirühmade märkustega uue kaasava eelarve menetluse määruse koostamisel.

Suuremad muudatused on järgmised:

  • Täpsustati kaasava eelarve eesmärke:
    1) arusaam linnaeelarvest ja selle kujunemisest paraneb;
    2) kogukondadevaheline koostöö paraneb;
    3) mõni oluline valupunkt linnas leiab lahenduse ja/või viiakse ellu mõni uus idee.
  • Pilootprojektis heideti kõige enam ette vähest linnarahva kaasamist ja arutelude hulka kogu protsessi jooksul ning linnaeelarve koostamise põhimõtete vähest tutvustamist, seetõttu on neile aspektidele eraldi tähelepanu pööratud:
    1) esimese aastaga võrreldes on stsenaariumi lisatud avalik infopäev, kus tutvustatakse nii kaasavat eelarvet kui ka linnaeelarve koostamise põhimõtteid;
    2) linlased saavad kodulehel avaldada arvamust esitatud ideede kohta, mis on sisendiks järgnevatele aruteludele;
    3) toimuvad arutelud ekspertide ja ideede esitajate osavõtul, mille eesmärk on vähendada ka hääletusele minevate ideede hulka. Pilootprojekti puhul oli oluline etteheide, et hääletusele läks liialt palju ideid ja nendega ei jõutud tutvuda.
  • Hääletuse suurim muudatus: igal hääletajal on kolm häält ning hääletuse ajal ei ole hääletustulemus näha.
  • Kaasava eelarve tulemusena realiseeritav objekt peab olema avalikus linnaruumis kõigile linlastele kasutatav ning linnaeelarve mõistes liigituma investeerimistegevuseks. Objekt peab olema seotud Tartuga, pakkuma avalikku hüve ja olema linnaruumis avalikus kasutuses, objektist ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid linna järgmiste aastate eelarvetele.
  • Kui möödunud aastal sai ideena esitada vaid objekte, siis selle aasta uuendusena võivad kandideerida ka üritused. Kaasava eelarve protsessi tulemusena korraldatav üritus peab toimuma Tartus 2015. aasta jooksul, olema suunatud linnaelanikele ja/või suurendama Tartu kui turismisihtkoha tuntust. Rahvahääletusel toetust leidnud ürituse korraldab idee esitaja. Ürituse puhul hinnatakse veel unikaalsust ja originaalsust, üritusest osasaajate hulka, ürituse võimalust elavdada kogukondade koostööd, märgatavust Tartu linna elus, realiseeritavust. Nii ürituse kui ka objekti eelarve tohib olla kuni 70 000 eurot, mis tagab omakorda vähemalt kahe põneva teo teostumise 2015. aastal Tartus.

Meilt on küsitud, kas 140 000 eurot ei ole liiga suur summa, et saada sellist õppetundi. Julgen väita, et olulisem kui kulutatud raha (pealegi ei ole see raha linna ega linlaste jaoks kaotsi läinud, vastupidi!) on kodanike teadvustamine ja osaluse kasvatamine, linlaste lähemale toomine linnaasjade korraldamisele ja osalustunde tekitamine. Tartlased on ägedad ideede tekitajad, kaasav eelarve on üks võimalusi muuta oma kodulinn toredamaks, sõbralikumaks ja elamisväärsemaks.

Olen veendunud, et kaasava eelarve protsessist arusaamisele kulub kindlasti aastaid, iga kogemus toob linlasi (olgu nad poliitikud, üliõpilased, klubiinimesed, lapsevanemad, turistid või meditsiinitöötajad) üksteisele lähemale, tekitab avalikke diskussioone ja head sünergiat. Nende pisikeste kildude kaudu me ju linnana paremaks kasvamegi.

Tartu 2015. aasta eelarve menetlus linnulennult

Tartu linn on avaldanud soovi rakendada 2015. aasta eelarve koostamisel kaasava eelarve menetlust. Tartu linna 2015. aasta eelarve koostamisel arvestatakse kaasava eelarve osa suuruseks kuni 140 000 eurot. Kokkuvõtvalt näeb 2014. aastal kaasava eelarve protsess välja järgmine: linnavalitsus tutvustab menetlust avalikkusele, korraldab selleks vähemalt ühe avaliku infopäeva ja kutsub isikuid esitama ideid kaasava eelarve tarbeks hiljemalt 15. maiks 2014. Idee võib esitada igaüks.

Esitatud ideid analüüsitakse ja hinnatakse 2015. aastal. Ideede esmase analüüsi ja hindamise tulemused avaldatakse Tartu linna veebilehel. Igaühel on võimalik ideede kohta Tartu linna veebilehel arvamust avaldada. Idee, mis ei vasta nõuetele ja ületab ilmselgelt rahalist mahtu või ei ole realiseeritav, kõrvaldatakse menetlusest.

Ideede sõelumiseks jagatakse need teemarühmadesse. Iga teemarühma ideid sõeluvad vastava rühma ideede esitajad ja eksperdid koos, arvestades arvamusi, mis veebilehel nende kohta esitatud. Sõelumisel võib sarnaseid ideid liita ja ideed täiendada. Igast teemarühmast valitakse välja kuni viis ideed, mis pannakse realiseerimisele kuuluva idee väljaselgitamiseks rahvahääletusele.

Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel rahvahääletuse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Tartu linn.

Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme endale meelepärase idee poolt. Rahvahääletus viiakse läbi elektrooniliselt. Hääletada saab isiklikult, identifitseerides ennast isikutunnistusega või mobiil-ID-ga, või Tartu linna infokeskuses, kasutades infotöötaja abi. Tartu linna infokeskuses hääletades tuleb esitada isikut tõendav dokument. Hääletamine on avalik.

Rahvahääletuse tulemusena reastatakse ideed saadud häälte arvu järgi, alustades enim hääli saanud ideest. Realiseerimisele kuulub üks või mitu paremusjärjestuses enam hääli saanud ideed, mis lähtuvalt idee eeldatavast maksumusest mahuvad kaasava eelarve protsessi summa sisse. Võitnud idee või ideed realiseeritakse 2015. aastal.

Kohalike omavalitsuste infosüsteem VOLIS

E-valitsus toimib Eesti riigis juba ammu, nüüd on aeg see samm astuda ka omavalitsustel. Tegemist on tulevikku suunatud infosüsteemi esimese versiooniga. Viimastel valimistel sai kohalikesse volikogudesse palju noori, kes on harjunud arvutit ja internetti efektiivselt kasutama. VOLIS-e testimisel Jõgevamaal on õppinud selle kasutamise ära ka pensionieas volikoguliikmed.

VOLIS võiks kasutusel olla kõikides Eesti omavalitsustes. Kasu sellest saavad eelkõige elanikud: volikogude tegevus muutub valijatele läbipaistvamaks ja kergemini jälgitavaks, annab piirkonna inimesele täiendavaid võimalusi piirkonnale oluliste otsuste kujundamises kaasa rääkida, ettepanekuid teha, istungimaterjalidega tutvuda ning ka volikogus toimuvaid arutelusid koduarvuti tagant lahkumata jälgida.

Teisest küljest muudab see ka volikogude töö paindlikumaks – kõik vajalikud materjalid on volinikele kättesaadavad ühtses keskkonnas. Volikoguliige saab volikogu töös ja hääletamises osaleda ise füüsiliselt istungitesaalis viibimata, näiteks kodus haigena, tööl hõivatuna või puhkusereisil olles. VOLIS seob kokku avaliku algatuse ja sellele järgneva protsessi ning annab pidevalt tagasisidet, kuidas meie valitud esindajad meie tahet täidavad. VOLIS peab pidevalt arenema elanike soovidele ja vajadustele kaasa, sest tehnoloogia on pidevas arengus ja võimalusi uute koostöövormide loomiseks kohaliku elu asjade otsustamisel tekib järjest juurde.

Kaasava eelarve menetlus, mille pilootlahendus Tartu linnas VOLIS-e abil teostati, on näide sellest, kuidas elanikud saavad anda oma vahetu panuse kohaliku elu küsimuste otsustamisse. Inimesed esitavad ettepanekuid, kuidas nende omavalitsuse eelarve investeeringuid kasutada, teised omavalitsuse elanikud saavad ettepanekute poolt oma toetushääle anda. Kõige realistlikumad ning enim toetust saanud ettepanekud võtab kohalik võim töösse ning edasisele otsustamisele, mis ja kuidas. VOLIS-e puhul saab kogu protsessi teha ühes kohas ehk esitatud ettepaneku saamist rahvaesindajate häältega kinnitatud otsuseks on võimalik jälgida ajas nii dokumentide kui ka koosolekute ja istungite videosalvestiste näol.

Kõigepealt määrab kohalik võim perioodi, mille jooksul omavalitsuse elanikud saavad teha ettepanekuid, mida võiks omavalitsus nende summadega peale hakata, mis on eelarves rahvahääletuse tulemuste alusel investeerimiseks mõeldud. Seejärel läbivad ettepanekud nn ekspertide faasi, kus neid analüüsitakse teostatavuse, õiguspärasuse jm seisukohast, ning hääletusele minevad ettepanekud eraldatakse teistest (ka see on avalik tegevus, hääletusele mitteläinud ettepanekud on näha koos põhjendusega). Ettepanekute menetluses toimuvaid koosolekuid on võimalik VOLIS-s videoülekandes avalikkusele näidata ning need jäävad salvestisena alaliselt järelvaadatavaks. Hääletus toimub omavalitsuse määratud perioodil, VOLIS avab ja sulgeb hääletuse automaatselt. Hääletuse ajal saavad omavalitsuses sissekirjutatud elanikud (VOLIS-s on rakendatud sellekohane rahvastikuregistri kontroll) anda oma toetushääle ning saada sellele tarkvaralt kinnitus, et hääl on arvestatud. Häält on võimalik muuta kogu hääletusperioodi ajal. Hääletamine on võimalik ka valimisjaoskonnas, selleks pole enam vaja sedelit kasti lasta, vaid piisab ühest allkirjast ja isikukoodist, mille järel jaoskonna töötaja annab hääletajale ette privaatse ekraanivaate, kus ta saab teha oma valiku ja hääletada ning soovi korral oma antud hääle kinnituse ka välja trükkida. ­VOLIS-e avalik vaade näitab kõikide antud häälte jaotust reaalajas, see tekitab hääletustulemuse lõplikul selgumisel avalikkuses hasarti ja huvi ning omakorda soodustab seda, et järjest enam elanikke osaleb valikute hääletamisel. Pärast hääletusperioodi lõppemist hääletustulemused kinnitatakse ning edukaks osutunud ettepanekud menetletakse reaalseteks otsusteks ja lepinguteks omavalitsuse otsustusorganites; kõigist neist koosolekuist saab teha ülekandeid ja avaldada teemaga seotud dokumentatsiooni.

Kaasav eelarve on üks võimalus, kuidas VOLIS-t elanikkonna suuremaks kaasamiseks rakendada. VOLIS-e abil võib kohalik võim küsida rahva arvamust ja seisukohti ka valimistevahelisel ajal, rahva toetushääli ükskõik millisele planeeritud tegevusele või lasta näiteks inimestel valida alternatiivide, mõne kohalikku elu puudutava regulatsiooni või uue detailplaneeringu vahel. Analüüsimisel on lahendus, mis annaks VOLIS-e kaudu võimaluse ka suuremate rahvaküsitluste ja referendumite läbiviimiseks, mille tulemus oleks kohalikule võimule siduv.

Tagasiside