Nr 26

Laadi alla

Jaga

Prindi

Europeana – kas kaotsi minev identiteet või võimalus Eestit näidata?

  • Annika Koppel

    Annika Koppel

    Eesti Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja, Eesti Europeana projekti liige

Europeana (www.europeana.eu) on digitaalne raamatukogu, muuseum ja arhiiv, mis viib ellu Euroopa mäluasutuste ambitsiooni teha selle maailmajao rikas ja mitmekesine kultuur kõigile kättesaadavaks.

Idee virtuaalsest Euroopa raamatukogust tekkis 2005. aastal, kui kuus riigipead esitasid sellekohase pöördumise Euroopa Komisjonile. Sama aasta septembris esitas komisjon meetmed, et muuta Euroopa kultuuri- ja teaduspärand kõigile kättesaadavaks.

Europeana projekt algas 2007. aastal Hollandi Rahvusraamatukogu eestvedamisel. Seda üleeuroopalist portaali, algselt Euroopa Digitaalraamatukogu ehk European Digital Library (EDL) nime all, on Euroopa Komisjon sestpeale Europeana Foundation’i abil arendanud kõigi mäluasutuste digitaalsete kogude vahendamiseks.

Kultuur seob ja innustab

Europeana prototüübi avas 2008. aastal Brüsselis pidulikult Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding, kes ütles: „Europeana võimaldab reisida läbi aja, ületada piire ja leida ideid meie kultuuri olemuse kohta. Kutsun Euroopa kultuuriasutusi, kirjastusi ja tehnoloogiaettevõtteid üles Europeanat üha enam edasi arendama. Peaksime muutma Europeana nende inimeste interaktiivse ja loova osalemise kohaks, kes soovivad panustada Euroopa kultuuri ja jagada seda teistega.”

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso tõi esile kultuuri väärtused ja innovatsiooni: „Europeana abil me ühendame Euroopa konkurentsieelise side- ja võrgutehnoloogia valdkonnas meie rikkaliku kultuuripärandiga. Eurooplastel on nüüdsest ühest võrgukohast kiire ja lihtne juurdepääs meie suurte kogude uskumatutele varadele. Europeana on oluliselt rohkem kui raamatukogu, see on tõeline generaator, mis innustab 21. sajandi eurooplasi tegutsema loovalt, nagu seda tegid meie innovatiivsed esiisad näiteks renessansiajal. Kujutlege vaid võimalusi, mida Europeana pakub üliõpilastele, kunstihuvilistele ja teadlastele, kes nüüdsest saavad kõigi liikmesriikide kultuurivara veebis vaadata, ühendada ja otsida. See näitab väga jõuliselt, et kultuur on Euroopa lõimumise keskne osa.”

Aastatel 2009–2010 eraldati digitaalraamatukogude arendamiseks Euroopa Liidu teadusuuringute programmi kaudu 69 miljonit eurot. Samal ajavahemikul eraldati konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi infoühiskonna osa raames ligikaudu 50 miljonit eurot, et parandada juurdepääsu Euroopa kultuuri- ja teaduspärandile.

Mitmefunktsionaalne sisu

www.europeana.eu sisaldab neli veebisaiti.

  1. Europeana portaal on sisuliselt otsimootor, mis võimaldab korraga otsida ja sirvida teoseid Euroopa muuseumide, raamatukogude, arhiivide ja galeriide digiteeritud kogudes. Seega saavad kasutajad uurida teemasid, ilma et nad peaksid mitmeid veebisaite külastama ja otsinguks eri vahendeid kasutama. Tulemas on portaali uus kujundus, Europeanat saab mobiili vahendusel sirvida ja Pinterestis oma lemmikuid koguda.
  2. Europeana Professional sisaldab infot kõigi Europeana projektide kohta ning on mõeldud mäluasutuste töötajatele ja infotehnoloogia spetsialistidele. See annab edasi ametlikku tehnilist informatsiooni, metaandmete standardeid, juhtumiuuringuid ning ühtlasi koondab projektid ja nende haldamise. Europeana ekspertvõrgustik hõlbustab teadmiste vahetamist raamatukoguhoidjate, kuraatorite ja arhivaaride vahel, sidudes neid digitaalsete uuenduste ja loometööstusega. Europeana edendab avatud andmete kasutamist ja taaskasutamist Euroopa tasandil. Iga partneriga sõlmitakse andmete vahetuse leping (DEA – Data Exchange Agreement), mille kohaselt andmepakkujalt saadud metaandmete avaldamine toimub Creative Commons Zero Universal Public Domain Dedication’i (CC0 waiver) tingimustel. CC0 waiver (autoriõigustest loobumine) on õiguslik vahend, mille abil andmete taaskasutamine muutub vabaks igasuguste piiranguteta. Europeana kogub kirjeldavaid metaandmeid oma kogudes olevate digitaalteoste kohta, teosed ise ja nende digitaalkujud jäävad panustanud asutusse. Europeana Licensing Framework (litsentsiraamistik) sätestab Europeana lähenemisviisi digitaalsisu litsentsimisele.
  3. Virtuaalnäitused toovad välja väärtuslikuma osa Europeana kogudest.
  4. Europeana 1914–1918 esitab kasutajate loodud sisu Esimesest maailmasõjast. Siia on kogutud mälestused – postkaardid, fotod, suveniirid ja muud teemaga seonduvad esemed, samuti on omal kohal perekonnalood ja ka anekdoodid. Materjali kokkusaamiseks korraldatakse sariüritustena üleeuroopalisi kogumispäevi, mis ühtlasi aitavad Europeanat teadvustada ning levitavad infot selle kohta, et kasutajal on võimalik oma mälestusi, mis iganes vormis nad ka oleks, ise lehele üles panna. Seda võimalust on üpris palju kasutatud, näiteks räägivad noored oma vanavanavanemate lugusid. Kogumiskampaaniate käigus on tulnud välja tõepoolest huvipakkuvaid esemeid, nagu noore Hitleri saadetud postkaart ja piibel, mis päästis selle omaniku elu. Aga leidus ka üks saja-aastane sloveeni mees, kes jutustas oma kogemustest sõjas ning tõi kaasa Vene sõjavangi valmistatud krutsifiksi pudelis. Selliseid esemeid valmistasid vangid, et neid toidu või suitsu vastu vahetada.

Euroopa aarded hiirekliki kaugusel

Europeana kaudu on ligipääs ligikaudu 23 miljonile raamatule, maalile, filmile, salvestisele, fotole ja arhivaalile 29 keeles. Praeguse seisuga esindab Europeana 2200 partnerorganisatsiooni 34 maalt (sh Eesti) ning sisaldab kõigi suuremate kogude aardeid, sealhulgas Riiklik Kunstimuuseum Amsterdamis, Briti Raamatukogu Londonis ja Kunstiajaloomuuseum Viinis.

Suurim Europeanasse panustaja (seisuga 1. oktoober 2012) on Saksamaa 3 471 754 objektiga, mis moodustab Europeana kogumahust 17,3 protsenti. Järgnevad Rootsi 11,1, Hispaania 10,0, Holland 8,1 ja Prantsusmaa 7,8 protsendiga. Eestist on Europeana vahendusel kättesaadavad ligi 70 000 objekti.

Kokku peaks Europeanas 2015. aastaks olema 30 miljonit digiteeritud objekti. Neile riikidele, kellel on eesmärk juba või peaaegu saavutatud, on lisatud 30 protsenti. Tähelepanu tuleb pöörata ka kvaliteedile, võttes arvesse vajadust kõik vabakasutusega tähtteosed Europeana kaudu kättesaadavaks teha.

2012. aasta septembri seisuga on Europeanal ligikaudu 3,5 miljonit unikaalset kasutajat. Tegelik kasutajate hulk on kaugelt suurem, sest Europeana sisu on kättesaadav suure hulga veebilehtede ja rakenduste kaudu, ja Europeana API (application programming interface ehk valmisprogrammiga suhtlemise reeglistik) teeb väljastpoolt tulevate kasutajate loendamise keeruliseks. Kui praegu on API teenuseid võimalik kasutada ainult Europeana partneritel, siis teenuste arenedes sotsiaalmeedia võrgustikesse, haridus- ja kultuurisaitidele jõuab Europeana sisu veelgi suurema hulgani.

Mitmekeelsel Europeanal on kasutajaid igast Euroopa riigist, aga ka USA-st, Aasiast ja Austraaliast. Portaal rahuldab väga erinevate huvide ja ideedega inimeste infovajadusi, sihtrühmad on õpetajad, mäluasutuste töötajad-professionaalid, kultuurihuvilised ja humanitaariatudengid. Tööd tehakse selle nimel, et Europeana jõuaks ka kooliõpilasteni ja kultuurihuviliste turistideni.

Metaandmed vabakasutusse

2012. aasta septembris avas Europeana enam kui 20 miljoni kultuuriobjekti metaandmed vabakasutuslitsentsiga Creative Commons CC0 Public Domain Dedication. See tähendab, et esimest korda saab metaandmeid kasutada loomingulistel, õppe- või ärilistel eesmärkidel. Tegemist on seni suurima Euroopa Liidu riikide mäluasutuste metaandmete avaldamisega. See sündmus lõi rahvusvahelise pretsedendi ning näitas otsustavat eemaldumist suletud ja tsenseeritud andmete maailmast. See on oluline panus Euroopa Komisjoni tegevuskavasse, mis näeb ette majanduse kasvu digitaalsete uuenduste kaudu.

Et see võimalikuks saaks, töötas Europeana Foundation välja uue andmevahetuslepingu, mille kohaselt andmeedastajad loobuvad edaspidi kõigist õigustest Europeanale saadetavate metaandmete suhtes ja andmed avaldatakse vabakasutuslitsentsiga.

Sellisest kultuurivara loovutamisest avalikkusele loodetakse tõuget digitaaltööstuse arengule, mis pakub elektroonilise keskkonna ettevõtjaile ohtralt võimalusi tahvelarvutite ja nutitelefonide tarkvararakenduste ja mängude täiustamiseks ning uute veebiteenuste ja portaalide loomiseks. Internetis avatud andmekogumist saab põhiressurss ettevõtluse hoogustamiseks ning uute võimaluste loomiseks kultuuri- ja loomemajanduses töötavatele eurooplastele. Nimetatud majandusharu annab 3,3 protsenti Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust.

„See on märkimisväärne samm avatud andmete suunas ja ühtlasi oluline Europeana loomisel osalenud muuseumide, raamatukogude ja galeriide võrgustikus toimunud muutus. Otsus avada maailma peamine kultuurialane andmestik üldsusele taaskasutamiseks on julge ja tulevikku suunatud, sest juurdepääs digitaalandmetele tagab innovaatilise arengu. Euroopa on kehtestamas ülemaailmset standardit selles valdkonnas,” kinnitab Europeana tegevdirektor Jill Cousins.

Vabakasutuslitsentsiga Europeana metaandmeid on võimalik ühendada Euroopa suurimate raamatukogude, muuseumide ja arhiivide andmed teiste valdkondade, näiteks turismi ja ringhäälingu andmetega.

Meelelahutus, aga mitte ainult

Et tehtud töö viljad ka lõppkasutajani jõuaksid, korraldab Europeana häkatonide sarja Hack4Europe (häkaton, ingl hackathon – tarkvara arenduse intensiivüritus). 2011. aastal toimusid need Hollandis ja Austrias. Kuuel üritusel osales kokku 150 tarkvara arendajat ja disainerit kultuuriinstitutsioonidest, tarkvaraettevõtetest ja ülikoolide uurimisosakondadest, kes arendasid välja 55 prototüüpi. Häkatonid koguvad populaarsust ja neid korraldatakse jätkuvalt.

Kuna nutitelefonide ja tahvelarvutite turuosa kasvab kõige kiiremini, siis on rakendused suunatud just neile. Näiteks Time Mash, mille arendasid välja Martin Duveborg ja Jonas Bolin, pälvis 2011. aasta juunis Stockholmis toimunud häkatonil kõige innovaatilisema lahenduse auhinna.

Time Mash’i rakendus võimaldab mobiiltelefoni abil võrrelda praegusi hooneid ja neid paiku minevikus. GPS-i abil saab oma asukoha määrata ja Europeanast järele uurida, kas läheduses on huvipakkuvaid kohti või ehitisi. Uus tarkvaralahendus asetab õhukese kihi originaalpildist uurija pildinäidikusse, mida suurendades või vähendades saab veenduda, kas tegemist on sama võttekohaga. Time Mash on loodud ajaloo kohapeal uurimise hõlbustamiseks, ühendades kasutaja otse minevikuga. Saadud tulemusi võib laadida Time Mash’i serverisse, täiustada vaateid oma asupaigast ja jagada seda teistega. Vabakasutuslitsents võimaldab selliste andmete avalikustamist, seega saab nüüd Time Mash’i näidisrakendusi hakata tootma tööstuslikult.

Soomlased nuputasid prototüübi nimega ArtMapp, kasutades Europeana Linked Open Data/ lingitud avatud andmeid, et kasutajad saaksid semantiliste linkide kaudu kollektsioonides otsida. Näiteks kui otsitakse Leonardo da Vincit, on võimalik leida tema sünni-, elu- ja surmakoht, kuid nende kohtade järgi saab juba edasi otsida ka teisi kunstnikke, kes selles piirkonnas elasid, ning muid võimalikke seonduvaid objekte.

Andmeid saab kasutada ka kunstilise ja meelelahutusliku taotlusega teoste loomiseks. Näiteks Aalto Ülikooli videokunstnikud võtsid eri allikatest andmed ja miksisid need omavahel, luues video „Õudus Kallios”. Nad kasutasid kaht lühivideot Helsingi Kallio linnaosa tänavatest ja lisasid efekte, et põnevust kruttida. Europeana kaudu leidsid nad mõned hea kvaliteediga öökullipildid Rijksmuseumist ja animeerisid öökulli videosse. Lisaks parajalt kriipiv muusika ja õudusfilm oligi valmis.

Eesti ja Europeana

Eesti on Europeanas algusest peale kaasa löönud.

Kultuuriministeerium on 2008. aastast alates toetanud Europeana Sihtasutust 28 500 euroga. Projektide kaudu, milles Eesti mäluasutused on osalenud või osalevad, on Euroopa Liit finantseerinud tegevust 1 004 089 euro ulatuses.

Eestist osalevad või on osalenud Europeanas projektide kaudu Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Eesti Rahva Muuseum ning paljud teised muuseumid, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanas on kättesaadavad ligikaudu 70 000 objekti Eestist.

Rahvusraamatukogu ja Europeana

Eesti Rahvusraamatukogu osales aastail 2009–2011 EuropeanaTraveli projektis, mille objektiks olid reisimise, turismi, migratsiooni ja kohaajalooga seotud kogud.

Praegu on Rahvusraamatukogus töös kaks Europeana projekti: Europeana Newspapers ja Europeana Awareness.

Projekti Europeana Newspapers raames tehakse kolme aasta jooksul Europeana vahendusel kättesaadavaks ligi 18 miljonit lehekülge eri riikides ja eri keeltes ilmunud ajalehti. Europeanasse integreeritava spetsiaalse ajalehtede veebiliidese kaudu saab kasutaja võimaluse lehitseda ajalehti nii kalendripõhiselt kui ka otsida ajalehetekstidest sõna ja fraasi järgi, mida enamik raamatukogude katalooge perioodika osas seni ei võimalda.

Projekt hõlmab ajalehtede digiteerimisega kaasnevaid töid nagu tekstituvastus, artiklite eristamine, nimede kindlaks määramine ja küljenduselementide tuvastamine. Kõiki neid tehnoloogiaid kasutatakse, et konverteerida abstraktne andmemudel töötlemist võimaldavateks andmestruktuurideks. Projekti juhib Berliini Riigiraamatukogu (Staatsbibliothek zu Berlin – Preussischer Kulturbesitz).

Projekti Europeana Awareness eesmärk on tutvustada avalikkusele Europeanat ja selles leiduva kultuuripärandi kasutusvõimalusi. Projekt kestab 2014. aasta lõpuni ja selles lööb kaasa 48 partnerit. Eesti Rahvusraamatukogu osaleb tööpaketis, mille eesmärk on meedia- ja reklaamitöö Europeana võimalusi teadvustada. Selleks korraldatakse kampaaniaid ja kogumispäevi, sealhulgas Esimese maailmasõja materjalide kogumiseks. 2013. aastal korraldavad Eesti, Läti ja Leedu kampaania Balti keti materjalide kogumiseks (ettevalmistus Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks) nimetuse all Europeana 1989, kus löövad kaasa veel Poola, Saksamaa, Tšehhi ja Ungari. Siingi on plaanis analoogselt Esimese maailmasõja kampaaniaga luua nn jutustaja platvorm, kuhu inimesed saavad ise oma mälestusi üles panna. Idee on luua ka virtuaalne Balti kett maakaardil, kus igaüks saab ennast asetada just sinna, kus ta 1989. aastal seisis.

Mäluasutuste projektid

Järgnevalt toon välja mõned Eesti mäluasutuste Europeana projektid. Eesmärk ei ole anda ammendavat ülevaadet kõigest toimunust ja toimuvast, vaid lihtsalt tutvustada võimalusi, mida Europeana pakub.

Filmiarhiiv osaleb projektis EFG 1914, mille tulemusena tekib juurdepääs 650 tunnile digiteeritud filmidele ja 5600 filmiga seotud materjalile EFG (European Film Gateway/Euroopa filmivärav) ja Europeana portaalis. Toetatakse filmiarhiive filmide digiteerimisel, hõlbustatakse digiteerimist ja digitaalset säilitamist. Tähtis on tekitada sünergiat Europeana Esimese maailmasõja temaatikaga seotud projektidega Europeana 1914–1918 ja Europeana Collections 1914–1918.

EFG 1914 raames digiteeritavad filmid hõlmavad kõiki žanre ja alateemasid, mis on seotud Esimese maailmasõja ainesega: ringvaated, dokumentaalfilmid, propagandafilmid, mängufilmid, sõjavastased filmid. Elu kaevikus ja tagalas, koloonias ja emamaal on ainult mõned teemad, mida need filmid kajastavad. Sel teemal koostatakse ka virtuaalnäitus, mis toob välja kõige huvitavamad materjalid Esimesest maailmasõjast ning epohhi filmitööstusest. Projekti koordineerib Deutsches Filminstitut.

Mitu Europeana projekti on juba lõppenud, osa kestab, nagu muuseumidele hästi tuntud ATHENA ning arheoloogia- ja arhitektuuripärandile suunatud CARARE.

CARARE eesmärk on luua Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonides olevatele andmebaasidele andmevahetusvõimalus Europeanaga ning teha sellega huvilistele digitaalsel kujul kättesaadavaks Euroopa arhitektuuri- ja arheoloogiapärand. Eestist läheb Europeanasse muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklikus registris leiduv arheoloogia- ja arhitektuuripärand, ligikaudu 10 000 objekti.

ATHENA projekt hõlmab Eesti muuseumides leiduvat pärandit, ligikaudu 25 000 objekti sisaldavat andmestut.

Projekt Linked Heritage on suunatud metaandmete täiendamisele ja seostamisele. Eestist osaleb Kultuuriministeerium koos Eesti Rahvusringhäälinguga. Sisu laetakse üles järgmisel aastal.

Eesti Rahva Muuseum osales projektis EuropeanaLocal, mis oli suunatud eelkõige regionaalmuuseumides peituvate väärtuste kättesaadavaks tegemisele.

Mõistagi ei kulge nii suur ettevõtmine nagu Europeana alati sujuvalt ja probleemideta. Koostöö paljude partneritega võtab aega ega too alati kõigile seda, mida nad ootavad. Europeana on koostöö ja protsess, mille käigus tehakse vigu ja õpitakse nendest, aga minnakse edasi, sest eesmärk on suur ja ilus.

Pealkirjas püstitatud küsimus, kas Eesti Europeanas kaotab oma identiteedi või on see võimalus ennast näidata, on pigem arutlevat laadi kui otsest vastust nõudev, kuigi eeltoodu põhjal saab ju igaüks midagi järeldada. Oht suurte seas märkamatuks jääda on vägagi reaalne, kuid võimalus seista suurte kõrval tugevdab eneseteadvust ja -usku. Meil leidub kultuurivarasid, mida näidata ja millele tähelepanu pöörata. Üsna loomulik, et kui oleme Euroopas, oleme ka Europeanas.

Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde romaani „Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali „Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud DIGAR-is ja palju muud.

Tabel 1. Liikmesmaade panustamise miinimumprogramm (arvesse on võetud riikide elanike arvu ja sisemajanduse kogutoodangut)

Riik Objektide arv 2011. a Objektide arv 2015. a
Austria 282 039 600 000
Belgia 338 098 759 000
Bulgaaria 38 263 267 000
Küpros 53 45 000
Tšehhi 35 490 492 000
Taani 67 235 453 000
Eesti 68 943 90 000
Soome 795 810 1 035 000
Prantsusmaa 2 745 833 4 308 000
Saksamaa 3 160 416 5 496 000
Kreeka 211 532 618 000
Ungari 115 621 417 000
Iirimaa 950 554 1 236 000
Itaalia 1 946 040 3 705 000
Läti 30 576 90 000
Leedu 8 824 129 000
Luksemburg 47 965 66 000
Malta 56 233 73 000
Holland 1 208 713 1 571000
Poola 639 099 1 575 000
Portugal 28 808 528 000
Rumeenia 35 852 789 000
Slovakkia 84 858 243 000
Sloveenia 244 652 318 000
Hispaania 1 647 539 2 676 000
Rootsi 1 489 488 1 936 000
Inglismaa 944 234 3 939 000

Kasutatud allikad

Tagasiside