Rahva püsivus, arukus ja kodanikutunne andis Eestile põhiseaduse, mis on püsinud muutumatuna 10 aastat. See annab lootust, et põhiseadusesse raiutud põhimõtted kestavad kauem kui ühe juubeli jagu.
Peeter Kreitzberg | Demokraatia või teerull? |
|
Tunne Kelam | Riigikogu roll Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga |
|
Siiri Oviir | Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest |
Kait Oole | Riiklikult tähtsate küsimuste arutelud Riigikogus 1992-1999 |
|
Ants Käärma | Kommentaarid |
|
Toomas Hendrik Ilves | Riigi välispoliitika põhisuunad |
|
Andres Tarand | Eesti välispoliitilised eelistused |
Madis Võõras | Kosmos Eesti teel Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks |
|
Ene Ergma | Eestist on saanud kosmoseriik |
Urve Läänemets | Hea õpetaja peaks olema valmis õppima ka õpilastelt |
|
Külli Eichenbaum | Kohaliku omapära kasutamisest Vana Võromaa ettevõtluses |
Tartu Ülikooli professori Rein Ruutsoo sulest on lugeda essee vaimu ja võimu teemal. Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kirjutab Euroopa Liidu Tuleviku Konvendist, Jüri Adams, Liia Hänni ja Igor Gräzin Eesti põhiseadusest, Janno Reiljan, Paavo Palk ja Ivar Raig Euroopa Liidu laienemisest. Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk ja majandus- ning teede- ja sideministri nõunik Heido Vitsur võtavad sõna Eesti energeetika tulevikuväljavaadete ning Riigikogu liikmed Jaan Pöör ja Olev Raju kohaliku võimu teemal.
Õppejõud Raivo Vetik vaatleb riigiinstitutsioonide usaldatavust, Ivo Rull Riigikogu töö kajastamist meedias. Riigikogu pressisekretär Merje Meisalu annab ülevaate, kuidas on rahvas informeeritud meie parlamendist. TÜ professor Raul Narits käsitleb juriidilist semantikat õigusloomes ja Anneli Kährik Eesti eluasemepoliitikat. Pikemalt on lugeda korruptsioonist üleminekuühiskondades ja seda Tiina Jõgeda, Ene Andreseni ja Vadim Filimonovi sulest. Filantroopiast kirjutavad Riigikogu liige Liis Klaar ja Kristina Mänd. Üksikasjaliku ülevaate põhiseadustest ja nende järelevalvest annab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi nõunik Heinrich Schneider.
Rahva püsivus, arukus ja kodanikutunne andis Eestile põhiseaduse, mis on püsinud muutumatuna 10 aastat. See annab lootust, et põhiseadusesse raiutud põhimõtted kestavad kauem kui ühe juubeli jagu.
Kõik on peaaegu nagu Hurda ajal! Vaimselt suureks saamata pole meie olemasolul eestlastena lihtsalt mõtet.
Nelja viimase kohaliku omavalitsuse valimise statistikast on näha, et kandideerijate arv pidevalt kasvab. Seega suureneb inimeste hulk, kes tahavad aktiivselt osaleda kodukoha arengu suunamises.
Omavalitsuste rahastamise reform Eestis tuleb läbi viia Euroopa riikide praktikast ja Eesti praeguse arenguetapi majanduspoliitilise olukorra analüüsist lähtudes.
Eesti 20. sajandi regionaalne areng oli maailma kontekstis küllaltki eripärane: seda on mõjutanud globaliseerumine, Eesti asukohast tulenevad geopoliitilised, aga ka ajaloolis-kohakultuurilised tegurid.
Ehkki 1998. aastal Riigikogus heaks kiidetud kütuse ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava pole halb, ei rahulda see meid enam. Arengukava ei ole andnud ammendavaid vastuseid Eesti energeetika suundumuste ja võtmeprobleemide kohta.
Eesti energeetika arenguvõimalustest rääkides annavad mitmesuguste elualade esindajad ajakirjanduse vahendusel väga konkreetseid näpunäiteid, mis on õige ja mis vale. Tihtipeale on nendes õpetussõnades kaduma läinud nii energeetika eesmärk kui ka reaalsusest arusaamine.
Euroopa Ühenduse loomisest saadik on olnud Euroopa integratsiooni keskne teema selle laienemine ja süvenemine. Süvenemine hõlmab nii koostöövaldkondade laiendamist kui ka koostöö tihendamist ning allutamist ühtsele riigiülesele (supranatsionaalsele) juhtimisele.
Euroopa tulevik sõltub nii integratsiooni laienemise kui ka süvenemise korral majanduslikest teguritest. Ka mittemajanduslike valdkondade, nt julgeoleku- ja sotsiaalpoliitika arendamine nõuab adekvaatset majanduslikku baasi ja majanduse kandevõimele vastavat maksukoormust.
2002. aasta kevadel tulevikukonvendi näol tuult tiibadesse saanud Euroopa Liidu tulevikudebatt algas pool tosinat aastat tagasi, kui varises kokku Berliini müür ja endistele idabloki riikidele pakuti võimalust ühineda liiduga.
Põhiseadust tuleb teha kaua ja põhjalikult, seejärel ühel hetkel ümbertegemine lõpetada ning koondada tähelepanu praktilistele reformidele ja seadusloomele.
Põhiseaduse tähendus ühiskonnaelule ja poliitiliste otsuste langetamisele ei sõltu üksnes sellest, milline on poliitikute teadlikkus või põhiseaduslikkuse järelevalve mehhanismid, vaid eelkõige rahva suhtumisest õigusesse.
Juriidiliselt korrektne küsimus euroreferendumil oleks: "Kas olete nõus loobuma Eesti praegusest iseseisvusest Eesti astumise korral Euroopa Liitu?"
Meedia roll on korruptsiooni usaldusväärne kajastamine, kuid see ei tähenda tingimata korruptsioonijuhtumite paljastamist, tõendite kogumist ja kehtivate seaduste kohast hinnangu andmist.
Riigihangete kõrge maksumus ja sellest tingitud ettevõtjate lootus teenida võimalikult suurt kasumit loovad soodsa pinnase ka ametnike omakasust ajendatud tegevusele.
Arvestades tugevat konkurentsi avaliku ja erasektori vahel, võib kaaluda töökoha- ja tegevuspiirangute leevendamist.
Tugev usaldus riigi institutsioonide vastu on põhilisi demokraatia toimemehhanisme. Viimaseil aastail on see usaldus Eestis aga märkimisväärselt langenud.
Keele ja õiguse vahekorda puudutavaid probleeme ei saa lahendada ainuüksi lingvistide või juristide eraldi jõupingutustega. Hädavajalik on konstruktiivne koostöö.
Riigikogu Kantselei tellimusel analüüsis suhtekorraldusfirma Rull & Rumm Eesti online- ja trükimeedia kajastuste põhjal Riigikogu avalikku retseptsiooni 2001. aastal. Analüüsi põhjal võib öelda, et Eesti meedias kajastus enim Riigikogu fraktsioonide tegevus.
Viimaste aastate küsitlustest selgub, et Riigikogu usaldavate inimeste arv järjest väheneb. Mida teha, et rahvas hakkaks taas parlamenti rohkem usaldama?
Eesti avalik rahvastikupoliitika balansseerib kahe vastandliku väärtustekompleksi, majandusliku efektiivsuse ja turvalisuse kindlustamise vahel.
Muulaste asumist Eestisse käsitletakse sageli lihtsustatud skeemi kohaselt. Ühelt poolt vaadeldakse seda vennaliku abina Eesti majanduse taastamisel ja kultuuri arendamisel, teisalt vaid Eesti koloniseerimisega venestamise eesmärgil. Tegelikkus on aga palju mitmekesisem.
Eesti ei vaja kindlat kogust diplomeid, vaid tegelike teadmiste ja oskustega spetsialiste. Kui palju on Eestil vaja doktoreid, magistreid ja diplomeeritud insenere? Need küsimused peab lahendama riik.
Innovatsioonil põhineva majandussüsteemini jõudmiseks on Eestil vaja suuremat riigi toetust. Toetus peaks keskenduma uute toodete, teenuste ja protsesside arendamisele, levikule ja tõhusale kasutamisele turgudel või era- ja avalikes organisatsioonides.
*Käesolev artikkel põhineb Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS projektil "Creative Destruction Management in Central and Eastern Europe: Meeting the Challenges of the Techno-Economic Paradigm Shift" (2001-2002).
Täiendavate elamupoliitiliste meetmete kasutuselevõtmiseta pole tõenäoline, et elamusektor toimib tõhusalt.
Tegevuslubade kehtestamise eesmärkide sihipärasuse ja otstarbekuse seisukohalt oleks tähtis suurendada tegevuslubade kehtestamise läbipaistvust ning vältida väljaandmise osalist administratiivset kattumist, sõnastades üheselt mõistetavad eesmärgid.
*Artikkel on valminud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja majandusministeeriumi ühisprojektile "Erinõuetega tegevusaladel tegutsemise regulatsiooni korrastamine ja uue haldusõigusega kooskõlla viimine" tehtud kaastöö alusel.
Sihtasutus Eesti Õiguskeskus on kahe viimase aasta jooksul käivitanud kodanikeühiskonna kaasamiseks seadusloomesse projekti, millega on kõigil huvilistel võimalik osaleda Eesti ühiskonnale olulisimate seaduseelnõude väljatöötamises.
Eestis on heategevus alles lapsekingades ja välja arendamata nagu teisedki ühiskondlikud ettevõtmised.
Pikaajalisi muudatusi kujundades peaks Eesti valitsus tõsiselt üle vaatama senise maksusüsteemi. Peale ettevõtete ja riigikassasse laekuvate maksude arvestamise tuleks silmas pidada ka seda, kuidas maksusüsteem toetab kodanikeühiskonna arengut ja ühendusi ning aitab sellega kaasa riiklike eesmärkide saavutamisele.<
Avalikkust tuleb maksimaalselt teavitada tulevikukonvendi tööst ning teha konvendi ja avalikkuse suhtlemine interaktiivseks: kodanikel peab olema võimalik aktiivselt väljendada konvendi liikmeile oma seisukohti ja muresid ning esitada küsimusi.
Pole teada ühtki teist riiki peale Eesti, kus põhiseadust väljatöötavale asutusele oleks abimaterjalina esitatud kuus üldsuse koostatud põhiseaduse eelnõu, mis kõik sisaldavad ka lahendusi põhiseaduslikkuse järelevalve korraldamise kohta.
Välisriikide parlamentide ülevaates on vaatluse all ajavahemik jaanuar-aprill 2002 ning mõni uudis ka 2001. aasta lõpust.
Lühiülevaade Eesti 1992. aasta põhiseadust käsitlevast õigusteaduslikust kirjandusest. Vaatluse all on monograafiad ning õigusajakirjades (peamiselt Juridicas) ilmunud vastavateemalised artiklid.
Infoteaduses tuleb seadusandlikku kogu vaadelda eri tüüpi infotarbijana. Infootsikäitumise mõistmiseks tuleb käsitada infovajadust ja -otsingut ning kogutud teabe kasutamist ühtse protsessina.
RiTo nr 5 kunstnikud on Peeter Kuutma, Arne Maasik ja Marko Laimre.