Nr 27

Laadi alla

Jaga

Prindi

Richard Corbett – mõjukas britt Euroopa Liidu poliitikas

  • Giina Kaskla

    Giina Kaskla

    Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu info­keskuse infospetsialist

Euroopa Liit annab võimaluse leida ühiseid lahendusi ühistele probleemidele, mida ei saa lahendada riigid eraldi. Aga selle eelduseks on Euroopa Liidu institutsioonid, mis on tõhusad, võimekad ja vastutavad.

Richard Corbett

Novembris 2012 avaldas uudisteportaal EurActiv edetabeli, mis järjestas 40 mõjukamat britti Euroopa Liidu poliitikas. UK 40 edetabel koostati esimest korda saareriigi ligi neljakümneaastase Euroopa Liidus oleku jooksul, 15-liikmeline otsustajate kogu koosnes Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhete asjatundjatest. Richard Corbett saavutas tabelis austusväärse neljanda koha, edestades selle tulemusega paruness Ashtonit ja David Cameroni.

Richard Corbett on sündinud 6. jaanuaril 1955 Loode-Inglismaal Southportis, õppinud Oxfordis ja omandanud sotsiaalteaduste doktorikraadi Hulli ülikoolis. Juba ülikooli ajast on tema poliitilised eelistused väga selged, 1973. aastast kuulub ta Briti Tööparteisse. Tudengina oli ta ka innukas Euroopa Liidu poolehoidja ja üks 1975. aasta Suurbritannia Euroopa Liiduga ühinemise referendumi jah-kampaania eestvedajaist. Järgnenud aastatel oli Corbett aktiivne nii poliitikas kui ka Euroopa Liidu suunal ja 1989. aastal alustas ta tööd Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni poliitilise nõunikuna. Loogiline jätk tema tegevusele oli Euroopa Parlamendi liikmeks saamine 1996. aasta vahevalimistel koduses valimisringkonnas. Parlamendi liige oli ta kuni 2009. aasta üldvalimisteni. Praegu on Richard Corbett Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy kabineti liige ja poliitiline nõunik. Tema vastutusalas on institutsioonilised küsimused, suhted Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega, samuti suhted Regioonide Komitee ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteega.

Corbetti poliitilistes huvides on esiplaanil olnud parlamentaarne demokraatia, aga ka demokraatia Euroopa Liidus üldisemalt ja eriti liidu reformimine. Juba enne parlamenti valimist kogus ta poliitilist kapitali ja kogemust ametikohtadel, mis võimaldasid osaleda Euroopa tulevikuvisiooni väljatöötamises koos Altiero Spinelliga ning Maastrichti ja Amsterdami lepingute parlamendi pädevust puudutavate osade kavandamises. Oma tegevusega on ta aidanud laiendada Euroopa Parlamendi võimupiire ja olnud osaline parlamendi muutmisel jututoast seadusandlikuks koguks.

Euroopa Parlamendis oli Corbett kogu ametiaja põhiseaduskomisjoni liige ja aastail 1997–1999 aseesimees. Tema kontol on ligikaudu kakskümmend raportit, mille puhul on ta olnud kas põhiautor, kaasautor või variraportöör. Tähtsamad teemad on parlamendi kodukord, komitoloogia (ehk komiteemenetlus) ja Lissaboni leping. Seoses aluslepingute muudatustega on parlamendi kodukord Corbetti juhtimisel läbi teinud kaks põhjalikku uuenduskuuri, päevakorras on olnud ka mitmed sisemist töökorraldust ratsionaalsemaks muutvad parandused. Richard Corbett oli 2005–2006 komiteemenetluse reformi taganttõukaja, raporti autor ja parlamendi esindaja läbirääkimistel. Kokkuleppe tulemusena sai Euroopa Parlament kontrolliõiguse delegee­ritud õigusaktide (nn komiteemenetluse õigusaktide) üle. Lissaboni lepingu protsessi on ta kaasa teinud algusest lõpuni, sealhulgas raportöörina. Seoses Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu ratifitseerimisega külastas Corbett 2005. aastal Eestit.

Richard Corbett on arvukate artiklite ja raamatute autor. Ta on populaarse käsiraamatu „The European Parliament” kaasautor, mis on asendamatu allikas juba kakskümmend aastat (selle 8. täiendatud trükk ilmus 2011). Käsiraamat on leidnud tunnustust nii akadeemilistelt ringkondadelt kui ka praktikutelt ja jõudnud omataoliste seas klassika staatusse. Selle raamatu eriline väärtus peitub detailses ja asjatundlikus parlamendi töökorralduse käsitluses. Ammendava ülevaate saab ka parlamendi ajaloost ja arengust, tema valimistest ja menetluspraktikast. Põhjalikult on teoses vaadeldud komisjonide ja fraktsioonide tegevust, nii kirjutatud kui ka kirjutamata reeglite järgi. Raamat kajastab Lissaboni lepinguga sisseviidud muudatuste toimimist praktikas. Käsiraamatus on ligikaudu 60 tabelit, mis pakuvad võrdlevat informatsiooni, kronoloogiat ja arvandmeid. Rohkem infot raamatu kohta leiab veebilehelt www.europesparliament.com ja Facebookist.

2012 ilmus kõrgkooliõpiku „The European Union: How Does It Work?” kolmas väljaanne. Uustrüki ettevalmistamisel asendas Corbett üht endist põhiautorit Alexander Stubbi. Raamatu fookuses on uued teemad ja viimase viie aastaga toimunud muutused Euroopa Liidus. Raamat on hästi loetav ja arusaadav, teooria ja praktilised näited on tasakaalus ning õnnestunult valitud. Corbetti osalusel on lisatud peatükk, mis räägib poliitika kujundamisest Brüsselis ja Strasbourgis, see toetub tema praktilisele kogemusele. Institutsioonide ja menetluste raamistikku on paigutatud kodanikuühiskond, professionaalne lobi ja organiseerunud huvirühmad. Kuidas huvirühmade vahel kompromiss saavutatakse, on selgitatud kemikaalide määruse REACH näitel. Samas peatükis tutvustatakse näitlikult ka muid olulisi teemasid nagu läbipaistvus Euroopa Liidu õigusloomes ja ajakirjanduse mõju poliitikale. Eraldi peatükk Richard Corbetti sulest on pühendatud demokraatiale Euroopa Liidus. Demokraatia toimimise hindamiseks on ta välja valinud viis teemat: demokraatlik õigusloome, võimude lahusus, kontroll täitevvõimu üle, kodanike põhi­õigused ja erakondade võimalused pakkuda valijale alternatiive.

Poliitikuna on Richard Corbett näidanud end avalikult ja kirglikult Euroopa-meelsena, ta on olnud kartmatu väitleja ja väsimatu Lissaboni lepingu eestkõneleja. Samuti on ta esinenud jõulise Euroopa Liidu kaitsjana Ühendkuningriigis, kus ajakirjanduse üldine hoiak on pigem Euroopa-vaenulik. Corbett on alati valmis kummutama euromüüte ning ajakirjanduslikke liialdusi ja valesid. Võib pidada saatuse irooniaks, et ta kaotas 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ühele kahest Suurbritannias valituks osutunud äärmusparempoolsele poliitikule.

Corbetti huvid ei piirdu ainult institutsioonide ja protseduuridega, sinna kuuluvad ka elulisemad teemad: keskkond, rahapoliitika, tarbijakaitse, energiajulgeolek, loomakaitse, väikeste õllepruulikodade toetamine ja jalgpall.

Raamatud, mis on saadaval Eesti raamatukogudes:

  • Bomberg, E.; Corbett, R.; Peterson, J. (eds) (2012). The European Union: How Does It Work? Oxford; New York: Oxford University Press.
  • Corbett, R. (1994). The Treaty of Maastricht: From Conception to Ratification: A Comprehensive Reference Guide. London: Longman.
  • Corbett, R. (2001). The European Parliament’s Role in Closer EU Integration. Basingstoke; New York: Palgrave.
  • Corbett, R.; Jacobs, F.; Shackleton, M. (2011). The European Parliament. 8. ed. London: Harper.

Kasutatud allikad

Tagasiside