Nr 31

Laadi alla

Jaga

Prindi

Rohemajanduse tuleviku otsustab koostöö

  • Jaanus Uiga

    Jaanus Uiga

    Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse analüütik

  • Peep Siitam

    Peep Siitam

    Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht

Rikkuse kasvatamisele ja ressursiefektiivsele käitumisele suunatud rohemajanduslike põhimõtete rakendamine energiamajanduses kõigi turuosaliste (ettevõtlus, avalik sektor, teadlased, tarbijad) senisest tihedamas koostöös võib anda tõuke kogu Eesti majanduse hoogsamale arengule.

ROHEMAJANDUS

Rohemajandust võib defineerida mitmeti. Kui ÜRO keskkonnaprogrammis räägitakse vähese CO2 heitega, ressursitõhusast ja ühiskonda kaasavast majandusest (Kuldna et al. 2012; UNEP 2011), siis OECD kirjeldab sarnase definitsiooni alusel rohekasvu (green growth) (Green growth … 2014). Lihtsustatult võib öelda, et rohemajandus on majandamise viis, mille eesmärk on rikkuse suurendamisel ressursse säästvalt kasutada.

Rohemajandus kui majandamise viis muutub pidevalt ning võib hõlmata kõiki majandustegevusi. Kui näiteks energia- või biomajanduse kontekstis on võimalik eristada olemasolevate majandustegevuste loetelu – EMTAK 2008 (EMTAK tegevusalad 2015) – alusel tegevusalad, mis suuremal või vähemal määral nimetatud majandamisviisidega on seotud, siis rohemajanduse kontekstis on sellist eristamist praktiliselt võimatu teha. Kõik majandussektorid, mis tegelevad tegevusefektiivsuse suurendamisega (ning millega kaasneb energia- ja/või ressursisääst) on rohemajanduse objektid.

Rohemajandusest ei saa mõelda kui kindlast sihttasemest või -punktist, kuhu eesmärkide täitmisel jõutakse, vaid tegu on pideva protsessiga. Sellegipoolest on tegevuste tulemuslikkust võimalik ning vajalik mõõta. Tuvastamaks, kuidas panustab Eesti energiamajandus rohemajandusse, vaatleme Eesti rohemajandust OECD raportis „Green Growth Indicators 2014” (2014) kirjeldatud mõõdikute abil (tabel 1).

MÕÕDIKUD ENERGIA- JA ROHEMAJANDUSES

Rohemajanduse tulemuslikkuse mõõtmiseks võib kasutada nii olemasolevaid kui ka uusi sünteesmõõdikuid. Sealjuures võib riiklikke tulemusi võrrelda nii teiste riikide tulemustega kui ka indikaatorite varasemate väärtuste suhtes. Esimesel juhul on tähtis, et mõõdikute alusandmed oleksid kõigi riikide kohta kogutud samadel alustel.

Energiamajanduse kontekstis vaatleme edaspidi rohemajandust järgmiste indikaatorite abil:

  1. Süsinikutootlikkus (Carbon Productivity)
  2. Kodumaine materjalitootlikkus (Domestic Material Production)
  3. Majanduse energiamahukus (Energy Intensity of Economy).
  4. Sotsiaal-majanduslikud tegurid – majanduskasv ja selle struktuur.

TABEL 1. Rohemajanduse indikaatoreid OECD käsitluses

RiTo 31, Tabel 1, Jaanus Uiga, Peep Siitam

Allikas: Green Growth Indicators 2014

JOONIS 1. Kodumaine materjalitootlikkus 2005–2013

RiTo 31, Joonis 1, Jaanus Uiga, Peep Siitam

Allikad: Material flow accounts 2015; GDP and main components … 2015

Kodumaine materjalitootlikkus (joonis 1) (DMC – domestic material consumption) näitab,mitu lisandväärtuse eurot (SKP püsiväärtused on kirjeldatud 2010. aasta hindades) on suudetud luua ühe tonni materjali kasutamise abil. Jooniselt 1 on näha, et 2013. aastal toodeti Eestis ühe kasutatud kodumaise materjalitonni kohta ligikaudu neli ja pool korda vähem lisandväärtust kui ELis keskmisena. Sealjuures on kodumaine materjalitootlikkus võrreldes 2005. aastaga vähenenud 18 protsenti. Eesti kodumaine materjalitootlikkus (2013. aastal 421 €SKP2010/t DMC) on üks ELi madalamaid, ületades vaid Bulgaaria, Rumeenia ja Serbia vastavaid näitajaid. Võrdluses lähiriikidega näeme, et Lätil ja Eestil on läbi aastate olnud suhteliselt sarnased tulemused. 2013. aastal loodi Leedus ja Soomes kodumaise materjalitonni kohta Eestist 1,5–2,5 korda rohkem lisandväärtust.

JOONIS 2. Kodumaine fossiilkütuste materjalitootlikkus 2005–2013

RiTo 31, Joonis 2, Jaanus Uiga, Peep Siitam

Allikad: Material flow accounts 2015; GDP and main components … 2015

JOONIS 3. Majanduse süsinikutootlikkus

RiTo 31, Joonis 3, Jaanus Uiga, Peep Siitam

Allikad: GDP and main components … 2015; Greenhouse Gas Emissions 2015

Eesti kodumaise ressursi madalat tootlust põhjustab peamiselt põlevkivi otsepõletamisel põhinev elektrienergia tootmine (Säästva arengu näitajad 2015) (vt joonis 2). Olukorra parandamiseks rakendatavate meetmete ettepanekud on tehtud nii energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030+ 2015) kui ka põlevkivi arengukava (Põlevkivi kasutamise … 2013) eelnõudes. Põlevkiviressursi kasutusefektiivsuse suurendamine saab toimuda vaid valitsemissektori ja ettevõtjate koostöös.

Majanduse süsinikutootlikkus (Carbon Productivity) (joonis 3) kirjeldab, mitu lisandväärtuse eurot on majanduses loodud ühe tonni kasvuhoonegaaside emiteerimise kohta riigi territooriumil. Võrreldes 2005. aastaga oli Eesti majanduse süsinikutootlikkus 2012. aastal 7 protsenti madalam. Samal perioodil suurenes ELis süsinikutootlikkus 20 protsendi võrra ning Lätis ja Leedus vastavalt 10 ning 26,5 protsendi võrra. 2012. aastal moodustasid energeetikasektori süsinikuheitmed ligikaudu 88 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest (Greenhouse Gas … 2014).

Majanduse energiamahukus (Energy Intensity of the Economy) näitab, kui suur on sisemaine primaarenergia kasutus lisandväärtuse loomisel. Eestis on majanduse energiamahukus vaadeldaval perioodil (2005–2013) suurenenud 5 protsenti, ulatudes 2010. aastal (joonis 4) 4,86 MWh-ni/1000 €SKP2010. Võrreldes meie lähiriikidega ja ELi keskmisega, on Eesti majanduse energiamahukus ligikaudu 1,8 kuni 3 korda kõrgem.

JOONIS 4. Majanduse energiamahukus

RiTo 31, Joonis 4, Jaanus Uiga, Peep Siitam

Allikad: GDP and main components … 2015; Simplified energy balances … 2015

ROHEMAJANDUS EESTIS ENERGIAMAJANDUSES TEHTAVATE TEGEVUSTE TULEMUSENA

Vaadeldes joonistel 1–4 esitatut, näeme, et olenemata võrdlusmeetodist (võrdlus Eesti varasemate tulemustega; võrdlus teiste riikidega), ei ole vaadeldaval perioodil (2005–2013) Eesti energia- ja rohemajanduse vaadeldud põhiindikaatorite tulemused märkimisväärselt paranenud. Ka 1990. aastate alguses „saavutatud” ülikiire kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähenemine on alates 2000. aastate algusest kasvule pöördunud (joonis 5).

Samas ei saa väita, et Eesti energiamajanduse seisukord on sellel perioodil halvenenud, kuivõrd vaadeldavad mõõdikud on seotud riigi kui terviku majandusnäitajatega. Indikaatorid annavad vaid tunnistust asjaolust, et pelgalt varasemaid tegevusi jätkates me soovitud eesmärkideni (nt ELi 2020 eesmärgid) ei pruugi jõuda.

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu (ENMAK 2030+ 2015) alusanalüüside tulemusena koostatud Eesti energiamajanduse 135 teekaardist valiti eelnõu jaoks välja stsenaariumite kombinatsioon, mis võimaldas nii ELi pikaajalise energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist (joonis 5) kui ka saavutada lisanduvat majanduskasvu energiamajanduses tehtavate tegevustega (joonis 6).

Tuues kahel eelneval joonisel esitatud tulemused rohemajanduse konteksti, näeme, et lisaks energiamajanduse süsinikumahukuse (seotud ka materjalitootlikkusega põlevkivienergeetikas) vähenemisele, taotletakse energiamajanduses tehtavate tegevustega lahutada majanduskasv energiatarbimise kasvust. ENMAK 2030+ eelnõu meetmete täiemahulise rakendamise tulemusena väheneb Eesti majanduse energiamahukus ligikaudu 50 protsenti (2013. aastal oli Eesti majanduse energiamahukus ELi keskmisest kolm korda kõrgem).

Energiamajanduse tegevused panustavad seega märkimisväärselt rohemajanduse edendamisse. Nii energiamajanduse kui ka rohemajanduse tulemuslikkust mõõdetakse sünteesindikaatoritega, mis sisaldavad sektoriväliseid mõjureid (üldine majanduskasv). Tegevused või tegemata jätmised mõjutavad ühes valdkonnas otseselt teise valdkonna tulemuslikkust.

JOONIS 5. Kasvuhoonegaaside heitkogused Eesti energeetikasektorist – prognoos kuni 2050 ENMAK 2030+ tulemusena

RiTo 31, Joonis 5, Jaanus Uiga, Peep Siitam

Allikad: Greenhouse Gas Emissions … 2014; ENMAK 2030+ 2015; Uiga, Org 2014

JOONIS 6. Eesti majanduse energiamahukus ENMAK 2030+ tulemusena

RiTo 31, Joonis 6, Jaanus Uiga, Peep Siitam

Allikad: The 2015 Ageing Report … 2014; 2015 kevadine majandusprognoos 2015; Grünvald, Lokk 2014; Uiga, Org 2014

KOKKUVÕTE

Vaadeldes kolme energia- ja rohemajandusele ühist tulemuslikkuse mõõtmise indikaatorit (süsinikutootlikkus, majanduse energiamahukus, kodumaine materjalitootlikkus), selgus, et aastatel 2005–2013 ei ole Eesti tulemused märkimisväärselt paranenud (on pigem halvenenud) nii võrdluses teiste riikide kui ka Eesti enda varasemate tulemustega. Samal ajal ei saa väita, et Eesti energiamajanduse olukord oleks sellel perioodil halvenenud, sest vaadeldavad mõõdikud on seotud ka teiste makromajanduslike näitajatega. Analüüsinud lähimineviku suundumusi, võime väita, et pelgalt varasemaid tegevusi jätkates me rohemajandust Eestis ei edenda, mis tähendab, et liigume materjaliefektiivsuse vähenemise suunas. Kuna efektiivse ressursikasutuse ja rohemajanduslike põhimõtete rakendamise kohta pole ühiskondlikku kokkulepet, ei saa üheselt väita, et Eesti majandusele sellega midagi ebasoovitavat kaasneks.

Arvestades globaalset suundumust ressursiefektiivsuse parandamisele, peaksime ka Eestis selgitama välja vastavad ressursiefektiivsuse ja majandusliku heaolu seosed ning sõlmima nende põhjal laiemapõhjalise rohemajanduslikke eesmärke käsitleva kokkuleppe.

Eesti energiamajanduse seisukord on paranenud, kuid pelgalt varasemaid tegevusi jätkates me ei pruugi jõuda soovitud eesmärkideni.

Koostöö pole alati kõige lihtsam tee otsuste langetamiseks, siiani ongi avalik sektor riiklike strateegiatega seotud otsustusi peamiselt iseseisvalt teinud. Soolo on tinginud strateegiate vähese seotuse tegeliku eluga, millega omakorda kaasneb võimaluste kasutamata jätmine. Eesti energiamajanduse süvaanalüüsi põhjal võime väita, et positiivsed arengud sektoris on võimalikud vaid siis, kui kõik seotud osapooled (ettevõtlus, avalik sektor, teadlased ja lõpptarbijad) senisest palju enam koostööd teevad, austades üksteise huve ja vajadusi. Seepärast on ENMAK 2030+ rakenduslikus osas suurt tähelepanu pööratud osalisi kaasava pandliku koostöövormi edendamisele, mis on eriti oluline energiamajanduses kiires tempos toimuvaid muutusi arvestades.

KASUTATUD KIRJANDUS

Tagasiside