Euroliidu riikide erinev suhe Venemaaga ei ole tingitud mitte üksnes geopoliitilisest olukorrast ja majandusest, vaid see sõltub ka igaühe ajaloolisest kogemusest.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Ajaloolase Kaido Jaansoni sulest on lugeda essee ühisest Euroopa Liidust ja 25st erinevast Venemaast. Poliitilise foorumi rubriigis arutlevad teadmistepõhise Eesti üle Riigikogu liikmed Olav Aarna ja Mailis Reps, Teaduste Akadeemia president Jüri Engelbrecht, TTÜ filosoofiaprofessor Ülo Kaevats ning peaminister Juhan Parts.
Riigikontrolör Mihkel Oviir käsitleb riigikontrolli strateegilisi valikuid. Avalikku arvamust ja X Riigikogu meedias võrdleb sotsioloog Juhan Kivirähk. Täitevvõimu rollist Euroopa Liidu otsustusprotsessis kirjutab Keit Kasemets.
Eesti ja Euroopa pensionisüsteeme võrdlevad Lauri Leppik, Ene-Margit Tiit ja Andres Võrk.
Ametnike politiseerumise on luubi alla võtnud Katri Tammekand ning Euroopa Liidu vastase liikumise Eestis Katri Vallaste. Ehitusseadusest annab ülevaate Enno Oidermaa. E-valimisi analüüsib Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik Ülle Madise.
Saksa Bundestagi liige Markus Meckel vaatleb Eestit kui Euroopa Liidu ja NATO uut liiget.
Värskest numbrist võib lugeda kaastöid veel küberkuritegevuse, avaliku teenistuse, kohtute haldamise, 2003. aasta karikatuuride ja sotsiaalteaduste olukorra kohta
Euroliidu riikide erinev suhe Venemaaga ei ole tingitud mitte üksnes geopoliitilisest olukorrast ja majandusest, vaid see sõltub ka igaühe ajaloolisest kogemusest.
Me vajame kõige laiapõhjalisemat ühiskondlikku kokkulepet selle kohta, et õpi-Eesti on ainuke mõistlik, riigi jätkusuutlikkust ja inimeste kõrget elukvaliteeti tagav arengusuund.
Kuigi viimasel kümnel aastal on koostatud arvukalt strateegiaid hariduse ja teaduse edendamiseks, pole enamik neist leidnud rakendust ning Eesti vajaks uut teadmistepõhist hariduskontseptsiooni.
Tugev ahel, kus kõrgetasemelised ülikoolid ja teadusasutused loovad kindla põhja teadusmõttele ning teadusmõte saab omakorda toitu alusuuringutest, tagab Eesti tuntuks saamise teadmiste keskmena rahvusvahelisel areenil.
Aastail 2002-2003 paljude teadlaste, äri-, tehnoloogia- ja keskkonnaanalüütikute ühistööna koostatud jätkusuutliku arengu strateegia "Säästev Eesti 21", sisuliselt teadmistepõhise Eesti tuumideestiku menetlemine on poliitilise tahte nõrkuse tõttu takerdunud.
Et Eesti majandus ei jääks ka tulevikus allhanke ja odava tööjõu keskseks, on valitsus kavandanud kümme sammu, mis peavad teadus- ja arendustegevuse edendamise kaudu aitama tõsta meie riigi konkurentsivõimet.
Kuigi Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke auditiülesandeid, arvestab ta oma tööplaani koostamisel võimaluse korral ka Riigikogu liikmete, ministrite ja avalikkuse ettepanekutega.
Kuigi ajakirjanduses on ilmunud arvukalt kriitilisi artikleid, ei ole parlamendi usaldusväärsuses põhimõttelisi muutusi esimese aasta jooksul aset leidnud.
Euroopa Liidu liikmesus annab Eesti valitsusaparaadile uued võimalused Euroopas tehtavate otsuste mõjutamiseks.
Septembris 2002 esitasid viisteist senist Euroopa Liidu liikmesriiki Euroopa Komisjonile oma riigi pensionistrateegia. Uue liikmesriigina tuleb nüüd ka Eestil samasugune strateegia välja töötada.
Omavalitsuste suhtumine riiklike investeeringute programmis 2000. aastal tehtud muudatustesse on enamjaolt negatiivne, eriti nende hulgas, kes investeerivad oma arengukava alusel.
Küberkuritegevus on globaalne nähtus, seepärast ei piisa selle ohjamiseks üksikute riikide jõupingutustest, vaid määravaks kujuneb rahvusvaheline koostöö.
Avaliku halduse euroopalikuks muutmise eesmärk ei ole mitte ainult Euroopa Liidu liikmeks saamine, vaid ka liikmesusest kasu saamine.
Poliitika kujundamises osalejad näevad ministri ja kantsleri rollide jaotuses konflikti allikat politiseerumises ja lühiajalises valitsemises, vastandlikke ootusi kantsleri suhtes ning madalat usaldustaset.
Euroopa Liiduga ühinemise vastase liikumise ideeline alus oli vastuseis ebaõiglusele. Vahendite nappuse tõttu oli liitumisvastastel raske oma tulevikunägemusi rahvani viia ning neil tuli kogeda takistusi oma seisukohtade avaldamisel meedias.
Kuigi elektroonilise hääletamise sisseviimine ei pruugi suurendada rahva valimisaktiivsust, aitab see tõenäoliselt säilitada senist osavõtuprotsenti.
OECD ja Euroopa Liidu suunitlused õigusaktide mõjude analüüsi arendamisel on õpetlikud ning esitavad ka Eestile väljakutse õigusaktide mõju analüüsi jõuliseks ja süstemaatiliseks arendamiseks.
Esimese ja teise astme kohtute enesekorraldusõigusest ilmajätmisega on seadusandja rikkunud Eesti põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõtet.
Uus ehitusseadus on praktikas kontrollimata, seetõttu on mõistmise ja edasise täiendamise seisukohalt vajalik seda põhjalikult uurida ning euronõuetega võrrelda.
Kodanikeühendustel ja huvirühmadel, kes on aktiivselt seotud Euroopa Liidu eri tasandi huvirühmade ja võrgustikega, on nii majanduslik kui ka sotsiaalne konkurentsieelis nende organisatsioonide ees, mis võrgustumist ei tähtsusta.
Oleme jõudnud olulise tähiseni, kus üha rohkem Euroopa riike aina tihedamalt NATO julgestava sirmi all lõimudes Euroopa ühiskodu rajab.
Uudiste kokkuvõte välisriikide parlamentides toimunust 2003. aasta novembrist 2004. aasta aprillini.
Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis. Statistikat ja kommentaare. Peatoimetaja Aaro Mõttus. Tallinn: Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu, 2004. 326 lk.
Eesti ajalehtede poliitilisi karikatuure hinnates võib väita, et Lääne-Euroopa ja USA kollase ajakirjanduse pilapiltidega võrreldes on meie lehtedes avaldatu üldjuhul inimsõbralik.
Riigikogu Toimetiste 7. numbris (2003) esitasin vastulause Riigikogu liikme, Tartu Ülikooli Õigusinstituudi emeriitprofessori Ülo Vooglaiu kahele väitele, mis ta oli esitanud toimetiste 6. numbris ilmunud essees (2002).
Riigikogu Toimetiste kuuendas numbris ilmus minu essee "Võim - kõige raskem koorem", milles ma mainisin muu hulgas, et Riigikogul, valitsusel, ametkondadel ja teistel põhiseaduslikel institutsioonidel on väga raske teha järeldusi oma senise tegevuse kohta, anda hinnanguid, seada eesmärke ja valida vahendeid, sest teaduslikku infot ühiskonna ja selle alasüsteemide kohta on väga vähe.
RiTo nr 9 kunstnikud on Toomas Kalve ja Tarvo Hannes Varres.